Kiiremini kui brauser!
75 suhted: A cappella, Antifon, Arvo Pärt, Bar-vorm, Bartolomeo Tromboncino, Benevento hertsogkond, Burgos, Cantigas de Santa Maria, Cantus firmus, Cantus planus, Conductus, Discantus, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Gregoriaani Ühing, Enigma (muusikaprojekt), Erkki-Sven Tüür, Gloria in excelsis Deo, Gregorius I, Gregorius XIII, Halleluuja (muusika), Hümn, Helena Tulve, Hortus Musicus, Introitus, Jaan-Eik Tulve, Josquin des Prez, Kadri Hunt, Keskaja muusika, Kirikulaul, Koraal, Kustos (muusika), Kvadraatnoodikiri, Langobardid, Leoninus, Liturgiline draama, Liturgiline muusika, Luteri koraal, Maurice Duruflé, Melism, Mensuraalnoodikiri, Mitmehäälsus, Motett, Musica enchiriadis, Muusika ajalugu, Muusika mõisteid, Muusikažanr, Muusikažanrite loend, Muusikaline haridus keskaegses Rootsis, Muusikastiil, Muusikastiilide loend, ..., Noodikiri, Nothing Else Matters, Notre-Dame'i koolkond, Odo Clunyst, Organum, Ottaviano Petrucci, Perotinus, Pius X, Polüfoonia, Progressiivne metal, Proosula, Psalmoodia, Reekviem, Renessanssmuusika, Stabat Mater, Tenor (partii), Toivo Tulev, Tonaarium, Troop (muusika), Unisoon, Uppsala cancionero, Varajane muusika, Vox Clamantis, Willi Apel, 604. Laienda indeks (25 rohkem) »
A cappella
A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja A cappella · Näe rohkem »
Antifon
Antifoon ehk antifon (kr ἀντίφωνον, ἀντί 'vastas' + φωνή 'hääl') on üldjuhul proosatekstiline kompositsioon lääne kirikulaulus, mis enamasti on seotud teatava psalmi või kantikumi laulmisega.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Antifon · Näe rohkem »
Arvo Pärt
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Arvo Pärt · Näe rohkem »
Bar-vorm
Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Bar-vorm · Näe rohkem »
Bartolomeo Tromboncino
Bartolomeo Tromboncino (1470 Verona – 1535 või hiljem Veneetsia) oli Itaalia renessansiaja helilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Bartolomeo Tromboncino · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Burgos
Burgos on linn Põhja-Hispaanias ajaloolises Vana-Kastiilias, mis moodustab osa Castilla-Leóni autonoomsest piirkonnast.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Burgos · Näe rohkem »
Cantigas de Santa Maria
Käsikirja E illustratsioon: muusikud mängimas ''vihuela de arco'''t ja ''vihuela de péñola'''t Rataslüüramängijad käsikirja E illustratsioonil Jõululaul "Pois que dos Reys Nostro Sennor" Toledo käsikirjas Käsikirja T (''Códice Rico'') narratiivne illustratsioon 12 miniatuuriga illustratsioon käsikirjas T, foto faksiimileväljaandest Käsikiri F teksti, illustratsiooni ja tühjade noodijoontega "Cantigas de Santa Maria" (galeegi:,, 'Laulud neitsi Maarjale') on 13.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Cantigas de Santa Maria · Näe rohkem »
Cantus firmus
Cantus firmus (ladina keeles 'kindel laul') on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Cantus firmus · Näe rohkem »
Cantus planus
Cantus planus ehk 'lihtne laul' (inglise keeles plainsong, prantsuse keeles plain-chant) on muusikas mitmetähenduslik termin, mis sõltuvalt kontekstist võib tähendada.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Cantus planus · Näe rohkem »
Conductus
Wolfenbütteli käsikirjast 1099, 1200 paiku ''Conductus'' "Luget Rachel": A ja B on ''cauda'', Б on süllaabiline lõik Kolmehäälne ''conductus'' "Salvatoris hodie", Notre-Dame'i koolkond, 13. sajand Conductus (ladinakeelsest sõnast conducere 'saatma') on keskaja muusikas saatelaul, vaimuliku laulu tüüp, mis võis missal saata lugeja liikumist lugemispuldi juurde või muid tegevusi.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Conductus · Näe rohkem »
Discantus
Discantus (tuletis kreekakeelsest sõnast diaphonia, ladina keeles 'lahku laulma' (singing apart)) on keskaja muusika kompositsioonimeetod ja polüfoonilise faktuuri tüüp, mille puhul.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Discantus · Näe rohkem »
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Arvo Pärdi Keskuses septembris 2018. Foto autor: Kaupo Kikkas Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti muusikakollektiive.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor · Näe rohkem »
Eesti Gregoriaani Ühing
Eesti Gregoriaani Ühing on aastal 1997 asutatud mittetulundusühing, mis muu hulgas korraldab vanamuusikaansambli Vox Clamantis tegevust.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Eesti Gregoriaani Ühing · Näe rohkem »
Enigma (muusikaprojekt)
Enigma on elektroonilise muusika projekt, mis loodi 1990.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Enigma (muusikaprojekt) · Näe rohkem »
Erkki-Sven Tüür
Erkki-Sven Tüür Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis 16. septembril 2013 Erkki-Sven Tüür Hiiumaal 2012. aastal Pühalepa kirikus Erkki-Sven Tüür (sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas) on eesti helilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Erkki-Sven Tüür · Näe rohkem »
Gloria in excelsis Deo
''Gloria'' viiendal toonil lauluraamatus "Graduale Romanum" ''Gloria'' Itaalia 16. sajandi lauluraamatus ''Gloria'' algussõnad jõulusõime inglikujul Poolas 2014 "Allein Gott in der Höh'" Lutheri lauluraamatust, Breslau 1577, Nikolaus Deciuse 1522 kirjutatud ''Gloria'' adaptatsioon "Gloria in excelsis Deo" (ladina keeles 'Au olgu Jumalale kõrges'), ka "Gloria in excelsis" ja "Gloria" on kristlik hümn.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Gloria in excelsis Deo · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Halleluuja (muusika)
Halleluuja koos järgneva ''versus''ega, St Galleni muusikakäsikirjast Codex Sangallensis 359 Halleluuja ja sellele järgnev ''jubilus''. Graduale triplex ''Alleluia'' teises toonis, ''Vidimus Stellam'' kolmekuningapäevaks Halleluuja (heebria keeles הללו יה hallelu Jah 'kiitkem Jumalat', ladina keeles alleluia) on laul, mis saatis kristlikus liturgias algselt missa teist pühakirjalugemist.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Halleluuja (muusika) · Näe rohkem »
Hümn
Hümn (kreeka sõnast ὕμνος (hymnos)) on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Hümn · Näe rohkem »
Helena Tulve
Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tartus) on eesti helilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Helena Tulve · Näe rohkem »
Hortus Musicus
Hortus Musicus esinemas 1985. aastal Hortus Musicus (ladina keeles 'muusika-aed') on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Hortus Musicus · Näe rohkem »
Introitus
Introituse antifon ''Omnes gentes, plaudite manibus''. ''Gloria patri'' lauldakse pärast meloodilist sissejuhatust ühel noodil, ''euouae'' on lühendatud ''et in sæcula sæculorum, amen'' Esimese advendi pühapäeva introitus ''Ad te levavi'', 13. sajand, Graduale cistersiense Introitus (ladina antiphona ad introitum 'antifon sisenemise juurde') on antifoniga psalmiversus, mida lauldakse roomakatoliku kirikus vaimulike sisenemisel kirikusse missa alguses ja mis kuulub missa muutuvasse osasse (proprium missae).
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Introitus · Näe rohkem »
Jaan-Eik Tulve
Jaan-Eik Tulve (sündinud 30.septembril 1967 Tallinnas) on ansambli Vox Clamantis kunstiline juht ja dirigent.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Jaan-Eik Tulve · Näe rohkem »
Josquin des Prez
1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal.Macey, Grove, §8. Josquin des Prés portree Josquin des Prez (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel – 27. august 1521 Condé-sur-l'Escaut) oli renessansihelilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Josquin des Prez · Näe rohkem »
Kadri Hunt
Kadri Hunt (sündinud 15. novembril 1964 Tallinnas) on eesti laulja (alt) ja muusikaõpetaja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Kadri Hunt · Näe rohkem »
Keskaja muusika
Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika · Näe rohkem »
Kirikulaul
Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Kirikulaul · Näe rohkem »
Koraal
Koraal (keskladina sõnast choralis 'koori-', kreekakeelsest sõnast χορός chorós 'koor') on kirikulaul, mida esitab koor.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Koraal · Näe rohkem »
Kustos (muusika)
Kustos ehk custos (ladina keeles 'valvur'; mitmuses custodes) muusikaterminina on noodijoonestiku rea lõpul asuv abimärk, mis näitab järgmise rea esimese noodi asukohta.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Kustos (muusika) · Näe rohkem »
Kvadraatnoodikiri
Kvadraatnoodikiri ehk kvadraatnotatsioon, ka kvadraatneumad, oli kõrg- ja hiliskeskajal kasutusel olnud noodikirja tüüp.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Kvadraatnoodikiri · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Langobardid · Näe rohkem »
Leoninus
Leoninus (tegutses alates u 1150, suri u 1201) oli Prantsusmaal tegutsenud helilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Leoninus · Näe rohkem »
Liturgiline draama
Liturgiline draama on keskaegne draamažanr.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Liturgiline draama · Näe rohkem »
Liturgiline muusika
Liturgiline muusika ehk kirikumuusika on kirikus liturgia osana esitatav muusika.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Liturgiline muusika · Näe rohkem »
Luteri koraal
Luteri koraal, ka protestantlik koraal, ka luterikoraal on luteri kirikus lauldav kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses reformatsiooniga 16.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Luteri koraal · Näe rohkem »
Maurice Duruflé
Maurice Gustave Duruflé (11. jaanuar 1902 Louviers – 16. juuni 1986 Louveciennes) oli prantsuse helilooja, organist ja pedagoog.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Maurice Duruflé · Näe rohkem »
Melism
Osa Georg Friedrich Händeli teosest "Messias". 57 noodist koosnev melism sõnal "born". Melism on muusikas meloodia kujundamise viis, kus teksti ühe silbi esitamise ajal lauldakse järjest mitmel erineva helikõrgusega noodil.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Melism · Näe rohkem »
Mensuraalnoodikiri
Mensuraalnoodikiri ehk mensuraalnotatsioon on noodikiri, mida kasutati 13.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Mensuraalnoodikiri · Näe rohkem »
Mitmehäälsus
Mitmehäälsus on muusikas ühine nimetaja faktuuridele, milles üheaegselt on vähemalt kaks partiid.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Mitmehäälsus · Näe rohkem »
Motett
Motett oli aastatel 1220-1750 üks olulisemaid mitmehäälse vokaalmuusika žanre, millel võis või ei pruukinud olla dubleeriv või ka iseseisev instrumentaalsaade.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Motett · Näe rohkem »
Musica enchiriadis
"Musica enchiriadis". Illustratsioon Bambergi käsikirjast Msc Var.1 koos ''dasia''-nootidele vastavate toonidega (selgituseks joonisele lisatud) Organum ''Tu patris sempiternus...'' algusest lõpuni paralleelselt liikuvate häältega Organum ''Rex celi domine...'' ühelt kõrguselt alustavate häältega, Msc Class 9 transkriptsioonis "Musica enchiriadis" on 9. sajandil kirjutatud käsikirjaline muusikateoreetiline traktaat organumi laulmisest, st mitmehäälsest laulust.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Musica enchiriadis · Näe rohkem »
Muusika ajalugu
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »
Muusika mõisteid
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusika mõisteid · Näe rohkem »
Muusikažanr
Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusikažanr · Näe rohkem »
Muusikažanrite loend
Siin on loetletud muusikažanre. Muusikažanrite alfabeetiline loend.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusikažanrite loend · Näe rohkem »
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis keskendus vaimulikule muusikale ja muusikateooriale.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusikaline haridus keskaegses Rootsis · Näe rohkem »
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusikastiil · Näe rohkem »
Muusikastiilide loend
Siin on loetletud muusikastiile.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Muusikastiilide loend · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Noodikiri · Näe rohkem »
Nothing Else Matters
"Nothing Else Matters" on USA thrash metal-bändi Metallica üks tuntumaid lugusid.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Nothing Else Matters · Näe rohkem »
Notre-Dame'i koolkond
Notre-Dame'i koolkond on Pariisi heliloojate koolkond, mis tegutses Notre-Dame'i kiriku juures.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Notre-Dame'i koolkond · Näe rohkem »
Odo Clunyst
Cluny Odo 11. sajandist pärit miniatuuril Püha Odo kujutis Buxheimi endise kartuuslaste kloostri baroksel kooritoolil Odo Clunyst, ka Cluny Odo, (u 878 Le Mans – 18. november 942 Tours) oli Cluny benediktlaste kloostri teine abt ja üks Cluny reformi initsiaatoritest.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Odo Clunyst · Näe rohkem »
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Organum · Näe rohkem »
Ottaviano Petrucci
Fancesco Spinacino teose "Intabolatura de lauto libro primo" esimene leht Petrucci trükituna Ottaviano Petrucci (18. juuni 1466 Fossombrone – 7. mai 1539) oli itaalia trükkal.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Ottaviano Petrucci · Näe rohkem »
Perotinus
Perotinus (tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi alguses) oli Prantsusmaal tegutsenud helilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Perotinus · Näe rohkem »
Pius X
Pius X (Giuseppe Melchiorre Sarto, 2. juuni 1835 – 20. august 1914) oli paavst aastatel 1903–1914.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Pius X · Näe rohkem »
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Polüfoonia · Näe rohkem »
Progressiivne metal
Progressiivne metal on muusikažanr, mis hakkas arenema 1980.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Progressiivne metal · Näe rohkem »
Proosula
Proosula (ladina keeles prosula, deminutiiv sõnast prosa 'tekst') on keskaja muusikas kasutatud troobitüüp, mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Proosula · Näe rohkem »
Psalmoodia
Psalmoodia ehk psalmilaul on muusikas psalmide laulmise ja mängimise muusikastiil.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Psalmoodia · Näe rohkem »
Reekviem
Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Reekviem · Näe rohkem »
Renessanssmuusika
Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Renessanssmuusika · Näe rohkem »
Stabat Mater
"Stabat Mater" on keskaegne ladinakeelne luuletekst, milles kirjeldatakse Jumalaema Neitsi Maarja kannatusi oma poja Jeesus Kristuse ristilöömise ajal.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Stabat Mater · Näe rohkem »
Tenor (partii)
Tenor (ladina keeles tenere, hoidma) on keskaja ja renessanssmuusikas polüfoonilise faktuuri nö kandev partii, millega suhtes loodi muud partiid.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Tenor (partii) · Näe rohkem »
Toivo Tulev
Toivo Tulev Toivo Tulev (sündinud 18. juulil 1958) on eesti helilooja.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Toivo Tulev · Näe rohkem »
Tonaarium
Tonaarium (ladina keeles tonarius, tonarium) on keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat (libellus tonarium, 'toonide raamat'), mis sisaldas helilaadide (ladina keeles tonus, modus) kaupa korrastatud Gregoriuse laulude kogumikku.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Tonaarium · Näe rohkem »
Troop (muusika)
Troop (kreeka keeles tropos – piltlik, kujundlik väljend) on muusikas muusikalõik ja luules tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Troop (muusika) · Näe rohkem »
Unisoon
Unisoon (ladina sõnast unisonus – hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on mitme sama helikõrgusega heli üheaegsus.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Unisoon · Näe rohkem »
Uppsala cancionero
Uppsala cancionero on Veneetsias 1556.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Uppsala cancionero · Näe rohkem »
Varajane muusika
Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Varajane muusika · Näe rohkem »
Vox Clamantis
Vox Clamantis (ladina keeles 'hüüdja hääl') on 1996.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Vox Clamantis · Näe rohkem »
Willi Apel
Willi Apeli teose "Mitmehäälse muusika notatsioon 900–1600" saksakeelne väljaanne Willi Apel (10. oktoober 1893 Konitz – 14. märts 1988 Bloomington) oli saksa päritolu ameerika musikoloog, eelkõige varajase muusika uurija.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja Willi Apel · Näe rohkem »
604
604.
Uus!!: Gregoriuse koraal ja 604 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gregooriuse koraal, Gregooriuse laul, Gregori koraal, Gregori laul, Gregoriaani koraal, Gregoriaani laul, Gregoriuse laul.
