Kiiremini kui brauser!
50 suhted: A. Le Coq Special, Ale (õlu), Armeenia, Žatec, Õllejäätis, Õlu, Badeni suurhertsogiriik, Baikal (jook), Eesti keskaeg, Eesti ravimtaimede loend, Eifel, Guinness, Harilik maajalg, Hopa, Humal (perekond), Humal (täpsustus), Kanarbik, Kanepilised, Käbihein, Käsnalainelane, Laagriõlu, Lammimets, Maalasti, Mandel-maruhein, Mõdu, Meelte ja tunnete taimed, Ohvriaed, Päevapaabusilm, Pärmseened, Pärtlipäev, Pruulimine, Punakas kannatuslill, Reinheitsgebot, Rohesein, Ronitaim, Rooie Dop Chica Americana IPA, Siider, Taar, Taimede loend, Tapa, Tapp, Tasmaania vapp, Toidusalutaimede loend, Užava alamjooksu looduspark, Ubaleht, Vars, Veevalaja (märk), Viru õlu, 18. sajand Eestis, 19. sajand Eestis.
A. Le Coq Special
A.
Uus!!: Harilik humal ja A. Le Coq Special · Näe rohkem »
Ale (õlu)
Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest.
Uus!!: Harilik humal ja Ale (õlu) · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Harilik humal ja Armeenia · Näe rohkem »
Žatec
Žatec (saksa keeles Saaz) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Louny ringkonnas.
Uus!!: Harilik humal ja Žatec · Näe rohkem »
Õllejäätis
Õllejäätis Õllejäätis on jäätis, mille üheks komponendiks on õlu.
Uus!!: Harilik humal ja Õllejäätis · Näe rohkem »
Õlu
Õlleklaas õllega Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.
Uus!!: Harilik humal ja Õlu · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Harilik humal ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Baikal (jook)
Baikal on alkoholivaba, tugevalt gaseeritud, väga magus toniseeriv limonaad, mis sisaldab looduslikke lõhnaaineid (taimede ekstraktid ja eeterlikud õlid).
Uus!!: Harilik humal ja Baikal (jook) · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Harilik humal ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Harilik humal ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Uus!!: Harilik humal ja Eifel · Näe rohkem »
Guinness
Klaas Guinnessi õlut Guinness on Iirimaa tuntuim õllesort, mis sündis Arthur Guinnessi (1725–1803) pruulikojas Dublinis St. Jamesi värava juures.
Uus!!: Harilik humal ja Guinness · Näe rohkem »
Harilik maajalg
Hariliku maajala juurdunud võsund Harilik maajalg ehk kassiratas (Glechoma hederacea) on igihaljas püsik huulõieliste sugukonnast maajala perekonnast.
Uus!!: Harilik humal ja Harilik maajalg · Näe rohkem »
Hopa
Hopa keskus Hõberemmelgas Vaidava jõe kaldal Hopa ehk Opa (läti keeles Ape, saksa keeles Hoppenhof) on linn Lätis Smiltene piirkonnas, Hopa valla keskus.
Uus!!: Harilik humal ja Hopa · Näe rohkem »
Humal (perekond)
Humal (Humulus L.) on kanepiliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Harilik humal ja Humal (perekond) · Näe rohkem »
Humal (täpsustus)
Humal võib tähendada järgmist.
Uus!!: Harilik humal ja Humal (täpsustus) · Näe rohkem »
Kanarbik
Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.
Uus!!: Harilik humal ja Kanarbik · Näe rohkem »
Kanepilised
Kanepilised (Cannabaceae) on õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Harilik humal ja Kanepilised · Näe rohkem »
Käbihein
Käbihein (Prunella) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub eri andmetel 7–18 liiki.
Uus!!: Harilik humal ja Käbihein · Näe rohkem »
Käsnalainelane
Käsnalainelane (Lymantria dispar) on liik liblikalisi Erebidae sugukonnast ja lainelaste (Lymantriidae) alamsugukonnast.
Uus!!: Harilik humal ja Käsnalainelane · Näe rohkem »
Laagriõlu
Laagriõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma (sellest tulebki nimetus).
Uus!!: Harilik humal ja Laagriõlu · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Harilik humal ja Lammimets · Näe rohkem »
Maalasti
Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil Maalasti (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Harilik humal ja Maalasti · Näe rohkem »
Mandel-maruhein
Mandel-maruhein (Vernonia amygdalina) on korvõieliste sugukonda maruheina perekonda kuuluv põõsas.
Uus!!: Harilik humal ja Mandel-maruhein · Näe rohkem »
Mõdu
Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910 Munga Pruulikoja Suveöö Päike on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega ''metheglin'''iks Eesti metsikust ökomeest kääritatud Nööskeri mõdu on veinidele omase kangusega Mõdu on meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.
Uus!!: Harilik humal ja Mõdu · Näe rohkem »
Meelte ja tunnete taimed
"Meelte ja tunnete taimed" (“Mielen ja rakkauden kasvit”) on Soomes 2006.
Uus!!: Harilik humal ja Meelte ja tunnete taimed · Näe rohkem »
Ohvriaed
Ohvriaed oli Lõuna-Eesti hajaasustuses talu (taluderühma) kultusepaik ja ohverdamiskoht.
Uus!!: Harilik humal ja Ohvriaed · Näe rohkem »
Päevapaabusilm
Päevapaabusilma röövik Päevapaabusilma rööviku nukkumine. Fotod on tehtud 60-sekundilise vahega Päevapaabusilm (Aglais io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Harilik humal ja Päevapaabusilm · Näe rohkem »
Pärmseened
Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki.
Uus!!: Harilik humal ja Pärmseened · Näe rohkem »
Pärtlipäev
Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.
Uus!!: Harilik humal ja Pärtlipäev · Näe rohkem »
Pruulimine
16. sajandi õlletehas Pruulimine on õlle valmistamine.
Uus!!: Harilik humal ja Pruulimine · Näe rohkem »
Punakas kannatuslill
Punakas kannatuslill (Passiflora incarnata L.) on malpiigialaadsete seltsi kannatuslilleliste sugukonda kannatuslille perekonda kuuluv mitmeaastane ronitaim.
Uus!!: Harilik humal ja Punakas kannatuslill · Näe rohkem »
Reinheitsgebot
Reinheitsgebot (saksa keeles "puhtuskord") on Baierist pärit ja hiljem kogu Saksamaal kehtestatud kvaliteedinõue, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.
Uus!!: Harilik humal ja Reinheitsgebot · Näe rohkem »
Rohesein
pisi alt.
Uus!!: Harilik humal ja Rohesein · Näe rohkem »
Ronitaim
Liaanid metsakoosluses Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.
Uus!!: Harilik humal ja Ronitaim · Näe rohkem »
Rooie Dop Chica Americana IPA
Rooie Dop Chica Americana IPA. Rooie Dop Chica Americana IPA (hollandi keeles "Punapea Chica Americana IPA") on kõrgfermenteeritud Hollandi õlu.
Uus!!: Harilik humal ja Rooie Dop Chica Americana IPA · Näe rohkem »
Siider
Õunasiider Bolzano provintsist Põhja-Itaalias Siider on õunamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook, mille alkoholisisaldus jääb enamasti vahemikku 4,5–7,5%.
Uus!!: Harilik humal ja Siider · Näe rohkem »
Taar
Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.
Uus!!: Harilik humal ja Taar · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Harilik humal ja Taimede loend · Näe rohkem »
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Uus!!: Harilik humal ja Tapa · Näe rohkem »
Tapp
"Tapp" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Harilik humal ja Tapp · Näe rohkem »
Tasmaania vapp
Tasmaania vapp Tasmaania vapp on Austraalia osariigi Tasmaania vapp.
Uus!!: Harilik humal ja Tasmaania vapp · Näe rohkem »
Toidusalutaimede loend
Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.
Uus!!: Harilik humal ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »
Užava alamjooksu looduspark
Užava alamjooksu looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Užava ja Zirase vallas Uzava jõe kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava poldril.
Uus!!: Harilik humal ja Užava alamjooksu looduspark · Näe rohkem »
Ubaleht
Ubaleht (Menyanthes trifoliata L.) on ubaleheliste sugukonda ubalehe perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Uus!!: Harilik humal ja Ubaleht · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Harilik humal ja Vars · Näe rohkem »
Veevalaja (märk)
Veevalaja sümboli kurdlained sümboliseerivad intuitsiooni ja mõistuse ühinemist inimarmastuses Veevalaja (ladina keeles Aquarius) (sümbol ♒︎) on üheteistkümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Harilik humal ja Veevalaja (märk) · Näe rohkem »
Viru õlu
Viru õlu on 5,0-protsendise alkoholisisaldusega pilsneri tüüpi õlu, mida pruulitakse Eestis.
Uus!!: Harilik humal ja Viru õlu · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: Harilik humal ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Harilik humal ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
