Side

625 suhted: Aatom, Aatommass, Aatommassiühik, Abietiinhape, Abirateroon, Aconcagua, Adenosiin, Adenosiindifosfaat, Adenosiinmonofosfaat, Aereeritud aunkompostimine, Aerobioos, Aeroobid, Aeroobika, Aerosool, AGA, Ainehulk, Aktiivmudaprotsess, Aldehüüdid, Alifaatsed ühendid, Alkaani 1-monooksügenaas, Alkeenide metatees, Alkoholid, Alkoksürühm, Allosteeriline regulatsioon, Allotroopia, Alumiinium, Alumiiniumoksiid, Amfiboolid, Anaerobioos, Anaeroobid, Anaeroobne hingamine, Anaeroobne keskkond, Anammoks, Aneemia, Angerjas, Aniliin, Anodeerimine, Anoksügeenne fotosüntees, Anorgaanilised polümeerid, Antarktis, Antiferromagnetism, Antoine Lavoisier, Aort, Apollo 1, Araali meri, ARC-tüüpi inhibiitorid, Areenid, Arhaikum, Arter, Arteriaalne veri, ..., Asotobakter, Assai (vili), Atlas V, Atmosfäär, Atmosfäärikiht, Atoll, Atsüülrühm, Atsetoksüülrühm, Avaveeline märgala, Avitsennia, Šančiai, Šokk, Ülekriitiline süsinikdioksiid, Ülijuhtivus, Äge respiratoorse distressi sündroom, Ägiriin, Õhk, Õhuke tahkiskile, Õhulõhe, Õhupall, Õhusaasteained, Õhusoon, Õli, Bakterid, Bakterioplankton, Batüsfäär, BCX4430, Bell X-1, Bensoüülperoksiid, Betuliin, Bifidobakter, Bioanorgaaniline keemia, Biogaas, Biokilereaktor, Bioloogiline lagunemine, Biomolekul, Bioreaktor, Biotiit, Bohri efekt, Bombükool, Booraks, Boorhape, Brintsidofoviir, C-vitamiin, C3-taimed, Callisto (Jupiteri kaaslane), Calvini tsükkel, Carl Wilhelm Scheele, Cis-trans-isomeeria, Clostridium thermocellum, CTD-sond, Czochralski meetod, D-elemendid, David Hartley, Desoksüriboos, Detonatsioon, Deuteerium, Dielektrik-barjäärlahendus, Dietüüleeter, Difusioon, Dihapnik, Dione (kuu), DNA, Dokk, Doonor (keemia), ECMO, Eesti AGA, Eetrid, Elektriline rakettmootor, Elektriohutus, Elektrolüüs, Elektrolüüt, Elektronegatiivsus, Elektronide transpordiahel, Elon Musk, Enooleetrid, Enstatiitkondriidid, Epoksiidid, Erütrotsüüt, Etanool, Etüülatsetaat, Etüleen, Europa, Fakultatiivanaeroob, Favipiraviir, Ferrimagnetism, Flogiston, Fluorestsents, Fosfaadid, Fosfolipiidid, Fosforhape, Fosforiringe, Fotolitograafia, Fotoluminestsentsi kustutamine, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Foxtrot-klassi allveelaevad, Friedeli-Craftsi atsüülimine, Fruktoos, Fullereen, Furaan, Furfurool, Furosemiid, Gaasigeneraator, Gaasisensor, Gaasistamine, Gaasivahetus, Gaaslahenduslamp, Gadoliniit, Gaia hüpotees, Ganymedes (kuu), Götiit, Genisteiin, Geokeemia mõisteid, Geopolümeerid, Glükolüüs, Glükoos, Gleistumine, Gliia, Glutamaat, Grafiit, Graptoliitargilliit, Grignardi reaktsioon, Guaniin, Halobakterid, Hantelsilikaadid, Hapnikhapped, Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed, Hapniku toksilisus, Hapnikuandur, Hapnikubilanss, Hapnikuringe, Hapnikusisaldus, Hapnikutarve, Harilik hink, Harilik kuusk, Harilik sibul, Haruldased muldmetallid, Hüdroenergia, Hüperitsiin, Hüpoksia, Hüpotermia, HD 209458 b, Hemoglobiin, Henry Cavendish, Hermann von Helmholtz, Heteroaatom, Heterosfäär, Heterotsükkel, Heterotsüklilised ühendid, Hingamine, Hingamiselund, Hingamispuudulikkus, Idanemine, Imidasool, Imiku rauavaegusaneemia, Impulsslasersadestus, Inkongruentne sulamine, Io (kuu), Ionosfäär, Ioon, Ioonne vedelik, Isesüttimine, Isosorbiid, Isotoopgeoloogia, Jöns Jacob Berzelius, Jõekarplased, Jõgeva reoveepuhasti, Joseph Priestley, Juno (kosmosesond), Jupiter, Juuremügarad, Kaalium, Kahe ookeani saladus, Kainiit, Kaksikside, Kalkogeenid, Kaltsium, Kaltsiumoksiid, Kaneel, Kapillaar (anatoomia), Karbamiid, Karbiidset päritolu süsinik, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Karbonüülühend, Karbonüülrühm, Karotenoidid, Kasekäsnaravimid, Kasvuhoonegaasid, Katabolism, Katalaas, Katoodtolmustamine, Käärimine, Kõhutuul, Kõrgalpinism, Keemia ajalugu, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline plahvatus, Keemiline stabiilsus, Keemiliste elementide loend, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kemosorptsioon, Kerogeen, Kihtsilikaadid, Kiirabi, Kilpnäärmehormoonid, Kingloom, Kitiin, Kivikirstkalme, Kivisüsi, Kliiniline surm, Kloriidid, Kloriit, Kloroplast, Kompostimine, Konstantin Tsiolkovski, Kontaktläätsed, Koorküla Valgjärv, Koostise püsivuse seadus, Kopsualveool, Kopsud, Kopsuvähk, Korallid, Kordsete suhete seadus, Korrosioon, Kosmose koloniseerimine, Kosmosesüstik Columbia katastroof, Kovalentne side, Kreatiin, Krokodillilised, Krooneetrid, Ksantaan, Ksantofüllid, Ksenoon, Kukurbituriilid, Kuld, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kusihape, Kvarts, Kvaternaar, Lagunemisreaktsioon, Lahustunud hapnik, Lahustuvus, Lahutusmeetodid, Lamivudiin, Lantaan-strontsium-koobaltoksiid, Lantanoidid, Lämbumine, Lämmastik, Lämmastikhape, Lämmastikoksiid, Lämmastiku oksiidid, Lõhenevus, Lõpused, Leek, Leektemperatuur, Lhasa, Lihasevenitus, Liitium, Liitiumpolümeeraku, Limnoloogia, Linaõli, Linnud, Loote vereringe, Maa, Maagaas, Maakoor, Maateaduste mõisteid (H), Maateaduste mõisteid (R), Magma, Magneesium, Magnetiit, Magnetism, Magnetmonopool, Majavamm, Makroelemendid, Maksa regeneratsioon, Maksimaalne hapniku tarbimine, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, Mangroov, Markasiit, Marsi atmosfäär, Marsi maasarnastamine, Marss, Massispektromeetria, Materjaliteadus, Mägihaigus, MDMA, Meditsiiniline karbogeen, Melaniin, Memristor, Merebioloogia, Mereselgrootud, Merevaik, Merihobuke, MERIS, Merisiig, Merkuur, Mesilasvaha, MESSENGER, Metaan, Metaani oksüdeerivad bakterid, Metanaal, Metanool, Meteoriit, Metoksürühm, Metsatustumine, Miiliahi, Mikrofüsiomeetria, Mikroplaadilugeja, Mineraal, Mineraaltoiteained, Mitokonder, Mitokondriaalne hingamisahel, Mitteelektrolüüt, Mittemetallid, Molaarmass, Molübdeendisulfiid, Molekulaarorbitaalide teooria, Molekuli polaarsus, Mudakrabi, Mulla orgaaniline aine, Mullahingamine, Must liiv, Must meri, Mutatsioon, Mutsiinid, Naatrium, Naatriumhüdroksiid, Naatriumkarbonaat, Naatriumklorit, Nabaväät, NAD, Nafta, Napalm, Nõo oja, Neutrofiil, Niilus, Niiluse ahven, Nikkel, Nitreerimine, Nitrifikatsioon, Nitrorühm, North American XB-70 Valkyrie, Nukliid, O, Oksüdaas, Oksüdatiivne fosforüülimine, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Oksiidid, Oksiidsed mineraalid, Oktanooli-vee jaotuskoefitsient, Ol Doinyo Lengai, Olümpiatuli, Oligoklass, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Orgaanilised ühendid, Osarõhk, Osmium, Osoon, Osooniauk, Osoonikiht, Pagaripärmi adhesiinid, Pakend, Pallaadium, Paramagnetism, Pasopaniib, Päike, Päikesesüsteem, Püha Elmo tuli, Pürokseenid, Põlemine, Põleti, Peajada, Peptidomimeetikud, Peptiidid, Peptiidside, Peroksiidid, Perseverance, Plahvatuspõlemine, Planetaarudu, Pliiaku, Pliit, Polümeerid, Pooljuhtplaat, Prügilagaas, Primaarproduktsioon, Prochlorococcus, Proteiinkinaasid, Proteoom, Proterosoikum, Protoonne lahusti, Puhkeseisund, Puidutõrv, Purilend, Purpurpunaste pilvede maa, Puuvill, Rabalaibad, Radikaal, Radiolüüs, Rakk, Raku, Rakukultuur, Raud(II)oksiid, Raud(II)sulfaat, Raud(III)oksiid, Raudkvartsiit, Raudoksiidid, Räni, Ränidioksiid, Ränist küllastatuse aste, Ränivetikad, Röntgenfotoelektronspektroskoopia, Reaktsiooni kiirus, Regorafeniib, Reoveepuhastus, Resonants (keemia), Rilusool, Risosfäär, Roomajad, Rubiidium, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Sahhariidid, Salvinoriin A, Samblikud, Sanidiin, Säilitusaine, Süsihappegaas, Süsihappegaasi emissioon, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Süsinikdioksiidimaks, Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon, Serotoniin, Sidekude, Sildtsüklilised ühendid, Silikaatsed mineraalid, Sinihape, Sinine, Skafander, Skylon, Solfataar, Sonoluminestsents, Soo, Soojärv, Space Shuttle, Space Shuttle'i välispaak, SpaceX Starship, Spinn, Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy, Strontsium, Suhkrud, Suhkrupeet, Suir, Sukeldumine, Sukeldumisrefleks, Sulfiidid, Sulfiidsed mineraalid, Sunitiniib, Tahkeoksiidne kütuseelement, Taimed, Talvitumine, Tardkivim, Tardkivimite klassifikatsioon, Täht (astronoomia), Tülakoid, Türosiin, Teadusrevolutsioonide struktuur, Tee (jook), Teemant, Teeseenejook, Tehismärgalapuhasti, Telluur, Teobromiin, Termiit (segu), Termokeemiline muundamine, Termolüüs, Termosfäär, Tetrahüdrokannabinool, Tihedus, Titaan, Titaandioksiid, Titaanoksiidid, Titan (allveeaparaat), Titani hukk, Titicaca järv, Toidukeemia, Toidulisaained, Toidumürgistus, Torma prügila, Trahhee, Triitium, Tsüaan, Tsüanobakterid, Tsellulaas, Tselluloos, Tsetuksimaab, Tsirkoonium, Tsirkooniumdioksiid, Tsitraaditsükkel, Tulekindel materjal, Tuli, Tunnelmagnetotakistus, Turvas, Tuuleenergia, Tuumkütus, Ueli Steck, Ummuksisolek, Uneapnoe, Uraan (planeet), V-2, Vaakumpakendamine, Vagranka, Vahejahuti, Valentssidemete teooria, Valge kääbus, Valgud, Valgushingamine, Valgusreaktsioonid, Van Alleni kiirgusvöönd, Vaskvitriol, Väärisgaasid, Vääveldioksiid, Vääveltrioksiid, Väävli oksiidid, Välistuum, Välk, Võrtsjärv, Vedelgaas, Veeökosüsteem, Veebruar 2004, Veekonn, Veenuse atmosfäär, Veenuse koloniseerimine, Veereostus, Veini valmistamine, Verelible, Veresoon, Veri, Verijärv, Vesi, Vesihüatsint, Vesijahutus, Vesinik, Vesinikbromiidhape, Vesinikfluoriidhape, Vesinikjodiidhape, Vesinikkloriidhape, Vesinikperoksiid, Vesinikside, Vesiniksulfiid, Vesipapp, Viirused inimkonna ajaloos, Vingugaas, Virmalised, Vivianiit, Voogamine, Vostoki järv, Vulkaan, 1,1-dietoksüetaan, 1,2-etaandiool, 1. august, 16. veebruar, 1968. aasta suveolümpiamängud, 2,4-dinitrofenool, 2-etüülheksanool, 2-fenetüülbensoehape, 2. mai, 2011. aasta Sendai maavärin, 3-bensülideenftaliid, 5-dibensosuberenoon, 7-dehüdrokolesterool. Laienda indeks (575 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Hapnik ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Hapnik ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Abietiinhape

pisi Abietiinhape (sõna moodustamisel on kasutatud ladina sõna abies 'nulg'; molekulivalem C19H29COOH) on vaikhapete hulka kuuluv keemiline aine, üks tähtsamaid vaikhappeid.

Uus!!: Hapnik ja Abietiinhape · Näe rohkem »

Abirateroon

Abirateroon (ladina abirateronum) on keemiline aine, mis kuulub sünteetiliste steroidide hulka.

Uus!!: Hapnik ja Abirateroon · Näe rohkem »

Aconcagua

Aconcagua on Andide, kogu Ameerika ning läänepoolkera kõrgeim mägi.

Uus!!: Hapnik ja Aconcagua · Näe rohkem »

Adenosiin

Adenosiini graafiline valem Adenosiin on adeniinist ja β-D-riboosist koosnev nukleosiid.

Uus!!: Hapnik ja Adenosiin · Näe rohkem »

Adenosiindifosfaat

thumb Adenosiindifosfaat (ADP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kahest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega.

Uus!!: Hapnik ja Adenosiindifosfaat · Näe rohkem »

Adenosiinmonofosfaat

pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.

Uus!!: Hapnik ja Adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »

Aereeritud aunkompostimine

Aereeritud aunkompostimine ehk õhustatud aunkompostimine on kompostimise meetod, mille puhul asetatakse biojäätmete segu enamasti perforeeritud torustikule, mis tagab aunas kontrollitud õhuringluse (aeratsioon).

Uus!!: Hapnik ja Aereeritud aunkompostimine · Näe rohkem »

Aerobioos

Aerobioos ehk oksübioos on elu keskkonnas, kus leidub vaba (molekulaarset) hapnikku.

Uus!!: Hapnik ja Aerobioos · Näe rohkem »

Aeroobid

Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.

Uus!!: Hapnik ja Aeroobid · Näe rohkem »

Aeroobika

Aeroobika, 1985 Aeroobika on muusika saatel läbiviidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening.

Uus!!: Hapnik ja Aeroobika · Näe rohkem »

Aerosool

Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.

Uus!!: Hapnik ja Aerosool · Näe rohkem »

AGA

AGA Gas AB. Luleå, Rootsi AGA on Rootsi päritolu ettevõte, mis tegeleb tööstus- ja meditsiinigaasidega.

Uus!!: Hapnik ja AGA · Näe rohkem »

Ainehulk

Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.

Uus!!: Hapnik ja Ainehulk · Näe rohkem »

Aktiivmudaprotsess

Aktiivmudaprotsess on aeroobne bioloogiline reovee puhastamise protsess, mille käigus kõrvaldatakse orgaaniline aine reoveest mikroorganismide abil, kes kasutavad lahustunud orgaanilisi aineid oma elutegevuses ning kellest moodustuv biomass setitatakse reoveest välja.

Uus!!: Hapnik ja Aktiivmudaprotsess · Näe rohkem »

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Hapnik ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Alifaatsed ühendid

Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.

Uus!!: Hapnik ja Alifaatsed ühendid · Näe rohkem »

Alkaani 1-monooksügenaas

Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.

Uus!!: Hapnik ja Alkaani 1-monooksügenaas · Näe rohkem »

Alkeenide metatees

Alkeenide metateesireaktsiooni põhimõtteline mehhanism. Metateesireaktsiooni on võrreldud ka "Perekonnavalsiga", kus tantsijad (alkeenide struktuuriosad) vahetavad omavahel partnereid Alkeenide metatees (ingl olefin metathesis) on orgaaniline reaktsioon, mille käigus toimub alkeeni kaksiksideme lõhestumine ja tekkinud fragmentide statistiline ümberpaigutumine.

Uus!!: Hapnik ja Alkeenide metatees · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Hapnik ja Alkoholid · Näe rohkem »

Alkoksürühm

Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Hapnik ja Alkoksürühm · Näe rohkem »

Allosteeriline regulatsioon

Biokeemias on allosteeriline regulatsioon valkude aktiivsuse reguleerimine läbi efektori seondumise allosteerilisse tsentrisse.

Uus!!: Hapnik ja Allosteeriline regulatsioon · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Hapnik ja Allotroopia · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Hapnik ja Alumiinium · Näe rohkem »

Alumiiniumoksiid

Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Hapnik ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »

Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Hapnik ja Amfiboolid · Näe rohkem »

Anaerobioos

Anaerobioos ehk anoksübioos on elu keskkonnas, kus puudub vaba hapnik (O2).

Uus!!: Hapnik ja Anaerobioos · Näe rohkem »

Anaeroobid

Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra (obligaatanaeroobid).

Uus!!: Hapnik ja Anaeroobid · Näe rohkem »

Anaeroobne hingamine

Anaeroobne hingamine (ka mineraalne hingamine) on vaba hapnikuta (anaeroobses) keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamisviis.

Uus!!: Hapnik ja Anaeroobne hingamine · Näe rohkem »

Anaeroobne keskkond

Anaeroobne keskkond on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik (nt puuduvad seal ka nitraadid (-NO3)).

Uus!!: Hapnik ja Anaeroobne keskkond · Näe rohkem »

Anammoks

Anammoksi bioreaktor Anaeroobne ammooniumi oksüdatsioon (lühendatult anammoks) on oluline lämmastikuringe osa.

Uus!!: Hapnik ja Anammoks · Näe rohkem »

Aneemia

Aneemia (ladina keeles anaemia, vanakreeka keeles ἀναιμία anaimía) ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest väiksem.

Uus!!: Hapnik ja Aneemia · Näe rohkem »

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Hapnik ja Angerjas · Näe rohkem »

Aniliin

Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.

Uus!!: Hapnik ja Aniliin · Näe rohkem »

Anodeerimine

Anodeerimine (anodizing) on elektrokeemiline protsess, mille käigus paksendatakse metallist valmistatud objektide naturaalset oksiidikihti.

Uus!!: Hapnik ja Anodeerimine · Näe rohkem »

Anoksügeenne fotosüntees

Anoksügeenne fotosüntees ehk bakteriaalne fotosüntees on fotosünteetiliste bakterite (va tsüanobakterid, kel on oksügeenne fotosüntees) teostatav protsess, milles erinevalt oksügeensest fotosünteesist ei eraldu hapnikku, sest protsessi läbi viivad bakterid ei saa CO2 redutseerimiseks vajalikku vesinikku mitte veest, vaid väävliühendeist, gaasilisest vesinikust jt.

Uus!!: Hapnik ja Anoksügeenne fotosüntees · Näe rohkem »

Anorgaanilised polümeerid

Anorgaaniline polümeer (SN)x Polümeerid on väga pika ahelaga makromolekulid, kus sajad või tuhanded aatomid on ühenduses ja reastunud ühedimensiooniliselt.

Uus!!: Hapnik ja Anorgaanilised polümeerid · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Hapnik ja Antarktis · Näe rohkem »

Antiferromagnetism

Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.

Uus!!: Hapnik ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Hapnik ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Aort

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.

Uus!!: Hapnik ja Aort · Näe rohkem »

Apollo 1

Apollo 1 oli NASA Apollo programmi missioon, mis oleks olnud programmi esimene mehitatud missioon.

Uus!!: Hapnik ja Apollo 1 · Näe rohkem »

Araali meri

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.

Uus!!: Hapnik ja Araali meri · Näe rohkem »

ARC-tüüpi inhibiitorid

ARC-tüüpi inhibiitorid (lühendatult ARC-d) on sünteetilised ühendid, mis koosnevad nukleosiidi analoogist ja peptiidist või peptiidi analoogist.

Uus!!: Hapnik ja ARC-tüüpi inhibiitorid · Näe rohkem »

Areenid

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.

Uus!!: Hapnik ja Areenid · Näe rohkem »

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Uus!!: Hapnik ja Arhaikum · Näe rohkem »

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Uus!!: Hapnik ja Arter · Näe rohkem »

Arteriaalne veri

Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.

Uus!!: Hapnik ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »

Asotobakter

Asotobakter (Azotobacter) on mullas ja vees vabalt elavate gramnegatiivsete bakterite perekond.

Uus!!: Hapnik ja Asotobakter · Näe rohkem »

Assai (vili)

Assai Assai Assai Assai on euterpepalmi (eriti salat-euterpepalmi) vili.

Uus!!: Hapnik ja Assai (vili) · Näe rohkem »

Atlas V

Atlas V on ühekordselt kasutatav kanderakett, mis kuulub Atlase raketiperekonda.

Uus!!: Hapnik ja Atlas V · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Hapnik ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atmosfäärikiht

Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.

Uus!!: Hapnik ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »

Atoll

Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.

Uus!!: Hapnik ja Atoll · Näe rohkem »

Atsüülrühm

Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.

Uus!!: Hapnik ja Atsüülrühm · Näe rohkem »

Atsetoksüülrühm

Atsetoksüülrühm Atsetoksüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma CH3C(.

Uus!!: Hapnik ja Atsetoksüülrühm · Näe rohkem »

Avaveeline märgala

Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.

Uus!!: Hapnik ja Avaveeline märgala · Näe rohkem »

Avitsennia

Avitsennia (Avicennia) on troopikas ja subtroopikas levinud puude ja põõsaste perekond avitsennialiste sugukonnast (varem paigutati raudürdiliste sugukonda).

Uus!!: Hapnik ja Avitsennia · Näe rohkem »

Šančiai

Šančiai (poola keeles Szańce) on piirkond Kaunases, mis moodustab Šančiai valla.

Uus!!: Hapnik ja Šančiai · Näe rohkem »

Šokk

Šokk ehk tsirkulatoorne kollaps on vereringega loomadel, sealhulgas inimestel esinev kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.

Uus!!: Hapnik ja Šokk · Näe rohkem »

Ülekriitiline süsinikdioksiid

Süsinikdioksiidi rõhk-temperatuur olekudiagramm; näidatud on tahke, vedeliku, gaasi ja ülekriitilise fluidumi alad ning ka kriitiline punkt Ülekriitiline süsinikdioksiid (superkriitiline süsinikdioksiid) tähendab eriomadustega fluidumina esinevat süsinikdioksiidi temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused.

Uus!!: Hapnik ja Ülekriitiline süsinikdioksiid · Näe rohkem »

Ülijuhtivus

Materjal, mis paneb rongid lendama. Üliväike pilt üliheast juhist. Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja. Vaatamata väikestele kristallidele mikrotasandil, on YBa2Cu3O7−x makroskoopilisel tasandil suur tegija, leides kasutust nii ülijuhtivate supermagnetite kui ka ülisuurtel kiirustel (ca 600 km/h) liikuvate rongide tehnoloogiates. Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).

Uus!!: Hapnik ja Ülijuhtivus · Näe rohkem »

Äge respiratoorse distressi sündroom

Röntgenipilt rasket ARDS-i põdeva patsiendi kopsudest Äge respiratoorse distressi sündroom (inglise keeles acute respiratory distress syndrome, lühend ARDS) on teatud tüüpi hingamispuudulikkus, mida iseloomustab kiire ja laialdase põletiku ilmnemine kopsudes.

Uus!!: Hapnik ja Äge respiratoorse distressi sündroom · Näe rohkem »

Ägiriin

Ägiriin ehk akmiit on pürokseenide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Uus!!: Hapnik ja Ägiriin · Näe rohkem »

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Hapnik ja Õhk · Näe rohkem »

Õhuke tahkiskile

Õhuke tahkiskile on tahkest ainest koosnev õhuke materjalikiht, mis on moodustunud või adsorbeerunud teise materjali pinnale ning mille paksus varieerub mõnest nanomeetrist (mono-kiht) mikromeetrini.

Uus!!: Hapnik ja Õhuke tahkiskile · Näe rohkem »

Õhulõhe

skaneeriva elektronmikroskoobi foto Õhulõhe ristlõige Õhulõhe on taime lehe (ka puitumata varre, leherootsu, õie kroonlehe) epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust.

Uus!!: Hapnik ja Õhulõhe · Näe rohkem »

Õhupall

küünlaga Heeliumiga täidetud lateksõhupallid ja fooliumõhupall Kuumaõhupallid Õhupall on täispuhutav veniv kott, mis täidetakse gaasiga, näiteks heeliumi, hapniku või õhuga.

Uus!!: Hapnik ja Õhupall · Näe rohkem »

Õhusaasteained

Õhu saasteained on välisõhus või ruumide siseõhus leiduvad looduslikud või inimtekkelised inimese tervisele kahjulikult ained.

Uus!!: Hapnik ja Õhusaasteained · Näe rohkem »

Õhusoon

Prussaka trahheed varustamas hapnikuga pugu, mis lõhustab porgandit Õhusooned ehk trahheed on putukate ja ämblike keha pinnale avanevad torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad õhuhapniku kõigi elunditeni.

Uus!!: Hapnik ja Õhusoon · Näe rohkem »

Õli

Õli on hüdrofoobne (märgumatu) ja lipofiilne (rasvlahustuv) aine, mis esineb toatemperatuuril viskoosse vedelikuna.

Uus!!: Hapnik ja Õli · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Hapnik ja Bakterid · Näe rohkem »

Bakterioplankton

Bakterioplankton ehk pisikhõljum (ka bakterhõljum ja bakterplankton) on veesambas hõljuvad bakterid.

Uus!!: Hapnik ja Bakterioplankton · Näe rohkem »

Batüsfäär

Batüsfäär on kerakujuline mootorita teraskamber, mis laeval oleva trossi otsas lastakse süvamerre.

Uus!!: Hapnik ja Batüsfäär · Näe rohkem »

BCX4430

BCX4430 on firma BioCryst Pharmaceuticals poolt välja töötatud eksperimentaalne antiviraalse toimega suukaudselt manustatav ravim.

Uus!!: Hapnik ja BCX4430 · Näe rohkem »

Bell X-1

Bell X-1 on rakettmootoriga eksperimentaalne sirge tiivaga rakettlennuk.

Uus!!: Hapnik ja Bell X-1 · Näe rohkem »

Bensoüülperoksiid

Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2). Bensoüülperoksiid on tahke värvitutest kristallidest koosnev aine, mis lahustub estrites js eetrites ning mõõdukslt mõnes teises lahustis.

Uus!!: Hapnik ja Bensoüülperoksiid · Näe rohkem »

Betuliin

Betuliin (lup-20(29)-ene-3beta,28-diol; CAS-i registreerimisnumber on 473-98-3, C30H50O2) on looduslikult mõnedes taimedes esinev triterpeen, märkimisväärsetes kogustes leidub seda mitmete kase (Betula spp) perekonda liigitatud kaskede valge kooreosa korgikoe rakkudes.

Uus!!: Hapnik ja Betuliin · Näe rohkem »

Bifidobakter

Bifidobakterid (Bifidobacterium) on grampositiivsed, liikumatud, anaeroobsed bakterid.

Uus!!: Hapnik ja Bifidobakter · Näe rohkem »

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.

Uus!!: Hapnik ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »

Biogaas

Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.

Uus!!: Hapnik ja Biogaas · Näe rohkem »

Biokilereaktor

Biokile ehitus Biokilereaktor ehk biofilter ehk biokilepuhasti on reovee aeroobse biokeemilise puhastamise seade, mis on poorse täidisega (30–60 mm), täitematerjaliks võib olla tardkivikillustik, keramsiit, räbu või plastelement.

Uus!!: Hapnik ja Biokilereaktor · Näe rohkem »

Bioloogiline lagunemine

Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.

Uus!!: Hapnik ja Bioloogiline lagunemine · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Hapnik ja Biomolekul · Näe rohkem »

Bioreaktor

Bioreaktor on seade või anum, milles valmistatakse või modifitseeritakse bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ja elusolendeid või tehakse nende vahendusel keemilisi protsesse.

Uus!!: Hapnik ja Bioreaktor · Näe rohkem »

Biotiit

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Hapnik ja Biotiit · Näe rohkem »

Bohri efekt

Bohri efekt on hemoglobiini omadus, mida kirjeldas esimesena Christian Bohr (füüsik Niels Bohri isa) 1904.

Uus!!: Hapnik ja Bohri efekt · Näe rohkem »

Bombükool

Bombükool on feromoonide hulka kuuluv ühend, mida eritavad looduslikult emase siidiliblika (Bombyx mori) röövikud partnerite ligimeelitamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Bombükool · Näe rohkem »

Booraks

Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.

Uus!!: Hapnik ja Booraks · Näe rohkem »

Boorhape

Boorhape ehk trihüdroksüülboor on nõrk hapnikhape.

Uus!!: Hapnik ja Boorhape · Näe rohkem »

Brintsidofoviir

Brintsidofoviir (CMX001) on firma Chimerix poolt välja töötatud eksperimentaalne antiviraalse toimega ravim.

Uus!!: Hapnik ja Brintsidofoviir · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Hapnik ja C-vitamiin · Näe rohkem »

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Uus!!: Hapnik ja C3-taimed · Näe rohkem »

Callisto (Jupiteri kaaslane)

Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.

Uus!!: Hapnik ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »

Calvini tsükkel

Calvini tsükkel ehk Calvini-Bensoni tsükkel ehk Calvini-Bensoni-Basshami tsükkel on kõrgemate taimede kloroplastides tsükliliselt toimuvate fotosünteesi pimedusstaadiumi ensümaatiliste reaktsioonide jada, mis toimub kloroplasti stroomas.

Uus!!: Hapnik ja Calvini tsükkel · Näe rohkem »

Carl Wilhelm Scheele

Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.

Uus!!: Hapnik ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »

Cis-trans-isomeeria

''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.

Uus!!: Hapnik ja Cis-trans-isomeeria · Näe rohkem »

Clostridium thermocellum

Clostridium thermocellum on anaeroobne termofiilne kepikesekujuline bakter.

Uus!!: Hapnik ja Clostridium thermocellum · Näe rohkem »

CTD-sond

CTD-sond CTD-sond (lühend ingliskeelsetest sõnadest Conductivity, Temperature, Density 'elektrijuhtivus, temperatuur, tihedus') on seade, mille abil mõõdetakse vee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu muutumist sõltuvalt kaugusest veekogu pinnast.

Uus!!: Hapnik ja CTD-sond · Näe rohkem »

Czochralski meetod

Räni monokristall Czochralski protsess on meetod, mida kasutatakse pooljuhtide, metallide, soolade ja vääriskivide monokristallide kasvatamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Czochralski meetod · Näe rohkem »

D-elemendid

d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).

Uus!!: Hapnik ja D-elemendid · Näe rohkem »

David Hartley

pisi David Hartley (21. juuni 1705 Halifax – 28. august 1757) oli inglise filosoof ja psühholoogia assotsianistliku kooli rajaja.

Uus!!: Hapnik ja David Hartley · Näe rohkem »

Desoksüriboos

2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Uus!!: Hapnik ja Desoksüriboos · Näe rohkem »

Detonatsioon

Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine.

Uus!!: Hapnik ja Detonatsioon · Näe rohkem »

Deuteerium

Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Uus!!: Hapnik ja Deuteerium · Näe rohkem »

Dielektrik-barjäärlahendus

Dielektrik-barjäärlahenduse levinud konstruktsioonid Dielektrik-barjäärlahendus (DBL) on nähtus, kus elektriline läbilöök kahe elektroodi vahel toimub tingimustes, kus vähemalt üks elektroodidest on kaetud dielektrilise kihiga.

Uus!!: Hapnik ja Dielektrik-barjäärlahendus · Näe rohkem »

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Uus!!: Hapnik ja Dietüüleeter · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Hapnik ja Difusioon · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Hapnik ja Dihapnik · Näe rohkem »

Dione (kuu)

Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest.

Uus!!: Hapnik ja Dione (kuu) · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Hapnik ja DNA · Näe rohkem »

Dokk

Kuivdokk Inglismaal Gloucesteris Ujuvdokk Singapuris (1941) Dokk (hollandi keeles dok, inglise keeles dock) on rajatis laevade veest väljatõstmiseks.

Uus!!: Hapnik ja Dokk · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Hapnik ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

ECMO

Kehaväline membraanhapnikatsioon (ECMO), tuntud ka kui kehaväline elutegevus (ECLS), on kehaväline tehnika, millega pakutakse pikaajalist südame- ja hingamisabi inimestele, kelle süda ja kopsud ei suuda tagada elu säilitamiseks piisavat gaasivahetust või perfusiooni.

Uus!!: Hapnik ja ECMO · Näe rohkem »

Eesti AGA

Eesti AGA on Eesti ettevõte, mis tegutseb alates 1908.

Uus!!: Hapnik ja Eesti AGA · Näe rohkem »

Eetrid

Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Hapnik ja Eetrid · Näe rohkem »

Elektriline rakettmootor

Elektriline rakettmootor on rakettmootor, mis töötab elektrienergial.

Uus!!: Hapnik ja Elektriline rakettmootor · Näe rohkem »

Elektriohutus

Maandamine on ettevaatusabinõu №1 Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga: elektrilöögid ja tulekahjud.

Uus!!: Hapnik ja Elektriohutus · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Hapnik ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Hapnik ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Hapnik ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronide transpordiahel

Fotosünteetiline elektrontransportahel kloroplastis Mitokondriaalne elektrontransportahel Elektronide transpordiahel (ETA) ehk elektrontransportahel on rida ensüümkomplekse, mis võimaldavad vabade elektronide ülekannet läbi redoksreaktsioonide.

Uus!!: Hapnik ja Elektronide transpordiahel · Näe rohkem »

Elon Musk

Elon Reeve Musk (sündinud 28. juunil 1971 Pretorias) on Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, insener, leiutaja ja investor.

Uus!!: Hapnik ja Elon Musk · Näe rohkem »

Enooleetrid

Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.

Uus!!: Hapnik ja Enooleetrid · Näe rohkem »

Enstatiitkondriidid

Enstantiitkondriidi läbilõige Enstatiitkondriidid on haruldased meteoriidid, mis moodustavad umbes 2% kõikidest kondriitmeteoriitidest, mis Maa peale kukuvad.

Uus!!: Hapnik ja Enstatiitkondriidid · Näe rohkem »

Epoksiidid

Epoksiidi üldvalem Epoksiid, tuntud ka kui oksiraan, on kolmeaatomilise ringiga tsükliline eeter.

Uus!!: Hapnik ja Epoksiidid · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Hapnik ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Hapnik ja Etanool · Näe rohkem »

Etüülatsetaat

Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.

Uus!!: Hapnik ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Uus!!: Hapnik ja Etüleen · Näe rohkem »

Europa

Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.

Uus!!: Hapnik ja Europa · Näe rohkem »

Fakultatiivanaeroob

Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.

Uus!!: Hapnik ja Fakultatiivanaeroob · Näe rohkem »

Favipiraviir

Favipiraviir (T-705; Avigan) on eksperimentaalne antiviraalse toimega ravim.

Uus!!: Hapnik ja Favipiraviir · Näe rohkem »

Ferrimagnetism

Magnetmomentide joondumine ferrimagnetilises materjalis Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.

Uus!!: Hapnik ja Ferrimagnetism · Näe rohkem »

Flogiston

Flogiston oli 17.

Uus!!: Hapnik ja Flogiston · Näe rohkem »

Fluorestsents

Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.

Uus!!: Hapnik ja Fluorestsents · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Hapnik ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fosfolipiidid

Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.

Uus!!: Hapnik ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »

Fosforhape

Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.

Uus!!: Hapnik ja Fosforhape · Näe rohkem »

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Uus!!: Hapnik ja Fosforiringe · Näe rohkem »

Fotolitograafia

Fotolitograafia ehk optiline litograafia on pooljuhttehnoloogia protsess, kus kujutis kantakse alusmaterjali ehk substraadi pinnale.

Uus!!: Hapnik ja Fotolitograafia · Näe rohkem »

Fotoluminestsentsi kustutamine

söögisoola. Fotoluminestsentsi kustutamine ehk fotoluminestsentsi summutamine on nähtus, mille tulemusena väheneb valguse kiirgumine (emissioon) fluorestseeruvast või fosforestseeruvast molekulist või kristallist.

Uus!!: Hapnik ja Fotoluminestsentsi kustutamine · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Hapnik ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Uus!!: Hapnik ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »

Foxtrot-klassi allveelaevad

Kuuba Foxtrot-klassi allveelaev (1986) Foxtrot-klassi allveelaevad (nimetus NATO klassifikatsiooni järgi) (vene keeles Подводные лодки проекта 641) olid endises Nõukogude Liidus alates 1957.

Uus!!: Hapnik ja Foxtrot-klassi allveelaevad · Näe rohkem »

Friedeli-Craftsi atsüülimine

Esimene samm Teine samm Kolmas samm Friedeli-Craftsi atsüülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma vesiniku aatomi asemele atsüülrühm, saadakse arüülketoonid.

Uus!!: Hapnik ja Friedeli-Craftsi atsüülimine · Näe rohkem »

Fruktoos

Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.

Uus!!: Hapnik ja Fruktoos · Näe rohkem »

Fullereen

Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.

Uus!!: Hapnik ja Fullereen · Näe rohkem »

Furaan

Furaan on heterotsükliline orgaaniline ühend, mis kuulub aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Hapnik ja Furaan · Näe rohkem »

Furfurool

Furfurool on heterotsükliline furaani rea aldehüüd, mida kasutatakse lahustina lakkides ja värvides ning algainena vaikude tootmisel, mis omavad suurt püsivust (fenoolformaldehüüdvaigud).

Uus!!: Hapnik ja Furfurool · Näe rohkem »

Furosemiid

Furosemiidi struktuurivalem pisi Furosemiid on diureetikumide hulka kuuluv ravimi toimeaine, mida kasutatakse erinevates ravimivormides.

Uus!!: Hapnik ja Furosemiid · Näe rohkem »

Gaasigeneraator

Gaasigeneraator on seade põlevgaasi ka gaasilise mootorikütuse tootmiseks tahke- või vedelkütusest.

Uus!!: Hapnik ja Gaasigeneraator · Näe rohkem »

Gaasisensor

Elektrokeemiline detektor toksiliste gaaside ja hapniku jaoks Suitsuandur on tavakasutuses kõige levinum gaasisensor Gaasisensor on seade, mis mõõdab mingi kindla gaasi kogust, kontsentratsiooni või lihtsalt seda, kas gaas mingis keskkonnas esineb või mitte.

Uus!!: Hapnik ja Gaasisensor · Näe rohkem »

Gaasistamine

Gaasistamine ehk gaasistus on tahke- või vedelkütuse orgaanilise osa võimalikult täielik muutmine põlevgaasiks (gaaskütuseks).

Uus!!: Hapnik ja Gaasistamine · Näe rohkem »

Gaasivahetus

Gaasivahetus on protsess, mille läbi toimub gaaside (hapniku ja CO2) vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.

Uus!!: Hapnik ja Gaasivahetus · Näe rohkem »

Gaaslahenduslamp

Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).

Uus!!: Hapnik ja Gaaslahenduslamp · Näe rohkem »

Gadoliniit

Gadoliniit Gadoliniit on musta värvi klaasja läikega silikaatne mineraal.

Uus!!: Hapnik ja Gadoliniit · Näe rohkem »

Gaia hüpotees

Planeet Maa Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism.

Uus!!: Hapnik ja Gaia hüpotees · Näe rohkem »

Ganymedes (kuu)

Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.

Uus!!: Hapnik ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »

Götiit

Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.

Uus!!: Hapnik ja Götiit · Näe rohkem »

Genisteiin

Genisteiin (lühend GE) on looduslikult esinev taimehormoon (fütoöstrogeen), mida sünteesivad mitmed taimed, nagu sojaoad, aasristik jt.

Uus!!: Hapnik ja Genisteiin · Näe rohkem »

Geokeemia mõisteid

Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.

Uus!!: Hapnik ja Geokeemia mõisteid · Näe rohkem »

Geopolümeerid

Geopolümeerid on klass anorgaanilisi polümeere, mis on harilikult sünteesitud leeliselise lahuse ja alumosilikaadi allika vahelisel reaktsioonil.

Uus!!: Hapnik ja Geopolümeerid · Näe rohkem »

Glükolüüs

Glükolüüs (ka Embdeni-Meyerhofi rada) on üks organismi ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini.

Uus!!: Hapnik ja Glükolüüs · Näe rohkem »

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Uus!!: Hapnik ja Glükoos · Näe rohkem »

Gleistumine

Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.

Uus!!: Hapnik ja Gleistumine · Näe rohkem »

Gliia

Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.

Uus!!: Hapnik ja Gliia · Näe rohkem »

Glutamaat

Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.

Uus!!: Hapnik ja Glutamaat · Näe rohkem »

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Uus!!: Hapnik ja Grafiit · Näe rohkem »

Graptoliitargilliit

Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.

Uus!!: Hapnik ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Uus!!: Hapnik ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Uus!!: Hapnik ja Guaniin · Näe rohkem »

Halobakterid

''Halobacteria'' sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk. Halobakterid ehk halofiilsed bakterid (Halobacteria) on arhedeRaik-Hiio Mikelsaar.

Uus!!: Hapnik ja Halobakterid · Näe rohkem »

Hantelsilikaadid

Hantelsilikaadid ehk sorosilikaadid ehk disilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad kahte omavahel ühe hapniku iooni abil ühendatud ränioksiidi tetraeedrit, mis on mineraali ülejäänud ränioksiidi tetraeedritest isoleeritud.

Uus!!: Hapnik ja Hantelsilikaadid · Näe rohkem »

Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Uus!!: Hapnik ja Hapnikhapped · Näe rohkem »

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed (inglise reactive oxygen species, lühend ROS) ehk reaktiivsed hapnikuühendid ehk hapniku reaktiivsed vormid ehk hapnikuradikaalid on reaktiivsed molekulaarüksused, milles on paardumata elektronidega hapnikuaatomeid (radikaalid) või O−O sidemeid (peroksürühm) ning mis võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, mis etendavad olulist osa organismide ainevahetuses ja vananemises.

Uus!!: Hapnik ja Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed · Näe rohkem »

Hapniku toksilisus

Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2) Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele.

Uus!!: Hapnik ja Hapniku toksilisus · Näe rohkem »

Hapnikuandur

Hapnikuandur ehk lambdaandur on elektrooniline seade hapnikusisalduse mõõtmiseks gaasides või vedelikes.

Uus!!: Hapnik ja Hapnikuandur · Näe rohkem »

Hapnikubilanss

Hapnikubilanss (inglise oxygen balance) on suhe atmosfääri lisanduva hapniku (fotosüntees, osalt ka keemilised reaktsioonid maakoores) ja sealt võetava (hingamine, kõdunemine, anorgaaniliste ainete oksüdatsioon, kütuste põletamine, tööstuslik kasutamine) hapniku vahel.

Uus!!: Hapnik ja Hapnikubilanss · Näe rohkem »

Hapnikuringe

Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.

Uus!!: Hapnik ja Hapnikuringe · Näe rohkem »

Hapnikusisaldus

Hapnikusisaldus on vees või õhus sisalduv hapnikuhulk.

Uus!!: Hapnik ja Hapnikusisaldus · Näe rohkem »

Hapnikutarve

Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi (aeroobi) vajadus tarbida hapnikku (O2) (bioloogiline hapnikutarve).

Uus!!: Hapnik ja Hapnikutarve · Näe rohkem »

Harilik hink

Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Hapnik ja Harilik hink · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Hapnik ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik sibul

Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.

Uus!!: Hapnik ja Harilik sibul · Näe rohkem »

Haruldased muldmetallid

Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.

Uus!!: Hapnik ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Hapnik ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Hüperitsiin

Hüperitsiini struktuurivalem pisi Hüperitsiin on bioaktiivne molekul, mis kuulub naftodiantroonide klassi.

Uus!!: Hapnik ja Hüperitsiin · Näe rohkem »

Hüpoksia

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.

Uus!!: Hapnik ja Hüpoksia · Näe rohkem »

Hüpotermia

Hüpotermia (inglise keeles hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale.

Uus!!: Hapnik ja Hüpotermia · Näe rohkem »

HD 209458 b

Kunstniku kujutus planeedist HD 209458 b tähe taustal HD 209458 b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Päikesesarnase tähe HD 209458 Pegasuse tähtkujus umbes 150 valgusaasta kaugusel Maast.

Uus!!: Hapnik ja HD 209458 b · Näe rohkem »

Hemoglobiin

Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Uus!!: Hapnik ja Hemoglobiin · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Hapnik ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Hermann von Helmholtz

Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.

Uus!!: Hapnik ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »

Heteroaatom

Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.

Uus!!: Hapnik ja Heteroaatom · Näe rohkem »

Heterosfäär

Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.

Uus!!: Hapnik ja Heterosfäär · Näe rohkem »

Heterotsükkel

Heterotsükkel on selline tsükliline ühend, mille tsükkel sisaldab vähemalt kahe erineva elemendi aatomeid.

Uus!!: Hapnik ja Heterotsükkel · Näe rohkem »

Heterotsüklilised ühendid

5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.

Uus!!: Hapnik ja Heterotsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Hapnik ja Hingamine · Näe rohkem »

Hingamiselund

Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.

Uus!!: Hapnik ja Hingamiselund · Näe rohkem »

Hingamispuudulikkus

Hingamispuudulikkus (lüh HP, ka pulmonaalpuudulikkus) (insufficientia respirationis, ingl pulmonary inufficiency, respiratory insufficiency) on elundkonnapuudulikkust tähistav termin, mida iseloomustab hingamiselundkonna elundite (näiteks kopsude) võimetus (insufients) tagada organismi piisav hapnikuga varustatus ja süsinikdioksiidi eemaldus.

Uus!!: Hapnik ja Hingamispuudulikkus · Näe rohkem »

Idanemine

Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.

Uus!!: Hapnik ja Idanemine · Näe rohkem »

Imidasool

Imidasooli molekul Imidasool (tuntud ka kui 1,3-diasool ehk 1,3-diasatsüklopenta-2,4-dieen) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H4N2.

Uus!!: Hapnik ja Imidasool · Näe rohkem »

Imiku rauavaegusaneemia

Imikute ja väikelaste rauavaegusaneemia on sageli esinev haiguslik seisund, mille põhjus on enamasti vähene rauasisaldus tarbitavas toidus või häiritud raua imendumine soolestikus.

Uus!!: Hapnik ja Imiku rauavaegusaneemia · Näe rohkem »

Impulsslasersadestus

Impulsslasersadestus. Laseriga aurustatakse alumiiniumoksiidist (Al2O3) koosnevat ketast (pildil nähaolev valge ketas, mille kohal on lillakates toonides plasmapilv). Nii sadenevad selle alumiiniumiosakesed õhukese kilena pildi ülaosas nähtavale strontsiontitanaadist (SrTiO3) plaadile. Substraat on kuumutatud 650 °C juurde, et soodustada alumiiniumkihi kristallatsiooni. Adam Andersen Læssøe foto. Impulsslasersadestus (inglise pulsed laser deposition, lühend PLD) on õhukeste kilede kasvatuse meetod.

Uus!!: Hapnik ja Impulsslasersadestus · Näe rohkem »

Inkongruentne sulamine

Inkongruentne sulamine on sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest.

Uus!!: Hapnik ja Inkongruentne sulamine · Näe rohkem »

Io (kuu)

Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.

Uus!!: Hapnik ja Io (kuu) · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Hapnik ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Hapnik ja Ioon · Näe rohkem »

Ioonne vedelik

1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.

Uus!!: Hapnik ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »

Isesüttimine

Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.

Uus!!: Hapnik ja Isesüttimine · Näe rohkem »

Isosorbiid

Isosorbiid on heterotsükliline keemiline ühend, mille nimetus süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi on 1,4:3,6-dianhüdro-D-glütsitool (ka 1,4:3,6-dianhüdrosorbitool), CAS 652-67-5.

Uus!!: Hapnik ja Isosorbiid · Näe rohkem »

Isotoopgeoloogia

Isotoopgeoloogia on geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul.

Uus!!: Hapnik ja Isotoopgeoloogia · Näe rohkem »

Jöns Jacob Berzelius

Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.

Uus!!: Hapnik ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »

Jõekarplased

Video sellest, kuidas jõekarbid vett puhastavad Jõekarplased (Unionidae) on sugukond mageveelisi karpe, kes on kosmopoliitse levikuga.

Uus!!: Hapnik ja Jõekarplased · Näe rohkem »

Jõgeva reoveepuhasti

Jõgeva reoveepuhasti kuulub osaühingule Jõgeva Veevärk.

Uus!!: Hapnik ja Jõgeva reoveepuhasti · Näe rohkem »

Joseph Priestley

Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.

Uus!!: Hapnik ja Joseph Priestley · Näe rohkem »

Juno (kosmosesond)

Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.

Uus!!: Hapnik ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Hapnik ja Jupiter · Näe rohkem »

Juuremügarad

endoplasmaatilist retiikulumi, diktüosoomi ja rakukesta Juuremügarad ehk noodulid moodustuvad taimede (eelkõige liblikõieliste, Fabaceae) juurtel, kui taim on sümbioosis õhulämmastikku fikseeriva bakteri ehk mügarbakteriga.

Uus!!: Hapnik ja Juuremügarad · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Hapnik ja Kaalium · Näe rohkem »

Kahe ookeani saladus

"Kahe ookeani saladus" (vene keeles "Тайна двухокеанов") on Grigori Adamovi ulmeromaan Nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki.

Uus!!: Hapnik ja Kahe ookeani saladus · Näe rohkem »

Kainiit

pisi Kainiit (MgSO4·KCl·3H2O) on mineraal, mis sisaldab kaaliumkloriidi ja magneesiumsulfaati.

Uus!!: Hapnik ja Kainiit · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Hapnik ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kalkogeenid

Kalkogeenid (inglise chalcogens) on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 16.

Uus!!: Hapnik ja Kalkogeenid · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Hapnik ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Uus!!: Hapnik ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »

Kaneel

Kaneelipulgad ja pulber Kaneel ja kassia Kaneel (ladina keeles cinnamomum) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.

Uus!!: Hapnik ja Kaneel · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Uus!!: Hapnik ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Karbamiid

Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.

Uus!!: Hapnik ja Karbamiid · Näe rohkem »

Karbiidset päritolu süsinik

Karbiidset päritolu süsinik (CDC, inglise keeles Carbide-derived carbon) saadakse karbiididest, mis muudetakse puhtaks süsinikuks füüsikaliste (näiteks termiline lagundamine) ja keemiliste (näiteks halogeenimine) protsessidega.

Uus!!: Hapnik ja Karbiidset päritolu süsinik · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Hapnik ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Uus!!: Hapnik ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Karbonüülühend

Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma (süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Hapnik ja Karbonüülühend · Näe rohkem »

Karbonüülrühm

Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Hapnik ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »

Karotenoidid

Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.

Uus!!: Hapnik ja Karotenoidid · Näe rohkem »

Kasekäsnaravimid

Kasekäsnaravimid ehk musta pässiku ravimid ehk tšaaga on mustast pässikust ja/või tema osadest valmistatud kuivatatud saadused (pässikumügarad), pulbrid, siirupid, tõmmised ja ekstraktid, mida kasutatakse nende saaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.

Uus!!: Hapnik ja Kasekäsnaravimid · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.

Uus!!: Hapnik ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.

Uus!!: Hapnik ja Katabolism · Näe rohkem »

Katalaas

Katalaas on ensüüm, mis katalüüsib vesinikperoksiidi lagunemist veeks ja hapnikuks.

Uus!!: Hapnik ja Katalaas · Näe rohkem »

Katoodtolmustamine

Katoodtolmustamine on füüsikalise aurufaas-sadestuse meetod õhukeste tahkiskilede sadestamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Katoodtolmustamine · Näe rohkem »

Käärimine

Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.

Uus!!: Hapnik ja Käärimine · Näe rohkem »

Kõhutuul

meteorismi kujutav illustratsioon 1910. aasta raamatust "The diseases of infancy and childhood" Kõhutuule väljutamise heli Kõhutuul (soolegaas) on inimese ja teiste imetajate seedimise käigus sümbiootiliste bakterite ja pärmseente tekitatud ja pärasoole kaudu väljutatavad soolegaasid.

Uus!!: Hapnik ja Kõhutuul · Näe rohkem »

Kõrgalpinism

Kuuetuhandeline Chimborazo Andides alistus mägironijatele 1880. aastal Kõrgalpinism (inglise keeles high altitude climbing) on mägironimine üle 6000 meetri kõrguste mägede tippu.

Uus!!: Hapnik ja Kõrgalpinism · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Hapnik ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Hapnik ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Hapnik ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline plahvatus

Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.

Uus!!: Hapnik ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »

Keemiline stabiilsus

Keemiline stabiilsus iseloomustab keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes mitte muunduda.

Uus!!: Hapnik ja Keemiline stabiilsus · Näe rohkem »

Keemiliste elementide loend

Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid.

Uus!!: Hapnik ja Keemiliste elementide loend · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Hapnik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Hapnik ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kemosorptsioon

Kemosorptsioon on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või kogunemine tahke aine pinnale keemilise reaktsiooni tulemusena, seega uute keemiliste sidemete moodustumise läbi.

Uus!!: Hapnik ja Kemosorptsioon · Näe rohkem »

Kerogeen

Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline substants.

Uus!!: Hapnik ja Kerogeen · Näe rohkem »

Kihtsilikaadid

Biotiit (must ja läikiv) on vilkude hulka kuuluv trioktaeedrilise TOT-struktuuriga kihtsilikaat Kihtsilikaadid (inglise phyllosilicates, sheet silicates) on kihilise struktuuriga silikaatsed mineraalid.

Uus!!: Hapnik ja Kihtsilikaadid · Näe rohkem »

Kiirabi

Tartu Kiirabi sõiduk Kiirabi ehk haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi on erakorralise meditsiiniabi liik, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene on eluohtlikult haigestunud või haigusseisund on eluohtlikult süvenenud.

Uus!!: Hapnik ja Kiirabi · Näe rohkem »

Kilpnäärmehormoonid

Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.

Uus!!: Hapnik ja Kilpnäärmehormoonid · Näe rohkem »

Kingloom

Kingloom (Paramecium) on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kuuluv ainuraksete perekond"Loomade elu", 1.

Uus!!: Hapnik ja Kingloom · Näe rohkem »

Kitiin

Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.

Uus!!: Hapnik ja Kitiin · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Hapnik ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Hapnik ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Kliiniline surm

Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.

Uus!!: Hapnik ja Kliiniline surm · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Hapnik ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kloriit

Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.

Uus!!: Hapnik ja Kloriit · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Hapnik ja Kloroplast · Näe rohkem »

Kompostimine

Materjalid kompostihunnikus Õõnsast palginotist valmistatud komposter Suur kompostihunnik Kompostimine ehk komposteerimine on orgaanilise aine, näiteks aia- või toidujäätmete, sihipärane aeroobne lagundamine mikro- ja makroorganismide abil.

Uus!!: Hapnik ja Kompostimine · Näe rohkem »

Konstantin Tsiolkovski

Konstantin Tsiolkovski (vene Константин Эдуардович Циолковский; 17. september (5. september vkj) 1857 – 19. september 1935) oli vene kosmonautikateoreetik ja visionäär.

Uus!!: Hapnik ja Konstantin Tsiolkovski · Näe rohkem »

Kontaktläätsed

Kontaktläätsed on eeskätt meditsiinilised nägemise korrigeerimise abivahendid, kuid vahel kasutusel ka iluvahendina loomulikust erinevat värvi vikerkesta saamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Kontaktläätsed · Näe rohkem »

Koorküla Valgjärv

Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.

Uus!!: Hapnik ja Koorküla Valgjärv · Näe rohkem »

Koostise püsivuse seadus

Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Hapnik ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »

Kopsualveool

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.

Uus!!: Hapnik ja Kopsualveool · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Hapnik ja Kopsud · Näe rohkem »

Kopsuvähk

nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.

Uus!!: Hapnik ja Kopsuvähk · Näe rohkem »

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Uus!!: Hapnik ja Korallid · Näe rohkem »

Kordsete suhete seadus

Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.

Uus!!: Hapnik ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Hapnik ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kosmose koloniseerimine

Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.

Uus!!: Hapnik ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »

Kosmosesüstik Columbia katastroof

Kosmosesüstik Columbia katastroof toimus 1. veebruaril 2003, kui kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel.

Uus!!: Hapnik ja Kosmosesüstik Columbia katastroof · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Hapnik ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kreatiin

Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.

Uus!!: Hapnik ja Kreatiin · Näe rohkem »

Krokodillilised

Krokodillilised (Crocodylia, Crocodilia) on röövtoiduliste poolveelise eluviisiga roomajate selts.

Uus!!: Hapnik ja Krokodillilised · Näe rohkem »

Krooneetrid

Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.

Uus!!: Hapnik ja Krooneetrid · Näe rohkem »

Ksantaan

pisi Ksantaan ehk ksantaankummi ehk ksantaankumm on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik keemiline aine.

Uus!!: Hapnik ja Ksantaan · Näe rohkem »

Ksantofüllid

Ksantofüllid on üks karotenoidide rühm.

Uus!!: Hapnik ja Ksantofüllid · Näe rohkem »

Ksenoon

Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.

Uus!!: Hapnik ja Ksenoon · Näe rohkem »

Kukurbituriilid

Kukurbituriilide Q5, Q6, ja Q7 molekulimudelid kahes vaates Kukurbituriilid (või kukurbituriilid, kus n on glükooluriili lülide arv molekulis) on makroheterotsüklilised ühendid (C6H6N4O2)n, mille korduvad lülid moodustavad spetsiifilise seest õõnsa rõnga, mille siseservadele on paigutunud hapniku aatomid.

Uus!!: Hapnik ja Kukurbituriilid · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Hapnik ja Kuld · Näe rohkem »

Kuninglik Teaduste Akadeemia

Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Uus!!: Hapnik ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Kusihape

Kusihappe struktuurivalem Kusihape on heterotsükliline ühend molekulivalemiga C5H4N4O3.

Uus!!: Hapnik ja Kusihape · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Hapnik ja Kvarts · Näe rohkem »

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.

Uus!!: Hapnik ja Kvaternaar · Näe rohkem »

Lagunemisreaktsioon

Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Hapnik ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »

Lahustunud hapnik

Lahustunud hapnik (inglise dissolved oxygen, lühend DO) on veeorganismide (sh kalade) eluks vajalik hapnik vees.

Uus!!: Hapnik ja Lahustunud hapnik · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Hapnik ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Lahutusmeetodid

Lahutusmeetodid keemias hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Lahutusmeetodid · Näe rohkem »

Lamivudiin

Lamivudiin (3TC) (lamivudinum) on süsteemseks kasutamiseks välja töötatud viirusevastane aine, suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub nukleosiid- ja nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite hulka.

Uus!!: Hapnik ja Lamivudiin · Näe rohkem »

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid

Lantaan-strontsium-koobaltoksiid (LSC) või lantaan-strontsiumkobaltiid on keraamiline materjal, mille keemiliseks valemiks on La1-xSrxCoCO3-δ.

Uus!!: Hapnik ja Lantaan-strontsium-koobaltoksiid · Näe rohkem »

Lantanoidid

Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.

Uus!!: Hapnik ja Lantanoidid · Näe rohkem »

Lämbumine

Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu.

Uus!!: Hapnik ja Lämbumine · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Hapnik ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Uus!!: Hapnik ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Hapnik ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lämmastiku oksiidid

Lämmastiku oksiidid on lämmastiku binaarsed ühendid hapnikuga.

Uus!!: Hapnik ja Lämmastiku oksiidid · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Uus!!: Hapnik ja Lõhenevus · Näe rohkem »

Lõpused

Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.

Uus!!: Hapnik ja Lõpused · Näe rohkem »

Leek

Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Uus!!: Hapnik ja Leek · Näe rohkem »

Leektemperatuur

Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.

Uus!!: Hapnik ja Leektemperatuur · Näe rohkem »

Lhasa

Potala palee Jaki kuju Lhasas Lhasa (tiibeti keeles 'jumaluste linn') on ringkonna õigustega linn Hiinas, Tiibeti autonoomse piirkonna keskus.

Uus!!: Hapnik ja Lhasa · Näe rohkem »

Lihasevenitus

Lihasevenitus (ingl k stretching) on lihaste või lihasegruppide muutmine pikemaks ja vetruvamaks venitusharjutuste abil.

Uus!!: Hapnik ja Lihasevenitus · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Hapnik ja Liitium · Näe rohkem »

Liitiumpolümeeraku

Mobiiltelefoni liitiumpolümeeraku Liitiumpolümeeraku ehk lühemalt Li-polümeeraku (ka Li-Po aku) on liitiumioonaku edasiarendus (kasutusel 1997. aastast).

Uus!!: Hapnik ja Liitiumpolümeeraku · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "​Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Hapnik ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Linaõli

Linaõli Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.

Uus!!: Hapnik ja Linaõli · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Hapnik ja Linnud · Näe rohkem »

Loote vereringe

Loote vereringeks ehk platsentaarvereringeks ehk platsentavereringeks nimetatakse looteeas arenevat ja toimivat sünnieelset vereringet.

Uus!!: Hapnik ja Loote vereringe · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Hapnik ja Maa · Näe rohkem »

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Hapnik ja Maagaas · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Hapnik ja Maakoor · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (H)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad H-tähega. haabitus – Haanja staadium – hadaal – Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma Hadley rakk – hajumisoreool – hajutatud element – haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel haliit – Haljala lade – hall – hallmuld – halluasiit – halo – halogeniidid – hammaada – hantelsilikaadid – hapestumine – hapnik – hapnikuringe – happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist happevihm – sademed, mille pH on madalam kui 5 hargsoon – hari (geoloogia) – harmattan – haudmik – hedenbergiit – heeliumi meetod – heilandiit – heksagonaalne süngoonia – süngoonia, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk heletaiga – heliotroop – heljum – helkivad ööpilved – hematiit – hemimorfiid – hertsüünia kurrutus – hiidkraater – hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner hiidrahe – hiidrahn – hiiukirn – Hilis-Devon – Hilis-Juura – hilisjääaeg – Hilis-Ordoviitsium – Hilis-Triias – Hirnanti lade – Holantarktis – Holarktis – Holotseen – Holsteini meri – Holsteini jäävaheaeg – hooglumi – hooglörts – hoogvihm – hoovus – horisont – horisont (geoloogia) – hornblendiit – humifitseerumine – humiidne kliima – humiinained – Hunnebergi lade – Huroni jäätumine – huumus – huumushorisont – enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont hõbe – hõbekloriid – häil – Häme daikiparv – Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv Härma kihistik – härmatis – hüdratiseerumine – hüdroakustika – hüdrogeokeemia – hüdrogeoloogia – hüdrograaf – hüdrograafia – hüdroisohüps – hüdrokeemia – hüdroksiidid (mineraloogia) – hüdrolakoliit – hüdroloogia – hüdroloogiline aasta – hüdroloogiline tsükkel – hüdromeetria – hüdrosfäär – hüdroterm – hüdrotermaalne moone – hüdrotermaalne soon – hüdrovilk – hügromeeter – hügroskoopsusvesi – hüpabüssaalne kivim – hüpergenees – hüpersteen – hüpidiomorfne mineraal – hüpotsenter – H.

Uus!!: Hapnik ja Maateaduste mõisteid (H) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (R)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.

Uus!!: Hapnik ja Maateaduste mõisteid (R) · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Hapnik ja Magma · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Hapnik ja Magneesium · Näe rohkem »

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Uus!!: Hapnik ja Magnetiit · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Magnetism · Näe rohkem »

Magnetmonopool

Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.

Uus!!: Hapnik ja Magnetmonopool · Näe rohkem »

Majavamm

Kahjustunud sein viljakehadega Tala mütseeliga Majavamm (Serpula lacrymans) on kandseente (Basidiomycota) hõimkonda kuuluv seeneliik.

Uus!!: Hapnik ja Majavamm · Näe rohkem »

Makroelemendid

Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).

Uus!!: Hapnik ja Makroelemendid · Näe rohkem »

Maksa regeneratsioon

Maksa regeneratsioon ehk maksa taasteke ka maksakoe regeneratsioon on paljudel selgroogsetel loomadel maksas toimiv füsioloogiline protsess, mis põhineb maksa taastumisvõimel ja mille käigus toimub mitmesuguste tegurite toimel elundi vananenud, kahjustunud, hävinud või eemaldatud koe regeneratsioon, mil ebafunktsionaalsed rakud asendatakse funktsioneerivate maksarakkudega.

Uus!!: Hapnik ja Maksa regeneratsioon · Näe rohkem »

Maksimaalne hapniku tarbimine

Maksimaalne hapnikutarbimisvõime (inglise keeles VO2 max) on suurim võimalik hapniku tarbimistase intensiivse treeningu ajal.

Uus!!: Hapnik ja Maksimaalne hapniku tarbimine · Näe rohkem »

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.

Uus!!: Hapnik ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas · Näe rohkem »

Mangroov

Mangroov Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Uus!!: Hapnik ja Mangroov · Näe rohkem »

Markasiit

Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).

Uus!!: Hapnik ja Markasiit · Näe rohkem »

Marsi atmosfäär

Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.

Uus!!: Hapnik ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »

Marsi maasarnastamine

Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.

Uus!!: Hapnik ja Marsi maasarnastamine · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Hapnik ja Marss · Näe rohkem »

Massispektromeetria

Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).

Uus!!: Hapnik ja Massispektromeetria · Näe rohkem »

Materjaliteadus

Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.

Uus!!: Hapnik ja Materjaliteadus · Näe rohkem »

Mägihaigus

Mägihaigus (ka mägitõbi, mäehaigus) on tervisehäire, mida põhjustab hapniku vähesus kõrgel mägedes viibimisel.

Uus!!: Hapnik ja Mägihaigus · Näe rohkem »

MDMA

Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMA (3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin) on amfetamiini derivaat ja psühhoaktiivne aine, millel on stimulandi ja nõrga psühhedeelikumi omadused ja empaatiatunnet soodustav mõju.

Uus!!: Hapnik ja MDMA · Näe rohkem »

Meditsiiniline karbogeen

Meditsiiniline karbogeen on meditsiinigaas, mis sisaldab vähemalt 90 mahuprotsenti hapnikku ja kuni 10 mahuprotsenti süsihappegaasi (tavaliselt on süsihappegaasi sisaldus 5%, harvem kuni 7%).

Uus!!: Hapnik ja Meditsiiniline karbogeen · Näe rohkem »

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Uus!!: Hapnik ja Melaniin · Näe rohkem »

Memristor

Memristor (inglise keele sõnadest memory resistor) ehk mälutakisti on kahekontaktiline passiivkomponent, mille elektritakistus sõltub seda varem läbinud elektrivoolu suurusest ja suunast ning mis voolu puudumisel säilitab viimase takistuse.

Uus!!: Hapnik ja Memristor · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Hapnik ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Mereselgrootud

Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.

Uus!!: Hapnik ja Mereselgrootud · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Hapnik ja Merevaik · Näe rohkem »

Merihobuke

Merihobuke (Hippocampus) on merinõellaste perekond alamsugukonnast Hippocampinae.

Uus!!: Hapnik ja Merihobuke · Näe rohkem »

MERIS

MERIS (inglise keeles The MEdium Resolution Imaging Spectrometer) on üks põhilisemaid Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kuuluvaid instrumente ENVISAT-satelliidi pardal.

Uus!!: Hapnik ja MERIS · Näe rohkem »

Merisiig

Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.

Uus!!: Hapnik ja Merisiig · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Hapnik ja Merkuur · Näe rohkem »

Mesilasvaha

thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.

Uus!!: Hapnik ja Mesilasvaha · Näe rohkem »

MESSENGER

MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.

Uus!!: Hapnik ja MESSENGER · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Hapnik ja Metaan · Näe rohkem »

Metaani oksüdeerivad bakterid

''Methylococcus capsulatus'' kasvamas suure vasesisaldusega keskkonnas Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.

Uus!!: Hapnik ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »

Metanaal

Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.

Uus!!: Hapnik ja Metanaal · Näe rohkem »

Metanool

Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.

Uus!!: Hapnik ja Metanool · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Hapnik ja Meteoriit · Näe rohkem »

Metoksürühm

Metoksürühmad (märgitud sinisega) Terminit metoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma CH3–O– kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.

Uus!!: Hapnik ja Metoksürühm · Näe rohkem »

Metsatustumine

Alepõllunduse eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-Mehhikos Metsatustumine Paraguays Chaco piirkonnas Metsade hävitamine Boliivias Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal Metsatustumine on metsa pindala vähenemine.

Uus!!: Hapnik ja Metsatustumine · Näe rohkem »

Miiliahi

Miiliahi ehk miiliauk on puusöe saamiseks kasutatav valdavalt maasse kaevatud auk, milles puude põletamisel õhuhapniku ligipääsuta (nimetatakse miilimiseks) tekib puusüsi.

Uus!!: Hapnik ja Miiliahi · Näe rohkem »

Mikrofüsiomeetria

Mikrofüsiomeetria on in vitro mõõtmine elu või elusa aine (nagu organid, koed või rakud) funktsioonide ja tegevuste ning sellega seotud füüsikaliste ja keemiliste nähtuste mõõtmine väga väikesel (mikromeetri) skaalal.

Uus!!: Hapnik ja Mikrofüsiomeetria · Näe rohkem »

Mikroplaadilugeja

Firma BioTek mikroplaadilugeja PowerWave XS2 koos 96 süvendiga plaadiga. Mikroplaadiluger, ka mikrotiiterplaadi lugeja, on bioanalüütilistes ja meditsiinilaborites kasutatav mõõteseade, mille abil on võimalik teostada optilisi mõõtmisi formaadis, kus mõõtmine toimub sama katseplaadi järjest mitmes süvendis ehk kaevus.

Uus!!: Hapnik ja Mikroplaadilugeja · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Hapnik ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Hapnik ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Hapnik ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Uus!!: Hapnik ja Mitokondriaalne hingamisahel · Näe rohkem »

Mitteelektrolüüt

Mitteelektrolüüt on molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone.

Uus!!: Hapnik ja Mitteelektrolüüt · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Hapnik ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molaarmass

Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).

Uus!!: Hapnik ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molübdeendisulfiid

Molübdeendisulfiid on anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on MoS2.

Uus!!: Hapnik ja Molübdeendisulfiid · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaalide teooria

Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.

Uus!!: Hapnik ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Mudakrabi

Harilik rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) ehk harrise mudakrabi on liik krabilisi.

Uus!!: Hapnik ja Mudakrabi · Näe rohkem »

Mulla orgaaniline aine

Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.

Uus!!: Hapnik ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »

Mullahingamine

Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga.

Uus!!: Hapnik ja Mullahingamine · Näe rohkem »

Must liiv

Must liiv rannas Must liiv on koondnimetus mitut tüüpi liivadele, mille ühendavaks tunnuseks on must värvus.

Uus!!: Hapnik ja Must liiv · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Hapnik ja Must meri · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Hapnik ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Mutsiinid

Mutsiinid (MUC) on suured valgud, mis katavad ja kaitsevad epiteeli.

Uus!!: Hapnik ja Mutsiinid · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Hapnik ja Naatrium · Näe rohkem »

Naatriumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.

Uus!!: Hapnik ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.

Uus!!: Hapnik ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »

Naatriumklorit

Naatriumklorit Naatriumklorit on keemiline aine valemiga NaClO2.

Uus!!: Hapnik ja Naatriumklorit · Näe rohkem »

Nabaväät

Nabaväät on joonisel kujutatud värvilisena Nabaväät ehk nabanöör (ladina keeles funiculus umbilicalis) on nöörjas koeväät, mis koosneb suurte veresoonte kogumist (nabaarterid ja nabaveen) ja ühendab loodet ja platsentat ehk emakooki vereringe kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Nabaväät · Näe rohkem »

NAD

NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.

Uus!!: Hapnik ja NAD · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Hapnik ja Nafta · Näe rohkem »

Napalm

North American F-100 Super Sabre lennuk heitmas napalmi õppuse raames Ecuadori õhuväe IAI Kfir lennuk heidetmas napalmi USA-Ecuadori ühisõppustel "Blue Horizon" Napalm on kergesti süttiv ründeaine, mida kasutatakse sõjalises tegevuses.

Uus!!: Hapnik ja Napalm · Näe rohkem »

Nõo oja

Nõo oja (teise nimega ka Nabaoja, Timuski oja, Karujärve oja, Tõravere oja) on Lõuna-Tartumaal asuv oja, Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Hapnik ja Nõo oja · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Hapnik ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Niilus

Niilus (araabia النيل An-Nīl ehk البحر Al-Baḩr) on jõgi Kirde-Aafrikas.

Uus!!: Hapnik ja Niilus · Näe rohkem »

Niiluse ahven

Niiluse ahven (Lates niloticus) on ahvenlaste sugukonda kuuluv mageveekala.

Uus!!: Hapnik ja Niiluse ahven · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Hapnik ja Nikkel · Näe rohkem »

Nitreerimine

Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.

Uus!!: Hapnik ja Nitreerimine · Näe rohkem »

Nitrifikatsioon

Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne.

Uus!!: Hapnik ja Nitrifikatsioon · Näe rohkem »

Nitrorühm

Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.

Uus!!: Hapnik ja Nitrorühm · Näe rohkem »

North American XB-70 Valkyrie

pisi North American Aviation XB-70 Valkyrie (eesti keeles 'valküür') oli tuumarelva kandva lennuki B-52 järglaseks plaanitud ülehelikiiruselise pommituslennuki B-70 prototüüp.

Uus!!: Hapnik ja North American XB-70 Valkyrie · Näe rohkem »

Nukliid

Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.

Uus!!: Hapnik ja Nukliid · Näe rohkem »

O

O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O (o) on eesti tähestiku 15.

Uus!!: Hapnik ja O · Näe rohkem »

Oksüdaas

Oksüdaasid on ensüümid, mis katalüüsivad molekulaarse hapniku (O2) hüdrolüüsi, kusjuures hapnik on elektroni aktseptoriks.

Uus!!: Hapnik ja Oksüdaas · Näe rohkem »

Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.

Uus!!: Hapnik ja Oksüdatiivne fosforüülimine · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Hapnik ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Hapnik ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Hapnik ja Oksiidid · Näe rohkem »

Oksiidsed mineraalid

Oksiidsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad hapniku ja metallilise elemendi ioone.

Uus!!: Hapnik ja Oksiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Oktanooli-vee jaotuskoefitsient

Rohelise värvaine jaotumine kahefaasilises süsteemis: üleval on õli, all on vesi. Visuaalse hinnangu alusel on antud värvaine kontsentratsioon suurem veefaasis, seega oleks selle aine jaoks ka oktanooli-vee jaotuskoefitsient tõenäoliselt väiksem kui 1 (ehk log''P'' Oktanooli-vee jaotuskoefitsient (ka oktanooli-vee jaotustegur) on keemilist ainet iseloomustav füsiko-keemiline suurus, mis on seotud aine hüdrofoobsusega ja mis näitab, kas uuritav aine jaotub veest ja n-oktanoolist koosnevas kahefaasilises süsteemis pigem hüdrofoobsemasse orgaanilisse faasi või pigem polaarsemasse veefaasi.

Uus!!: Hapnik ja Oktanooli-vee jaotuskoefitsient · Näe rohkem »

Ol Doinyo Lengai

Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas.

Uus!!: Hapnik ja Ol Doinyo Lengai · Näe rohkem »

Olümpiatuli

2004. aasta Ateena olümpiamängude olümpiatuli avatseremoonial Olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal.

Uus!!: Hapnik ja Olümpiatuli · Näe rohkem »

Oligoklass

Oligoklass on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide plagioklassi rühma.

Uus!!: Hapnik ja Oligoklass · Näe rohkem »

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.

Uus!!: Hapnik ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Hapnik ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Osarõhk

Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.

Uus!!: Hapnik ja Osarõhk · Näe rohkem »

Osmium

pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.

Uus!!: Hapnik ja Osmium · Näe rohkem »

Osoon

Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Hapnik ja Osoon · Näe rohkem »

Osooniauk

Osooniauk Antarktika kohal, NASA foto Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.

Uus!!: Hapnik ja Osooniauk · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Hapnik ja Osoonikiht · Näe rohkem »

Pagaripärmi adhesiinid

Adhesiinid on molekulid rakupinnal, mis vahendavad adhesiooni ehk kinnitumist nii abiootilistele pindadele kui ka teistele rakkudele.

Uus!!: Hapnik ja Pagaripärmi adhesiinid · Näe rohkem »

Pakend

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.

Uus!!: Hapnik ja Pakend · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Hapnik ja Pallaadium · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Hapnik ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Pasopaniib

Pasopaniib (GW786034B) (ladina pazopanibum) on onkoteraapias kasutatav suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub proteiinkinaasi inhibiitorite hulka.

Uus!!: Hapnik ja Pasopaniib · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Hapnik ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Hapnik ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Püha Elmo tuli

Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Uus!!: Hapnik ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »

Pürokseenid

basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Hapnik ja Pürokseenid · Näe rohkem »

Põlemine

280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Hapnik ja Põlemine · Näe rohkem »

Põleti

Kerget kütteõli kasutav põleti Põleti on seade (või seadis – põletusseadis) põlevsegu moodustamiseks gaas-, vedel- või tolmkütusest ja oksüdeerijast (enamasti hapnik) ning põlevsegu põletamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Põleti · Näe rohkem »

Peajada

valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.

Uus!!: Hapnik ja Peajada · Näe rohkem »

Peptidomimeetikud

Peptidomimeetikud on ühendid, mis sarnanevad oma sekundaarstruktuurilt algsete peptiididega, kuid seonduvad ensüümide või retseptoritega suurema afiinsusega.

Uus!!: Hapnik ja Peptidomimeetikud · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Hapnik ja Peptiidid · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Hapnik ja Peptiidside · Näe rohkem »

Peroksiidid

Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.

Uus!!: Hapnik ja Peroksiidid · Näe rohkem »

Perseverance

Animatsioon kulguri proovivõtmistest Marsil Animatsioon Perseverance'i kulguri maandumisest Perseverance on autosuurune NASA kulgur, mis asub uurima Marsil asuvat Jezero kraatrit.

Uus!!: Hapnik ja Perseverance · Näe rohkem »

Plahvatuspõlemine

Plahvatuspõlemine on lõhkeaines 400–1000 meetrit sekundis leviv füüsikalis-keemiline protsess, mille tulemusena leiab aset plahvatus.

Uus!!: Hapnik ja Plahvatuspõlemine · Näe rohkem »

Planetaarudu

Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.

Uus!!: Hapnik ja Planetaarudu · Näe rohkem »

Pliiaku

Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.

Uus!!: Hapnik ja Pliiaku · Näe rohkem »

Pliit

Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.

Uus!!: Hapnik ja Pliit · Näe rohkem »

Polümeerid

Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.

Uus!!: Hapnik ja Polümeerid · Näe rohkem »

Pooljuhtplaat

Poleeritud 300 ja 150 mm pooljuhtplaadid. Täkked plaatides tähistavad kristallide orientatsiooni mikrokiibiks pakkimist Elektroonikas on pooljuhtplaat või pooljuht vahvel (Inglise keeles wafer) õhuke pooljuhi, näiteks ränikristalli, viilukujuline toorik.

Uus!!: Hapnik ja Pooljuhtplaat · Näe rohkem »

Prügilagaas

Prügilagaas on prügilasse toodud orgaanilise aine lagunemisel tekkiv gaaside segu, mida harilikult kogutakse suletud prügilatest või prügila suletud osast.

Uus!!: Hapnik ja Prügilagaas · Näe rohkem »

Primaarproduktsioon

Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »

Prochlorococcus

Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid.

Uus!!: Hapnik ja Prochlorococcus · Näe rohkem »

Proteiinkinaasid

Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.

Uus!!: Hapnik ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Proteoom

algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega Proteoom on teatud liigis, teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud valkude kogum.

Uus!!: Hapnik ja Proteoom · Näe rohkem »

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.

Uus!!: Hapnik ja Proterosoikum · Näe rohkem »

Protoonne lahusti

Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).

Uus!!: Hapnik ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses ja muudes eluavaldustes.

Uus!!: Hapnik ja Puhkeseisund · Näe rohkem »

Puidutõrv

Puidutõrv Puidutõrv ehk puutõrv on puidu kuivdestilleerimisel saadav tumepruun kuni must viskoosne vedelik (tõrv).

Uus!!: Hapnik ja Puidutõrv · Näe rohkem »

Purilend

Mäeveerulend: tuul, mäe tuulpealne nõlv ja mäe tuulealune nõlv (A) rünkpilv 1 – päikesekiirgusest soojenenud õhk maapinna kohal; 2 – ümbritsevast õhust soojem õhk tõuseb; 3 – jahenenud õhk laskub (konvektiivliikumine). Purilend ehk purilendamine (inglise gliding, saksa keeles Segelflug) on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike.

Uus!!: Hapnik ja Purilend · Näe rohkem »

Purpurpunaste pilvede maa

"Purpurpunaste pilvede maa" (vene keeles Страна багровыхтуч) on Arkadi ja Boriss Strugatski ulmeromaan, mille tegevus leiab aset Keskpäeva Maailmas.

Uus!!: Hapnik ja Purpurpunaste pilvede maa · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: Hapnik ja Puuvill · Näe rohkem »

Rabalaibad

Rabalaibad või soolaibad on soos või rabas väga pikka aega (sadu või tuhandeid aastaid) säilinud surnukehad.

Uus!!: Hapnik ja Rabalaibad · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Uus!!: Hapnik ja Radikaal · Näe rohkem »

Radiolüüs

Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.

Uus!!: Hapnik ja Radiolüüs · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Hapnik ja Rakk · Näe rohkem »

Raku

Honami Kōetsu. "Fujisan", teenõu. Valge raku-põletus. Edo ajastu, 17. sajand. Rahvuslik aare Läänepärane raku-põletus Raku (jaapani keeles 楽焼 rakuyaki, 'raku keraamika') on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamika põletusviis.

Uus!!: Hapnik ja Raku · Näe rohkem »

Rakukultuur

Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.

Uus!!: Hapnik ja Rakukultuur · Näe rohkem »

Raud(II)oksiid

Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.

Uus!!: Hapnik ja Raud(II)oksiid · Näe rohkem »

Raud(II)sulfaat

Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).

Uus!!: Hapnik ja Raud(II)sulfaat · Näe rohkem »

Raud(III)oksiid

Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Hapnik ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »

Raudkvartsiit

Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.

Uus!!: Hapnik ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »

Raudoksiidid

Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.

Uus!!: Hapnik ja Raudoksiidid · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Hapnik ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.

Uus!!: Hapnik ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Ränist küllastatuse aste

Ränist küllastatuse aste (inglise degree of silica saturation) on tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus.

Uus!!: Hapnik ja Ränist küllastatuse aste · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Hapnik ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Röntgenfotoelektronspektroskoopia

Monokromaatse RFS-süsteemi põhikomponendid Röntgenfotoelektronspektroskoopia (RFS; ingliskeelne lühend XPS (X-ray photoelectron spectroscopy)) on kvantitatiivne spektroskoopiline tehnika, mille abil selgitatakse välja uuritava materjali elemendiline koostis, empiiriline keemiline valem, keemiline olek ja elektronide seisund.

Uus!!: Hapnik ja Röntgenfotoelektronspektroskoopia · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Uus!!: Hapnik ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »

Regorafeniib

Regorafeniib (BAY 73-4506, Stivarga) (ladina regorafenibum) on keemiline aine, mis kuulub proteiini kinaasi inhibiitorite hulka.

Uus!!: Hapnik ja Regorafeniib · Näe rohkem »

Reoveepuhastus

Fragment reoveepuhasti taristust Paljassaare reoveepuhastusjaam 1987. aastal Reoveepuhastus ehk reoveekäitlus on veepuhastuse liik, mille korral reoained ja soovimatud organismid kõrvaldatakse reoveest, kasutades mehaanilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi võtteid ning sageli ka desinfektsiooni.

Uus!!: Hapnik ja Reoveepuhastus · Näe rohkem »

Resonants (keemia)

Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Uus!!: Hapnik ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Rilusool

Rilusool (ladina Riluzolum) on keemiline aine ja ravimi geneeriline nimetus.

Uus!!: Hapnik ja Rilusool · Näe rohkem »

Risosfäär

Risosfäär on taimejuurte pinda ja juurte lähisruumi ümbritsev muld, muda või vesi, milles mikroobide kooslust mõjutavad otseselt juured ja nende eritised.

Uus!!: Hapnik ja Risosfäär · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Hapnik ja Roomajad · Näe rohkem »

Rubiidium

Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37.

Uus!!: Hapnik ja Rubiidium · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Uus!!: Hapnik ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Hapnik ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Salvinoriin A

Salvinoriin A struktuurivalem pisi Salvinoriin A ehk divinoriin A on psühhotroopne aine, mida sisaldab Mehhikost pärit taim luulusalvei (Salvia divinorum).

Uus!!: Hapnik ja Salvinoriin A · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Hapnik ja Samblikud · Näe rohkem »

Sanidiin

Sanidiin on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide kaaliumpäevakivide rühma.

Uus!!: Hapnik ja Sanidiin · Näe rohkem »

Säilitusaine

Uus-Meremaa munade säilitusvahend Ovoline 20. sajandi esimesest poolest Säilitusaine on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle säilimisaega.

Uus!!: Hapnik ja Säilitusaine · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Hapnik ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsihappegaasi emissioon

Süsihappegaasi emissioon Mõõtmistulemuste põhjal loodud animatsioon aastasest (september 2014–august 2015) CO2 koguse muutusest atmosfääris. Põhjapoolkeral gaasi kogus suureneb talveperioodil ja väheneb suvisel taimekasvu perioodil. Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Hapnik ja Süsihappegaasi emissioon · Näe rohkem »

Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine

Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.

Uus!!: Hapnik ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine · Näe rohkem »

Süsinikdioksiidimaks

Süsinikumaksu rakendamine ja heitekogustega kauplemine maailma riikides 2019. aastal. Roheline – toimub CO2 kogustega kauplemine; sinine – süsinikumaks on kehtestatud või kehtestamisel; kollane – CO2 heitekogustega kauplemine toimub järelevalve all või on kehtestatud süsinikumaks. Süsinikumaks (inglise keeles carbon tax) ehk CO2 emissioonimaks (inglise carbon dioxide tax) on maks, mida tasutakse kauba tootmise või teenuse ja osutamise käigus emiteeritud CO2 koguselt.

Uus!!: Hapnik ja Süsinikdioksiidimaks · Näe rohkem »

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon on süsiniknanotorude modifitseerimine mitmesuguste meetoditega, millega muudetakse nanotorude keemilisi ja füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Hapnik ja Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon · Näe rohkem »

Serotoniin

Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.

Uus!!: Hapnik ja Serotoniin · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Hapnik ja Sidekude · Näe rohkem »

Sildtsüklilised ühendid

Norbornaan ja sillapea süsinikud Sildtsüklilised ühendid kuuluvad polütsükliliste ühendite hulka, mis sisaldavad kahest või enamast tsüklist koosnevat süsteemi.

Uus!!: Hapnik ja Sildtsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Silikaatsed mineraalid

Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).

Uus!!: Hapnik ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »

Sinihape

Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.

Uus!!: Hapnik ja Sinihape · Näe rohkem »

Sinine

Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.

Uus!!: Hapnik ja Sinine · Näe rohkem »

Skafander

Astronaut Michael Fincke skafandris avakosmoses Skafander on suletav tehiskeskkond, mille eesmärk on kaitsta astronauti avakosmoses valitsevate tingimuste eest.

Uus!!: Hapnik ja Skafander · Näe rohkem »

Skylon

Skylon on kosmoselennuk, mille disainis Suurbritannia ettevõte Reaction Engines Limited (REL).

Uus!!: Hapnik ja Skylon · Näe rohkem »

Solfataar

Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.

Uus!!: Hapnik ja Solfataar · Näe rohkem »

Sonoluminestsents

Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.

Uus!!: Hapnik ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Hapnik ja Soo · Näe rohkem »

Soojärv

Männikjärve raba järved Soojärv on soisel alal olev järv ja kõrbejärv on kõrbelisel alal olev järv.

Uus!!: Hapnik ja Soojärv · Näe rohkem »

Space Shuttle

Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120 (2007) Space Shuttle'i programmi embleem Kosmosesüstik Atlantis stardiplatvormil Kosmosesüstiklennuki kabiin, juhtpaneel Space Shuttle oli osaliselt taaskasutatav kanderaketisüsteem, mida kasutas Space Shuttle'i programmi raames NASA.

Uus!!: Hapnik ja Space Shuttle · Näe rohkem »

Space Shuttle'i välispaak

Space Shuttle'i välispaak pärast lahtihaakumist Space Shuttle'i välispaak (lühend ET) oli Space Shuttle'i missiooni komponent, mida kasutati kosmosesüstiku orbiidile viimiseks.

Uus!!: Hapnik ja Space Shuttle'i välispaak · Näe rohkem »

SpaceX Starship

SpaceX Starship on SpaceXi arendatav korduvkasutatav suure kandevõimega kanderaketisüsteem. Kanderakett koosneb kahest astmest, millest esimese nimi on Super Heavy ja teise nimi on Starship.

Uus!!: Hapnik ja SpaceX Starship · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Hapnik ja Spinn · Näe rohkem »

Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy

SOFIA õhus SOFIA maapinnal SOFIA (Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy) oli suurim lendav observatoorium maailmas.

Uus!!: Hapnik ja Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Hapnik ja Strontsium · Näe rohkem »

Suhkrud

Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Hapnik ja Suhkrud · Näe rohkem »

Suhkrupeet

Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.

Uus!!: Hapnik ja Suhkrupeet · Näe rohkem »

Suir

Suir Suir on mesilaspere poolt kogutud õietolmust valmistatud mesilaste söödavaru.

Uus!!: Hapnik ja Suir · Näe rohkem »

Sukeldumine

Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.

Uus!!: Hapnik ja Sukeldumine · Näe rohkem »

Sukeldumisrefleks

Sukeldumisrefleks on refleks, mis muudab tavaliselt õhukeskkonnas viibiva looma elutegevust nii, et tal on võimalik kauem vee all olla.

Uus!!: Hapnik ja Sukeldumisrefleks · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Hapnik ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Sulfiidsed mineraalid

Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.

Uus!!: Hapnik ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »

Sunitiniib

Sunitiniib (SU11248, Sutent) (ladina sunitinibum) on onkoteraapias kasutatav suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub proteiini kinaasi inhibiitorite hulka.

Uus!!: Hapnik ja Sunitiniib · Näe rohkem »

Tahkeoksiidne kütuseelement

TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.

Uus!!: Hapnik ja Tahkeoksiidne kütuseelement · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Hapnik ja Taimed · Näe rohkem »

Talvitumine

Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.

Uus!!: Hapnik ja Talvitumine · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Hapnik ja Tardkivim · Näe rohkem »

Tardkivimite klassifikatsioon

Tardkivimite klassifikatsioon on tardkivimite süstemaatiline gruppidesse jaotamine neile iseloomulike tunnuste või omaduste alusel.

Uus!!: Hapnik ja Tardkivimite klassifikatsioon · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Hapnik ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Tülakoid

Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.

Uus!!: Hapnik ja Tülakoid · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Hapnik ja Türosiin · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Hapnik ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Tee (jook)

Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.

Uus!!: Hapnik ja Tee (jook) · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Hapnik ja Teemant · Näe rohkem »

Teeseenejook

Teeseenejook teeseenega Teeseenejook on kergelt happeline värskendav jook, mida saadakse suhkruga magustatud musta või rohelise tee fermenteerimisel teeseenega, mille moodustavad äädikhappebakterite ja pärmseente sümbiootilised kultuurid.

Uus!!: Hapnik ja Teeseenejook · Näe rohkem »

Tehismärgalapuhasti

Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.

Uus!!: Hapnik ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Hapnik ja Telluur · Näe rohkem »

Teobromiin

Teobromiin on looduslikult orgaaniline keemiline aine, kofeiinisarnane alkaloid (ksantiinalkaloid), mida leidub teepõõsa-, kohvipuu, Guaraana-pauliinia ja koolapähklipuu saadustes.

Uus!!: Hapnik ja Teobromiin · Näe rohkem »

Termiit (segu)

Termiit on metallipulbri ja metalloksiidi pürotehniline segu.

Uus!!: Hapnik ja Termiit (segu) · Näe rohkem »

Termokeemiline muundamine

Termokeemiline muundamine (thermochemical conversion) tähendab keemiatehnoloogias mingi toorme kõrgel temperatuuril töötlemist, mille käigus tahked või vedelad ained muundatakse väärtuslikeks tahketeks, vedelateks või gaasilisteks saadusteks.

Uus!!: Hapnik ja Termokeemiline muundamine · Näe rohkem »

Termolüüs

Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Hapnik ja Termolüüs · Näe rohkem »

Termosfäär

Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.

Uus!!: Hapnik ja Termosfäär · Näe rohkem »

Tetrahüdrokannabinool

Tetrahüdrokannabinool (THC) ehk delta-9-tetra­hüdro­kannabi­nool (Δ9-THC) on keemiline ühend.

Uus!!: Hapnik ja Tetrahüdrokannabinool · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Hapnik ja Tihedus · Näe rohkem »

Titaan

Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.

Uus!!: Hapnik ja Titaan · Näe rohkem »

Titaandioksiid

Valge pulbrina säravvalge tahke aine Titaan(IV)oksiid TiO2, mida tuntakse üldiselt titaandioksiidina, on titaani kõige olulisem ühend.

Uus!!: Hapnik ja Titaandioksiid · Näe rohkem »

Titaanoksiidid

Titaanoksiidid ehk titaani oksiidid on titaani ja hapniku ühendid.

Uus!!: Hapnik ja Titaanoksiidid · Näe rohkem »

Titan (allveeaparaat)

Titani eelkäija Cyclops 1, mis on märgatavalt laiema ja kumerama illuminaatoriga Titan oli Ameerika Ühendriikide ettevõtte OceanGate'i ehitatud, käitatud ja mitmeid kordi sukeldatud mehitatav allveeaparaat.

Uus!!: Hapnik ja Titan (allveeaparaat) · Näe rohkem »

Titani hukk

Titani sukeldamisõnnetus toimus 18. juunil 2023.

Uus!!: Hapnik ja Titani hukk · Näe rohkem »

Titicaca järv

Titicaca järve kaart Titicaca järv on Lõuna-Ameerika suurim järv.

Uus!!: Hapnik ja Titicaca järv · Näe rohkem »

Toidukeemia

Toidukeemia on teadusharu, mis käsitleb nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi osi toidus.

Uus!!: Hapnik ja Toidukeemia · Näe rohkem »

Toidulisaained

Toidulisaained Toidulisaained on looduslikku või sünteetilist päritolu keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse tehnoloogiliste vajaduste ja eeskirjade alusel toiduainete riknemise pidurdamiseks, välimuse, struktuuri, koostise ja organoleptiliste omaduste (maitse) parandamiseks.

Uus!!: Hapnik ja Toidulisaained · Näe rohkem »

Toidumürgistus

Toidumürgistus ehk toidumürgitus (ladina keeles intoxicatio alimentaria) on mürgise toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire.

Uus!!: Hapnik ja Toidumürgistus · Näe rohkem »

Torma prügila

Torma valla asukoht. Prügila asub valla idapoolses küljes. Torma prügila avasilt Torma prügila on Jõgevamaal Mustvee vallas Võtikvere külas asuv prügila, mis avati 2001.

Uus!!: Hapnik ja Torma prügila · Näe rohkem »

Trahhee

"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.

Uus!!: Hapnik ja Trahhee · Näe rohkem »

Triitium

Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.

Uus!!: Hapnik ja Triitium · Näe rohkem »

Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Tsüaan · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Hapnik ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tsellulaas

Tsellulaasid (EC 3.2.1.4) on grupp ensüüme, mis katalüüsivad tselluloosi hüdrolüüsi.

Uus!!: Hapnik ja Tsellulaas · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tsetuksimaab

Tsetuksimaab (Erbitux) (ladina cetuximabum) on onkoteraapias kasutatav veenisisese infusioonina manustatav keemiline aine, mis on kimäärne monoklonaalne IgG1 antikeha ja toodetud imetaja rakuliini (Sp2/0) baasil rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Uus!!: Hapnik ja Tsetuksimaab · Näe rohkem »

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.

Uus!!: Hapnik ja Tsirkoonium · Näe rohkem »

Tsirkooniumdioksiid

Tsirkooniumdioksiid Tsirkooniumdioksiid (ZrO2), mida tuntakse ka tsirkoonia nime all, on tsirkooniumi valge kristalliline oksiid, Mohsi skaalal kõvadusega 8, tihedusega 5890 kg/m³ (monokliinsel faasil, on mõneti teistsugune stabiliseeritud faasidel), molaarmassiga 123,218 g/mol.

Uus!!: Hapnik ja Tsirkooniumdioksiid · Näe rohkem »

Tsitraaditsükkel

Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.

Uus!!: Hapnik ja Tsitraaditsükkel · Näe rohkem »

Tulekindel materjal

Tulekindel materjal on materjal, mis säilitab oma tugevuse kõrgetel temperatuuridel.

Uus!!: Hapnik ja Tulekindel materjal · Näe rohkem »

Tuli

pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Uus!!: Hapnik ja Tuli · Näe rohkem »

Tunnelmagnetotakistus

394x394px Tunnelmagnetotakistus (ingl k tunneling magnetoresistance ehk TMR) on magnetotakistuslik efekt, mis esineb magnetilistes tunnelventiilides.

Uus!!: Hapnik ja Tunnelmagnetotakistus · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Hapnik ja Turvas · Näe rohkem »

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Uus!!: Hapnik ja Tuuleenergia · Näe rohkem »

Tuumkütus

Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.

Uus!!: Hapnik ja Tuumkütus · Näe rohkem »

Ueli Steck

Steck (2012) Ueli Steck (4. oktoober 1976 – 30. aprill 2017) oli šveitsi alpinist.

Uus!!: Hapnik ja Ueli Steck · Näe rohkem »

Ummuksisolek

Ummuksisolek ehk ummuksisse jäämine on veekogu seisund, kus vees lahustunud hapniku puudus põhjustab veeorganismide (eelkõige hapnikurikkamat vett vajavate kalaliikide) surma.

Uus!!: Hapnik ja Ummuksisolek · Näe rohkem »

Uneapnoe

Uneapnoe põdeja norskamine Uneapnoe (ladina keeles apnoe obstructiva; sõna päritolu: vanakreeka keeles apnoe 'hingamatus') on une ajal tekkiv hingamiskatkestus (magamisaegne hingamatuse sündroom).

Uus!!: Hapnik ja Uneapnoe · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Hapnik ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

V-2

V-2 rakett Rakett V-2 (saksa keeles Vergeltungswaffe 2, 'kättemaksurelv 2'), tehnilise nimega Aggregat-4 (A-4), oli maailma esimene toimiv ja juhitav vedelkütusmootoriga ballistiline rakett.

Uus!!: Hapnik ja V-2 · Näe rohkem »

Vaakumpakendamine

Vaakumpakendamine on protsess, mille käigus imetakse toodet ümbritsevast pakendist õhk välja ning seejärel pakend suletakse.

Uus!!: Hapnik ja Vaakumpakendamine · Näe rohkem »

Vagranka

Väike vagranka (šahtahi) Wayne State University, Detroit, Michigan, USA Vagranka on metallitööstuses kasutatav šaht- või kaevusahi, kus sulatatakse malmi.

Uus!!: Hapnik ja Vagranka · Näe rohkem »

Vahejahuti

VahejahutiVahejahuti on mehaaniline seade, mida kasutatakse turbokompressoriga sisepõlemismootoris.

Uus!!: Hapnik ja Vahejahuti · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Hapnik ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Valge kääbus

Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Uus!!: Hapnik ja Valge kääbus · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Hapnik ja Valgud · Näe rohkem »

Valgushingamine

Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.

Uus!!: Hapnik ja Valgushingamine · Näe rohkem »

Valgusreaktsioonid

Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.

Uus!!: Hapnik ja Valgusreaktsioonid · Näe rohkem »

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.

Uus!!: Hapnik ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »

Vaskvitriol

Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O, on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.

Uus!!: Hapnik ja Vaskvitriol · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Hapnik ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Hapnik ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Vääveltrioksiid

Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.

Uus!!: Hapnik ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »

Väävli oksiidid

Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.

Uus!!: Hapnik ja Väävli oksiidid · Näe rohkem »

Välistuum

Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.

Uus!!: Hapnik ja Välistuum · Näe rohkem »

Välk

Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.

Uus!!: Hapnik ja Välk · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Uus!!: Hapnik ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Vedelgaas

Vedelgaas on gaasi jahutamise või kokkusurumise teel osaliselt või täielikult veeldatud aine, mis püsib vedelana kas normaalrõhu juures piisavalt madalal temperatuuril (näiteks hapnik ja lämmastik) või normaaltemperatuuri juures rõhu all (näiteks propaan ja butaan).

Uus!!: Hapnik ja Vedelgaas · Näe rohkem »

Veeökosüsteem

Estuaar ja rannikuvesi on veeökosüsteemi osad Veeökosüsteem ehk akvaatiline ökosüsteem on veekeskkonnaga seotud ökosüsteem.

Uus!!: Hapnik ja Veeökosüsteem · Näe rohkem »

Veebruar 2004

Veebruar 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Hapnik ja Veebruar 2004 · Näe rohkem »

Veekonn

Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Uus!!: Hapnik ja Veekonn · Näe rohkem »

Veenuse atmosfäär

Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.

Uus!!: Hapnik ja Veenuse atmosfäär · Näe rohkem »

Veenuse koloniseerimine

Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.

Uus!!: Hapnik ja Veenuse koloniseerimine · Näe rohkem »

Veereostus

Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Uus!!: Hapnik ja Veereostus · Näe rohkem »

Veini valmistamine

pisi Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ja lõpeb valmisveini pudeldamisega.

Uus!!: Hapnik ja Veini valmistamine · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Uus!!: Hapnik ja Verelible · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Hapnik ja Veresoon · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Hapnik ja Veri · Näe rohkem »

Verijärv

Verijärv novembris Verijärv juunis Verijärv (ka Kasaritsa Verijärv) asub Võru maakonnas Võru vallas Verijärve külas.

Uus!!: Hapnik ja Verijärv · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Hapnik ja Vesi · Näe rohkem »

Vesihüatsint

Vesihüatsindivaip Victoria järvel Keenias Kisumu sadamas Vesihüatsint (Eichhornia) on pontedeerialiste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Uus!!: Hapnik ja Vesihüatsint · Näe rohkem »

Vesijahutus

Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.

Uus!!: Hapnik ja Vesijahutus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Hapnik ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikbromiidhape

Vesinikbromiidhape on gaasilise vesinikbromiidi lahus.

Uus!!: Hapnik ja Vesinikbromiidhape · Näe rohkem »

Vesinikfluoriidhape

Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.

Uus!!: Hapnik ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »

Vesinikjodiidhape

Vesinikjodiidhape on gaasilise vesinikjodiidi lahus.

Uus!!: Hapnik ja Vesinikjodiidhape · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Hapnik ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

Vesinikperoksiid

Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.

Uus!!: Hapnik ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Hapnik ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Hapnik ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Vesipapp

Vesipapp (Cinclus cinclus, tuntud ka kui papiisand) on linnuliik vesipaplaste sugukonnast vesipapi perekonnast.

Uus!!: Hapnik ja Vesipapp · Näe rohkem »

Viirused inimkonna ajaloos

Lastehalvatust põdenud lapsed saamas füsioteraapiat Ameerika Ühendriikides 1950-ndatel See artikkel kirjeldab viiruste ja viirushaiguste mõju inimkonna ajaloole.

Uus!!: Hapnik ja Viirused inimkonna ajaloos · Näe rohkem »

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.

Uus!!: Hapnik ja Vingugaas · Näe rohkem »

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Uus!!: Hapnik ja Virmalised · Näe rohkem »

Vivianiit

Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.

Uus!!: Hapnik ja Vivianiit · Näe rohkem »

Voogamine

''Bacillus subtilis'' koloonia voogav liikumine Petri tassil Voogamine on bakterite kooskõlaline kollektiivne liikumine üle tahke pinna pöörlevate viburite jõul.

Uus!!: Hapnik ja Voogamine · Näe rohkem »

Vostoki järv

Vostoki järve asukoht (tähistatud punase ringiga) Antarktises Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv, mis on suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest.

Uus!!: Hapnik ja Vostoki järv · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Hapnik ja Vulkaan · Näe rohkem »

1,1-dietoksüetaan

1,1-dietoksüetaan ehk atsetaal (keemiline valem CH3CH(OC2H5)2) on atsetaalide hulka kuuluv keemiline aine, keemistemperatuur 104°C.

Uus!!: Hapnik ja 1,1-dietoksüetaan · Näe rohkem »

1,2-etaandiool

thumb thumb 1,2-etaandiool ehk etüleenglükool (keemiline valem HOCH2–CH2OH) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina.

Uus!!: Hapnik ja 1,2-etaandiool · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Hapnik ja 1. august · Näe rohkem »

16. veebruar

16.

Uus!!: Hapnik ja 16. veebruar · Näe rohkem »

1968. aasta suveolümpiamängud

1968.

Uus!!: Hapnik ja 1968. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

2,4-dinitrofenool

2,4-dinitrofenool (2,4-DNP või lihtsalt DNP) on orgaaniline aine keemilise valemiga HOC6H3(NO2)2.

Uus!!: Hapnik ja 2,4-dinitrofenool · Näe rohkem »

2-etüülheksanool

2-etüülheksanool ehk 2-etüül-1-heksanool (ka: 2-etüülheksüülalkohol) on alkohol, millest valmistatakse polüvinüülkloriidi plastifikaatorit di-2-etüülheksüülftalaati.

Uus!!: Hapnik ja 2-etüülheksanool · Näe rohkem »

2-fenetüülbensoehape

2-fenetüülbensoehape (inglise 2-phenethylbenzoic acid) ehk 2-bibensüülkarboksüülhape (2-Bibenzylcarboxylic acid) on orgaaniline hape, mille keemiline valem on C15H14O2.

Uus!!: Hapnik ja 2-fenetüülbensoehape · Näe rohkem »

2. mai

2.

Uus!!: Hapnik ja 2. mai · Näe rohkem »

2011. aasta Sendai maavärin

Maavärina epitsenter ja mõnede järeltõugete epitsentrid kaardil Vaade Sendaile 12. märtsil Piirkond Sendai sadama lähedal 13. märtsil Tuumajaamade asukohad 2011.

Uus!!: Hapnik ja 2011. aasta Sendai maavärin · Näe rohkem »

3-bensülideenftaliid

3-bensülideenftaliid (inglise keeles 3-Benzylidenephthalide) on kasulik vahelüli karbotsükliliste ja heterotsükliliste ühendite sünteesil.

Uus!!: Hapnik ja 3-bensülideenftaliid · Näe rohkem »

5-dibensosuberenoon

5-dibensosuberenoon (inglise keeles 5-Dibenzosuberenone) või 5H-dibensotsüklohepteen-5-ool (5H-dibenzocyclohepten-5-one) või dibensosuberenoon (Dibenzosuberenone) on karbotsükliline ühend, mis leiab kasutamist mitmesuguste ühendite sünteesil, millega ravitakse depressiooni (tritsüklilised antidepressandid – amitriptüliin, imipramiin), migreeni, düspepsiat, soole ärritussündroomi.

Uus!!: Hapnik ja 5-dibensosuberenoon · Näe rohkem »

7-dehüdrokolesterool

pisi 7-dehüdrokolesterool ehk desmosterool on steroolide hulka kuuluv kristalliline keemiline aine, mis on vereseerumis kolesterooli prekursoriks ja millest nahas ultraviolettkiirguse toimel sünteesitakse D3-vitamiini.

Uus!!: Hapnik ja 7-dehüdrokolesterool · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Õhuhapnik.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva