Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Hafrsfjordi lahing

Index Hafrsfjordi lahing

Fritz Røedi loodud monument Hafrsfjordi lahingu mälestuseks Hafrsfjordi lahing oli lahing, mille tulemusena allutati Lääne-Norra esmakordselt ühe monarhi alla.

9 suhted: Halvdan Must, Harald Kaunisjuus, Lahingute loend, Norra, Norra ajalugu, Norra kuningriik (872–1397), Norralased, Tønsberg, Viikingiaeg.

Halvdan Must

Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Halvdan Must · Näe rohkem »

Harald Kaunisjuus

Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »

Lahingute loend

Siin on loetletud lahinguid.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Lahingute loend · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Norra · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Norra ajalugu · Näe rohkem »

Norra kuningriik (872–1397)

Norra kuningriik (vanapõhja keeles Noregsveldi, bokmål'is Norgesveldet, uusnorra keeles Noregsveldet) oli 9.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Norra kuningriik (872–1397) · Näe rohkem »

Norralased

pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Norralased · Näe rohkem »

Tønsberg

Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Tønsberg · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Hafrsfjordi lahing ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »