Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Franz Augsberger

Index Franz Augsberger

Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör.

10 suhted: Alfons Rebane, Biograafiad (Au), Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Harald Nugiseks, III Germaani Soomuskorpus, Sõjaväelaste loend, Sinimägede lahing, 20. eesti diviis.

Alfons Rebane

Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.

Uus!!: Franz Augsberger ja Alfons Rebane · Näe rohkem »

Biograafiad (Au)

Biograafiad (Au) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Au".

Uus!!: Franz Augsberger ja Biograafiad (Au) · Näe rohkem »

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Uus!!: Franz Augsberger ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Uus!!: Franz Augsberger ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »

Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"

Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.

Uus!!: Franz Augsberger ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Näe rohkem »

Harald Nugiseks

Harald Nugiseks (22. oktoober 1921 Särevere vald, Järvamaa – 2. jaanuar 2014) oli Relva-SS-i allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis.

Uus!!: Franz Augsberger ja Harald Nugiseks · Näe rohkem »

III Germaani Soomuskorpus

III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.

Uus!!: Franz Augsberger ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »

Sõjaväelaste loend

Siin on loetletud sõjaväelasi.

Uus!!: Franz Augsberger ja Sõjaväelaste loend · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Uus!!: Franz Augsberger ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

Uus!!: Franz Augsberger ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Franz Xaver Josef Maria Augsberger.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »