Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Ameerika Filosoofiaselts, Ökoloogia, Ökoloogiline nišš, Biograafiad (H), Bioloogide loend, Franklini medal, Gause reegel, Hüdrobioloogide loend, Järvetüübid, Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient, Limnoloogia, Meromiktiline veekogu, National Medal of Science, Planktoni paradoks, Sündinud 30. jaanuaril, 1903.
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »
Ökoloogia
Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna (sh nii elus- kui eluta looduse) vahelistest suhetest.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Ökoloogia · Näe rohkem »
Ökoloogiline nišš
Neil kahel (kollakal ja hallikal) samblikuliigil on mõneti erinevad ökonišid Ökoloogiline nišš ehk ökonišš ehk nišš on ökoloogia mõiste, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Ökoloogiline nišš · Näe rohkem »
Biograafiad (H)
Biograafiad (H) Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab H-tähega.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Biograafiad (H) · Näe rohkem »
Bioloogide loend
Siin on loetletud biolooge.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Bioloogide loend · Näe rohkem »
Franklini medal
Benjamin Franklin, kelle auks on medal nimetatud. Joseph Duplessise maal (1785) Franklini medal oli teadusauhind, mida aastatel 1915–1997 andis välja Philadelphias asuv Franklini Instituut saavutuste eest inseneriteadusetes, füüsikas ja keemias, alates 1946.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Franklini medal · Näe rohkem »
Gause reegel
Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Gause reegel · Näe rohkem »
Hüdrobioloogide loend
Siin on loetletud hüdrobiolooge.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Hüdrobioloogide loend · Näe rohkem »
Järvetüübid
Järvetüübid on järvede tüpidiseerimise käigus moodustunud objektid (tüübid).
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Järvetüübid · Näe rohkem »
Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient
Mitmekesisuse laiuskraadiliseks gradiendiks nimetatakse liigirikkuse kasvu või bioloogilist mitmekesisust, mis esineb poolustelt troopikani.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »
National Medal of Science
Medal "National Medal of Science" National Medal of Science on teadusauhind, mida annab välja Ameerika Ühendriikide president USA kodanikele või residentidele, kes on andnud olulise panuse sotsiaalteaduste, käitumisteaduste, bioloogia, keemia, inseneriteaduste, matemaatika ja füüsika arengusse.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja National Medal of Science · Näe rohkem »
Planktoni paradoks
Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks (inglise plankton paradox) on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele (nt valgus, mineraaltoitained), esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Planktoni paradoks · Näe rohkem »
Sündinud 30. jaanuaril
Siin loetletakse 30. jaanuaril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja Sündinud 30. jaanuaril · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: George Evelyn Hutchinson ja 1903 · Näe rohkem »
