Kiiremini kui brauser!
78 suhted: Budism, Budism Hiinas, Budismi ajalugu, Cao Cao, Changhen ge, Chu riik, Dünastiate loend, Endeluu, Endiste riikide loend, Fu Xi, Guilin Shi, Han, Han Feizi, Hani sinine, Hani violett, Hüdroenergia, Hiina filosoofia, Hiina Rahvusmuuseum, Hiina varjuteater, Hiinlased, Hing, Huaqingi tiik, Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus, Jaapani kalligraafia, Jinan Shi, Jing Fang, Kanji, Killustatuse ajastu, Kivikeraamika, Kollaste Turbanite ülestõus, Kolme riigi ajastu, Kolmevalitsus, Konfutsianism, Kong Fuzi, Korea ajalugu, Korla, Laulude raamat, Legism, Luoyang, Matemaatika, Meritokraatia, Moism, Nanjing Shi, Niisutus, Postijaam, Qini dünastia, Sichuan, Siiditee, Sima Qian, Suanpan, ..., Sun Ce, Suur Hiina müür, Taxkorgan, Tõlketeadus, Wang Mang, Wuhan, Xi'an, Xiangshu yixue, Xuchang Shi, Xunzi, Xuzhou, Yang Guifei, Yingjingi maakond, Zhanguo, 1, 141 eKr, 15. strategeem, 23. strategeem, 25, 28. strategeem, 36 strategeemi, 5, 52. kuusjoon, 6, 8, 8. strategeem, 87 eKr, 88 eKr. Laienda indeks (28 rohkem) »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Hani dünastia ja Budism · Näe rohkem »
Budism Hiinas
Hiinas on levinud valdavalt mahajaana budism.
Uus!!: Hani dünastia ja Budism Hiinas · Näe rohkem »
Budismi ajalugu
1000x1000px.
Uus!!: Hani dünastia ja Budismi ajalugu · Näe rohkem »
Cao Cao
Cao Cao Cao Cao (hiina 曹操; pinyinis Cáo Cāo; 155 – 15. märts 220 Luoyangis) oli Vana-Hiina väejuht, poliitik ja luuletaja, Hani dünastia eelviimane peaminister.
Uus!!: Hani dünastia ja Cao Cao · Näe rohkem »
Changhen ge
Tänapäevane Yang Guifei kuju. "Changhen ge" (长恨歌 Chánghèn gē 'igavese kahetsuse laul', 'igavese kurbuse laul') on Tangi dünastia aegse hiina luuletaja Bai Juyi (772–846) luuletus keiser Xuanzongi liignaise Yang Guifei (719–756) surmaga seotud sündmustest.
Uus!!: Hani dünastia ja Changhen ge · Näe rohkem »
Chu riik
Chu (hiina: 楚) oli hegemooniline Zhou-aegne riik.
Uus!!: Hani dünastia ja Chu riik · Näe rohkem »
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Uus!!: Hani dünastia ja Dünastiate loend · Näe rohkem »
Endeluu
Kilpkonnakilbist endeluu Endeluud on Vana-Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega.
Uus!!: Hani dünastia ja Endeluu · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Hani dünastia ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Fu Xi
Nüwa (sirkliga) ja Fu Xi (vinkliga) Ma Li. Fu Xi kaheksa trigrammiga ja kilpkonnaga. Songi dünastia Fu Xi ehk Fuxi (伏羲 või 虙羲/宓犧 (Fú Xī)) ehk Pao Xi (庖犧/庖牺 (Páo Xī)) ehk Tai Hao (太昊 (Tài Hào)) (pärimuse järgi valitses umbes 29. sajandil eKr) oli Hiina (Taevaaluse) legendaarne esimene keiser, esimene kolmest müütilisest Vana-Hiina monarhist (三皇 (sānhuáng)).
Uus!!: Hani dünastia ja Fu Xi · Näe rohkem »
Guilin Shi
Vaade Guilinile Guilin on linn ja piirkond Lõuna-Hiinas.
Uus!!: Hani dünastia ja Guilin Shi · Näe rohkem »
Han
*Hani jõgi on jõgi Hiinas.
Uus!!: Hani dünastia ja Han · Näe rohkem »
Han Feizi
Han Fei (ka Han Fei Zi) (韓非; pinyin: Hán Fēi; Wade–Giles: Han Fei) (u 280 (288) – 233 eKr) oli Hiina legistlik ehk seadusekooli filosoof, kes kirjutas traktaadi "Han Feizi".
Uus!!: Hani dünastia ja Han Feizi · Näe rohkem »
Hani sinine
Hani sinine on erksinise värvusega tehispigment, koostiselt baariumvasksilikaat BaCuSi4O10.
Uus!!: Hani dünastia ja Hani sinine · Näe rohkem »
Hani violett
Hani violett on lilla värvusega tehispigment, koostiselt baariumvasksilikaat BaCuSi2O6 nagu ka Hani sinine.
Uus!!: Hani dünastia ja Hani violett · Näe rohkem »
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Uus!!: Hani dünastia ja Hüdroenergia · Näe rohkem »
Hiina filosoofia
Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.
Uus!!: Hani dünastia ja Hiina filosoofia · Näe rohkem »
Hiina Rahvusmuuseum
Hiina Rahvusmuuseum (hiina keeles 中国国家博物馆, ''pinyin'''is Zhōngguó Guójiā Bówùguǎn) on Hiinas Pekingis asuv Hiina rahvuslik kunsti- ja ajaloomuuseum.
Uus!!: Hani dünastia ja Hiina Rahvusmuuseum · Näe rohkem »
Hiina varjuteater
Sõdalaste figuurid Qianlongi komplektist Keisrinna figuuri pea (Sichuani stiil) Hiina varjuteater (中國影戏 (zhōngguóyǐngxì): 皮影戏 (píyǐngxì) 'nahkvarjuteater, praegune vorm' või 纸影戏 zhǐyǐngxì 'pabervarjuteater, varasem vorm') on varjuteatri traditsioon, mis on Hiina nukuteatri vormina Hiina rahvakunsti oluline osa.
Uus!!: Hani dünastia ja Hiina varjuteater · Näe rohkem »
Hiinlased
Hiinlased (endanimetusel põhinevalt ka hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人 või 漢人 hànrén) on rahvas Ida-Aasias.
Uus!!: Hani dünastia ja Hiinlased · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Hani dünastia ja Hing · Näe rohkem »
Huaqingi tiik
Huaqingi tiik (Huaqing chi, Huáqīng chí, traditsioonilises kirjas 華清池, lihtsustatud kirjas 华清池) ehk Huaqingi kuumaveeallikad on kuumaveeallikate kompleks Hiinas Shaanxi provintsis umbes 25 km kaugusel Tangi dünastia läänepealinnast Chang'anist (praegu Xi'an) leebe kliimaga ja maalilise maastikuga paigas Qin Mountains Qinlingi kolme tähtsama mäe hulka kuuluva Li mäe põhjajalamil.
Uus!!: Hani dünastia ja Huaqingi tiik · Näe rohkem »
Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus
"Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus" (vene keeles "О роли нравственного облика личности в жизни исторического коллектива") on Grigori Pomerantsi ettekanne (diskussiooniline esinemine NSV Liidu Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudis 3. detsembril 1965. Selle esinemise tekst, mis anti välja samizdatis, äratas tähelepanu Nõukogude Liidus ja välismaal.
Uus!!: Hani dünastia ja Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus · Näe rohkem »
Jaapani kalligraafia
Jaapani kirjamärkides 書道 ''shodō'' Jaapani kalligraafia (書道 shodō, teise nimetusega 習字 shūji) on jaapani keele kirjakunsti vorm.
Uus!!: Hani dünastia ja Jaapani kalligraafia · Näe rohkem »
Jinan Shi
Jinan Shi on allprovintsilinn Hiinas, Shandongi provintsi pealinn.
Uus!!: Hani dünastia ja Jinan Shi · Näe rohkem »
Jing Fang
Jing Fang (京房 pinyin: Jīng Fáng, 78–37 eKr), sünninimega Li Fang (李房) ja lisanimega Junming (君明), oli silmapaistev vanahiina matemaatik, muusikateoreetik, astronoom, astroloog ja “Muutuste raamatu” asjatundja.
Uus!!: Hani dünastia ja Jing Fang · Näe rohkem »
Kanji
Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.
Uus!!: Hani dünastia ja Kanji · Näe rohkem »
Killustatuse ajastu
Killustatuse ajastu oli periood Vana-Hiina ajaloos aastatel 265–618.
Uus!!: Hani dünastia ja Killustatuse ajastu · Näe rohkem »
Kivikeraamika
Kivikeraamika on keraamika liik, milles saviesemed põletatakse kõrgel temperatuuril, ligikaudu 1150–1500 ˚C juures kivikõvaks, mistõttu tooted on vastupidavamad kui madalkuumuskeraamika.
Uus!!: Hani dünastia ja Kivikeraamika · Näe rohkem »
Kollaste Turbanite ülestõus
Kollaste Turbanite ülestõus (ka Kollaste Sallide ülestõus) oli Hiinas Hani dünastia vastu toimunud ülestõus, mis puhkes 184.
Uus!!: Hani dünastia ja Kollaste Turbanite ülestõus · Näe rohkem »
Kolme riigi ajastu
Kolme riigi ajastu oli periood Hiina ajaloos, osa killustatuse ajastust, mil pärast Hani dünastia kokkuvarisemist jagunes keisririik kolmeks rivaalitsevaks riigiks.
Uus!!: Hani dünastia ja Kolme riigi ajastu · Näe rohkem »
Kolmevalitsus
"Kolmevalitsus" (三国演义 Sānguó yǎnyì) on Hiina 14. sajandi kirjaniku Luo Guanzhongi (eesti keeles varem ka Lo Guan-Tžung) ajalooline romaan, üks Hiina kirjanduse kanoonilisi tähtteoseid.
Uus!!: Hani dünastia ja Kolmevalitsus · Näe rohkem »
Konfutsianism
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.
Uus!!: Hani dünastia ja Konfutsianism · Näe rohkem »
Kong Fuzi
Kong Fuzi. "Myths & Legends of China", E. T. C. Werner 1922 Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ, hiina 孔夫子 'õpetaja Kong', eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius) ehk Kongzi (hiina 孔子 'filosoof Kong') (551–479 eKr) oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof.
Uus!!: Hani dünastia ja Kong Fuzi · Näe rohkem »
Korea ajalugu
Põhja- ja Lõuna-Korea tänapäeval Korea ajalugu hõlmab Korea ajalugu alates eelajaloolistest aegadest kuni tänapäevani.
Uus!!: Hani dünastia ja Korea ajalugu · Näe rohkem »
Korla
Korla on maakonna õigustega linn (linnaks nimetatav haldusüksus) Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, Bayingolini Mongoli autonoomse ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Hani dünastia ja Korla · Näe rohkem »
Laulude raamat
"Laulude raamat" (trad. 詩經; liht: 诗经; pinyin: Shījīng) on muistsete Hiina rahvalaulude ja rituaalsete hümnide kogu.
Uus!!: Hani dünastia ja Laulude raamat · Näe rohkem »
Legism
Legism (ka legalism; hiina 法 家, pinyin'is fǎjiā) oli Vana-Hiina sõdivate riikide ajastu (475–221 eKr) üks neljast filosoofilisest õpetusest taoismi, konfutsianismi ja moismi kõrval.
Uus!!: Hani dünastia ja Legism · Näe rohkem »
Luoyang
Luoyang (hiina 洛阳) on ringkonna õigustega linn Hiinas Henani provintsis.
Uus!!: Hani dünastia ja Luoyang · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Hani dünastia ja Matemaatika · Näe rohkem »
Meritokraatia
Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, milles puudub parlamentaarne institutsioon ning täitevvõimu teostavad ametnikud valitakse ametikohale nende võimeid ja oskusi hinnates.
Uus!!: Hani dünastia ja Meritokraatia · Näe rohkem »
Moism
Moism oli Vana-Hiina filosoofiline õpetus, mille arendasid välja Mozi (umbes 470 – 391 eKr) õpilased.
Uus!!: Hani dünastia ja Moism · Näe rohkem »
Nanjing Shi
Asend Jiangsu provintsis Nanjing (hiina keeles 南京 'lõunapealinn') on allprovintsilinn (2. järgu haldusüksus) Hiinas, Jiangsu provintsi halduskeskus.
Uus!!: Hani dünastia ja Nanjing Shi · Näe rohkem »
Niisutus
Metsa niisutamine. Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna maadel. Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
Uus!!: Hani dünastia ja Niisutus · Näe rohkem »
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Uus!!: Hani dünastia ja Postijaam · Näe rohkem »
Qini dünastia
Qin Shi Huangdi keisririik aastal 210 eKr Ala, mida valitses Qini dünastia Qini dünastia (秦朝, Qíncháo) oli Hiina keisririigi esimene dünastia.
Uus!!: Hani dünastia ja Qini dünastia · Näe rohkem »
Sichuan
Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).
Uus!!: Hani dünastia ja Sichuan · Näe rohkem »
Siiditee
Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (hiina keeles 絲綢之路) oli ida-läänesuunaline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.
Uus!!: Hani dünastia ja Siiditee · Näe rohkem »
Sima Qian
Sima Qiani portree Sima Qian (hiina keeles traditsioonilises kirjas 司馬遷, lihtsustatud kirjas 司马迁, pinyin'is Sīmǎ Qiān; 145 või 135 eKr – umbes 90 eKr) oli Hani dünastia aegne ajaloolane, kirjanik, astronoom.
Uus!!: Hani dünastia ja Sima Qian · Näe rohkem »
Suanpan
''Suanpan''. Kujutatud on arv 6 302 715 408. Suanpan ehk hiina abakus (hiina keeles traditsioonilises kirjas 算盤; lihtsustatud hiina kirjas 算盘; pinyin'is suanpan (suànpán)) on hiina seitsme kuulikesega arvutuslaud, abakuse ja arvelaua analoog.
Uus!!: Hani dünastia ja Suanpan · Näe rohkem »
Sun Ce
pisi Sun Ce (175–200) oli hiina väejuht hilisel Hani dünastia valitsusajal.
Uus!!: Hani dünastia ja Sun Ce · Näe rohkem »
Suur Hiina müür
Suur Hiina müür (hiina keeles: 萬里長城 Wànlǐ Chángchéng; ('10 000 lii müür') on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvallutajate (mongolid, turgid jt) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).
Uus!!: Hani dünastia ja Suur Hiina müür · Näe rohkem »
Taxkorgan
Kindlus 1909. aastal Taxkorgan (uiguuri تاشقورغان; hiina 塔什库尔干镇; pinyin'is Tashikuergan Zhen (Tǎshíkùěrgān Zhèn)) on linn Hiinas Ida-Turkestanis Taxkorgani Tadžiki autonoomses maakonnas.
Uus!!: Hani dünastia ja Taxkorgan · Näe rohkem »
Tõlketeadus
Tõlketeadus on mitme teadusharuga seotud akadeemiline valdkond, milles tegeletakse kirjaliku tõlkimise, suulise tõlkimise ja lokaliseerimise teooria, kirjeldamise ja rakendamise uurimisega.
Uus!!: Hani dünastia ja Tõlketeadus · Näe rohkem »
Wang Mang
Wang Mang (王莽; Wáng Mǎng) (45 eKr – 22 või 6. oktoober 23) oli Hiina keiser, usurpaator, kes haaras trooni Hani dünastialt ja rajas aastal 9 Xini dünastia (Xīn (新; 'uus'), kuid 23 tõugati ta troonilt. Troon anti siis tagasi Liu suguvõsale. Ülikusuguvõsast pärinev Wang Mang oli keisri kõrge ametnik, kes juba kümneid aastaid oli olnud riigi tegelik valitseja. Keiser Ai ajal (6 eKr – 1 pKr) oli ta ajutiselt kõrvale tõrjutud. Aastal 6 pani Wang Mang oma tütre paari teismelise keisri Pingiga (valitses 1–6). Räägitakse, et keisri surmas oli Wang Mangi käsi mängus. Aasta 8 lõpupoole sai Wang Mang leskkuninganna (keiser Yuani (valitses 42 eKr kuni 32 eKr lese) Cheng-chüni sugulasena (keisrinna oli tema isa poolõde) regendiks (teistel andmetel oli ta regent juba varem, kuid usurpeeris aastal 8 võimu). Varsti ta tagandati, kuid 10. jaanuaril 9. aastal, laskis ta mürgitada Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 24 pKr) 9-aastase (või veel noorema) valitseja ning kuulutas end Hiina keisriks. Ta võttis nõuks Hiina valitsemisel juhinduda konfutsianismist, mille Lääne-Hani dünastia valitsejad olid teinud riigi ametlikuks moraalseks ja poliitiliseks õpetuseks. Sai kuulsaks sellega, et ehitas 9 pühamut oma müütiliste esivanemate auks ning Ming-tangi residentsi pealinnas Chang'anis (praegune Xi'an). Viis läbi arvukalt reforme, sealhulgas riigistas aastal 9 maa, et lahti saada suurmaaomanike mõjuvõimust, mis ohustas riiklikku julgeolekut. Ta jaotas maa talupoegade vahel ning keelas selle ostu ja müügi. Peale selle pidid talupojad erinevalt suurmaaomanikest keisrile makse maksma. Ent maaomanikud osutasid vastupanu. Paljud ametnikud olid ise maaomanikud ning lihtsalt ei viinud neid reforme ellu. Aristokraatia survel tühistas ta selle reformi aastal 12. Ta kehtestas uue rahasüsteemi (korduv devalveerimine) ja piirhindade süsteemi, keelas orjakaubanduse, kehtestas ühtse mõõdustiku. Kuigi ta kujutas oma valitsemist kui varase Zhou dünastia aegse idealiseeritud riigi taastamisena, olid tema reformid suunatud eelkõige bürokraatia tugevdamisele ja jooksva rahanduskriisi lahendamisele. Riigikassa täitmiseks kehtestas ta riiklikud monopolid, võltsis raha ja viis läbi põllundusreforme. Reformid paiskasid majanduse segi ja tekitasid kohati näljahäda. Wang Mangil kadus lõpuks kontroll hoopis käest, sotsiaalse korratuse ning mässu tõttu pärast Huanghe jõe voolusuuna järsule muutusele järgnenud katastroofi. Ühe versiooni järgi piirasid Hani dünastia printsid ta 22 tema palees sisse ja tal raiuti pea maha. Teise versiooni järgi mõrvati ta Fan Chongi juhitud taoistliku talupoegliku Punakulmude ülestõusu (17–27) käigus, kui tema idapealinna Chang'ani (Xi'an) rüüstati. Samal ajal hävitati tema tsentraliseeritud bürokraatia. Segadikus hukkus umbes 25 miljonit inimest (umbes pool Hiina elanikkonnast). Legendi järgi olevat Wang Mang olnud nii paks, et kui mässajad ta palee õuel tapsid, pisteti talle taht läbi naba sisse ja see inimküünal põles kümme päeva. Võitlus trooni pärast kestis kuni 25. aastani, mil Liu Xiu taastas Hani dünastia ning alustas keskhalduse tugevdamise pikka protsessi. Tuhat aastat hiljem võttis Põhja-Songi dünastia reformaator Wang Anshi Wang Mangi reformid eeskujuks. 20. sajandi reformaator Hu Shi nimetas Wang Mangi Hiina esimeseks sotsialistiks. Xini dünastia valitsejad Sünninimed Valitsemisaeg Ajastunimed (Nian Hao 年號) ja nende vastav ajaskaala Wang Mang 9–23 Shijianguo (始建國 shǐjiànguó 'Rahvuse rajamise alustamine') 9–13 Tianfeng (天鳳 tiānfèng 'Taevane feng') 14–19 Dihuang (地皇 dìhuáng 'maine keiser') 20–23.
Uus!!: Hani dünastia ja Wang Mang · Näe rohkem »
Wuhan
Wuhan on linn Hiinas, Hubei provintsi ja Wuhan Shi keskus.
Uus!!: Hani dünastia ja Wuhan · Näe rohkem »
Xi'an
thumb Xi'an on (西安; Xī'ān 'läänerahu') on linn Hiinas, Shaanxi provintsi pealinn ja Xi'an Shi allprovintsilinna keskus.
Uus!!: Hani dünastia ja Xi'an · Näe rohkem »
Xiangshu yixue
Vormarvu (muutuste) õpetus (象数易学 xiàngshù yìxué) on olnud hiina klassikalist kultuuri formaalselt organiseeriv süsteem.
Uus!!: Hani dünastia ja Xiangshu yixue · Näe rohkem »
Xuchang Shi
Xuchang (traditsioonilises kirjas 許昌, lihtsustatud kirjas 许昌; haldusüksusena 许昌市 Xuchang Shi) on linn ja linna koos selle ümbrusega hõlmav haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiina Rahvavabariigis Henani provintsi keskosas.
Uus!!: Hani dünastia ja Xuchang Shi · Näe rohkem »
Xunzi
Xunzi (荀子 (Xúnzĭ); umbes 310 eKr – umbes 220 või 237 eKr) oli Zhanguo ajastu hiina filosoof, kes tegutses saja koolkonna ajastul.
Uus!!: Hani dünastia ja Xunzi · Näe rohkem »
Xuzhou
thumb Satelliidipilt keskusest Xuzhou (varasem eestikeelne nimekuju Sütšou; lihtsustatud hiina kirjas 徐州 (Xúzhōu)) varasema nimega Pengcheng (lihtsustatud hiina kirjas 彭城 (Péngchéng)) on ringkonna õigustega linn (linnaks nimetatav haldusüksus) Hiina Rahvavabariigis Jiangsu provintsi loodeosas.
Uus!!: Hani dünastia ja Xuzhou · Näe rohkem »
Yang Guifei
Yang hobuse selga ronimas. Vanaaegne maal Hosoda Eishi. Yang Guifei peooniatega. 19. sajand Yang Guifei (traditsioonilises kirjas 楊貴妃 'guifei Yang'; sünninimi Yang Yuhuan (Yáng Yùhuán; traditsioonilises kirjas 楊玉環, lihtsustatud kirjas 杨玉环); taoistlik nunnanimi Taizhen (太真); 26. juuni 719 Yongle, praegune Yongji Shi, Yunchengi ringkond, Shanxi provints – Mawei postijaam, praegune Xianyang Shi, Shaanxi provints 15. juuli 756) oli Hiina keisri Xuanzongi armastatud liignaine, üks Vana-Hiina neljast kaunitarist.
Uus!!: Hani dünastia ja Yang Guifei · Näe rohkem »
Yingjingi maakond
Yingjingi maakonna asend Sichuani provintsis ja Ya'an Shis Yingjingi maakond (荥经县; Yingjing Xian (Yíngjīng Xiàn)) on 3. järgu haldusüksus (maakond) Hiinas Sichuani provintsis ringkonna õigustega linnas Ya'an Shi.
Uus!!: Hani dünastia ja Yingjingi maakond · Näe rohkem »
Zhanguo
Sõdivad riigid 350 eKr Zhanguo ehk sõdivate riikide ajastu ehk võitlevate riikide aeg (hiina keeles lihtsustatud kirjas 战国时代 (Zhanguo Shidai, Zhànguó Shídài)) oli Vana-Hiina ajaloos periood aastatel 475 eKr – 221 eKr.
Uus!!: Hani dünastia ja Zhanguo · Näe rohkem »
1
1.
Uus!!: Hani dünastia ja 1 · Näe rohkem »
141 eKr
Aasta 141 eKr oli 141.
Uus!!: Hani dünastia ja 141 eKr · Näe rohkem »
15. strategeem
15.
Uus!!: Hani dünastia ja 15. strategeem · Näe rohkem »
23. strategeem
23.
Uus!!: Hani dünastia ja 23. strategeem · Näe rohkem »
25
25.
Uus!!: Hani dünastia ja 25 · Näe rohkem »
28. strategeem
28.
Uus!!: Hani dünastia ja 28. strategeem · Näe rohkem »
36 strategeemi
reinuvader, veel enam see, kes ta kinni nabib "36 strategeemi" ehk "36 sõjakavalust" (hiina keeles traditsioonilises kirjas 三十六計, lihtsustatud kirjas 三十六计 (Sānshíliù jì) on Hiina kirjutis elus toimetulekuks kasutatavatest 36 salaplaani tüübist.
Uus!!: Hani dünastia ja 36 strategeemi · Näe rohkem »
5
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Hani dünastia ja 5 · Näe rohkem »
52. kuusjoon
Dong Yuan'i (u 934–962) maal 52.
Uus!!: Hani dünastia ja 52. kuusjoon · Näe rohkem »
6
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Hani dünastia ja 6 · Näe rohkem »
8
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Hani dünastia ja 8 · Näe rohkem »
8. strategeem
8.
Uus!!: Hani dünastia ja 8. strategeem · Näe rohkem »
87 eKr
87.
Uus!!: Hani dünastia ja 87 eKr · Näe rohkem »
88 eKr
88.
Uus!!: Hani dünastia ja 88 eKr · Näe rohkem »
