Kiiremini kui brauser!
209 suhted: Aachen, Aacheni toomkirik, Akvitaania, Akvitaania kuningriik, Alam-Pannoonia, Alam-Pannoonia vürstiriik, Alemannia, Alemannid, Andorra, Antiikaeg, Arhailine õigus, Arnulf Halb, Astuuria kuningriik, Austraasia, Austria ajalugu, Austria ertshertsogkond, Avaari khaaniriik, Avaari mark, Avignon, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsogkond, Barcelona krahvkond, Bütsantsi ajalugu, Benedictus III, Berberi mäss, Bordeaux, Boulogne'i krahvkond, Brixeni piiskopkond, Burgenland, Burgundia, Burgundia ajalugu, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Chellesi klooster, Cluny liikumine, Covadonga lahing, Dagobert I, Danegeld, Danevirke, Dauphiné, East Anglia kuningriik, Eelromaani kunst, Eifel, Endiste riikide loend, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Faramond, Feodalism, ..., Formosus, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Frangid, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friisimaa, Friuli mark, Gallia, Germaanlased, Gertrud Nivelles'ist, Gregorius II, Gregorius III, Gregorius IV, Hadrianus I, Hadrianus II, Hainaut' krahvkond, Hamburg, Harald Sinihammas, Harilik sibul, Hõimuhertsogkonnad, Hedeby, Heinrich I Linnupüüdja, Hertsogkond, Hildesheimi piiskopkond, Hispaania ajalugu, Hispaania mark, Hollandi krahvkond, Horvaatia ajalugu, Ida-Alpid, Ida-Alpide slaavi asustus, Ida-Friisimaa, Irene (Bütsantsi keisrinna), Istria mark, Itaalia ajalugu, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Kabel, Kalifaat, Karantaania, Karl Martell, Karl Suur, Karlmann (majordoomus), Karolingid, Karolingide impeerium, Karolingide kunst, Karolingide minuskel, Karolingide renessanss, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Kesk-Frangi riik, Kolmnurkkaar, Konrad I (Saksa kuningas), Konstantinos IV, Konstantinos V, Kuurvürst, Langobardid, Lääne-Frangi riik, Lüneburgi nõmm, Lõunaslaavlased, Leo III (paavst), Liechtenstein, Lienz, Ljubljana, Louis I, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III Pime, Ludwig I, Ludwig Vaga, Luksemburg, Luksemburgi krahvkond, Majordoomus, Maria Saal, Maribor, Markii, Mecklenburg, Merovech, Merovingid, Merovingide kunst, Milano, Millstatt am See, Neuma, Neustria, Nordhorn, Osnabrück, Ostfaal, Ostsiedlung, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Pannoonia mark, Paschalis I, Patronaadiõigus, Paulus I, Pippin Heristalist, Pippin Lühike, Polaabid, Prantslased, Prantsuse Flandria, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa riigipeade loend, Prantsusmaa territoriaalne areng, Provence, Provence'i ajalugu, Ptuj, Rekonkista, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Ristisõjad, Romaric, Rootsi ajalugu, Saalfelden, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksi sõjad, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Salzburgi peapiiskopkond, Samo, Schauenburgi ja Holsteini krahvid, Seeboden am Millstätter See, Slavoonia, Stephanus II, Stephanus III, Stephanus IV, Surnud 22. oktoobril, Svealased, Taani, Taani ajalugu, Taani nimi, Tüüringi hertsogkond, Torino, Toulouse, Toulouse'i krahv, Ungari ajalugu, Vana-Saksimaa, Varakeskaeg, Vürstipeegel, Võidurist, Veneetsia vabariik, Verden (riik), Verdun, Viikingiaeg, Viktor Xantenist, Vinschgau, Weeze, Widukind, Ybbs, Zacharias, 496, 508, 679, 687, 7. sajand, 751, 8. sajand, 814. Laienda indeks (159 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Aachen · Näe rohkem »
Aacheni toomkirik
Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.
Uus!!: Frangi riik ja Aacheni toomkirik · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Frangi riik ja Akvitaania · Näe rohkem »
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Uus!!: Frangi riik ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »
Alam-Pannoonia
Alam-Pannoonia Alam-Pannoonia oli Rooma impeeriumi provints, mis piirnes kirde- ja idakaares valdavalt Doonauga.
Uus!!: Frangi riik ja Alam-Pannoonia · Näe rohkem »
Alam-Pannoonia vürstiriik
Alam-Pannoonia vürstiriik Alam-Pannoonia vürstiriik ehk Balatoni vürstiriik oli Frangi riigile alluv territoorium Pannoonia tasandikul aastatel 846–875.
Uus!!: Frangi riik ja Alam-Pannoonia vürstiriik · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Frangi riik ja Alemannia · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Frangi riik ja Alemannid · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Frangi riik ja Andorra · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Frangi riik ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Arhailine õigus
Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud (ius scriptum) kui ka kirjutamata õigusega (ius non scriptum) samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu.
Uus!!: Frangi riik ja Arhailine õigus · Näe rohkem »
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Uus!!: Frangi riik ja Arnulf Halb · Näe rohkem »
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Uus!!: Frangi riik ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Frangi riik ja Austraasia · Näe rohkem »
Austria ajalugu
Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Frangi riik ja Austria ajalugu · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Frangi riik ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Frangi riik ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Uus!!: Frangi riik ja Avaari mark · Näe rohkem »
Avignon
Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Avignon · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Frangi riik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Frangi riik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Uus!!: Frangi riik ja Barcelona krahvkond · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Frangi riik ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Benedictus III
Benedictus III oli paavst 855–858.
Uus!!: Frangi riik ja Benedictus III · Näe rohkem »
Berberi mäss
Berberi mäss oli berberite ülestõus Umaijaadide Kalifaadis kaliif Hisham ibn Abd al-Maliki võimu ajal aastatel 740–743 (islami kalendri järgi 122–125).
Uus!!: Frangi riik ja Berberi mäss · Näe rohkem »
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Bordeaux · Näe rohkem »
Boulogne'i krahvkond
Boulogne'i krahvkond (kaardil ülal vasakul) aastatel 1465–1477 Boulogne'i krahvkond oli 9.
Uus!!: Frangi riik ja Boulogne'i krahvkond · Näe rohkem »
Brixeni piiskopkond
Brixeni piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik osariik tänapäeva Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi alal.
Uus!!: Frangi riik ja Brixeni piiskopkond · Näe rohkem »
Burgenland
Burgenland (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa.
Uus!!: Frangi riik ja Burgenland · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundia ajalugu
Teise Burgundia hertsogkonna ja hiljem Prantsuse Burgundia provintsi Vapp Hispaania Madalmaad, reformatsiooni ajal toimus Hollandi mäss. Burgundia ajalugu ulatub tagasi aega, kui piirkonda asustasid järjekorras keldid, roomlased (galloroomlased) ja 4.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia ajalugu · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Frangi riik ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Frangi riik ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Chellesi klooster
Chellesi klooster (Abbaye Notre-Dame de Chelles) oli Frangi kuninglik klooster Chellesis Pariisist idas.
Uus!!: Frangi riik ja Chellesi klooster · Näe rohkem »
Cluny liikumine
Vaade Cluny kloostrile pargist Cluny liikumine, Cluny reformid ehk Cluny reformiliikumine oli Cluny kloostrist alguse saanud vaimulik reformiliikumine, mis pani vaimuliku aluse kõrgkeskajal toimunud orduliku paavstikiriku ülesehitamisele, aadlist rüütlite kujundamisele ja ristisõdadele.
Uus!!: Frangi riik ja Cluny liikumine · Näe rohkem »
Covadonga lahing
Covadonga lahing oli esimene kristlaste poolt Pürenee poolsaarel võidetud lahing pärast moslemitest mauride Hispaania invasiooni aastal 711.
Uus!!: Frangi riik ja Covadonga lahing · Näe rohkem »
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Uus!!: Frangi riik ja Dagobert I · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Frangi riik ja Danegeld · Näe rohkem »
Danevirke
Danevirke Olaus Magnuse kaardil (1539) Danevirke ehk Dannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitses Taani ajaloolist lõunapiiri sakside, friislaste ja slaavlaste eest.
Uus!!: Frangi riik ja Danevirke · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Frangi riik ja Dauphiné · Näe rohkem »
East Anglia kuningriik
Idaanglite kuningriik (vanainglise Ēast Engla Rīce; ladina Regnum Orientalium Anglorum), tänapäeval tuntud kui East Anglia kuningriik oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Frangi riik ja East Anglia kuningriik · Näe rohkem »
Eelromaani kunst
Eelromaani kunst on ühendav mõiste Euroopas 5. sajandist, Merovingide dünastia algusest kuni 11. sajandini, romaani kunsti üle-euroopalise väljakujunemiseni käibinud arhitektuurile ja teistele kunstiliikidele.
Uus!!: Frangi riik ja Eelromaani kunst · Näe rohkem »
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Uus!!: Frangi riik ja Eifel · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Frangi riik ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Frangi riik ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Faramond
pisi Faramond (u 370 – 427) oli pool-legendaarne Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Frangi riik ja Faramond · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Frangi riik ja Feodalism · Näe rohkem »
Formosus
Formosus oli paavst 891–896.
Uus!!: Frangi riik ja Formosus · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Frangi riik ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Uus!!: Frangi riik ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Frangi riik ja Frangid · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Frangi riik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Frangi riik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Frangi riik ja Friisimaa · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Frangi riik ja Friuli mark · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Frangi riik ja Gallia · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Frangi riik ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gertrud Nivelles'ist
Püha Gertrud Nivelles'ist (ca 626, Landen, Austraasia – 17. märts 659) oli frangi nunn Austraasiast, praeguse Belgia aladelt, katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Frangi riik ja Gertrud Nivelles'ist · Näe rohkem »
Gregorius II
Gregorius II (ka Gregorius Junior; 669 – 11. veebruar 731) oli paavst 715–731.
Uus!!: Frangi riik ja Gregorius II · Näe rohkem »
Gregorius III
Gregorius III oli paavst 731–741.
Uus!!: Frangi riik ja Gregorius III · Näe rohkem »
Gregorius IV
Gregorius IV oli paavst 827–844.
Uus!!: Frangi riik ja Gregorius IV · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Frangi riik ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Hadrianus II
Hadrianus II oli paavst 867–872.
Uus!!: Frangi riik ja Hadrianus II · Näe rohkem »
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Uus!!: Frangi riik ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Frangi riik ja Hamburg · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Frangi riik ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.
Uus!!: Frangi riik ja Harilik sibul · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Frangi riik ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Frangi riik ja Hedeby · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Frangi riik ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Frangi riik ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Uus!!: Frangi riik ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Frangi riik ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Frangi riik ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: Frangi riik ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Uus!!: Frangi riik ja Ida-Alpid · Näe rohkem »
Ida-Alpide slaavi asustus
Ida-Alpide piirkonna asustamine varaslaavlaste poolt toimus 6.–8.
Uus!!: Frangi riik ja Ida-Alpide slaavi asustus · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Frangi riik ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Irene (Bütsantsi keisrinna)
Irene või Ateena Irene (kreeka keeles: Εἰρήνη (Eirénē); umbes 752 – 9. august 803), perekonnanimi Sarantapechaina (Σαρανταπήχαινα), oli Bütsantsi keisri Leo IV abikaasa (775-780), keisrinna-regent (780-790), Bütsantsi kaasvalitseja koos oma pojaga (792-797) ja Bütsantsi ainuvalitseja aastatel 797-802.
Uus!!: Frangi riik ja Irene (Bütsantsi keisrinna) · Näe rohkem »
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Uus!!: Frangi riik ja Istria mark · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Frangi riik ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Itaalia kronoloogia
Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.
Uus!!: Frangi riik ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Frangi riik ja Kabel · Näe rohkem »
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Uus!!: Frangi riik ja Kalifaat · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Frangi riik ja Karantaania · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Frangi riik ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Frangi riik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Uus!!: Frangi riik ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Karolingide kunst
Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingide kunst · Näe rohkem »
Karolingide minuskel
Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingide minuskel · Näe rohkem »
Karolingide renessanss
Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingide renessanss · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Frangi riik ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Frangi riik ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Kolmnurkkaar
Kolmnurkkaar (prantsuse keeles arc en mitre 'mitrakujuline kaar', saksa keeles Giebelbogen 'viilkaar', hollandi keeles keperboog 'sarikkaar') on kolmnurkviilu või tagurpidipööratud V kujuline terava tipuga sillus, mida võib vaadelda erandliku kaaretüübina (kahest kiilkivist koosnev päiskivita kaar, mis tavalise kaare kombel suunab vertikaalsed jõud külgsuunaliselt tugedele).
Uus!!: Frangi riik ja Kolmnurkkaar · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Frangi riik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Konstantinos IV
Konstantinos IV (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos), ladinapäraselt Constantinus; umbes 650 – september 685), kutsutud ka kui Noorem (kreeka keeles: ὁ νέος, ho neos) ja hüüdnimega Pogonatos (kreeka keeles: Πωγωνάτος, "Habe"), mis pärineb isalt, oli Bütsantsi keiser septembrist 668 kuni septembrini 685.
Uus!!: Frangi riik ja Konstantinos IV · Näe rohkem »
Konstantinos V
Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.
Uus!!: Frangi riik ja Konstantinos V · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Frangi riik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Frangi riik ja Langobardid · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Frangi riik ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Frangi riik ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Frangi riik ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Lienz
Lienz Drava orus, vaade põhjast Lienz on keskaegne linn ja vald (Gemeinde) Austria Tirooli liidumaal, 673 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Frangi riik ja Lienz · Näe rohkem »
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Uus!!: Frangi riik ja Ljubljana · Näe rohkem »
Louis I
Louis I nime on kandnud mitu valitsejat.
Uus!!: Frangi riik ja Louis I · Näe rohkem »
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Uus!!: Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Louis III Pime
Louis III Pime ehk Ludwig Pime (umbes 880 – 928) oli Provence'i ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905 (Louis III ehk Ludwig III).
Uus!!: Frangi riik ja Louis III Pime · Näe rohkem »
Ludwig I
Ludwig I ja Ludwigi nime on kandnud mitu valitsejat.
Uus!!: Frangi riik ja Ludwig I · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Frangi riik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Luksemburg · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Frangi riik ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Frangi riik ja Majordoomus · Näe rohkem »
Maria Saal
Maria Saal (sloveeni: Gospa Sveta) on vald ja alev Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi ringkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Maria Saal · Näe rohkem »
Maribor
Maribor on linn Sloveenias Drava jõe ääres; Štajerska (Sloveenia Steiermargi) ja Maribori valla keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Maribor · Näe rohkem »
Markii
Markii on krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias ja mujal.
Uus!!: Frangi riik ja Markii · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Frangi riik ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Merovech
Merovechi portree Jean Dassier' tõlgenduses umbes 1720. aastal valmistatud pronksmedalil Merovech (prantsuse keeles Mérovée, saksa keeles Merowech, ladina keeles Meroveus või Merovius; umbes 411...415 – 456 (surmaajaks on oletatud ka ajavahemikku 457–459) oli 451. aasta ümber (arvatavasti 448–456) saali frankide hõimupealik, Brabanti piirkonnas, hiljem (frankide kuningas). Tema residents oli Tournai. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Merovechi nimekujud on veel Merovich, Merovæus (Merovaeus), Merowig, Merovey, Meroving, Merovee, Meerweg ja Merowen).
Uus!!: Frangi riik ja Merovech · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Frangi riik ja Merovingid · Näe rohkem »
Merovingide kunst
Merovingide kunst on Frangi riigis Merovingide dünastia valitsusajal, 5.–8. sajandil loodud kunst.
Uus!!: Frangi riik ja Merovingide kunst · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Frangi riik ja Milano · Näe rohkem »
Millstatt am See
Millstatt am See on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Millstatt am See · Näe rohkem »
Neuma
heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.
Uus!!: Frangi riik ja Neuma · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Frangi riik ja Neustria · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Nordhorn · Näe rohkem »
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Frangi riik ja Osnabrück · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Frangi riik ja Ostfaal · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Frangi riik ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Frangi riik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Frangi riik ja Paavst · Näe rohkem »
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Uus!!: Frangi riik ja Pannoonia Horvaatia vürstkond · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Frangi riik ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Paschalis I
Paschalis I oli paavst 817–824.
Uus!!: Frangi riik ja Paschalis I · Näe rohkem »
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Uus!!: Frangi riik ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »
Paulus I
Paulus I oli paavst 757–767.
Uus!!: Frangi riik ja Paulus I · Näe rohkem »
Pippin Heristalist
Pippin Heristalist (u 635 – 714) ehk Pippin Herstalist ehk Heristali Pippin ehk Herstali Pippin ehk Pippin II oli Austraasia majordoomus, kes ühendas Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ning omandas sisuliselt kuningliku võimu.
Uus!!: Frangi riik ja Pippin Heristalist · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Frangi riik ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Frangi riik ja Polaabid · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Frangi riik ja Prantslased · Näe rohkem »
Prantsuse Flandria
Kaart, mis näitab '''Prantsuse Flandria''' paiknemist Nord-Pas-de-Calais piirkonnas. Leie jõgi jagab selle kaheks. Põhja poole jääb Prantsuse Westhoek ja lõunas on Lille Romaani (roheline) ja germaani (oranž) keelte murded Prantsuse Flandrias umbes aastal 1789 Territoriaalsed muudatused Püreneede rahu järgi (1659), sealhulgas Prantsuse Flandria Hollandikeelne Taalgebied (Keeleruum), sealhulgas Prantsuse Flandria põhjaosa Prantsuse Flandria (prantsuse La Flandre française; hollandi Frans-Vlaanderen) on ajaloolise Flandria krahvkonna osa tänapäeva Prantsusmaal.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsuse Flandria · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa riigipeade loend
Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Prantsusmaa territoriaalne areng
Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Frangi riik ja Provence · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: Frangi riik ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Ptuj
Ptuj on linn Sloveenias Drava jõe ääres Štajerskas.
Uus!!: Frangi riik ja Ptuj · Näe rohkem »
Rekonkista
"Rekonkista lahing" Cantigas de Santa Maria maal Rekonkista (hispaania reconquista 'tagasivallutus') oli Pürenee poolsaare kristlike põlisasukate võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) võõrvallutajate maalt väljatõrjumiseks 8.–15.
Uus!!: Frangi riik ja Rekonkista · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Frangi riik ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Frangi riik ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Romaric
Romaric (6. sajandi lõpp – 7. sajandi keskpaik, traditsiooniline surma-aasta 653Martyrologium Romanum (Libreria Editrice Vaticana 2001 ISBN 88-209-7210-7)) oli aadlik, kes elas Austraasias.
Uus!!: Frangi riik ja Romaric · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Frangi riik ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Saalfelden
Saalfelden am Steinernen Meer on linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Saalfelden · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Frangi riik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Frangi riik ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Frangi riik ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Frangi riik ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Frangi riik ja Samo · Näe rohkem »
Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.
Uus!!: Frangi riik ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid · Näe rohkem »
Seeboden am Millstätter See
Seeboden am Millstätter See (sloveeni: Jezernica) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Seeboden am Millstätter See · Näe rohkem »
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Frangi riik ja Slavoonia · Näe rohkem »
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Uus!!: Frangi riik ja Stephanus II · Näe rohkem »
Stephanus III
Stephanus III (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus IV; 720 ? – 24. jaanuar 772) oli paavst 768–772.
Uus!!: Frangi riik ja Stephanus III · Näe rohkem »
Stephanus IV
Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817.
Uus!!: Frangi riik ja Stephanus IV · Näe rohkem »
Surnud 22. oktoobril
Siin loetletakse 22. oktoobril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Frangi riik ja Surnud 22. oktoobril · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Frangi riik ja Svealased · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Frangi riik ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Taani nimi
10. sajandist pärinevatel Jellingi kividelt leiab nimetuse 'tanmarkaR'. Taani nime päritolu ei ole selge.
Uus!!: Frangi riik ja Taani nimi · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Frangi riik ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Torino · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Toulouse · Näe rohkem »
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.
Uus!!: Frangi riik ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Frangi riik ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Frangi riik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Uus!!: Frangi riik ja Vürstipeegel · Näe rohkem »
Võidurist
Võiduristi esikülg praegusel kujul Võidurist (Cruz de la Victoria) ehk Pelayo rist on rist, mida legendi järgi kandis tulevane Astuuria kuningas Pelayo otsustavas Covadonga lahingus mauride vastu 722.
Uus!!: Frangi riik ja Võidurist · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Frangi riik ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: Frangi riik ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Verdun
Verdun on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas Meuse'i departemangus.
Uus!!: Frangi riik ja Verdun · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Frangi riik ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viktor Xantenist
Viktor Xantenist oli 4. sajandil elanud kristlasest märter, kelle on tunnistanud pühakuks nii katoliku kui ka õigeusu kirik ja kelle oletatavad säilmed paiknevad alates 12. sajandist Xanteni toomkirikus.
Uus!!: Frangi riik ja Viktor Xantenist · Näe rohkem »
Vinschgau
Vinschgau ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis; kollane-must viirutus tähistab oru geograafilist ulatust Vinschgau (itaalia: Val Venosta, saksa: Vinschgau, romanši: Vnuost, ladiini: Val Venuesta, keskaegne: Finsgowe) või Vinschgau org on Adige või Etschi jõe oru ülemine osa Lõuna-Tirooli lääneosas Itaalias.
Uus!!: Frangi riik ja Vinschgau · Näe rohkem »
Weeze
Weeze on asula Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kleve kreisis, Weeze valla keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Weeze · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Frangi riik ja Widukind · Näe rohkem »
Ybbs
Ybbs on jõgi Alam-Austrias.
Uus!!: Frangi riik ja Ybbs · Näe rohkem »
Zacharias
Zacharias (679 ? – 15. märts 752) oli paavst 741–752.
Uus!!: Frangi riik ja Zacharias · Näe rohkem »
496
496.
Uus!!: Frangi riik ja 496 · Näe rohkem »
508
508.
Uus!!: Frangi riik ja 508 · Näe rohkem »
679
679.
Uus!!: Frangi riik ja 679 · Näe rohkem »
687
687.
Uus!!: Frangi riik ja 687 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Frangi riik ja 7. sajand · Näe rohkem »
751
751.
Uus!!: Frangi riik ja 751 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Frangi riik ja 8. sajand · Näe rohkem »
814
814.
Uus!!: Frangi riik ja 814 · Näe rohkem »
