Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Gooti sõda

Index Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

29 suhted: Adrianoopoli lahing (378), Bütsantsi ajalugu, Epeiros, Friuli hertsogkond, Germaanlased, Hadrianuse villa, Idagoodid, Itaalia ajalugu, Itaalia kuningas, Kärnteni liidumaa, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lõuna-Itaalia, Mediolanum, Milano amfiteater, Narses, Parma, Ravenna eksarhaat, Rooma Itaalia, Rooma rüüstamine (546), Sõdade loend, Sitsiilia ajalugu, Spoleto hertsogkond, Suur-Kreeka, Torcello, 535, 537, 538, 554.

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Uus!!: Gooti sõda ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Gooti sõda ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Epeiros

Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.

Uus!!: Gooti sõda ja Epeiros · Näe rohkem »

Friuli hertsogkond

Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.

Uus!!: Gooti sõda ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Gooti sõda ja Germaanlased · Näe rohkem »

Hadrianuse villa

Vaade Serapise templist Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis.

Uus!!: Gooti sõda ja Hadrianuse villa · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Gooti sõda ja Idagoodid · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Gooti sõda ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Gooti sõda ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Kärnteni liidumaa

Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.

Uus!!: Gooti sõda ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Gooti sõda ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Gooti sõda ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Gooti sõda ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Mediolanum

Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.

Uus!!: Gooti sõda ja Mediolanum · Näe rohkem »

Milano amfiteater

Milano amfiteatri säilinud osad Milano amfiteater oli Vana-Rooma aegne Mediolanumi (tänapäeva Milano Itaalia põhjaosas) linnas asunud amfiteater.

Uus!!: Gooti sõda ja Milano amfiteater · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Gooti sõda ja Narses · Näe rohkem »

Parma

Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.

Uus!!: Gooti sõda ja Parma · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Gooti sõda ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Rooma Itaalia

Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.

Uus!!: Gooti sõda ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »

Rooma rüüstamine (546)

Rooma rüüstamine aastal 546 toimus Idagootide Kuningriigi kuninga Totila juhtimisel 535.–554.

Uus!!: Gooti sõda ja Rooma rüüstamine (546) · Näe rohkem »

Sõdade loend

Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: Gooti sõda ja Sõdade loend · Näe rohkem »

Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.

Uus!!: Gooti sõda ja Sitsiilia ajalugu · Näe rohkem »

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Uus!!: Gooti sõda ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »

Suur-Kreeka

Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.

Uus!!: Gooti sõda ja Suur-Kreeka · Näe rohkem »

Torcello

Vaade Torcellole Torcello on vaikne ja hõreda asustusega saar Itaalia põhjaosas asuva Veneta laguuni põhjapoolses otsas.

Uus!!: Gooti sõda ja Torcello · Näe rohkem »

535

535.

Uus!!: Gooti sõda ja 535 · Näe rohkem »

537

537.

Uus!!: Gooti sõda ja 537 · Näe rohkem »

538

538.

Uus!!: Gooti sõda ja 538 · Näe rohkem »

554

554.

Uus!!: Gooti sõda ja 554 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Gooti sõda (535–554).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »