Kiiremini kui brauser!
23 suhted: ß, Fraktuur, Gooti kunst, Gooti kursiiv, Gooti tähestik, Gutenbergi piibel, Hispaania, Itaalia, Kantseleikiri, Karolingide minuskel, Kirjastiil, Ladina kiri, Ligatuur (kiri), Pikk s, Prantsusmaa, Renessanss, Saksamaa, Sütterlini kiri, Sulg (kirjutusvahend), Tartu Linnaraamatukogu, Trükikunst, Wanradti ja Koelli katekismus, 1940.
ß
ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.
Uus!!: Gooti kirjad ja ß · Näe rohkem »
Fraktuur
Fraktuur on gooti kirjade hulka kuuluv hiline kirjastiil, mis kujunes välja 16.
Uus!!: Gooti kirjad ja Fraktuur · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gooti kirjad ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Gooti kursiiv
Gooti kursiiv on üldnimetus ja katusmõiste paljudele vähem formaalse iseloomuga gooti kirjadele.
Uus!!: Gooti kirjad ja Gooti kursiiv · Näe rohkem »
Gooti tähestik
Gooti tähestik on tähestik, mille lõi 4. sajandil misjonär ja piiskop Ulfilas gootikeelse piiblitõlke kirjapanemiseks.
Uus!!: Gooti kirjad ja Gooti tähestik · Näe rohkem »
Gutenbergi piibel
New Yorgi Avalikus Raamatukogus Esimese Moosese raamatu algusread Gutenbergi piiblis Gutenbergi piibel ehk 42-realine piibel on 1452–1454 Mainzis Johannes Gutenbergi trükikojas trükitud ladinakeelne piibel.
Uus!!: Gooti kirjad ja Gutenbergi piibel · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Gooti kirjad ja Hispaania · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Gooti kirjad ja Itaalia · Näe rohkem »
Kantseleikiri
Kantseleikiri on gooti kirjade hulka kuuluv, bastardkirja mõjutustega ja fraktuuriga väga sarnane Lääne- ja Põhja-Euroopas renessansiperioodil kasutusel olnud kiri.
Uus!!: Gooti kirjad ja Kantseleikiri · Näe rohkem »
Karolingide minuskel
Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.
Uus!!: Gooti kirjad ja Karolingide minuskel · Näe rohkem »
Kirjastiil
raidkirja baasil loodud kirjatüüp Näide majuskelkirjast erinevatel materjalidel: raidkiri rooma kapitaalis (Constantinuse võidukaar) ja sulekiri ruutkapitaalis (4. sajandi käsikiri Vergilius Augusteus) grotesk, egiptienn, peensulekalligraafia, fraktuur, antiikva Kirjastiil, vanem nimetus šrift (saksa keelest Schrift 'kiri'), tüpograafia kontekstis kirjatüüp, on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi.
Uus!!: Gooti kirjad ja Kirjastiil · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Gooti kirjad ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Ligatuur (kiri)
Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.
Uus!!: Gooti kirjad ja Ligatuur (kiri) · Näe rohkem »
Pikk s
ſ Pikk s (ſ) on s-tähe variant, mida kasutatakse peamiselt gooti kirjas.
Uus!!: Gooti kirjad ja Pikk s · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gooti kirjad ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Uus!!: Gooti kirjad ja Renessanss · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gooti kirjad ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sütterlini kiri
Sütterlini kirja tähestik Sütterlini kiri (saksa keeles Sütterlinschrift), ka lihtsalt Sütterlin on Ludwig Sütterlini kujundatud ajalooliselt viimane gooti kirjutuskiri.
Uus!!: Gooti kirjad ja Sütterlini kiri · Näe rohkem »
Sulg (kirjutusvahend)
Sulg on kirjutusvahend, mida kasutatakse tindi, tuši vm vedeliku kandmiseks kirjutusmaterjalile (paberile, pärgamendile vm) kirjutamisel ja joonistamisel.
Uus!!: Gooti kirjad ja Sulg (kirjutusvahend) · Näe rohkem »
Tartu Linnaraamatukogu
Tartu Linnaraamatukogu Platoni mälestuseks. Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu on Tartu linna avalik raamatukogu.
Uus!!: Gooti kirjad ja Tartu Linnaraamatukogu · Näe rohkem »
Trükikunst
Trükikunst ehk tüpograafia on viis valmistada kujutisi tekstidest ja piltidest, tavaliselt tindiga paberil trükipressi abil.
Uus!!: Gooti kirjad ja Trükikunst · Näe rohkem »
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Uus!!: Gooti kirjad ja Wanradti ja Koelli katekismus · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Gooti kirjad ja 1940 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gooti kiri, Gooti kirjastiil, Gooti šrift.
