Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Ametlik keel, Ð, Ø, Æ, B36 Tórshavn, Eesti nimi, Eesvokaalid, Eivør Pálsdóttir, Euroopa riigid, Fääri kirjandus, Fääri kroon, Fääri saared, Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted, Fääri saarte Jalgpalliliit, Fäärikeelne Vikipeedia, Fäärlased, Germaani keeled, Heðin Brú, Indoeuroopa keeled, Islandi keel, Keelte loend, Lääne-Põhjamaade Nõukogu, Nils-Aslak Valkeapää, Norni keel, Põhjagermaani keeled, Põhjala Maja Fääri saartel, Puhka rahus, Saarte värvid, Svealased, Taani, Taani keel, Taani keelepoliitika, Vanapõhja keel.
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Fääri keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Ð
Ð (ð) on ladina kirja täht, mis on kasutusel fääri ja islandi keeles.
Uus!!: Fääri keel ja Ð · Näe rohkem »
Ø
Ø (ø) on ladina kirja täht, mis on kasutusel fääri, norra ja taani keeles.
Uus!!: Fääri keel ja Ø · Näe rohkem »
Æ
Æ (æ) on ladina kirja täht, mis on kasutusel islandi, taani, norra, fääri, samuti keskaja ladina keeles, vanainglise keeles ja mõnes inglise keele sõnas.
Uus!!: Fääri keel ja Æ · Näe rohkem »
B36 Tórshavn
B36 Tórshavn (fääri keeles Bóltfelagið 1936 Tórshavn) on Fääri saarte jalgpalliklubi, mis tegutseb Tórshavnis.
Uus!!: Fääri keel ja B36 Tórshavn · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Fääri keel ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Fääri keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Eivør Pálsdóttir
Eivør Pálsdóttir Eivør Pálsdóttir (sündinud 21. juulil 1983 Syðrugøtas) on Fääri saarte laulja.
Uus!!: Fääri keel ja Eivør Pálsdóttir · Näe rohkem »
Euroopa riigid
Euroopa poliitiline kaart Euroopa riigid on Euroopas asuvad riigid.
Uus!!: Fääri keel ja Euroopa riigid · Näe rohkem »
Fääri kirjandus
Fääri kirjandus on fääri keeles või Fääri saarte asukate kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Fääri keel ja Fääri kirjandus · Näe rohkem »
Fääri kroon
200-kroonise rahatähe esikülg Fääri kroon (fääri keeles føroysk króna, taani keeles færøsk krone) on Fääri saarte valuuta.
Uus!!: Fääri keel ja Fääri kroon · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Fääri keel ja Fääri saared · Näe rohkem »
Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted
Fääri saared on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis ei kuulu Euroopa Liitu, nagu üksikasjalikult tõendavad mõlemad Rooma lepingud.
Uus!!: Fääri keel ja Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted · Näe rohkem »
Fääri saarte Jalgpalliliit
Fääri saarte Jalgpalliliit (FSF) (fääri keeles Fótbóltssamband Føroya) on Fääri saarte jalgpalli katusorganisatsioon, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Effodeildin), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist).
Uus!!: Fääri keel ja Fääri saarte Jalgpalliliit · Näe rohkem »
Fäärikeelne Vikipeedia
Logo Fäärikeelne Vikipeedia (fääri keeles Føroysk Wikipedia) on Vikipeedia fäärikeelne versioon.
Uus!!: Fääri keel ja Fäärikeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Fäärlased
Fääri rahvatantsijad Fäärlased (endanimetus Føroyingar) on põhjagermaani rahvas Fääri saartel ja mujal Põhja-Euroopas.
Uus!!: Fääri keel ja Fäärlased · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Fääri keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Heðin Brú
Heðin Brú (17. august 1901 Skálavík – 18. mai 1987 Tórshavn) oli fäärlasest kirjaniku ja tõlkija Hans Jacob Jacobseni kirjanikunimi.
Uus!!: Fääri keel ja Heðin Brú · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Fääri keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Fääri keel ja Islandi keel · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Fääri keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Lääne-Põhjamaade Nõukogu
Lääne-Põhjamaade Nõukogu (taani Vestnordisk Råd, grööni Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat, fääri Útnorðurráðið, islandi Vestnorræna ráðið) on Gröönimaa, Fääri saarte ja Islandi parlamentide ja valitsuste koostööorgan.
Uus!!: Fääri keel ja Lääne-Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »
Nils-Aslak Valkeapää
Áillohaš 1960. aastate algupoolel Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis Nils-Aslak Valkeapää eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal. Nils-Aslak Valkeapää oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Oma joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas. Nils-Aslak Valkeapää tegi kaasa Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis "Linnutee tuuled".
Uus!!: Fääri keel ja Nils-Aslak Valkeapää · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Fääri keel ja Norni keel · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Fääri keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Põhjala Maja Fääri saartel
Põhjala Maja (1984). pisi Põhjala Maja koos Hans Pauli Olseni skulptuuridega. Põhjala Maja Fääri saartel (fääri keeles Norðurlandahúsið í Føroyum) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuurikeskus Fääri saarte pealinnas Tórshavnis aadressil Norðari Ringvegur 10, üks Fääri saarte tähtsamaid kultuurikeskusi.
Uus!!: Fääri keel ja Põhjala Maja Fääri saartel · Näe rohkem »
Puhka rahus
"Puhka rahus" (ladina keeles: Requiescat in pace, kirikuladina keeles "requiēscat in pāce") on lühike hauakiri või sõnaühend, millega väljendatakse igavese puhkuse ja rahu soovi kellelegi, kes on surnud.
Uus!!: Fääri keel ja Puhka rahus · Näe rohkem »
Saarte värvid
"Saarte värvid" on 2012.
Uus!!: Fääri keel ja Saarte värvid · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Fääri keel ja Svealased · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Fääri keel ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Fääri keel ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani keelepoliitika
Taani keelepoliitika viitab Taani kuningriigi seisukohtadele ja praktikatele oma haldusala keelte ja kõnekogukondade kujundamisel.
Uus!!: Fääri keel ja Taani keelepoliitika · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Fääri keel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
