Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Germaani algkeel

Index Germaani algkeel

Eel-Rooma rauaaja kultuur(id), mida seostatakse germaani algkeelega, u. 500 eKr-50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.

25 suhted: Aarschot, Aasid, Ale (õlu), Algkeel, ß, Germaani keeled, Germaani laenud eesti keeles, Germaanlaste jumalad, Gooti keel, Ivo (eesnimi), Kalevi Wiik, Kuld, Kuningas, Läänemeresoome keeled, Mark (territoorium), Odin, Põhjagermaani keeled, Pelgupaik, Ruunid, Saami algkeel, Saami keeled, Skandinaavia, Taani keel, Trääl, Vanagutni keel.

Aarschot

Aarschot on linn Belgias Flaami Brabandi provintsi kirdeosas Hagelandis Demeri jõe ääres Leuvenist 15 km kirdes, Aarschoti valla keskus.

Uus!!: Germaani algkeel ja Aarschot · Näe rohkem »

Aasid

Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).

Uus!!: Germaani algkeel ja Aasid · Näe rohkem »

Ale (õlu)

Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest.

Uus!!: Germaani algkeel ja Ale (õlu) · Näe rohkem »

Algkeel

Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.

Uus!!: Germaani algkeel ja Algkeel · Näe rohkem »

ß

ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.

Uus!!: Germaani algkeel ja ß · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Germaani algkeel ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Germaani laenud eesti keeles

Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.

Uus!!: Germaani algkeel ja Germaani laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Germaanlaste jumalad

Friia ees (Emil Doepler, 1905) Germaani muinasusundis ehk germaani hõimude põlisusundites esines palju erinevaid jumalaid ja jumalannasid.

Uus!!: Germaani algkeel ja Germaanlaste jumalad · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.

Uus!!: Germaani algkeel ja Gooti keel · Näe rohkem »

Ivo (eesnimi)

Ivo on mehenimi.

Uus!!: Germaani algkeel ja Ivo (eesnimi) · Näe rohkem »

Kalevi Wiik

Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Germaani algkeel ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Germaani algkeel ja Kuld · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Germaani algkeel ja Kuningas · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Germaani algkeel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Germaani algkeel ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Odin

Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.

Uus!!: Germaani algkeel ja Odin · Näe rohkem »

Põhjagermaani keeled

norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.

Uus!!: Germaani algkeel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »

Pelgupaik

Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.

Uus!!: Germaani algkeel ja Pelgupaik · Näe rohkem »

Ruunid

Ruunikivi Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.

Uus!!: Germaani algkeel ja Ruunid · Näe rohkem »

Saami algkeel

Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Germaani algkeel ja Saami algkeel · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Germaani algkeel ja Saami keeled · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Germaani algkeel ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Uus!!: Germaani algkeel ja Taani keel · Näe rohkem »

Trääl

Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..

Uus!!: Germaani algkeel ja Trääl · Näe rohkem »

Vanagutni keel

germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.

Uus!!: Germaani algkeel ja Vanagutni keel · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Alggermaani keel, Protogermaani.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »