Kiiremini kui brauser!
162 suhted: Aëtius, Adeodatus II, Akvitaania, Alemannid, Alpes Poeninae, Antiikaeg, Antoninus Pius, Aquileia, Arabia Petraea, Arcadius, Asterix, Asti, Athanasios, Attila, Aurelianus, Baski keel, Bütsantsi ajalugu, Benedictus, Berberi mäss, Bonifatius I, Britannia (Rooma provints), Budapest, Burgundia hertsogkond, Burgundid, Carausius, Codex Theodosianus, Constans, Constantinus Suur, Constantius II, Crixus, Daakia (Rooma provints), Dauphiné, Denis, Epikuros, Erriapus, Fabianus, Felix IV, Filioque, Flandria, Flavius Julius Constantius, Frangi riik, Frangid, Frontus Périgueux'st, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Gallia Cisalpina, Gallia Lugdunensis, Gallia Narbonensis, Gallid, Galloitaalia keeled, ..., Gallus, Germaanlased, Gladiaator, Glycerius, Hieronymus, Hilarius, Hilarius Poitiers'st, Hispaania ajalugu, Hispania Baetica, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Julius Caesar, Köln, Keldid, Kenti kuningriik, Kuningas Arthur, Kunstiajalugu, L'Astrée, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Le Mans, Legio XIII Gemina, Leo I (paavst), Lombardia, Lutetia, Luxeuil' klooster, Magnentius, Marcianus, Mediolanum, Mediolanumi lahing, Merovech, Metz, Murmillo, Nelja keisri aasta, Norma (ooper), Oksitaania, Ostsiedlung, Otto III (Saksa-Rooma keiser), P-keldi keeled, Pelagius I, Piemonte, Poljudje, Pompeius, Poola Piastide ajal, Poseidonios, Prantslased, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa relvajõud, Provence, Provence'i ajalugu, Puunia sõjad, Romulus Augustulus, Rooma Itaalia, Rooma keiser, Rooma keisririik, Rooma provintsid, Rooma riik, Rooma vabariik, Rootsi ajalugu, Sabinianus, Saksa-Rooma riik, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksimaa ajalugu, Sentinumi lahing, Septimaania, Servatius Tongerenist, Siimon Kananaios, Skandinaavia, Stateer, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Suurbritannia saar, Symmachus, Teutoburgi metsa lahing, Theodosius I, Toulouse, Toulouse'i krahv, Toursi Gregorius, Ulpianus, Ursinus (vastupaavst), Vana-Kreeka, Vandaalid, Varakeskaeg, Vendid, Vene, Vercingetorix, Via Aemilia, Victor I, Vienne, Vitellius, Wavre, Yverdon-les-Bains, Zama lahing, Zosimus, 0. aastad, 100 eKr, 1356. aasta kuldbulla, 3. sajandi kriis, 31. detsember, 406, 5. sajand, 50. aastad eKr, 6, 9. Laienda indeks (112 rohkem) »
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Uus!!: Gallia ja Aëtius · Näe rohkem »
Adeodatus II
Adeodatus II (ka Deusdedit II) oli paavst 672–676.
Uus!!: Gallia ja Adeodatus II · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Gallia ja Akvitaania · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Gallia ja Alemannid · Näe rohkem »
Alpes Poeninae
Rooma keisririik u. 125 pKr, provints '''Alpes Poeninae''' esile tõstetud Alpes Poeninae, ka Alpes Graiae, oli väike Alpiprovints Rooma keisririigis, üks kolmest sellisest provintsist Lääne-Alpides Itaalia ja Gallia vahel.
Uus!!: Gallia ja Alpes Poeninae · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Gallia ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Antoninus Pius
Antoninus Pius (Imperator Caesar Divi Hadriani Divi Traiani Titus Aelius Hadrianus Antoninus Augustus Pius; sünninimi Titus Aurelius Fulvus Boionius Arrius Antoninus; 19. september 86 Nemausus – 7. märts 161) oli Vana-Rooma keiser alates 10. juulist 138 kuni surmani.
Uus!!: Gallia ja Antoninus Pius · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Gallia ja Aquileia · Näe rohkem »
Arabia Petraea
Rooma keisririik umbes aastal 117 pKr, ''Arabia Petraea'' provints esile tõstetud Arabia Petraea või Petrea, ka Rooma Araabia provints (ladina keeles Provincia Arabia; araabia keeles العربية البترائية) või lihtsalt Araabia, oli Rooma keisririigi piiriprovints alates 2.
Uus!!: Gallia ja Arabia Petraea · Näe rohkem »
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Uus!!: Gallia ja Arcadius · Näe rohkem »
Asterix
"Asterix" (prantsuse "Astérix") on Prantsuse koomiksisari, mille autorid olid René Goscinny (tekst) ja Albert Uderzo (pildid).
Uus!!: Gallia ja Asterix · Näe rohkem »
Asti
Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gallia ja Asti · Näe rohkem »
Athanasios
Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.
Uus!!: Gallia ja Athanasios · Näe rohkem »
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Uus!!: Gallia ja Attila · Näe rohkem »
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Uus!!: Gallia ja Aurelianus · Näe rohkem »
Baski keel
Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.
Uus!!: Gallia ja Baski keel · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Gallia ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Benedictus
Püha Benedictus Nursiast.Detail Fra Angelico freskost.San Marco klooster, Firenze.Umbes 1437-1446 Püha Benedictus Nursiast (u 480 – 547) oli munkluse ja kloostrielu rajaja läänekristlikus maailmas, õigeusu kiriku ja katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Gallia ja Benedictus · Näe rohkem »
Berberi mäss
Berberi mäss oli berberite ülestõus Umaijaadide Kalifaadis kaliif Hisham ibn Abd al-Maliki võimu ajal aastatel 740–743 (islami kalendri järgi 122–125).
Uus!!: Gallia ja Berberi mäss · Näe rohkem »
Bonifatius I
Bonifatius I (ka Bonifacius I) oli paavst 418–422.
Uus!!: Gallia ja Bonifatius I · Näe rohkem »
Britannia (Rooma provints)
Britannia provints Rooma keisririigis (125 pKr) Rooma Britannia (ladina: Britannia või hiljem Britanniae, "britid") oli Suurbritannia saare ala, mida aastatel 43-410 pKr valitses Rooma keisririik.
Uus!!: Gallia ja Britannia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Uus!!: Gallia ja Budapest · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Gallia ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Gallia ja Burgundid · Näe rohkem »
Carausius
Carausiuse münt Londiniumi vermimiskojast. Teisel poolel Legio IIII Flavia Felix sümbol lõvi Marcus Aurelius Mausaeus Valerius Carausius (suri 293) oli Rooma impeeriumi väejuht ja usurpaator 3.
Uus!!: Gallia ja Carausius · Näe rohkem »
Codex Theodosianus
Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.
Uus!!: Gallia ja Codex Theodosianus · Näe rohkem »
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Uus!!: Gallia ja Constans · Näe rohkem »
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Uus!!: Gallia ja Constantinus Suur · Näe rohkem »
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Uus!!: Gallia ja Constantius II · Näe rohkem »
Crixus
Crixus (suri 72 eKr) oli üks 73–71 eKr orjade ülestõusu juhtidest Vana-Roomas.
Uus!!: Gallia ja Crixus · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Gallia ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Gallia ja Dauphiné · Näe rohkem »
Denis
Seinamaaling Seeoni kloostris Seeon-Seebruckis Püha Dionysius ehk püha Denis (ka Dennis) (suri umbes 250 Montmartre'il) oli kristlik pühak, Pariisi esimene piiskop, märter.
Uus!!: Gallia ja Denis · Näe rohkem »
Epikuros
Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.
Uus!!: Gallia ja Epikuros · Näe rohkem »
Erriapus
Erriapus on hiid gallia mütoloogias.
Uus!!: Gallia ja Erriapus · Näe rohkem »
Fabianus
Fabianus oli paavst aastatel 236–250.
Uus!!: Gallia ja Fabianus · Näe rohkem »
Felix IV
Felix IV oli paavst 526–530.
Uus!!: Gallia ja Felix IV · Näe rohkem »
Filioque
Filioque (ladina keeles 'ja Pojast') on Nikaia usutunnistuse ladinakeelsele tekstile lisatud sõna.
Uus!!: Gallia ja Filioque · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Gallia ja Flandria · Näe rohkem »
Flavius Julius Constantius
Flavius Julius Constantius (surnud 337) oli Vana-Rooma keisri Constantius I Chloruse poeg ja keiser Constantinus Suure noorem poolvend.
Uus!!: Gallia ja Flavius Julius Constantius · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Gallia ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Gallia ja Frangid · Näe rohkem »
Frontus Périgueux'st
Frontus Périgueux'st (prantsuse keeles Saint Front; surnud umbes 100. aasta paiku Périgueux's) oli pärimuse järgi Périgueux' esimene piiskop.
Uus!!: Gallia ja Frontus Périgueux'st · Näe rohkem »
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Gallia ja Gallia Aquitania · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Gallia ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Gallia Cisalpina
Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.
Uus!!: Gallia ja Gallia Cisalpina · Näe rohkem »
Gallia Lugdunensis
Provints ''Gallia Lugdunensis'' esile tõstetud Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr), Kesk-Gallias on näha keiserlik provints '''Gallia Lugdunensis''' (Põhja-/Kesk-Prantsusmaal). Kaardil näidatud rannajoon on tänapäevane, mis erineb Rooma-aegsest Gallia Lugdunensis (prantsuse keeles Gaule Lyonnaise) oli Rooma keisririigi provints tänapäeva Prantsusmaal, keldi Gallia territooriumi osa, mida varem tunti Celticana.
Uus!!: Gallia ja Gallia Lugdunensis · Näe rohkem »
Gallia Narbonensis
Gallia Narbonensise provints Rooma keisririigis, umbes aastal 117 pKr Rooma provintsid Gallias 58. aasta paiku eKr Gallia Narbonensis ("Narbonne'i Gallia", peamise asula järgi) oli Rooma provints tänapäeva Languedocis ja Provence'is Lõuna-Prantsusmaal.
Uus!!: Gallia ja Gallia Narbonensis · Näe rohkem »
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Uus!!: Gallia ja Gallid · Näe rohkem »
Galloitaalia keeled
Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.
Uus!!: Gallia ja Galloitaalia keeled · Näe rohkem »
Gallus
Gallus oli Vana-Rooma raskerelvastuses gladiaator 3. sajand eKr kuni 1. sajand eKr.
Uus!!: Gallia ja Gallus · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Gallia ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gladiaator
Jean-Léon Gérôme "Pollice Verso" (1872) Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli kutseline võitleja Vana-Rooma amfiteatris.
Uus!!: Gallia ja Gladiaator · Näe rohkem »
Glycerius
Keiser Glyceriuse solidus (kuldmünt). Glycerius (?- ca. 500 pKr) oli Lääne-Rooma keiser aastatel 473-474 ja Salona piiskop 474- ca.
Uus!!: Gallia ja Glycerius · Näe rohkem »
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Uus!!: Gallia ja Hieronymus · Näe rohkem »
Hilarius
Hilarius (ka Hilarus) oli paavst 461–468.
Uus!!: Gallia ja Hilarius · Näe rohkem »
Hilarius Poitiers'st
Hilariuse ordineerimine piiskopiks, 14. sajandi illustratsioon "Legenda aurea" käsikirjast Hilariuse eluloo algus 12. sajandi käsikirjas (Codex Bodmer 127 lk 144r) Hilarius Poitiers'st (u 300 või 315 Poitiers – u 368 Poitiers), ka Poitiers' Hilarius (ladina keeles Hilarius Pictaviensis, prantsuse keeles Saint-Hilaire) oli Poitiers' piiskop ja teoloog, on kristlik pühak ja kiriku doktor.
Uus!!: Gallia ja Hilarius Poitiers'st · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Gallia ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Hispania Baetica
''Hispania Baetica'' provintsi asukoht Ibeeria poolsaarel Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel).
Uus!!: Gallia ja Hispania Baetica · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Gallia ja Hunnid · Näe rohkem »
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Uus!!: Gallia ja Hunnide impeerium · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Gallia ja Idagoodid · Näe rohkem »
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Uus!!: Gallia ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Gallia ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Gallia ja Köln · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gallia ja Keldid · Näe rohkem »
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Uus!!: Gallia ja Kenti kuningriik · Näe rohkem »
Kuningas Arthur
Kuningas Arthur 1385. aastast pärineval seinavaibal Kuningas Arthur on keskaja Lääne-Euroopa kirjanduses legendaarne kuningas Suurbritannias.
Uus!!: Gallia ja Kuningas Arthur · Näe rohkem »
Kunstiajalugu
Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.
Uus!!: Gallia ja Kunstiajalugu · Näe rohkem »
L'Astrée
"L'Astrée" on Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé pastoraalromaan, ilmus ajavahemikus 1607–1627.
Uus!!: Gallia ja L'Astrée · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Gallia ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Gallia ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Gallia ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Gallia ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Gallia ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Le Mans
Le Mans on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Sarthe'i departemangu keskus.
Uus!!: Gallia ja Le Mans · Näe rohkem »
Legio XIII Gemina
Legio tertia decima Gemina ehk XIII Kaksikute leegion oli üks tuntumaid Rooma leegione.
Uus!!: Gallia ja Legio XIII Gemina · Näe rohkem »
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Uus!!: Gallia ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Gallia ja Lombardia · Näe rohkem »
Lutetia
3. sajandi Lutetiat kujutav makett, mis asub Pariisi Jumalaema kiriku arheoloogilises krüptis Vana-Rooma linn Lutetia (ladina keeles ka Lutetia Parisiorum, prantsuse keeles Lutèce) oli praeguse Pariisi eelkäija, varasem Gallia hõimu parisiide kodu.
Uus!!: Gallia ja Lutetia · Näe rohkem »
Luxeuil' klooster
Luxeuil' klooster (Abbaye Saint-Pierre et Saint-Paul) oli 6.
Uus!!: Gallia ja Luxeuil' klooster · Näe rohkem »
Magnentius
Magnentius (täisnimega Flavius Magnus Magnentius; 303 – 11. august 353) oli Vana-Rooma keiser 18. jaanuarist 350 kuni oma surmani 11. augustil 353.
Uus!!: Gallia ja Magnentius · Näe rohkem »
Marcianus
Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.
Uus!!: Gallia ja Marcianus · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: Gallia ja Mediolanum · Näe rohkem »
Mediolanumi lahing
Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.
Uus!!: Gallia ja Mediolanumi lahing · Näe rohkem »
Merovech
Merovechi portree Jean Dassier' tõlgenduses umbes 1720. aastal valmistatud pronksmedalil Merovech (prantsuse keeles Mérovée, saksa keeles Merowech, ladina keeles Meroveus või Merovius; umbes 411...415 – 456 (surmaajaks on oletatud ka ajavahemikku 457–459) oli 451. aasta ümber (arvatavasti 448–456) saali frankide hõimupealik, Brabanti piirkonnas, hiljem (frankide kuningas). Tema residents oli Tournai. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Merovechi nimekujud on veel Merovich, Merovæus (Merovaeus), Merowig, Merovey, Meroving, Merovee, Meerweg ja Merowen).
Uus!!: Gallia ja Merovech · Näe rohkem »
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Gallia ja Metz · Näe rohkem »
Murmillo
Traaklane (vasakul) võitlemas Murmilloga (paremal), mosaiigi asukoht Römerhalle, Bad Kreuznach, Saksamaa Murmillo näidisrelvastuses Hamburgi gladiaatorite koolis 2009 aastal Murmillo (ka mirmillo) oli Vana-Rooma raskerelvastuses gladiaator Rooma keisririigi ajajärgul.
Uus!!: Gallia ja Murmillo · Näe rohkem »
Nelja keisri aasta
Rooma keisririik aastal 69. Pärast keiser Nero surma said järjestikku keisriks neli silmapaistvat Rooma ülikut Nelja keisri aasta (69) oli Rooma keisririigi ajaloos aasta, mil järjepanu valitses riiki neli keisrit: Galba, Otho, Vitellius ja Vespasianus.
Uus!!: Gallia ja Nelja keisri aasta · Näe rohkem »
Norma (ooper)
„Norma” on Vincenzo Bellini ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Felice Romani libretole Alexandre Soumet’ värsstragöödia "Norma, ou L'infanticide" („Norma või lastetapmine”, 1831) järgi.
Uus!!: Gallia ja Norma (ooper) · Näe rohkem »
Oksitaania
Lipu versioon, mida kasutavad tihti oksitaani aktivistid Oksitaania keeltekaart Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda keelt mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.
Uus!!: Gallia ja Oksitaania · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Gallia ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Gallia ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
P-keldi keeled
P-keldi keeled ehk gallobriti keeled on mõnede keeleteadlaste liigituste kohaselt rühm keldi keeli, mida kõneldi Gallias ja Briti saartel; neile vastanduvad Q-keldi keeled ehk goideli ehk gaeli keeled.
Uus!!: Gallia ja P-keldi keeled · Näe rohkem »
Pelagius I
Pelagius I oli paavst 556–561.
Uus!!: Gallia ja Pelagius I · Näe rohkem »
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Uus!!: Gallia ja Piemonte · Näe rohkem »
Poljudje
Vana-Vene vürst andamit kogumas. Nikolai Roerich, 1908 Poljudje (vene keeles полюдье) oli andami kogumine või andamikogumisretk Vana-Venes, hilisem (sageli määramata suurusega) andam; samuti kostitamist, pidustusi ja kingitusi pakkuv ringreis distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlusteks riigi eri piirkondades.
Uus!!: Gallia ja Poljudje · Näe rohkem »
Pompeius
Pompeiuse büst Kopenhaagenis Ny Carlsberg Glyptotekis Gnaeus Pompeius Magnus (29. september 106 eKr – 28. september 48 eKr Pelusiumi lähedal) oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena.
Uus!!: Gallia ja Pompeius · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Gallia ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poseidonios
Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.
Uus!!: Gallia ja Poseidonios · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Gallia ja Prantslased · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Gallia ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gallia ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Gallia ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa relvajõud
Prantsusmaa relvajõud (prantsuse keeles Forces armées françaises) koosnevad Prantsuse vabariigi maaväest, mereväest, õhuväest, rahvuskaardist ja Gendarmerie nationalest.
Uus!!: Gallia ja Prantsusmaa relvajõud · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Gallia ja Provence · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: Gallia ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Puunia sõjad
Puunia sõdadeks nimetatakse kolme sõda, mis peeti aastatel 264–146 eKr Kartaago ja Rooma vahel.
Uus!!: Gallia ja Puunia sõjad · Näe rohkem »
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Uus!!: Gallia ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »
Rooma Itaalia
Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.
Uus!!: Gallia ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Gallia ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Gallia ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.
Uus!!: Gallia ja Rooma provintsid · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Gallia ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Uus!!: Gallia ja Rooma vabariik · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Gallia ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Sabinianus
Sabinianus (surnud 22. veebruaril 606) oli paavst 604–606.
Uus!!: Gallia ja Sabinianus · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gallia ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Gallia ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Gallia ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Gallia ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Sentinumi lahing
Sentinumi lahing (295 eKr) oli Kolmanda samniidi sõja otsustav lahing, mis peeti muistse Sentinumi linna lähedal (tänapäevase Sassoferrato lähedal).
Uus!!: Gallia ja Sentinumi lahing · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Gallia ja Septimaania · Näe rohkem »
Servatius Tongerenist
Servatius Tongerenist (sündinud võib-olla 4. sajandi alguses Armeenias, surnud 13. mail 384 Maastrichtis) ehk Servatius oli misjonär ja Tongereni piiskop, keda austatakse pühakuna.
Uus!!: Gallia ja Servatius Tongerenist · Näe rohkem »
Siimon Kananaios
Püha Siimon, ikoonimaal (1720) "Apostel Siimon" Peter Paul Rubensi seeriast "Kaksteist apostlit" Siimon Kananaios (Mt 10:4, Mk 3:18), tuntud ka kui seloot Siimon, Siimon Selootes (Lk 6:15, Ap 1:13) või õigeusu kiriku püha Siimon Innukas, oli üks Jeesuse Kristuse kaheteistkümnest jüngrist.
Uus!!: Gallia ja Siimon Kananaios · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Gallia ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Stateer
Stateer (vanakreeka στατήρ stater 'raskus', 'midagi, mis kaalub') oli münt, mis oli käibel Vana-Kreeka mitmes piirkonnas.
Uus!!: Gallia ja Stateer · Näe rohkem »
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Uus!!: Gallia ja Sueebid · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Gallia ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Suurbritannia saar
Asendikaart Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.
Uus!!: Gallia ja Suurbritannia saar · Näe rohkem »
Symmachus
Symmachus oli paavst 498–514.
Uus!!: Gallia ja Symmachus · Näe rohkem »
Teutoburgi metsa lahing
Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.
Uus!!: Gallia ja Teutoburgi metsa lahing · Näe rohkem »
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Uus!!: Gallia ja Theodosius I · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Gallia ja Toulouse · Näe rohkem »
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.
Uus!!: Gallia ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »
Toursi Gregorius
Toursi Gregorius ehk Gregorius Toursist (sündis 30. novembril umbes 538 Auvergne'is, suri 17. novembril 594 Toursis) oli gallorooma ajaloolane, hagiograaf ja Toursi piiskop, roomlaste Galliaks nimetatud piirkonna esivaimulik.
Uus!!: Gallia ja Toursi Gregorius · Näe rohkem »
Ulpianus
Domitius Ulpianus (170 pKr – 223 pKr) oli Rooma jurist.
Uus!!: Gallia ja Ulpianus · Näe rohkem »
Ursinus (vastupaavst)
Ursinus ehk Ursicinus (suri pärast 381. aastat) oli vastupaavst aastail 366–367.
Uus!!: Gallia ja Ursinus (vastupaavst) · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Gallia ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Gallia ja Vandaalid · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Gallia ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Gallia ja Vendid · Näe rohkem »
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Uus!!: Gallia ja Vene · Näe rohkem »
Vercingetorix
Vercingetorixi kuldstateer Lionel Royeri maal. Alesias, Alise-Sainte-Reine küla lähistel. Vercingetorix (72 eKr – 46 eKr) oli gallialaste juht, arvernide pealik.
Uus!!: Gallia ja Vercingetorix · Näe rohkem »
Via Aemilia
Via Aemilia teekond (helepruunilt, Placentia ja Ariminumi vahel) Via Aemilia oli Itaalia põhjaosa tasandikul kulgenud Vana-Rooma magistraaltee, mis ulatus Aadria mere kaldal asuvast Ariminumist (tänapäeva Rimini) kuni Paduse (tänapäeva Po) jõe ääres asuva Placentiani (tänapäeva Piacenza).
Uus!!: Gallia ja Via Aemilia · Näe rohkem »
Victor I
Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199.
Uus!!: Gallia ja Victor I · Näe rohkem »
Vienne
Vienne on linn Prantsusmaal Isère'i departemangus.
Uus!!: Gallia ja Vienne · Näe rohkem »
Vitellius
Vitellius (Aulus Vitellius Germanicus Augustus Imperator; sünninimi Aulus Vitellius; 7. september 12 või 24. september 15 – 20. detsember või 22. detsember 69) oli Vana-Rooma keiser 18. juulist 66 kuni surmani.
Uus!!: Gallia ja Vitellius · Näe rohkem »
Wavre
Wavre on prantsuskeelne linn Belgias Valloonia piirkonnas Vallooni Brabandi provintsis Nivellesi haldusringkonnas.
Uus!!: Gallia ja Wavre · Näe rohkem »
Yverdon-les-Bains
Yverdon-les-Bains ('Yverdoni tervisveed'; aastani 1982 Yverdon) on linn ja vald Šveitsis Vaud' kantonis, Jura-Nord vaudois' ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Gallia ja Yverdon-les-Bains · Näe rohkem »
Zama lahing
Zama lahing oli lahing Teises Puunia sõjas Kartaago ja Rooma vägede vahel.
Uus!!: Gallia ja Zama lahing · Näe rohkem »
Zosimus
Zosimus oli paavst 417–418.
Uus!!: Gallia ja Zosimus · Näe rohkem »
0. aastad
0.
Uus!!: Gallia ja 0. aastad · Näe rohkem »
100 eKr
Aasta 100 eKr.
Uus!!: Gallia ja 100 eKr · Näe rohkem »
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
Uus!!: Gallia ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »
3. sajandi kriis
Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.
Uus!!: Gallia ja 3. sajandi kriis · Näe rohkem »
31. detsember
31.
Uus!!: Gallia ja 31. detsember · Näe rohkem »
406
406.
Uus!!: Gallia ja 406 · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Gallia ja 5. sajand · Näe rohkem »
50. aastad eKr
50.
Uus!!: Gallia ja 50. aastad eKr · Näe rohkem »
6
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Gallia ja 6 · Näe rohkem »
9
9.
Uus!!: Gallia ja 9 · Näe rohkem »
