Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Görzi krahvkond

Index Görzi krahvkond

Görzi krahvkond (saksa: Grafschaft Görz, itaalia: Contea di Gorizia, sloveeni: Goriška grofija, friuuli: Contee di Gurize) oli krahvkond Gorizia linna ümbruses tänapäeva Friuli-Venezia Giulia piirkonnas Kirde-Itaalias.

Sisukord

  1. 25 suhted: Anras, Aquileia patriarhaat, Auerspergi vürstkond, Austria Rannikumaa, Austria ringkond, Austria Riviera, Görz ja Gradisca, Heinfelsi loss, Itaalia ajalooliste riikide loend, Kraini hertsogkond, Kraini mark, Lesachtal, Lienz, Lurnfeld, Mallnitz, Meinhard II, Meinhardiinid, Millstatt am See, Obertilliach, Sachsenburg, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (G), Sillian, Sise-Austria, Spittal an der Drau, Tirooli krahvkond.

Anras

Anras on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Lienzi ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Anras

Aquileia patriarhaat

Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.

Vaata Görzi krahvkond ja Aquileia patriarhaat

Auerspergi vürstkond

Auerspergid (sloveeni: Auerspergi või Turjaški) on Kraini juurtega (tänapäeva Sloveenia) Austria aadliperekond.

Vaata Görzi krahvkond ja Auerspergi vürstkond

Austria Rannikumaa

Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).

Vaata Görzi krahvkond ja Austria Rannikumaa

Austria ringkond

Austria ringkond 16. sajandi alguses Austria ringkond (saksa Österreichischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.

Vaata Görzi krahvkond ja Austria ringkond

Austria Riviera

Austria raudtee-ettevõtte Österreichische Südbahni 1898. aastast pärinev plakat vaadetega Austria Rivierale Austria Riviera (saksa keeles Österreichische Riviera, itaalia keeles Riviera Austriaca, sloveeni keeles Avstrijska riviera, horvaadi keeles Austrijska rivijera) oli nimetus, mida kasutati Austria keisririigi Görzi ja Istria kroonimaade aladel Aadria mere rannikul asunud kuurortide kohta.

Vaata Görzi krahvkond ja Austria Riviera

Görz ja Gradisca

Görzi ja Gradisca vürstlik krahvkond (saksa: Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca; itaalia: Principesca Contea di Gorizia e Gradisca; sloveeni: Poknežena grofija Goriška in Gradiščanska) oli Habsburgide kroonimaa Austria Rannikumaal Aadria mere ääres, kus nüüd on paljukeelne Itaalia ja Sloveenia piiriala.

Vaata Görzi krahvkond ja Görz ja Gradisca

Heinfelsi loss

Heinfelsi loss (saksa: Burg Heinfels) on loss Austrias Tirooli liidumaal Heinfelsis.

Vaata Görzi krahvkond ja Heinfelsi loss

Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi.

Vaata Görzi krahvkond ja Itaalia ajalooliste riikide loend

Kraini hertsogkond

Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.

Vaata Görzi krahvkond ja Kraini hertsogkond

Kraini mark

Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.

Vaata Görzi krahvkond ja Kraini mark

Lesachtal

Lesachtal (sloveeni: Lesna dolina) on vald Austria Kärnteni liidumaa Hermagori ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Lesachtal

Lienz

Lienz Drava orus, vaade põhjast Lienz on keskaegne linn ja vald (Gemeinde) Austria Tirooli liidumaal, 673 m kõrgusel merepinnast.

Vaata Görzi krahvkond ja Lienz

Lurnfeld

Lurnfeld on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Lurnfeld

Mallnitz

Mallnitz on vald Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Mallnitz

Meinhard II

Meinhard II, Stamsi kloostri asutaja, 18. sajandi kujutis Meinhard II (u. 1238 – 1. november 1295), Meinhardiinide koja liige, valitses 1258.

Vaata Görzi krahvkond ja Meinhard II

Meinhardiinid

130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.

Vaata Görzi krahvkond ja Meinhardiinid

Millstatt am See

Millstatt am See on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Millstatt am See

Obertilliach

Obertilliach on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Lienzi ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Obertilliach

Sachsenburg

Sachsenburg on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Sachsenburg

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (G)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega G: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.

Vaata Görzi krahvkond ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (G)

Sillian

Sillian Sillian on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Lienzi ringkonnas.

Vaata Görzi krahvkond ja Sillian

Sise-Austria

Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.

Vaata Görzi krahvkond ja Sise-Austria

Spittal an der Drau

Spittal an der Drau on linn Austria Kärnteni liidumaa lääneosas.

Vaata Görzi krahvkond ja Spittal an der Drau

Tirooli krahvkond

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.

Vaata Görzi krahvkond ja Tirooli krahvkond

Tuntud ka kui Gorizia krahvkond.