Kiiremini kui brauser!
234 suhted: Aarsus, Aatomorbitaal, Abeli diferentsiaalvõrrand, Aditiivne funktsioon, Afiinne ruum, Aknafunktsioon, Algebraline tehe, Algoritm, Algoritmiline keerukus, Analüütiline funktsioon, Analoogarvuti, Andi Kivinukk, Andmepunktide lähendamine, Andrei Kolmogorov, Argument (matemaatika), Argument (täpsustus), Arvtelg, Arvutuskeemia, Assotsiatiivne ring, Assotsiatsioon (psühholoogia), Astmerida, Ühesuunaline funktsioon, Ühtlane pidevus, Üldistatud aditiivne meetod, Üldtopoloogia, Besseli kimp, Beyond Rigidity, Bijektiivne funktsioon, Bilineaarvorm, Binaarne algebraline tehe, Binaarne seos, Binaarne tehe, Cantori diagonaaltõestus, Charles Babbage, Dünaamikaulatus, Dünaamiline süsteem, Determinant, Diferentseerimisoperaator, Diferentseeruv funktsioon, Diferentseeruv muutkond, Diferentsiaal, Diferentsiaalarvutus, Diferentsiaalgeomeetria, Diferentsiaaloperaator, Diferentsiaalvõrrand, Diferentsiaalvõrrandi üldlahend, Diferentsiaalvõrrandi erilahend, Digitaalloogika, Digitaalsignaal, Diskreetne Fourier' teisendus, ..., Eesti rahvausund, Eksponentfunktsioon, Elementaarfunktsioon, ENIAC, Entroopia, Erifunktsioon, Ettenägev hooldus (elektrimasinad), Explanation and Reference, Faas, Funktsionaali variatsioon, Funktsionaalne sõltuvus, Funktsionaalsed nõuded, Funktsioon, Funktsiooni üldavaldis, Funktsiooni muut, Giovanni Poleni, Gottlob Frege, Harilik diferentsiaalvõrrand, Hüperbool, Hüperboolsed funktsioonid, Hüperpind, Helisüntees, Helmholtzi vabaenergia, Homöomorfism, Homomorfism, Hulgafunktsioon, Hulk, Impulsskoste, Injektiivne funktsioon, Integraalteisendus, Invariant, Iseärane punkt, Isoleeritud iseärane punkt, Jada, Järjend, Joonpind, Joseph Fourier, Juhendatud masinõpe, Juhuslik suurus, Kahe muutuja funktsioon, Karnaugh' kaart, Kategooria (matemaatika), Katusekalle, Kaugus, Kõverus, Keel (loogika), Keemiline potentsiaal, Kiirendus, Kiirgustugevus, Kineetiline Monte Carlo, Kirchhoffi kiirgusseadus, Kompleksmuutuja funktsioon, Konnektor (keeleteadus), Konstant, Kontuur (muusika), Korpus (matemaatika), Kujutis (matemaatika), Kummituskuva, Kvantfüüsika, La Philosophie du non, Lagrange'i keskväärtusteoreem, Lagrange'i mehaanika, Laine, Lainefunktsioon, Lainevõrrand, Laplace teisendus, Laplace'i võrrand, Lõpmatult diferentseeruv funktsioon, Less, Liikumine, Liitfunktsioon, Liitintress, Liitmine, Lineaarkujutus, Lineaarne diferentsiaalvõrrand, Lineaarne kontiinuum, Lineaarvõrrand, Loenduv subaditiivsus, Logaritmiline diferentseerimine, Maatriks, Makro, Mandelbroti fraktal, Mario Bunge, Matemaatika, Matemaatika (õppeaine), Matemaatika mõisteid, Matemaatiline analüüs, Matemaatiline objekt, Matemaatiliste sümbolite loend, MATLAB, Määramata avaldis, Määramata integraal, Määramispiirkond, Meetrika, Meetriline ruum, Microsoft Excel, Mitme muutuja funktsioon, Mitmene funktsioon, Molekulaarjuhtivus, Monotoonne funktsioon, Moodul (algebra), Muutuja, Muutumispiirkond, Normeeritud ruum, Operaator, Operaator (matemaatika), Operatsioon, Optsioon, Parabool, Päratu integraal, Pöördfunktsioon, Pöördvõrdelisus, Püsipunktikombinaator, Pertseptron, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Piirväärtus, Pindala, Pinge-voolu tunnusjoon, Poissoni võrrand, Poolnorm, Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria), Poolvõre, Positiivsuspiirkond, Pseudorühmoid, Räsifunktsioon, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Rühmoid, Rõhuandur, Reaalarv, Reaalmuutuja funktsioon, Reaalmuutuja funktsioonide teooria, Reaktsiooni järk, Riemanni pind, Riemanni ruum, Ringi ideaal, Saha võrrand, Samaariumi-neodüümi meetod, Samasusteisendus, Sümmeetria, Semantiline väärtus, Seos (matemaatika), Sigmoidfunktsioonid, Signaal (tehnika), Skaalafunktsioon, Splain, Stohhastiline planeerimine, String, Subaditiivne funktsioon, Subfaktoriaal, Sulamine, Superaditiivne funktsioon, Tasandiline joon, Taylori rida, Taylori valem, Tühi hulk, Tõde ja tähendus, Tõenäosustihedus, Teaduslik pilt, Tee (topoloogia), Tehe, Tehisneuron, Teisendus, Tensor, Tensorväli, Ternaarne tehe, Trigonomeetrilised funktsioonid, Tsiteerimine (filosoofia), Tulemus, Tuletis (matemaatika), Unaarne tehe, Universaalalgebra, Universaalne loogikalülitus, Vahelduvvool, Valikuaksioom, Variatsioonarvutus, Võimsus (hulgateooria), Võre (matemaatika), Vektorgraafika, Vektorväli, Vesi, Voronoi diagramm, Xcas, Zermelo aksiomaatika, Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika. Laienda indeks (184 rohkem) »
Aarsus
Aarsus (inglise keeles arity) on matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Aarsus · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Abeli diferentsiaalvõrrand
Abeli diferentsiaalvõrrand on harilik esimest järku diferentsiaalvõrrand kujul (esimest liiki Abeli diferentsiaalvõrrand) või (teist liiki Abeli diferentsiaalvõrrand), kus y' on y tuletis x järgi ja f0(x), f1(x), f2(x), f3(x), g0(x) ja g1(x) on funktsioonid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Abeli diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Aditiivne funktsioon
Aditiivne funktsioon on funktsioon f, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust Kaasik, Ü.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Aditiivne funktsioon · Näe rohkem »
Afiinne ruum
Afiinne ruum on ruum on matemaatiline ruum, mille punktide vahelised seosed on määratud igale punktide järjestatud paarile vastavusse seotud vektoriga (mingi vektorruumi elemendiga) nii, et tekivad samalaadsed seosed vektorite ja punktide vahel nagu tavalises geomeetrias.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Afiinne ruum · Näe rohkem »
Aknafunktsioon
Aknafunktsioon (inglise keeles window function) on matemaatiline funktsioon, mis on väljaspool valitud vahemikku (akent) null.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Aknafunktsioon · Näe rohkem »
Algebraline tehe
n-aarne ehk n-kohaline algebraline tehe ehk algebraline operatsioon hulgal on kujutus kõikide n-korteežide hulgalt hulgal A hulka A ehk funktsioon n-kordselt otsekorrutiselt An hulka A. Elemente, mis on korteežide liikmed, nimetatakse operandideks, korteeži kujutist (funktsiooni väärtust) nimetatakse tehte tulemuseks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Algebraline tehe · Näe rohkem »
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Algoritm · Näe rohkem »
Algoritmiline keerukus
Algoritmiline keerukus näitab, kuidas muutub programmi kiirus ja kasutatav mälumaht programmi sisendandmete kasvades.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Algoritmiline keerukus · Näe rohkem »
Analüütiline funktsioon
Analüütiline funktsioon on funktsioon, mille saab iga punkti ümbruses esitada koonduva astmereana.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Analüütiline funktsioon · Näe rohkem »
Analoogarvuti
tegeliku õhkkiiruse ning sihtimisteleskoobi asendi muutumise ajas ning väljundina juhib autopiloodina lennukit ning vabastab õigel, väljaarvutatud tuulekiirusega korrigeeritud ajahetkel pommid Analoogarvuti (inglise analog computer, vene аналоговый компьютер) on arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Analoogarvuti · Näe rohkem »
Andi Kivinukk
Andi Kivinukk (sündinud 29. mail 1948 Nõval) on eesti matemaatik.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Andi Kivinukk · Näe rohkem »
Andmepunktide lähendamine
pmid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Andmepunktide lähendamine · Näe rohkem »
Andrei Kolmogorov
Andrei Kolmogorov Andrei Kolmogorov loengut pidamas informatsiooniteooria sümpoosionil Tallinnas 1973. a. Paremal Akiva Jaglom A. Kolmogorov loenguks valmistumas, Tallinnas informatsiooniteooria sümpoosionil 1973. a Andrei Kolmogorov (Андрей Николаевич Колмогоров Andrei Nikolajevitš Kolmogorov; 25. aprill (vkj 12. aprill) 1903 Tambov – 20. oktoober 1987 Moskva) oli vene matemaatik ja kirjandusteadlane, tänapäevase tõenäosusteooria rajajaid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Andrei Kolmogorov · Näe rohkem »
Argument (matemaatika)
Funktsiooni argument on matemaatikas sõltumatu muutuja, mis võtab väärtusi funktsiooni määramispiirkonnas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Argument (matemaatika) · Näe rohkem »
Argument (täpsustus)
Argument võib olla.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Argument (täpsustus) · Näe rohkem »
Arvtelg
π'' ja ruutjuur kahest \sqrt2. Kuigi joonisel on näha ainult täisarvud –9-st kuni 9-ni, kujutab arvsirge kõiki reaalarve nii täisarvude vahel kui ka lõputult mõlemal pool joonise raame Siin on täisarvudele vastavad punktid markeeritud põikilõikudega Arvtelg ehk arvsirge on reaalarvude kujutamiseks kasutatav sirge, millel on fikseeritud arvu null kujutis ja arvu üks kujutis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Arvtelg · Näe rohkem »
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »
Assotsiatiivne ring
Assotsiatiivseks ringiks (mõnikord lihtsalt ringiks) nimetatakse üldalgebras hulka R kahe binaarse algebralise tehtega (liitmine +; korrutamine ·), mille korral.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Assotsiatiivne ring · Näe rohkem »
Assotsiatsioon (psühholoogia)
Assotsiatsioon on tunnetusprotsessi lülides või lülide vahel tekkiv spontaanne seos.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Assotsiatsioon (psühholoogia) · Näe rohkem »
Astmerida
Astmereaks nimetatakse funktsionaalrida kujul kus c on konstant, an on n-nda liikme kordaja ning x muutuja.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Astmerida · Näe rohkem »
Ühesuunaline funktsioon
Ühesuunaline funktsioon on arvutiteaduses kasutatav funktsioon mida on suvalisel sisendil lihtne arvutada aga võttes suvalise kujutise on raske leida originaali.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Ühesuunaline funktsioon · Näe rohkem »
Ühtlane pidevus
Ühtlane pidevus on meetriliste ruumide (X, ρX ja (Y,ρY) vahelise kujutuse f: X → Y omadus: Ühtlase pidevuse mõistest räägitakse kõige üldisemalt ühtlaste ruumide puhul. Seda mõistet kasutatakse näiteks topoloogiliste rühmade ja topoloogiliste vektorruumide uurimisel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Ühtlane pidevus · Näe rohkem »
Üldistatud aditiivne meetod
Üldistatud aditiivne meetod (inglise Generalized additive model ehk GAM) on Trevor Hastie ja Rob Tibshirani loodud statistiline meetod, mis võimaldab üldistatud lineaarsel mudelil rakendada aditiivse mudeli sujuva ülemineku omadusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Üldistatud aditiivne meetod · Näe rohkem »
Üldtopoloogia
Üldtopoloogia ehk hulgateoreetiline topoloogia on topoloogia haru, milles uuritakse pidevuse (pidev kujutus) ja piirväärtuse mõistet kõige üldisemas mõttes.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Üldtopoloogia · Näe rohkem »
Besseli kimp
Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust. Tegemist on telgsümmeetrilise intensiivsusjaotusega, seega pole vahet, millise nurga all diameeter on tõmmatud Besseli kimp on elektromagnet-, heli- või gravitatsioonilaine, mille amplituudi kirjeldab esimest tüüpi Besseli funktsioon (inglise Bessel function of the first kind).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Besseli kimp · Näe rohkem »
Beyond Rigidity
"Beyond Rigidity" on Scott Soamesi filosoofiline raamat.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Beyond Rigidity · Näe rohkem »
Bijektiivne funktsioon
Bijektiivne funktsioon ''f'': ''X'' → ''Y'', kus hulk X on 1, 2, 3, 4 ja hulk Y on A, B, C, D. Näiteks, ''f''(1).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Bijektiivne funktsioon · Näe rohkem »
Bilineaarvorm
Olgu Vn n-mõõtmeline vektorruum.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Bilineaarvorm · Näe rohkem »
Binaarne algebraline tehe
Binaarne algebraline tehe ehk binaarne algebraline operatsioon ehk kompositsiooniseadus hulgal S on binaarne algebraline tehe hulgal S ehk teiste sõnadega kahe muutuja funktsioon S-ilt ja S-ilt S-isse ehk teiste sõnadega funktsioon f otsekorrutiselt S×S hulka S. Sageli nimetatakse binaarset algebralist tehet lihtsalt binaarseks tehteks ehk binaarseks operatsiooniks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Binaarne algebraline tehe · Näe rohkem »
Binaarne seos
Binaarne seos ehk binaarne relatsioon on matemaatiline mõiste, mis vastab sellistele suhetele nagu "on suurem kui" ja "on võrdne" aritmeetikas ning "on element" hulgateoorias.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Binaarne seos · Näe rohkem »
Binaarne tehe
Binaarne tehe ehk kahekohaline tehe ehk binaarne operatsioon ehk binaarne operaator ehk düaadiline tehe ehk düaadiline operatsioon on laiemas mõttes kahe muutuja funktsioon, kitsamas mõttes kahe muutuja funktsioon, mille argumendid kuuluvad tema muutumispiirkonda.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Binaarne tehe · Näe rohkem »
Cantori diagonaaltõestus
Cantori diagonaaltõestus on Georg Cantorilt pärinev tõestus, et reaalarvude hulk ei ole loenduv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Cantori diagonaaltõestus · Näe rohkem »
Charles Babbage
Charles Babbage aastal 1860 Charles Babbage (26. detsember 1791 London – 18. oktoober 1871 London) oli inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Charles Babbage · Näe rohkem »
Dünaamikaulatus
Dünaamikaulatus ehk dünaamiline ulatus ehk dünaamiline diapasoon on mingi füüsikalise suuruse (nt elektripinge, helirõhu) või funktsiooni suurima ja väikseima väärtuse suhe.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Dünaamikaulatus · Näe rohkem »
Dünaamiline süsteem
Dünaamiline süsteem on matemaatiline süsteem, mis areneb ajas süsteemile aluseks oleva dünaamilise eeskirja järkjärgulise rakendumise kaudu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Dünaamiline süsteem · Näe rohkem »
Determinant
Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse arvu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Determinant · Näe rohkem »
Diferentseerimisoperaator
Diferentseerimisoperaator on matemaatikas diferentsiaaloperaator D, mis seab ühe (või mitme) muutuja funktsioonile vastavusse selle funktsiooni tuletise (või osatuletise).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentseerimisoperaator · Näe rohkem »
Diferentseeruv funktsioon
(Mingil kohal ehk mingis punktis) diferentseeruv funktsioon on funktsioon, millel on (selles punktis) diferentsiaal.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentseeruv funktsioon · Näe rohkem »
Diferentseeruv muutkond
Diferentseeruv muutkond (inglise keeles differentiable manifold, differential manifold) on matemaatikas geomeetriline objekt, mis näeb lokaalselt välja nagu vektorruum üle reaalarvude korpuse, nii et seal on rakendatavad tuletise mõiste ja sellega seotud mõisted.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentseeruv muutkond · Näe rohkem »
Diferentsiaal
Funktsiooni y\!.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaal · Näe rohkem »
Diferentsiaalarvutus
Diferentsiaalarvutus on üks matemaatilise analüüsi põhikomponente integraalarvutuse kõrval (et nad on omavahel tihedalt seotud, siis nimetatakse neid koos diferentsiaal- ja integraalarvutuseks).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaalarvutus · Näe rohkem »
Diferentsiaalgeomeetria
Diferentsiaalgeomeetria (inglise keeles differential geometry) on geomeetria haru, mis uurib diferentseeruvaid muutkondi tavaliselt lisastruktuuridega.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaalgeomeetria · Näe rohkem »
Diferentsiaaloperaator
Diferentsiaaloperaator on matemaatikas operaator, mida saab avaldada diferentseerimisoperaatorite kaudu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaaloperaator · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrandi üldlahend
Diferentsiaalvõrrandi üldlahendiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandi lahendit, mis sisaldab määramatut konstanti C. See tähendab y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaalvõrrandi üldlahend · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrandi erilahend
Diferentsiaalvõrrandi erilahendiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandi lahendit, mis saadakse üldlahendist konstandi C fikseeritud väärtuse C0 korral.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diferentsiaalvõrrandi erilahend · Näe rohkem »
Digitaalloogika
Digitaalloogika on andmetöötluse süsteem, mis põhineb Boole'i algebra loogikatehetel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Digitaalloogika · Näe rohkem »
Digitaalsignaal
Digitaalsignaal ehk arvsignaal, ka digitaalne signaal, on ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Digitaalsignaal · Näe rohkem »
Diskreetne Fourier' teisendus
accessdate.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Diskreetne Fourier' teisendus · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Eksponentfunktsioon
Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul kus e on Euleri arv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Eksponentfunktsioon · Näe rohkem »
Elementaarfunktsioon
Elementaarfunktsioonid on funktsioonid, mis saadakse põhielementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise tulemusena.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Elementaarfunktsioon · Näe rohkem »
ENIAC
ENIAC ENIAC (inglise Electronic Numerical Integrator And Computer) oli esimene USA laiaotstarbeline, elektrooniline digitaalne arvuti, mida oli võimalik programmeerida lahendama paljusid arvutusülesandeid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja ENIAC · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Entroopia · Näe rohkem »
Erifunktsioon
Erifunktsioon on funktsioon, mis pole elementaarfunktsioon, aga on nii oluline et, sel on oma nimi, näiteks Riemanni dzeetafunktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Erifunktsioon · Näe rohkem »
Ettenägev hooldus (elektrimasinad)
Tänapäeval leiavad elektrimasinad ja ajamisüsteemid laialdasi rakendusi ja mängivad erinevates tööstusharudes olulist rolli.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Ettenägev hooldus (elektrimasinad) · Näe rohkem »
Explanation and Reference
"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Explanation and Reference · Näe rohkem »
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Faas · Näe rohkem »
Funktsionaali variatsioon
Funktsionaali variatsioon ehk funktsionaali esimene variatsioon on ühe muutuja funktsiooni diferentsiaali üldistus, funktsionaali muudu lineaarne peaosa mingis kindlas suunas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaali variatsioon · Näe rohkem »
Funktsionaalne sõltuvus
Funktsionaalne sõltuvus on niisugune kahe muutuja (näiteks x ja y) vaheline seos, milles ühe muutuja (sõltumatu muutuja) x igale väärtusele vastab teise muutuja (sõltuva muutuja) y kindel väärtus, st leidub selline funktsioon või operaator f, mille korral kehtib võrdus y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaalne sõltuvus · Näe rohkem »
Funktsionaalsed nõuded
Funktsionaalsed nõuded määravad infosüsteemi omaniku vajadused sisendinfo muutmiseks väljundinfoks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsionaalsed nõuded · Näe rohkem »
Funktsioon
Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsioon · Näe rohkem »
Funktsiooni üldavaldis
Funktsiooni üldavaldiseks nimetatakse seost y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsiooni üldavaldis · Näe rohkem »
Funktsiooni muut
Funktsiooni (reaalmuutuja funktsiooni) f(x) muut kohal x_0 on uue muutuja (argumendi) \Delta_ x.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Funktsiooni muut · Näe rohkem »
Giovanni Poleni
Giovanni Poleni (umbes 1683 Veneetsia, Itaalia – november 1761 Padua) oli itaalia markii, füüsik, matemaatik, insener ja muinsusuurija.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Giovanni Poleni · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Harilik diferentsiaalvõrrand
Harilik diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi ja argumente.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Harilik diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Hüperbool
Funktsiooni y.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hüperbool · Näe rohkem »
Hüperboolsed funktsioonid
sinh, cosh ja tanh Näiteks katenoid moodustub kui koosinuse hüperboolne funktsioon, aheljoon, pöörleb ümber oma juhtsirge Hüperboolsed funktsioonid on eksponentfunktsiooni abil määratletud funktsioonid, mis on analoogsed trigonomeetriliste funktsioonidega.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hüperboolsed funktsioonid · Näe rohkem »
Hüperpind
Hüperpind (inglise keeles hypersurface) on geomeetrias hüpertasandi, tasandilise joone ja pinna mõistete üldistus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hüperpind · Näe rohkem »
Helisüntees
Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Helisüntees · Näe rohkem »
Helmholtzi vabaenergia
Helmholtzi vabaenergia ehk Helmholtzi energia on Hermann von Helmholtzi järgi nimetatud termodünaamiline olekufunktsioon, mis olekuparameetrite temperatuuri T, ruumala V ja termodünaamilises süsteemis sisalduva ainehulga n_i funktsioonina määrab täielikult süsteemi termodünaamilised omadused.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Helmholtzi vabaenergia · Näe rohkem »
Homöomorfism
Kruus ja sõõrik on homöomorfsed Homöomorfism ehk topoloogiline isomorfism on kahe topoloogilise ruumi (või nende abil modelleeritava kujundi) üksühene vastavus, mille korral mõlemad selle vastavusega määratud kujutused on pidevad.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Homöomorfism · Näe rohkem »
Homomorfism
Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Homomorfism · Näe rohkem »
Hulgafunktsioon
Hulgafunktsiooniks nimetatakse fikseeritud hulga H teatud alamhulkade süsteemil määratud funktsiooni, mille väärtuseks on arv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hulgafunktsioon · Näe rohkem »
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Hulk · Näe rohkem »
Impulsskoste
Impulsskoste lihtsas helisüsteemis. Ülalt alla: algimpulss, koste pärast kõrgete sageduste võimendamisel ja koste madalata sageduste võimendamisel Impulsskoste (inglise keeles impulse response) on signaalitöötluses süsteemi väljundsignaal, kui sisendsignaaliks on lühike impulss.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Impulsskoste · Näe rohkem »
Injektiivne funktsioon
element on ülimalt üks originaal: elementidel ''A'', ''B'' ja ''D'' on igaühel üks originaal, elemendil ''C'' ei ole ühtegi originaali. Injektiivne funktsioon ehk injektiivne kujutus ehk injektsioon ehk üksühene kujutus on funktsioon f:X\to Y, mille korral sihthulga Y iga elemendi y puhul on olemas ülimalt üks (võib-olla mitte ühtegi) lähtehulga X element x, millele funktsioon teda vastavusse seab (f(x).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Injektiivne funktsioon · Näe rohkem »
Integraalteisendus
Integraalteisenduseks nimetatakse funktsionaalteisendust, mis seab funktsioonile f(t) vastavusse teatud eeskirja alusel integreerimise teel uue funktsiooni F(x).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Integraalteisendus · Näe rohkem »
Invariant
Invariant on objekti omadus, näiteks suuruse väärtus, avaldise vorm jne, mis jääb vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Invariant · Näe rohkem »
Iseärane punkt
Iseärane punkt ehk singulaarne punkt (inglise keeles singularity) on matemaatikas reeglina punkt, kus matemaatiline objekt (tavaliselt funktsioon) ei ole määratletud või millel on ebaregulaarne käitumine (näiteks punkt, kus funktsioon on katkestatud või ei ole diferentseeruv).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Iseärane punkt · Näe rohkem »
Isoleeritud iseärane punkt
Isoleeritud iseärane punkt on punkt, mille mingis punkteeritud ümbruses funktsioon f(z) on ühene ja analüütiline, kuid punktis endas kas pole antud või ei ole diferentseeruv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Isoleeritud iseärane punkt · Näe rohkem »
Jada
Jada ehk lõpmatu jada on matemaatikas funktsioon, mille määramispiirkond on naturaalarvude hulk.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Jada · Näe rohkem »
Järjend
Järjend ehk korteež ehk lõplik jada on kujutus (funktsioon) lõplikust hulgast hulka A. See kujutus seab igale täisarvule 1-st kuni n-ni (n on jada pikkus) üheselt vastavusse hulga A mingi elemendi: arvule 1 seatakse vastavusse element a1, arvule 2 element a2, … ja arvule n element an.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Järjend · Näe rohkem »
Joonpind
Kuna ühekatteline hüperboloid on joonpind, siis saab selle mudeli konstrueerida sirgetest traatidest Joonpind on pind, mille saab moodustada ruumis liikuva sirgega.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Joonpind · Näe rohkem »
Joseph Fourier
Jean Baptiste Joseph Fourier (21. märts 1768 Auxerre – 16. mai 1830 Pariis) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (aastast 1817).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Joseph Fourier · Näe rohkem »
Juhendatud masinõpe
Juhendatud masinõppeks nimetatakse ülesandeid masinõppes mille eesmärgiks on leida funktsioone, mis seostavad sõltumatuid ja sõltuvaid tunnuseid vastavalt olemasolevatele sõltumatu/sõltuv tunnuspaaridele.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Juhendatud masinõpe · Näe rohkem »
Juhuslik suurus
Tõenäosusteoorias ja matemaatilises statistikas nimetatakse juhuslikuks suuruseks suurust, mille väärtus sõltub juhusest.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Juhuslik suurus · Näe rohkem »
Kahe muutuja funktsioon
Funktsioon ƒ on kahe muutuja funktsioon, kui eksisteerivad hulgad X, Y ja Z nii, et kus X × Y on X ja Y otsekorrutis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kahe muutuja funktsioon · Näe rohkem »
Karnaugh' kaart
Karnaugh' kaart Karnaugh' kaart, tuntud ka kui Veitchi diagramm, on abivahend kahendväärtusi sisaldava avaldise lihtsustamiseks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Karnaugh' kaart · Näe rohkem »
Kategooria (matemaatika)
Kategooria mõiste on matemaatikas üldistus samalaadsete matemaatiliste objektide vaheliste "morfismide" (hulkade kujutuste, topoloogiliste ruumide pidevate kujutuste, lineaarruumide lineaarkujutuste, rühmade homomorfismide jne) kompositsioonide algebralistest omadustest tingimustel, et on olemas samasusteisendused ning morfismide kogumid on kompositsiooni suhtes kinnised.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kategooria (matemaatika) · Näe rohkem »
Katusekalle
Erinevad katusekalde suurused Katusekalle on katuse vertikaalse tõusu näitaja, mis on jagatud selle horisontaalsele pinnale.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Katusekalle · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kaugus · Näe rohkem »
Kõverus
Kõverus (inglise keeles curvature) on geomeetria erinevates valdkondades mitme suuruse (skalaar, vektor, tensor) koondkuju, mis kirjeldab ühe või teise geomeetrilise "objekti" (näiteks joon, pind, Riemanni ruum jne) kõrvalekaldumist vastavatest "tasastest" objektidest (sirge, tasand, eukleidiline ruum jne).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kõverus · Näe rohkem »
Keel (loogika)
Keele all mõistetakse matemaatilises loogikas (mudeliteoorias) valemite, lausete või muude väljendite moodustamiseks teatud süntaksireeglite järgi kasutatavate sümbolite hulka.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Keel (loogika) · Näe rohkem »
Keemiline potentsiaal
Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi i aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Keemiline potentsiaal · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirgustugevus
Kiirgustugevus (inglise keeles radiant intensity), tähis I_, on radiomeetrias kiiratud, peegeldunud, edastatud või vastuvõetud kiirgusvoog ruuminurga ühiku kohta.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kiirgustugevus · Näe rohkem »
Kineetiline Monte Carlo
Kineetilise Monte Carlo (KMC) meetod on üldise Monte Carlo arvutusalgoritmika allharu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kineetiline Monte Carlo · Näe rohkem »
Kirchhoffi kiirgusseadus
Kirchhoffi kiirgusseadus kirjeldab termilises tasakaalus olevas kehas neelduva ja sellest kiirguva energia vahelist seost.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kirchhoffi kiirgusseadus · Näe rohkem »
Kompleksmuutuja funktsioon
Kompleksmuutuja funktsioon on funktsioon, mille määramis- ja muutumispiirkond on mingid kompleksarvude hulgad.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kompleksmuutuja funktsioon · Näe rohkem »
Konnektor (keeleteadus)
Konnektoriks ehk konnektiiviks nimetatakse formaalse keele või loomuliku keele loogilisi konstante, mille abil lausetest moodustatakse liitlauseid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Konnektor (keeleteadus) · Näe rohkem »
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Konstant · Näe rohkem »
Kontuur (muusika)
Kontuur on muusikas üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav funktsioon ajas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kontuur (muusika) · Näe rohkem »
Korpus (matemaatika)
Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Korpus (matemaatika) · Näe rohkem »
Kujutis (matemaatika)
Kujutis ehk teisend on matemaatikas lähtehulga A mõne elemendi a funktsiooni f: A → B korral sihthulga B element f(a).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kujutis (matemaatika) · Näe rohkem »
Kummituskuva
Kummituskuva on optikas kasutatav kuvamismeetod, millega saadakse objekti detailne kujutis, kuigi objektilt tulevat valgust mõõdab ilma ruumilise lahutusvõimeta kaamera või integreeriv intensiivsuse andur.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kummituskuva · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
La Philosophie du non
"La Philosophie du non: essai d'une philosophie du nouvel esprit scientifique" ("Ei filosoofia: uue teadusliku vaimu filosoofia katse") on Gaston Bachelardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja La Philosophie du non · Näe rohkem »
Lagrange'i keskväärtusteoreem
Lagrange'i keskväärtusteoreem on üks matemaatilise analüüsi põhilisi tulemusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lagrange'i keskväärtusteoreem · Näe rohkem »
Lagrange'i mehaanika
Lagrange'i mehaanika (inglise keeles Lagrangian mechanics) on klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Hamiltoni mehaanika).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lagrange'i mehaanika · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Laine · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lainevõrrand
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lainevõrrand · Näe rohkem »
Laplace teisendus
Laplace'i teisendus on funktsiooni integraalteisendus, mis teisendab ajadomeeni funktsiooni f(t), kus muutuja t\in.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Laplace teisendus · Näe rohkem »
Laplace'i võrrand
Laplace'i võrrand on homogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator ja f on otsitav funktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Laplace'i võrrand · Näe rohkem »
Lõpmatult diferentseeruv funktsioon
Lõpmatult diferentseeruv funktsioon ehk sile funktsioon on funktsioon, millel on teatava piirkonna igas punktis olemas mistahes järku täisdiferentsiaal.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lõpmatult diferentseeruv funktsioon · Näe rohkem »
Less
Less (kirjapilt võib olla ka LESS) on dünaamiline laadilehekeel, mida on võimalik kompileerida CSS-iks ja jooksutada nii kliendi- kui ka serveripoolel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Less · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Liikumine · Näe rohkem »
Liitfunktsioon
Liitfunktsiooniks ehk funktsioonide ehk kujutuste kompositsiooniks nimetatakse matemaatikas funktsiooni, mis saadakse kahe funktsiooni järjest rakendamisel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Liitfunktsioon · Näe rohkem »
Liitintress
Efektiivsed intressimäärad 20% aastase intressi teenimise efekt erinevate liitumise sageduste korral. Põhisumma on 1000 $ Liitintress on intress, mis arvutatakse laenu või deposiidi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Liitintress · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Liitmine · Näe rohkem »
Lineaarkujutus
Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lineaarkujutus · Näe rohkem »
Lineaarne diferentsiaalvõrrand
Lineaarne diferentsiaalvõrrand on diferentsiaalvõrrand, mis on lineaarne otsitava funktsiooni ja selle kõigi tuletiste (või osatuletiste) suhtes.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lineaarne diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Lineaarne kontiinuum
Lineaarne kontiinuum on rohkem kui ühest elemendist koosnev lineaarselt järjestatud hulk, mille järjestus on tihe (st iga kahe elemendi vahel on kolmas element) ja millel on supreemumiomadus (st igal mittetühjal alamhulgal, millel on ülemtõke, on ülemraja (vähim ülemtõke)).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lineaarne kontiinuum · Näe rohkem »
Lineaarvõrrand
Lineaarvõrrand ehk esimese astme võrrand on elementaaralgebras võrrand, mis saadakse kahe lineaarfunktsiooni võrrutamisel, näiteks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Lineaarvõrrand · Näe rohkem »
Loenduv subaditiivsus
Loenduv subaditiivsus on matemaatikas teatavate mittenegatiivsete reaalväärtusega kujutuste teatav omadus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Loenduv subaditiivsus · Näe rohkem »
Logaritmiline diferentseerimine
Logaritmiline diferentseerimine on funktsiooni diferentseerimise meetod, mille puhul kasutatakse funktsiooni ƒ logaritmilist tuletist Sellist võtet kasutatakse sageli juhul, kui lihtsam on diferentseerida funktsiooni logaritmi kui funktsiooni ennast.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Logaritmiline diferentseerimine · Näe rohkem »
Maatriks
''m × n'' maatriks: ''m'' rida on horisontaalsed ja ''n'' veergu on vertikaalsed. Maatriksi iga elementi tähistatakse sageli kahe alaindeksiga tähega. Näiteks ''a''2,1 tähistab teises reas ja esimeses veerus paiknevat elementi Maatriks on matemaatiline objekt, mida esitatakse ristkülikukujuline (ridadeks ja veergudeks jaotatava) tabelina, mis koosneb numbritest, sümbolitest või avaldistest, mis tähistavad arve (tavaliselt reaalarve või kompleksarve) või mingeid muid etteantud hulka kuuluvaid matemaatilisi objekte, näiteks polünoome, funktsioone, diferentsiaale, vektoreid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Maatriks · Näe rohkem »
Makro
Makro on informaatikas reegel või eeskiri, mis kirjeldab, kuidas sisendandmeid teisendada väljundandmeteks, vastavalt defineeritud protseduurile.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Makro · Näe rohkem »
Mandelbroti fraktal
Mandelbroti fraktal ehk Mandelbroti hulk on kompleksarvude hulk c, mille puhul funktsioon f_c(z).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Mandelbroti fraktal · Näe rohkem »
Mario Bunge
Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Mario Bunge · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatika (õppeaine)
Matemaatika on õppeaine, mis didaktiliselt lähtub matemaatika teadusest ning on aluseks mitmete reaalainete õpetamisel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatika (õppeaine) · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Matemaatiline objekt
Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatiline objekt · Näe rohkem »
Matemaatiliste sümbolite loend
Siin on valik sümboleid matemaatika eri valdkondadest.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Matemaatiliste sümbolite loend · Näe rohkem »
MATLAB
MATLAB (tuleneb ingl. väljendist matrix laboratory, tõlgituna maatriksite labor) on mitmeparadigmaline numbriline andmetöötluskeskkond ja varaline kommertstarkvara, mille arendaja on MathWorks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja MATLAB · Näe rohkem »
Määramata avaldis
Määramata avaldis ehk määramatus on avaldis matemaatikas, mille abil esitatud funktsiooni, jada piirväärtuse arvutamisel pole vahetult rakendatavad piirväärtuse põhiomadused.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Määramata avaldis · Näe rohkem »
Määramata integraal
Funktsiooni \ f(x) määramata integraaliks nimetatakse avaldist kus \ F(x) on funktsiooni \ f(x) mingi algfunktsioon ja \ c \in \mathbb on suvaline konstant, ja seda tähistatakse nii: Konstanti \ c nimetatakse integreerimiskonstandiks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Määramata integraal · Näe rohkem »
Määramispiirkond
Funktsiooni määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Määramispiirkond · Näe rohkem »
Meetrika
Meetrika võib tähendada.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Meetrika · Näe rohkem »
Meetriline ruum
Matemaatikas nimetatakse meetriliseks ruumiks hulka, milles elementide vahel on antud kaugus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Meetriline ruum · Näe rohkem »
Microsoft Excel
Microsoft Excel on tabelarvutussüsteem ehk tabelarvutus- ja tabeltöötlusprogramm, mis kuulub kontoritarkvara Microsoft Office koosseisu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Microsoft Excel · Näe rohkem »
Mitme muutuja funktsioon
Mitme muutuja funktsioon on funktsiooni üldistus, mille puhul sõltuv muutuja sõltub korraga mitmest sõltumatust muutujast (teiste sõnadega, funktsiooni väärtus sõltub mitmest argumendist).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Mitme muutuja funktsioon · Näe rohkem »
Mitmene funktsioon
Mitmene funktsioon hulgast X hulka Y; element 3 hulgast ''X'' on seotud kahe elemendiga ''b'' ja ''c'' hulgast ''Y''. Mitmene funktsioon ehk mitmeväärtuseline funktsioon on funktsiooni üldistus, mille määramispiirkonnas vastab mõnele argumendi väärtusele vähemalt kaks väärtust.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Mitmene funktsioon · Näe rohkem »
Molekulaarjuhtivus
Molekulaarjuhtivus (G) on molekulaarelektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse üksikmolekuli võimet transleerida elektrone ühelt elektroodilt teisele.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Molekulaarjuhtivus · Näe rohkem »
Monotoonne funktsioon
Matemaatilises analüüsis nimetatakse reaalmuutuja funktsiooni kasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning kahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Monotoonne funktsioon · Näe rohkem »
Moodul (algebra)
Mooduliks üle ringi nimetatakse üldalgebras vektorruumi üldistust, mille puhul "skalaarideks" ei võeta mitte korpuse, vaid ringi elemendid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Moodul (algebra) · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Muutuja · Näe rohkem »
Muutumispiirkond
Funktsiooni muutumispiirkond on funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Muutumispiirkond · Näe rohkem »
Normeeritud ruum
Normeeritud ruum ehk normeeritud vektorruum on vektorruum, milles on defineeritud teatud kujutus – norm –, mis rahuldab normi aksioome.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Normeeritud ruum · Näe rohkem »
Operaator
Sõnal "operaator" on mitu tähendust.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Operaator · Näe rohkem »
Operaator (matemaatika)
Operaator on matemaatikas teatav kujutus ehk funktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Operaator (matemaatika) · Näe rohkem »
Operatsioon
"Operatsioon" (ladina sõnast operatio 'tegevus, töö') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Operatsioon · Näe rohkem »
Optsioon
Optsioon on tuletisinstrument ehk derivatiiv, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, tulevikus osta või müüa finantsvara varem kokkulepitud koguses kokkulepitud hinnaga.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Optsioon · Näe rohkem »
Parabool
Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Parabool · Näe rohkem »
Päratu integraal
Olgu funktsioon \ f(x) määratud ja pidev piirkonnas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Päratu integraal · Näe rohkem »
Pöördfunktsioon
Funktsioon ƒ ja selle pöördfunktsioon ƒ–1. Kuna ƒ kujutab ''a'' arvule 3, siis pöördfunktsioon ƒ–1 kujutab arvu 3 tagasi ''a''-ks Funktsiooni ƒ pöördfunktsioon on funktsioon ƒ−1, mis seab igale ƒ muutumispiirkonna väärtusele y vastavusse need väärtused x määramispiikonnast, mille korral ƒ(x).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pöördfunktsioon · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Püsipunktikombinaator
Püsipunktikombinaator (inglise keeles fixed point combinator) on funktsioon, mis arvutab teiste funktsioonide püsipunkte.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Püsipunktikombinaator · Näe rohkem »
Pertseptron
Masinõppes on pertseptron binaarsete klassifitseerijate juhendatud õppimise algoritm.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pertseptron · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Piirväärtus
pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Piirväärtus · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pindala · Näe rohkem »
Pinge-voolu tunnusjoon
Aktiivtakisti pinge-voolu tunnusjoon: I.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pinge-voolu tunnusjoon · Näe rohkem »
Poissoni võrrand
Poissoni võrrand on mittehomogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Poissoni võrrand · Näe rohkem »
Poolnorm
Poolnorm on kujutus p(v) vektorruumist V üle korpuse K reaalarvude korpusse, mis erinevalt normist ei rahuldada samasuse aksioomi, kuid rahuldab homogeensuse aksioomi ning kolmnurga võrratust.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Poolnorm · Näe rohkem »
Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria)
moodul. Vasakul (Re z0) pooluseid ei ole, funktsioon on kõikjal lõplik Isoleeritud iseärast punkti z_0 nimetatakse funktsiooni f(z) pooluseks, kui selle funktsiooni arenduses Laurenti ritta punkti z_0 punkteeritud ümbruses sisaldab negatiivne osa lõpliku arvu nullist erinevaid liikmeid, st f(z).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria) · Näe rohkem »
Poolvõre
Võreteoorias nimetatakse ülemiseks poolvõreks (ka supreemum-poolvõreks või sup-poolvõreks) osaliselt järjestatud mittetühja hulka, milles igal kaheelemendilisel alamhulgal leidub supreemum ehk ülemine raja (tähistatakse sageli sümboliga 1).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Poolvõre · Näe rohkem »
Positiivsuspiirkond
Funktsiooni positiivsuspiirkonna moodustavad kõik need funktsiooni argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on positiivne.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Positiivsuspiirkond · Näe rohkem »
Pseudorühmoid
Pseudorühmoid ehk osaline rühmoid on algebraline struktuur, mis koosneb hulgast ja sellel defineeritud osalisest binaarsest algebralisest tehtest.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Pseudorühmoid · Näe rohkem »
Räsifunktsioon
Räsifunktsioon (ingl. hash function) on krüptograafias kasutatav ühesuunaline funktsioon tekstistringide kodeerimiseks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Räsifunktsioon · Näe rohkem »
Röntgenfotoelektronspektroskoopia
Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »
Rühmoid
Rühmoid ehk grupoid on üldalgebras hulk M (rühmoidi kandja) koos sellel defineeritud üheainsa binaarse algebralise tehtega M × M → M. Tehte tulemid kuuluvad definitsiooni põhjal hulka M. Mingeid muid tingimusi tehtele ei esitata.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Rühmoid · Näe rohkem »
Rõhuandur
Digitaalne õhurõhuandur Kompaktne õhurõhuandur Rõhuandur on seade, mis muundab rõhu kui füüsikalise suuruse mingiks teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Rõhuandur · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Reaalarv · Näe rohkem »
Reaalmuutuja funktsioon
Reaalmuutuja funktsioon on ühe muutuja funktsioon, mille määramis- ja muutumispiirkond on teatavad reaalarvude hulgad.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Reaalmuutuja funktsioon · Näe rohkem »
Reaalmuutuja funktsioonide teooria
Reaalmuutuja funktsioonide teooria ehk funktsiooniteooria on reaalmuutuja funktsioonide üldine teooria.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Reaalmuutuja funktsioonide teooria · Näe rohkem »
Reaktsiooni järk
Termiidi reaktsioon on kiire reaktsioon nagu kõik plahvatused Roostetamine on aeglane hävitav reaktsioon Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Reaktsiooni järk · Näe rohkem »
Riemanni pind
Riemanni pind kompleksmuutuja funktsioonile f(z).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Riemanni pind · Näe rohkem »
Riemanni ruum
Riemanni ruum (inglise keeles Riemannian space) on diferentseeruv muutkond, millele on määratud tensorväli diferentseeruvate funktsioonidega.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Riemanni ruum · Näe rohkem »
Ringi ideaal
Üldalgebras nimetatakse ringi ideaaliks (ehk ideaaliks selles ringis) selle ringi alamhulka, mis sisaldab nullelementi ning on kinnine oma elementide liitmise ja lahutamise suhtes ning on kinnine ringi mis tahes elemendiga (vasakult või paremalt) korrutamise suhtes.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Ringi ideaal · Näe rohkem »
Saha võrrand
Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Saha võrrand · Näe rohkem »
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »
Samasusteisendus
Samasusteisendus ehk ühikteisendus on teisendus 1A: A → A (A on mittetühi hulk), mis jätab iga A elemendi iseendaks, st mis tahes a∈A korral.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Samasusteisendus · Näe rohkem »
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Sümmeetria · Näe rohkem »
Semantiline väärtus
Väljendi semantiliseks väärtuseks nimetatakse keelefilosoofias tema tunnust, millest oleneb teda sisaldavate lausete tõeväärtus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Semantiline väärtus · Näe rohkem »
Seos (matemaatika)
Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Seos (matemaatika) · Näe rohkem »
Sigmoidfunktsioonid
Sigmoidfunktsioonid on matemaatikas funktsioonid, mille sümbolil on iseloomulik S-tähte meenutav kuju.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Sigmoidfunktsioonid · Näe rohkem »
Signaal (tehnika)
Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse muut.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Signaal (tehnika) · Näe rohkem »
Skaalafunktsioon
Skaalafunktsioon on matemaatiline funktsioon, mis kirjeldab skaalapunktide (-jaotiste) skaalal paiknemise seaduspärasust.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Skaalafunktsioon · Näe rohkem »
Splain
Üksikud sõlmed 1/3 ja 2/3 juures loovad kolm kuuppolünoom-splaini pidevusega C2. Kolmekordne sõlm intervalli mõlemas otsas tagab, et kõver interpoleerib lõpp-punkte Splain on sile, ühesuguse struktuuriga tükiti polünomiaalne funktsioon, mis liitepunktides rahuldab teatud sileduse tingimusi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Splain · Näe rohkem »
Stohhastiline planeerimine
Stohhastiline planeerimine uurib juhuslikest parameetritest sõltuvate ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid ja teooriat.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Stohhastiline planeerimine · Näe rohkem »
String
Stringid on stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on elementaarosakesed.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja String · Näe rohkem »
Subaditiivne funktsioon
Subaditiivne funktsioon on reaalarvulise väärtusega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust Subaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi superaditiivne.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Subaditiivne funktsioon · Näe rohkem »
Subfaktoriaal
Subfaktoriaal ehk de Montmorti arv ehk korratuste arv (tähis n) on peamiselt kombinatoorikas kasutatav funktsioon, mis seab igale naturaalarvule n vastavusse n-elemendilise hulga korratuste ehk püsipunktita permutatsioonide hulga.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Subfaktoriaal · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Sulamine · Näe rohkem »
Superaditiivne funktsioon
Superaditiivne funktsioon on reaalarvuliste väärtustega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust Superaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi subaditiivne.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Superaditiivne funktsioon · Näe rohkem »
Tasandiline joon
Tasandiline joon (inglise keeles plane curve) on matemaatikas joon, mis täielikult paikneb mingil ühel tasandil, mille kõik punktid on tasandumispunktid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tasandiline joon · Näe rohkem »
Taylori rida
Taylori rida on matemaatikas funktsiooni esitus astmereana, mille kordajateks on funktsiooni tuletised ühe etteantud argumendi väärtuse a juures.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Taylori rida · Näe rohkem »
Taylori valem
Taylori valem annab pideva funktsiooni punkti ja selle lähisümbruse lähendamiseks n-ndat järku polünoomi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Taylori valem · Näe rohkem »
Tühi hulk
Tühi hulk ehk tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tühi hulk · Näe rohkem »
Tõde ja tähendus
"Tõde ja tähendus" (Truth and Meaning) on filosoof Donald Davidsoni klassikaline artikkel.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tõde ja tähendus · Näe rohkem »
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Tee (topoloogia)
Punkt, mis on ruumis '''R'''² viidud ''A''-st ''B''-sse. Aga teised teed võivad läbida sellesama punktihulga. Topoloogias nimetatakse teeks (või mõnikord parametriseeritud jooneks) topoloogilises ruumis X pidevat kujutust f ühiklõigust I.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tee (topoloogia) · Näe rohkem »
Tehe
Tehe ehk operatsioon on toiming, mis seab mingi kindla tulemuse kindlate eeskirjade järgi vastavusse ühe või enama matemaatilise objektiga (nt liitmine, jagamine, ruutjuure võtmine).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tehe · Näe rohkem »
Tehisneuron
Tehisneuron on matemaatiline funktsioon, mis on ehitatud mudelina bioloogiliste neuronite baasil.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tehisneuron · Näe rohkem »
Teisendus
Teisenduseks nimetatakse matemaatikas kujutust mingist hulgast iseendasse.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Teisendus · Näe rohkem »
Tensor
kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tensor · Näe rohkem »
Tensorväli
Tensorväli (inglise keeles tensor field) on matemaatikas ja füüsikas kujutus (väli), mis seab vaadeldava matemaatilise ruumi (tavaliselt eukleidiline ruum või diferentseeruv muutkond) igale punktile vastavusse tensori.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tensorväli · Näe rohkem »
Ternaarne tehe
Ternaarne tehe ehk ternaarne operatsioon ehk ternaarne operaator on matemaatikas tehe aarsusega 3 ehk kolme muutuja funktsioon.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Ternaarne tehe · Näe rohkem »
Trigonomeetrilised funktsioonid
Trigonomeetrilised funktsioonid on elementaarfunktsioonid siinus, koosinus, tangens, kootangens, seekans ja kooseekans, mille argument on geomeetriliselt tõlgendatav ühikringjoone kaarepikkusena või vastava kesknurgana.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Trigonomeetrilised funktsioonid · Näe rohkem »
Tsiteerimine (filosoofia)
Tsiteerimine on mingist väljendist rääkimine (või kirjutamine) selle väljendi äratoomise kaudu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tsiteerimine (filosoofia) · Näe rohkem »
Tulemus
Tulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tulemus · Näe rohkem »
Tuletis (matemaatika)
Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »
Unaarne tehe
Unaarne tehe ehk unaarne operatsioon on matemaatikas ainult ühe operandiga algebraline tehe.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Unaarne tehe · Näe rohkem »
Universaalalgebra
Universaalalgebra ehk algebraline struktuur ehk algebra on hulk koos algebraliste tehete kogumiga sellel hulgal.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Universaalalgebra · Näe rohkem »
Universaalne loogikalülitus
Universaalne loogikalülitus on mitmeotstarbeline loogikalülitus, mille abil realiseeritakse suvalisi binaarloogika funktsioone.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Universaalne loogikalülitus · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Valikuaksioom
Valikuaksioom ehk valiku aksioom ehk Zermelo aksioom (inglise keeles axiom of choice, lühend AC) on hulgateooria aksioom, mille kohaselt mittetühjade hulkade mistahes süsteemi korral leidub kujutus, mis seab selle süsteemi igale hulgale vastavusse tema teatava esindaja.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Valikuaksioom · Näe rohkem »
Variatsioonarvutus
Variatsioonarvutus on matemaatilise analüüsi haru, mis kasutab funktsionaalide variatsioone ((lõpmata) väikseid muutusi) funktsionaalide (kujutused funktsioonide hulgalt reaalarvude hulka) ekstreemumite (miinimumide ja maksimumide) leidmiseks.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Variatsioonarvutus · Näe rohkem »
Võimsus (hulgateooria)
Võimsus ehk kardinaalsus on hulgateoorias hulga elementide arvu mõistet üldistav mõiste, mis on rakendatav ka lõpmatute hulkade puhul.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Võimsus (hulgateooria) · Näe rohkem »
Võre (matemaatika)
Võre on matemaatikas osaliselt järjestatud hulk, milles igal lõplikul mittetühjal alamhulgal on ülemraja (vähim ülemtõke) ja alamraja (suurim alamtõke).
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Võre (matemaatika) · Näe rohkem »
Vektorgraafika
Vektorgraafika (inglise vector graphics) on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Vektorgraafika · Näe rohkem »
Vektorväli
Vektorväli, mis tekib, kui tasandi punktile (''x'', y'') seatakse vastavusse vektor (−''y'', ''x'') Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise ruumi (või lokaalselt eukleidilise ruumi) igale punktile vastavusse vektori.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Vektorväli · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Vesi · Näe rohkem »
Voronoi diagramm
Voronoi diagramm on matemaatika mõiste, mis tähendab pinna jagamist osadeks sellel asuvate punktide omavahelise kauguse arvestamise kaudu.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Voronoi diagramm · Näe rohkem »
Xcas
Xcas suudab lahendada diferentsiaalvõrrandid Xcas on Giaci (avatud lähtekood) arvutialgebra süsteemi (CAS) kasutajaliides, mis lubab lahendada matemaatilisi võrrandeid.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Xcas · Näe rohkem »
Zermelo aksiomaatika
Zermelo aksiomaatika on hulgateooria aksiomaatika, mille esitas Ernst Zermelo 1908.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Zermelo aksiomaatika · Näe rohkem »
Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika
Valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli hulgateooria ehk Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (tähis ZFC või ZF + C) on üks aksiomaatilise hulgateooria variante, tänapäeval standardne variant.
Uus!!: Funktsioon (matemaatika) ja Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Funktsioon matemaatikas, Kujutus, Matemaatiline funktsioon.
