Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Harilik lina

Index Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

249 suhted: Ašmiany, Abiajamine, Abja linavabrik, Abja valla lipp, Abja valla vapp, Acheng, Alustainas, Anatoolia, Andresepäev, Antependium, Arechaŭsk, Argitanu, Axams, Üheksavägine, Õlikultuurid, Badeni suurhertsogiriik, Batist, Białyničy, Bielefeld, Bierazino, Biržai, Cambrai, Chemise, Chocimsk, Dassel, Drell, Dundee, Eesti ajalugu, Eesti eksport, Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti põllumajandus, Eesti pronksiaeg, Eesti rahvarõivad, Eesti rauaaeg, Eesti ravimtaimede loend, Eesti viikingiaeg, Ekrüüvärv, Fütokemikaalid, Gorki (Valgevene), Gudrun Sjödén, Hang, Hansa Liit, Harjutanu, Heegeldamine, Heie, Heilongjiang, Hondschoote, Idand, Ignalina, ..., Isolatsioon (ehitus), Itaalia, Jaanituli, Janavičy, Jüri Ruuge, Kaatsad, Kaksikud (märk), Kala-Jüri talu, Kalavõrk, Kaleva kirik, Kalju Paalman, Kaltsad, Kaltsupaber, Kanahändtanu, Kangas, Kangur, Kasciukovičy, Kasepää küla, Kämmal, Kärbis, Kūlupėnai, Köievändad, Külv, Külvipõll, Kesu raba, Kikktanu, Kimalane, Kinešma, Kolme Risti kirik, Kombain (täpsustus), Koorküla Linaleojärv, Korporaal, Kortrijk, Kotiriie, Kreemvalge, Krinoliin, Kruhłaje, Kubu, Kukehändtanu, Kukkurtihane, Lähis-Ida esiaeg, Lübeck, Lõuend, Lõuguti, Lihttanu, Lilltanu, Lina (perekond), Lina (täpsustus), Lina harimine, Lina-raihein, Linaõissinine, Linaõli, Linahari, Linakamm, Linaligu, Linamasin, Linamees, Linaseemned, Linavurr, Linik (riietus), Lontmüts, Looduslikud kiudained, Lutheri vabrik, Magdalena Abakanowicz, Malpiigialaadsed, Marmoreerimine, Mõškin, Meromiktiline veekogu, Metall-lõng, Minnesota, Mulgi valla lipp, Mulgi valla vapp, Narva Linaketramise Manufaktuur, Neitsi (märk), Niin (materjal), Niplispits, Noot (kalandus), Norfolki saar, Osebergi laevmatus, Osnabrück, Paber, Pahmamine, Pahmas, Panemunėlis, Panemunėlise raudteejaam, Panevėžys, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärtlipäev, Püksid, Põld-lehmalill, Põllumajandus, Põlva valla vapp, Põlva vapp, Põlvpüksid, Pearätik, Peo, Perchta, Peter Wetberg, Petus, Pikk-kuub, Piktid, Polištšukid, Poti laat, Pronksiaeg, Pružany, Pulma-aastapäev, Puri, Raats, Räni mõis, Rüü, Reherull, Rehi, Rehielamu, Ribad, Riia ajalugu, Riidest kott, Ristisõjad, Ropsilaud, Ropsimõõk, Ropsimine, Ropsitakud, Sabile, Safloor, Saint-Quentin, Sari (sõel), Süütetaht, Sõmerpalu sovhoos, Sõmerpalu valla vapp, Sõnn (märk), Słonim, Schüttorf, Selgnöör, Sideaine (kunst), Silvester I, Sinine, Slavoonia kuningriik, Taimede loend, Taimehaigused, Taimekasvatus, Takud, Talirüps, Tallinna ajalugu, Tallinna all-linn, Tallinna kunstikogu, Tallinna raekoda, Tallinna sadam, Talu, Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad, Tartu Pank, Tekstiil, Tekstiilkeraamika, Teoorjus, Thomas Burr Osborne, Toidusalutaimede loend, Toile de Jouy, Toksiin, Tootmisliin, Torutanu, Tsüanogeensed glükosiidid, Tsüstiit, Tselluloosi- ja paberitööstus, Tsiistre Linamuuseum, Tuder, Uelzen, Umhausen, Und, Upytė, Urbanipäev, Uusad, Vaalimine, Valgevene vapp, Vammus (ajalooline), Vanakreeka põllumajandus, Vanutamine, Vart (etnograafia), Vasa (laev), Vastlapäev, Vatt (riietus), Värvisafloor, Võinädal, Võrgulina, Vegetatsiooniperiood, Vest, Vibuõng, Vierchniadźvinsk, Viljandi linavabrik, Viljandi valla lipp, Viljandi valla vapp, Vjazniki, Voodilina, Wevelgem, Xerxes I, 18. sajand Eestis, 1833, 1865, 19. sajand Eestis, 2. veebruar, 7. aastatuhat eKr. Laienda indeks (199 rohkem) »

Ašmiany

Linnavaade Ašmiany (transkribeerituna Ašmjanõ) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Ašmiany rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Ašmiany · Näe rohkem »

Abiajamine

Abiajamine või viinutamine (Lõuna-Eestis ka linutamine, Saaremaal ja Virumaal ajamine) oli 20. sajandi alguseni vana külakondlik abistamiskomme, mis seisnes vaestele või tuleõnnetuse ohvritele õlgede, heina, põhu, kartulite, lina vms andmises lonksu viina või õlle vastu.

Uus!!: Harilik lina ja Abiajamine · Näe rohkem »

Abja linavabrik

Abja linavabrik oli 1992.

Uus!!: Harilik lina ja Abja linavabrik · Näe rohkem »

Abja valla lipp

Abja valla lipp Abja valla lipp on Viljandi maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Abja valla lipp.

Uus!!: Harilik lina ja Abja valla lipp · Näe rohkem »

Abja valla vapp

Abja valla vapp Abja valla vapp on Viljandi maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Abja valla vapp.

Uus!!: Harilik lina ja Abja valla vapp · Näe rohkem »

Acheng

Acheng (haldusüksusena hiina keeles 阿城市 'Achengi linn' (Acheng Shi (Āchéng Shì)) ehk Acheng Xian (阿城县 'Achengi maakond'; Azheng Xian zhi (阿城县志)) on linn ja 3. järgu haldusüksus (maakonna õigustega linn) Hiinas Heilongjiangi provintsis, 28,5 km Harbinist lõunakagus Ashi jõe (Ashihe) orus mägede ja tasandike vahel. Haldusüksusena moodustab osa Harbinist kui ringkonna õigustega linnast. Aastal 1909 sai Acheng praeguse nime (varem Ashihe, Ashiho). Linna nimekujud on veel A-ch'eng, A-ch'eng-chen, A-ch'eng-hsien, Ashihho, A-shih-ho, A-shi-ko, Asche-ho. Alates 1987. aastast on ta maakonna õigustega linn. Linna pindala on 2452.1 km² ja selle alla kuulub 11 alevit, 5 valda, 126 küla ja 5 allmaakonda.

Uus!!: Harilik lina ja Acheng · Näe rohkem »

Alustainas

Alustainas, ka tainapõhi (ingl k bottom pastry crust) on taina laiem nimetus, mida kasutatakse kulinaarsetes retseptides ja millega võidakse tähistada eri tainaliikidest valmistatud küpsetiste, kookide ja lahtiste pirukate aluspõhja tainaosa ettevalmistusega seotut.

Uus!!: Harilik lina ja Alustainas · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Harilik lina ja Anatoolia · Näe rohkem »

Andresepäev

Andresepäev (ka Andrusepäev) on 30. november, apostel Andrease mälestuspäev ja eesti rahvakalendri tähtpäev.

Uus!!: Harilik lina ja Andresepäev · Näe rohkem »

Antependium

Antependium (ladina keelest ante 'ees' ja pendēre 'rippuma', mitmus antependia) ehk altarikate, ka altaripõll on kristlikus kirikus kasutatav tekstiil, mis on kinnitatud altari ülemise serva külge.

Uus!!: Harilik lina ja Antependium · Näe rohkem »

Arechaŭsk

Arechaŭsk, ka Arechi-Vydryca (transkribeerituna Arehhavsk,poola keeles Orzechowsk, vanasti ka Wydryce) on alev Valgevenes Viciebski oblastis Orša rajoonis. Arechaŭski külanõukogu halduskeskus. Alevis asub keskkool, kultuurimaja, raamatukogu, lisaks on seal veel muusikakool. Arechaŭski alevis asub kondensaatorite tehas «Лантан», linnuvabrik, lina töötkemise ettevõte. Lisaks toodetakse ehitusmaterjale. Arechaŭskis asub Valgevene vanim elektrijaam.

Uus!!: Harilik lina ja Arechaŭsk · Näe rohkem »

Argitanu

Argitanu on ajalooliselt valgest linasest riidest väike igapäevane tanu, mida kandsid eeskätt Muhu naised.

Uus!!: Harilik lina ja Argitanu · Näe rohkem »

Axams

Axams on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Axams · Näe rohkem »

Üheksavägine

Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.

Uus!!: Harilik lina ja Üheksavägine · Näe rohkem »

Õlikultuurid

Õlikultuuride hulka kuuluvad taimed, kelle seemned või viljad sisaldavad palju taimeõlisid ja keda kasvatatakse õli saamiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Õlikultuurid · Näe rohkem »

Badeni suurhertsogiriik

Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.

Uus!!: Harilik lina ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »

Batist

Batist, ka cambric on kammlõngast kootud peenekoeline õhuke ja poolläbipaistev labases siduses kangas, mida algselt valmistati linast, tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvillkiudu ja puuvilla ning polüestri segu.

Uus!!: Harilik lina ja Batist · Näe rohkem »

Białyničy

Białyničy keskväljak Białyničy (poola keeles Białynicze, valgevene-eesti transkriptsioonis Bjalõnitšõ) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Białyničy rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Białyničy · Näe rohkem »

Bielefeld

Bielefeld on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Uus!!: Harilik lina ja Bielefeld · Näe rohkem »

Bierazino

Bierazino (transkribeerituna Berazino, leedu keeles Berazino, poola keeles Berezyna) on linn Valgevenes Minski oblastis, Bierazino rajooni ja Bierazino külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Bierazino · Näe rohkem »

Biržai

pisi Biržai (poola Birże, Žemaidi keeles Biržā, saksa keeles Birsen) on linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Biržai rajooni ja Širvėna valla halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Biržai · Näe rohkem »

Cambrai

Cambrai (hollandi keeles Kamerijk, saksa keeles Kamerich, vanem õigekirjutus Cambray) on linn Prantsusmaal Nordi departemangus.

Uus!!: Harilik lina ja Cambrai · Näe rohkem »

Chemise

Chemise (prantsuse keeles chemise 'särk') on alates keskajast kasutusel olnud lisa-raamatuümbris, mille servad olid raamatu enda mõõdust pikemad, nii et neid sai mähkida raamatu ümber.

Uus!!: Harilik lina ja Chemise · Näe rohkem »

Chocimsk

Chocimski Püha Kolmainu kirik Chocimsk (transkribeerituna Hotsimsk, poola keeles Chocimsk) on alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Chocimski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Chocimsk · Näe rohkem »

Dassel

Keskaegne müür ja vahvärkhoone Dassel on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis.

Uus!!: Harilik lina ja Dassel · Näe rohkem »

Drell

Drell ehk drellriie on liitkangas, mis on saadud lõime- ja koepindse toimse või lõime- ja koepindse atlassi ühendamisel.

Uus!!: Harilik lina ja Drell · Näe rohkem »

Dundee

Dundee on linn Suurbritannias Šotimaal Firth of Tay ääres Põhjamere lähedal.

Uus!!: Harilik lina ja Dundee · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti eksport

Eesti eksport on Eestis toodetud kaupade või toodete turustamine väljaspool Eestit.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti eksport · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti põllumajandus

Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti põllumajandus · Näe rohkem »

Eesti pronksiaeg

Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »

Eesti rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti rahvarõivad · Näe rohkem »

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »

Eesti ravimtaimede loend

Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.

Uus!!: Harilik lina ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »

Ekrüüvärv

Ekrüüvärv (prantsuskeelne écru 'toorkangas' tähendab töötlemata või pleegitamata kangast, ladina keelest crudus 'toores'), tänapäeva tootetutvustustes ka ekrüüvalge on kahvatu- kuni helebeež värvus, mis vastab ligikaudu pleegitamata linase või siidkanga värvusele.

Uus!!: Harilik lina ja Ekrüüvärv · Näe rohkem »

Fütokemikaalid

Fütokemikaalid (ingl k phytochemicals) on taimedes sisalduvad looduslikud ühendid, mis tagavad taime kasvu, paljunemise, immuunvastuse, kaitse ja palju muud.

Uus!!: Harilik lina ja Fütokemikaalid · Näe rohkem »

Gorki (Valgevene)

Horki (transkribeerituna Gorki, poola keeles Horki, vanasti ka Hory-Horki, leedu keeles Horkai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Horki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Gorki (Valgevene) · Näe rohkem »

Gudrun Sjödén

Gudrun Sjödén (neiupõlvenimi Rådevik; sündinud 5. juuni 1941) on rootsi moekunstnik ja ettevõtja, omanimelise kaubamärgi looja.

Uus!!: Harilik lina ja Gudrun Sjödén · Näe rohkem »

Hang

Sõnnikuhark Hang ehk hark ehk vigla ehk vigel on tööriist.

Uus!!: Harilik lina ja Hang · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Harilik lina ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harjutanu

Harjutanu on ajalooliselt linasest riidest pappalusel toestatud esikülje ja kaarja ülaäärega, kuni 25 cm kõrge tanu.

Uus!!: Harilik lina ja Harjutanu · Näe rohkem »

Heegeldamine

pisi Heegeldamine on heegelnõela abil lõngast tekstiilesemete (heegeldiste) valmistamine.

Uus!!: Harilik lina ja Heegeldamine · Näe rohkem »

Heie

Hei(d)e (inglise keeles roving) on rahvapärases tekstiilinduses villa-, lina- või takukiudude kimp, mis on võetud koonlast või kraasitud villarullist.

Uus!!: Harilik lina ja Heie · Näe rohkem »

Heilongjiang

Heilongjiang (lihtsustatud hiina kirjas 黑龙江, traditsioonilises hiina kirjas 黑龍江, Heilongjiang (Hēilóngjiāng)) ehk Heilongjiangi provints (黑龙江省, Heilongjiang Sheng (Hēilóngjiāng Shěng)) on Hiina provints riigi kirdenurgas, riigi 1.

Uus!!: Harilik lina ja Heilongjiang · Näe rohkem »

Hondschoote

Hondschoote (hollandi keelest; tänapäevases hollandi kirjapildis Hondschote) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Wormhouti kantonis.

Uus!!: Harilik lina ja Hondschoote · Näe rohkem »

Idand

Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.

Uus!!: Harilik lina ja Idand · Näe rohkem »

Ignalina

Ignalina (poola Ignalino) on linn Leedus Utena maakonnas, Ignalina rajooni ja Ignalina valla keskus.

Uus!!: Harilik lina ja Ignalina · Näe rohkem »

Isolatsioon (ehitus)

Soojustuse uuendamine hoonel Isolatsioon on iga materjal, mida kasutatakse ehitise isoleerimise eesmärgil.

Uus!!: Harilik lina ja Isolatsioon (ehitus) · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Harilik lina ja Itaalia · Näe rohkem »

Jaanituli

"Jaanituli". Amandus Adamsoni maal, 1906 Jaanituli (Lõuna-Eestis jaanik, Lääne-Eestis ja Harjumaal jaanis(te)tuli) on jaanilaupäeva õhtul süüdatav suurem tuli; pidu selle ümber.

Uus!!: Harilik lina ja Jaanituli · Näe rohkem »

Janavičy

Janavičy (transkribeerituna Janavitšõ, poola keeles Janowicze) on alev Valgevenes Viciebski oblastis Viciebski rajoonis.

Uus!!: Harilik lina ja Janavičy · Näe rohkem »

Jüri Ruuge

Jüri Ruuge (20. september 1916 Tartu – 2001) oli eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja.

Uus!!: Harilik lina ja Jüri Ruuge · Näe rohkem »

Kaatsad

Kaatsad olid Võru ja Setu murdes, samuti saarte murdes vanaaegsed linased või takused pikad meeste püksid.

Uus!!: Harilik lina ja Kaatsad · Näe rohkem »

Kaksikud (märk)

Rooma number II esindab Kaksikute kaksikloomust Kaksikud (ladina keeles Gemini) (♊) on kolmas sodiaagimärk.

Uus!!: Harilik lina ja Kaksikud (märk) · Näe rohkem »

Kala-Jüri talu

Kala-Jüri talu. Juurde ehitatud verandaga elumaja Kala-Jüri talu (rahvasuus ka Kalari) asub Järvamaal Paide linnas Valasti külas (kuni 1939. aastani Kuksema vallas ja seejärel kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini Roosna-Alliku vallas).

Uus!!: Harilik lina ja Kala-Jüri talu · Näe rohkem »

Kalavõrk

Kalavõrk on eriline hõre kangas, millest valmistatakse kalapüüniseid.

Uus!!: Harilik lina ja Kalavõrk · Näe rohkem »

Kaleva kirik

Raili ja Reima Pietilä kavandatud kirik on üks Soome omapärasemaid kirikuid. Kiriku tagumine külg Kaleva kirik (soome keeles Kalevan kirkko) on kirik Tamperes Kaleva linnaosas.

Uus!!: Harilik lina ja Kaleva kirik · Näe rohkem »

Kalju Paalman

Kalju Paalman (sündinud 27. augustil 1948 Räpina vallas Võrumaal) on Eesti põllumajandusteadlane.

Uus!!: Harilik lina ja Kalju Paalman · Näe rohkem »

Kaltsad

Kaltsad (ka kaldsad või kalsad) on etnograafias vanemat tüüpi kitsaste säärtega pikad püksid.

Uus!!: Harilik lina ja Kaltsad · Näe rohkem »

Kaltsupaber

Kaltsupaber on linastest ja puuvillastest kaltsudest valmistatud paber.

Uus!!: Harilik lina ja Kaltsupaber · Näe rohkem »

Kanahändtanu

Kanahändtanu on ajalooliselt valgest linasest riidest tärgeldatud või pappalusel koonusekujuline pikema või lühema sopiga tihedate püstkurdudega tanu.

Uus!!: Harilik lina ja Kanahändtanu · Näe rohkem »

Kangas

Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Harilik lina ja Kangas · Näe rohkem »

Kangur

Kangur on kutseline kangakuduja.

Uus!!: Harilik lina ja Kangur · Näe rohkem »

Kasciukovičy

pisi Kasciukovičy (transkribeerituna Kastsjukovitšõ, poola keeles Kościukowicze või Kostiukowicze, leedu keeles Kasciukovičai või Kosciukovičai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kasciukovičy rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Kasciukovičy · Näe rohkem »

Kasepää küla

Kasepää laululava Tiheda külas 2022. aasta juulis Kasepää (18. sajandi kaartidel Kassepä; venepärane nimi Kazepil) on küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Peipsi järve kaldal.

Uus!!: Harilik lina ja Kasepää küla · Näe rohkem »

Kämmal

Kämmal on käelaba osa, eriti selle sisepool randmest sõrmedeni.

Uus!!: Harilik lina ja Kämmal · Näe rohkem »

Kärbis

Kärbis oli vilja, heina, linade jms kuivatamiseks kasutatud kuni 2 m pikkune oksatüügastega tugipuu.

Uus!!: Harilik lina ja Kärbis · Näe rohkem »

Kūlupėnai

Kūlupėnai kirik Kūlupėnai on küla Leedus Kretinga rajoonis, Kūlupėnai valla halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Kūlupėnai · Näe rohkem »

Köievändad

Köievändad olid varasemal ajal lina või kanepi sõõretest köie keede ja nendest köie keerutamise riist.

Uus!!: Harilik lina ja Köievändad · Näe rohkem »

Külv

pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.

Uus!!: Harilik lina ja Külv · Näe rohkem »

Külvipõll

Külvipõll on endisaegne linasest või takusest riidest tehtud pikk ja lai kaela riputatav põll, milles külvamisel ajal kanti viljaseemet.

Uus!!: Harilik lina ja Külvipõll · Näe rohkem »

Kesu raba

Kesu raba asub Rapla maakonna ja Pärnu maakonna piiril.

Uus!!: Harilik lina ja Kesu raba · Näe rohkem »

Kikktanu

Kikktanu on ajalooliselt linasest riidest tärgeldatud või pappalusel koonusekujuline lühema sopiga lilltikandiga kaunistatud tanu.

Uus!!: Harilik lina ja Kikktanu · Näe rohkem »

Kimalane

Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Harilik lina ja Kimalane · Näe rohkem »

Kinešma

Kinešma on linn Venemaal Ivanovo oblastis Volga jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.

Uus!!: Harilik lina ja Kinešma · Näe rohkem »

Kolme Risti kirik

Kolme Risti kirik Kolme Risti kirik ehk Vuoksenniska kirik (soome keeles Kolmen Ristin kirkko või Vuoksenniskan kirkko) on kirik Soomes Imatra Vuoksenniska linnaosas.

Uus!!: Harilik lina ja Kolme Risti kirik · Näe rohkem »

Kombain (täpsustus)

Kombain on mitmest korraga töötavast, kuid eri operatsioone sooritavast masinast koosnev keeruline liitmasin.

Uus!!: Harilik lina ja Kombain (täpsustus) · Näe rohkem »

Koorküla Linaleojärv

Linaleojärv (ka Linaleotse järv, Koorküla Linajärv, Linajärv) on järv Lõuna-Eesti Valgamaal Tõrva vallas.

Uus!!: Harilik lina ja Koorküla Linaleojärv · Näe rohkem »

Korporaal

Korporaal (ladina keelest corpus 'ihu') on väike nelinurkne aluslinik, mis laotatakse armulaualiturgia ajaks altarile ja mille peal pühitsetakse leiba ja veini.

Uus!!: Harilik lina ja Korporaal · Näe rohkem »

Kortrijk

Kortrijk (prantsuse Courtrai) on linn Belgias Lääne-Flandria provintsis.

Uus!!: Harilik lina ja Kortrijk · Näe rohkem »

Kotiriie

Kotiriidest tehtud kott Kotiriie on labase sidusega jäme riie, mis on kootud lina-, kanepi- või džuudikiududest.

Uus!!: Harilik lina ja Kotiriie · Näe rohkem »

Kreemvalge

Kreemvalge ehk kreemikas ehk koorekarva on värvitoon, mis on kollakas või beeži varjundiga valge, piimakoore või elevandiluu värvi.

Uus!!: Harilik lina ja Kreemvalge · Näe rohkem »

Krinoliin

Krinoliini raamistik (pilt 1856. aastast) Hobusejõhvist tehtud krinoliin aastast 1840 Krinoliin on kleidi tugikonstruktsioon, mis hoiab kleiti kohevamana ning toetab ja toob esile tema keerukaid vorme.

Uus!!: Harilik lina ja Krinoliin · Näe rohkem »

Kruhłaje

Kruhłaje (poola keeles Kruhłe, valgevene-eesti transkriptsioonis Kruglaje) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kruhłaje rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Kruhłaje · Näe rohkem »

Kubu

Kubu on suur kimp keskelt kokkuköidetud õlgi, linu, heinu, ube või hagu.

Uus!!: Harilik lina ja Kubu · Näe rohkem »

Kukehändtanu

Kukehändtanu ehk ratastanu on ajalooliselt valgest linasest riidest tärgeldatud või pappalusel kaarekujulise ristkroogetes sopiga tanu.

Uus!!: Harilik lina ja Kukehändtanu · Näe rohkem »

Kukkurtihane

Kukkurtihase pesa Kukkurtihane (Remiz pendulinus) on kukkurtihaslaste sugukonda kukkurtihase perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Harilik lina ja Kukkurtihane · Näe rohkem »

Lähis-Ida esiaeg

Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed) Lähis-Ida eelajalugu annab ülevaate selle piirkonna arhailisest perioodist.

Uus!!: Harilik lina ja Lähis-Ida esiaeg · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Harilik lina ja Lübeck · Näe rohkem »

Lõuend

Lõuend Alusraamile kinnitatud lõuend Lõuend on lina-, kanepi- või džuudikiududest kootud labase sidusega riie, millele pärast alusraamile kinnitamist ja kruntimist tehakse maaling.

Uus!!: Harilik lina ja Lõuend · Näe rohkem »

Lõuguti

Lõuguti, ka kolgispuu oli linavarte lahtimurdmise tööriist.

Uus!!: Harilik lina ja Lõuguti · Näe rohkem »

Lihttanu

Lihttanu on ajalooliselt valgest linasest riidest madal pehme tanu, mida kanti eeskätt Lõuna-Eestis.

Uus!!: Harilik lina ja Lihttanu · Näe rohkem »

Lilltanu

Lihttanu on ajalooliselt valgest linasest riidest madal pehme tanu, mida kanti eeskätt Põhja-Eestis, peamiselt Virumaal ja Järvamaal, aga ka Läänemaal ja Kihnus.

Uus!!: Harilik lina ja Lilltanu · Näe rohkem »

Lina (perekond)

Lina (Linum L.) on taimeperekond linaliste sugukonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Lina (perekond) · Näe rohkem »

Lina (täpsustus)

Lina on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Harilik lina ja Lina (täpsustus) · Näe rohkem »

Lina harimine

Lina harimine oli toorlina töötlemine puhta linakiu eraldamiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Lina harimine · Näe rohkem »

Lina-raihein

Lina-raihein (Lolium remotum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Harilik lina ja Lina-raihein · Näe rohkem »

Linaõissinine

Linaõissinine ehk linaõiesinine on üks sinistest värvitoonidest, hele kahvatu sinine värvus, mis sarnaneb hariliku lina õie värvusega.

Uus!!: Harilik lina ja Linaõissinine · Näe rohkem »

Linaõli

Linaõli Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.

Uus!!: Harilik lina ja Linaõli · Näe rohkem »

Linahari

Linahari, ka häkkel oli ropsitud linade sugemise riist ning Euroopas üldtuntud.

Uus!!: Harilik lina ja Linahari · Näe rohkem »

Linakamm

Linakamm oli kammi- või mõõgakujuline hambuline puust tööriist, millega siluti müügile viidavaid linu enne ja pärast puntrasse sidumist.

Uus!!: Harilik lina ja Linakamm · Näe rohkem »

Linaligu

Linaligu on looduslikust veekogust eraldatud osa või maa sisse kaevatud auk (linaleoauk), kus leotati linavarsi, et need kiudude küljest lahti tuleksid.

Uus!!: Harilik lina ja Linaligu · Näe rohkem »

Linamasin

Linamasin oli linavartelt luude lahtimurdmise masin.

Uus!!: Harilik lina ja Linamasin · Näe rohkem »

Linamees

Linamees, ka linapoiss, oli alus linakuparde kuivatamiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Linamees · Näe rohkem »

Linaseemned

Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Uus!!: Harilik lina ja Linaseemned · Näe rohkem »

Linavurr

Linavurr oli linaropsimismasin.

Uus!!: Harilik lina ja Linavurr · Näe rohkem »

Linik (riietus)

Linik, ka pealina, on pikk käterätitaoline linane rätik, mis oli põline abielunaiste pea- ja õlakate Ida-Euroopa rahvastel.

Uus!!: Harilik lina ja Linik (riietus) · Näe rohkem »

Lontmüts

Lontmüts (Tartu ja Võru murdes), ka kõrvik (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, mis sarnaneb läkiläkiga.

Uus!!: Harilik lina ja Lontmüts · Näe rohkem »

Looduslikud kiudained

Looduslikud kiudained on kiudained, mis on pärit looduslikest allikatest, nagu taimed, loomad või mineraalid, ja mida saab kasutada ilma neid keemiliselt muundamata.

Uus!!: Harilik lina ja Looduslikud kiudained · Näe rohkem »

Lutheri vabrik

A.

Uus!!: Harilik lina ja Lutheri vabrik · Näe rohkem »

Magdalena Abakanowicz

Osa installatsioonist "Nierozpoznani" Poznańi tsitadellis "Mutant" Marta Magdalena Abakanowicz-Kosmowska (20. juuni 1930 Falenty – 20. aprill 2017 Varssavi) oli Poola tekstiilikunstnik ja skulptor.

Uus!!: Harilik lina ja Magdalena Abakanowicz · Näe rohkem »

Malpiigialaadsed

Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.

Uus!!: Harilik lina ja Malpiigialaadsed · Näe rohkem »

Marmoreerimine

Tagakaane sisemus 1842. aastal Šotimaal ilmunud raamatust. ''Encyclopædia Britannica'', 7. väljaanne Paberi marmoreerimine, ka tilgatrükk või veepildikunst, on veepinnale kujutise loomise meetod, mille abil saab luua mustreid, mis on sarnased siledale marmorile või mõnele muule kivimile.

Uus!!: Harilik lina ja Marmoreerimine · Näe rohkem »

Mõškin

Mõškin (vene keeles Мышкин) on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Mõškini rajooni keskus.

Uus!!: Harilik lina ja Mõškin · Näe rohkem »

Meromiktiline veekogu

Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.

Uus!!: Harilik lina ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »

Metall-lõng

Metall-lõng või metallniit on ühe komponendina vääris- või muud metalli sisaldav riba, lõng või niit, mida kasutatakse kaunistuseks luksuslikes tekstiilides kas sissekootuna, tikandina, pitsiks põimituna, pealeõmmelduna (couching ehk Buhhaara tikand) või mõnel muul viisil.

Uus!!: Harilik lina ja Metall-lõng · Näe rohkem »

Minnesota

Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.

Uus!!: Harilik lina ja Minnesota · Näe rohkem »

Mulgi valla lipp

Mulgi valla lipp Mulgi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Mulgi valla lipp.

Uus!!: Harilik lina ja Mulgi valla lipp · Näe rohkem »

Mulgi valla vapp

Mulgi valla vapp Mulgi valla vapp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Mulgi valla vapp.

Uus!!: Harilik lina ja Mulgi valla vapp · Näe rohkem »

Narva Linaketramise Manufaktuur

Narva Linaketramise Manufaktuur oli Narvas tegutsenud tekstiiliettevõte.

Uus!!: Harilik lina ja Narva Linaketramise Manufaktuur · Näe rohkem »

Neitsi (märk)

Neitsi glüüf kujutab nisupäid hoidvat neitsit, mis sümboliseerib tähemärgi viljakat loomust Neitsi (ladina keeles Virgo; sümbol ♍︎) on kuues sodiaagimärk.

Uus!!: Harilik lina ja Neitsi (märk) · Näe rohkem »

Niin (materjal)

köie valmistamine Niin (ka niinekiud) on taime niinest saadud tarbematerjal.

Uus!!: Harilik lina ja Niin (materjal) · Näe rohkem »

Niplispits

pisi Niplispits ehk niplis on tekstiilitehnika, mille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel.

Uus!!: Harilik lina ja Niplispits · Näe rohkem »

Noot (kalandus)

Noot oli kalapüügivõrk, mis koosnes pikkadest veoköitest, tiibadest ja kotikujulisest pärast.

Uus!!: Harilik lina ja Noot (kalandus) · Näe rohkem »

Norfolki saar

Norfolki, Nepeani ja Phillipi saare kaart Norfolki saar on Austraaliale kuuluv saar Vaikse ookeani lõunaosas, mis moodustab koos Nepeani saare ja Phillipi saarega Norfolki saare ala.

Uus!!: Harilik lina ja Norfolki saar · Näe rohkem »

Osebergi laevmatus

Osebergi laev Oslo viikingilaevade muuseumis Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.

Uus!!: Harilik lina ja Osebergi laevmatus · Näe rohkem »

Osnabrück

Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.

Uus!!: Harilik lina ja Osnabrück · Näe rohkem »

Paber

Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).

Uus!!: Harilik lina ja Paber · Näe rohkem »

Pahmamine

Pahmamine (murdes ka tallutamine, lõunaeesti murretes ja Hiiumaal sõtkutamine) oli suvivilja peksmine viljaladet ehk pahmast tallates.

Uus!!: Harilik lina ja Pahmamine · Näe rohkem »

Pahmas

Pahmas oli kuivatatud suvivilja või linakuparde kiht, mis oli rehealusesse maha laotatud, et seda hiljem peksta, hobustega tallata või reherulliga rullida.

Uus!!: Harilik lina ja Pahmas · Näe rohkem »

Panemunėlis

Panemunėlise kirik Panemunėlis (vene keeles Понемунь, Понѣмунекъ) on alev Leedus Rokiškise rajoonis Panemunėlise vallas.

Uus!!: Harilik lina ja Panemunėlis · Näe rohkem »

Panemunėlise raudteejaam

Panemunėlise raudteejaam on raudteejaama tüüpi asula Leedus Rokiškise rajoonis, Panemunėlise valla halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Panemunėlise raudteejaam · Näe rohkem »

Panevėžys

Panevėžys (on Leedu suuruselt viies linn; Panevėžysi rajooni, Velžysi valla ja Panevėžysi valla keskus. Asub Leedu põhjaosas Nevėžyse jõe kaldal, Via Baltica ääres. Panevėžys asub merepinnast 61 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Daugavpilsi vaheline raudtee, ka algab sealsest raudteejaamast Aukštaitija kitsarööpmeline raudtee. Linna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis. Panevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut (Kalnapilis), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha, piima ja lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB "Lietkabelis", radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB "ADAX" ja UAB "Panevėžio Aurida", mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Kuni 2006. aastani oli suurim ettevõte kineskoope valmistav AB "Ekranas". Vaatamisväärsusteks on 1929. aastal valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik 1803. aastast, Peeter-Pauli kirik 1835. aastast, kabel 1939. aastast, õigeusu kirik 1892. aastast, vanausuliste kirik 1926. aastast, luteri kirik 1854. aastast, draamateatri hoone 1925. aastast ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.

Uus!!: Harilik lina ja Panevėžys · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Harilik lina ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärtlipäev

Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.

Uus!!: Harilik lina ja Pärtlipäev · Näe rohkem »

Püksid

Teksapüksid Püksid (ka püks) on alakeha kattev pikkade, poolpikkade või lühikeste säärtega pealisrõivas, samuti vastav alusrõivas (ka ilma säärteta).

Uus!!: Harilik lina ja Püksid · Näe rohkem »

Põld-lehmalill

Põld-lehmalill (Vaccaria hispanica) on nelgiliste sugukonda lehmalille perekonda kuuluv rohttaim, oma perekonna ainus liik.

Uus!!: Harilik lina ja Põld-lehmalill · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Harilik lina ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Põlva valla vapp

Põlva valla vapp Põlva valla vapp on Põlva maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Põlva valla vapp.

Uus!!: Harilik lina ja Põlva valla vapp · Näe rohkem »

Põlva vapp

Põlva vapp Põlva vapp oli Eesti haldusüksuse Põlva linna vapp.

Uus!!: Harilik lina ja Põlva vapp · Näe rohkem »

Põlvpüksid

Põlvpüksid on põlvedeni või veidi allapoole põlve ulatuvate säärtega püksid, harilikult poiste või meeste pealisrõivana.

Uus!!: Harilik lina ja Põlvpüksid · Näe rohkem »

Pearätik

Pearätik (ka rätt) on naiste peakate – ruudukujuline diagonaalselt kokkumurtud rätik, mille otsad sõlmitakse kokku lõua all, harvemini kukla taga.

Uus!!: Harilik lina ja Pearätik · Näe rohkem »

Peo

Peo, ka pihu, oli rahvapärane linamõõt.

Uus!!: Harilik lina ja Peo · Näe rohkem »

Perchta

Frigg ehk Holle ehk Perchta ketramas Böömi kuningriigis1910. aastal Perchteni sandid Austrias 1892. aastal või (eesti keeles: Bertha), tuntud ka kui ja muud variatsioonid, oli kunagi tuntud kui Alpide paganlik jumalanna Ülem-Saksamaa ja Austria Alpide piirkondades.

Uus!!: Harilik lina ja Perchta · Näe rohkem »

Peter Wetberg

Peter Wetberg (ka Petrus Wettberg, Wettberch, Wetberch) (suri enne 14. novembrit 1491) oli Saare-Lääne piiskop 1471–1491.

Uus!!: Harilik lina ja Peter Wetberg · Näe rohkem »

Petus

Petus oli naiste särgi peal kantud lahtine ristkülikukujuline rinnaesine ning seda kanti külaskäikudel ja pidulikel juhtudel.

Uus!!: Harilik lina ja Petus · Näe rohkem »

Pikk-kuub

Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreniEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).

Uus!!: Harilik lina ja Pikk-kuub · Näe rohkem »

Piktid

Piktid olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad Forthi ja Clyde'i jõest põhja pool.

Uus!!: Harilik lina ja Piktid · Näe rohkem »

Polištšukid

Polištšukid umbes 1916. aastal Polištšukid ehk polesjelased (ukraina keeles поліщуки) on ukrainlaste etnograafiline rühm.

Uus!!: Harilik lina ja Polištšukid · Näe rohkem »

Poti laat

Poti laat on traditsiooniline laat Raplamaal Märjamaa vallas, millele pandi alus 19.

Uus!!: Harilik lina ja Poti laat · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Harilik lina ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Pružany

Pružany ehk Pružanõ (leedu Pružanai, poola Prużana, jidiši פרוזשענע, Pruzhani, transkribeerituna Pružanõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pružany rajooni ja Pružany külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Pružany · Näe rohkem »

Pulma-aastapäev

Pulma-aastapäev on iga aastal tähistatud pulma aastapäev, millel on tavaliselt oma nimetus, kombed ja traditsioonid.

Uus!!: Harilik lina ja Pulma-aastapäev · Näe rohkem »

Puri

Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Puri · Näe rohkem »

Raats

Raats ehk linaraats on kammi meenutav riist, millega vanasti eemaldati linataime kupraid varte küljest (kupardamine).

Uus!!: Harilik lina ja Raats · Näe rohkem »

Räni mõis

Räni mõis (varem Seamõisa) (saksa keeles Renningshof, varem Zeamoise) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Räni mõis · Näe rohkem »

Rüü

Rüü on põhitähenduses kehakate, rõivas, ka eriotstarbeline rõivas, ametirüü.

Uus!!: Harilik lina ja Rüü · Näe rohkem »

Reherull

Reherull (ka rehetamp) oli hobuse jõul mööda viljaladet ringiveetav jäme puurull.

Uus!!: Harilik lina ja Reherull · Näe rohkem »

Rehi

Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.

Uus!!: Harilik lina ja Rehi · Näe rohkem »

Rehielamu

Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.

Uus!!: Harilik lina ja Rehielamu · Näe rohkem »

Ribad

Ribad (võru murdes: rasud, ainsuses: rask) olid vanasti linase või villase riide ribad, mis mähiti ümber säärte.

Uus!!: Harilik lina ja Ribad · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Harilik lina ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riidest kott

Riidest kott on puuvillasest, linasest või muust tekstiilist valmistatud kott esemete kandmiseks või pakendamiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Riidest kott · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Harilik lina ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Ropsilaud

Ropsilaud oli kolmel jalal olev laud, millel murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.

Uus!!: Harilik lina ja Ropsilaud · Näe rohkem »

Ropsimõõk

Ropsimõõk oli puust ühe teraga noakujuline tööriist, millega murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.

Uus!!: Harilik lina ja Ropsimõõk · Näe rohkem »

Ropsimine

Ropsimine (lõunaeesti murdes roobitsemine, Võru murdes rabamine) on lõugutatud linade puhastamine linaluudest ehk murtud linavarte puitunud kihtidest ropsimõõga või ropsimasina abil.

Uus!!: Harilik lina ja Ropsimine · Näe rohkem »

Ropsitakud

Ropsitakud, ka eietakud või roogetakud olid lina ropsimisel väljalangenud lühikesed ja jämedad linakiud.

Uus!!: Harilik lina ja Ropsitakud · Näe rohkem »

Sabile

Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Sabile · Näe rohkem »

Safloor

url-olek.

Uus!!: Harilik lina ja Safloor · Näe rohkem »

Saint-Quentin

Raekoda Saint-Quentin on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.

Uus!!: Harilik lina ja Saint-Quentin · Näe rohkem »

Sari (sõel)

Sari Mihkli Talumuuseumis Avinurme mees sarjakehasid valmistamas (enne 1937) Sari on suur hõre sõel vilja tuulamiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Sari (sõel) · Näe rohkem »

Süütetaht

Süütetaht ehk hõõgtaht on süütlite läitmiseks kasutatav abivahend, mis kujutab endast kaaliumsalpeetriga immutatud puuvilla- või linakiududest nööri.

Uus!!: Harilik lina ja Süütetaht · Näe rohkem »

Sõmerpalu sovhoos

Sõmerpalu sovhoos oli sovhoos Võru rajoonis Sõmerpalu külanõukogus.

Uus!!: Harilik lina ja Sõmerpalu sovhoos · Näe rohkem »

Sõmerpalu valla vapp

Sõmerpalu valla vapp Sõmerpalu valla endine vapp Sõmerpalu valla vapp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Sõmerpalu valla vapp.

Uus!!: Harilik lina ja Sõmerpalu valla vapp · Näe rohkem »

Sõnn (märk)

Sõnni sümboli moodustavad sõnni pea ja sarved, mis tähistavad selle tähemärgi jõudu ja otsusekindlust Sõnn (ladina keeles Taurus) (♉) on teine sodiaagimärk.

Uus!!: Harilik lina ja Sõnn (märk) · Näe rohkem »

Słonim

Słonim (transkribeerituna Slonim) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Słonimi rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Słonim · Näe rohkem »

Schüttorf

Schüttorf on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Hollandi ja Vestfaali (Nordrhein-Westfalen) piiri ääres.

Uus!!: Harilik lina ja Schüttorf · Näe rohkem »

Selgnöör

Selgnöör (ka emanöör, merel selis) oli jäme kahekordne kanepist või linast nöör, mida kasutati kalapüügil ridaõngede osana.

Uus!!: Harilik lina ja Selgnöör · Näe rohkem »

Sideaine (kunst)

Sideaineid kasutatakse kunstis värvipigmendi osakeste kooshoidmiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Sideaine (kunst) · Näe rohkem »

Silvester I

Silvester I (ka Sylvester I) oli paavst 314–335.

Uus!!: Harilik lina ja Silvester I · Näe rohkem »

Sinine

Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.

Uus!!: Harilik lina ja Sinine · Näe rohkem »

Slavoonia kuningriik

Slavoonia kuningriik aastal 1849 Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868.

Uus!!: Harilik lina ja Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Taimede loend

Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.

Uus!!: Harilik lina ja Taimede loend · Näe rohkem »

Taimehaigused

Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilisi protsesse, mis tekivad taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel.

Uus!!: Harilik lina ja Taimehaigused · Näe rohkem »

Taimekasvatus

Taimekasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega.

Uus!!: Harilik lina ja Taimekasvatus · Näe rohkem »

Takud

Takud on linadest eraldatud lühemate kiudude ja linaluukatkendite segu.

Uus!!: Harilik lina ja Takud · Näe rohkem »

Talirüps

Brassica rapa spp olefeira Talirüps (Brassica rapa spp. oleifera) kaheaastane, külmakindel ristõieline taim.

Uus!!: Harilik lina ja Talirüps · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Harilik lina ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna all-linn

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.

Uus!!: Harilik lina ja Tallinna all-linn · Näe rohkem »

Tallinna kunstikogu

Tallinna kunstikogu on Tallinna Linnavalitsusele kuuluv kunstikogu.

Uus!!: Harilik lina ja Tallinna kunstikogu · Näe rohkem »

Tallinna raekoda

Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Uus!!: Harilik lina ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.

Uus!!: Harilik lina ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.

Uus!!: Harilik lina ja Talu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad

DNA analüüsiga tuvastati muumia autentsus Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogude kolm ehtsat Vana-Egiptuse muumiat.

Uus!!: Harilik lina ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi muumiad · Näe rohkem »

Tartu Pank

Tartu Pank oli aastatel 1868–1940 tegutsenud pank.

Uus!!: Harilik lina ja Tartu Pank · Näe rohkem »

Tekstiil

Valik tavalisemaid tekstiilitüüpe. Vasakult: puuvill, samet, trükitud puuvill, kalingur, vilt, satään, siid, kotiriie, polüester- ja puuvillkiust segakangas Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust.

Uus!!: Harilik lina ja Tekstiil · Näe rohkem »

Tekstiilkeraamika

Tekstiilkeraamika on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma.

Uus!!: Harilik lina ja Tekstiilkeraamika · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Uus!!: Harilik lina ja Teoorjus · Näe rohkem »

Thomas Burr Osborne

Thomas Burr Osborne (5. august 1859 New Haven, Connecticut – 29. jaanuar 1929 New Haven) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.

Uus!!: Harilik lina ja Thomas Burr Osborne · Näe rohkem »

Toidusalutaimede loend

Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.

Uus!!: Harilik lina ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »

Toile de Jouy

Detail Oberkampfi vabriku kangast, mille muster on trükitud vaskplaadilt Klassitsistlik kangamustri kujundus, joonistus pruuni tindiga paberil, 1817–1818 Toile de Jouy (prantsuse keeles 'Jouy kangas') oli labases siduses peen puuvillane või linane kangas, mille valgele kuni naturaalvalgele põhjale olid trükitud ühe- või mitmevärvilised figuraalsed stseenid maastiku taustal; kangast toodeti Prantsusmaal Versailles' lähedal Jouy-en-Josasi vabrikus.

Uus!!: Harilik lina ja Toile de Jouy · Näe rohkem »

Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.

Uus!!: Harilik lina ja Toksiin · Näe rohkem »

Tootmisliin

Tootmisliin on tehases loodud järjestikuste toimingute kogum, kus materjalid viiakse läbi rafineerimisprotsessi, et toota lõpptoodet, mis sobib edasiseks tarbimiseks; või on detailid kokku pandud valmistoote valmistamiseks.

Uus!!: Harilik lina ja Tootmisliin · Näe rohkem »

Torutanu

Torutanu on ajalooliselt linasest riidest tärgeldatud või pappalusel koonusekujuline pikema või lühema sopiga tanu, mida kanti peamiselt Viljandimaa põhjaosas ja Pärnumaal.

Uus!!: Harilik lina ja Torutanu · Näe rohkem »

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.

Uus!!: Harilik lina ja Tsüanogeensed glükosiidid · Näe rohkem »

Tsüstiit

Tsüstiit ehk põiepõletik ehk kusepõiepõletik (ladina keeles cystitis) on imetajate kusepõie põletik (tavaliselt koos alumiste kuseteede infektsiooniga).

Uus!!: Harilik lina ja Tsüstiit · Näe rohkem »

Tselluloosi- ja paberitööstus

Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.

Uus!!: Harilik lina ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Näe rohkem »

Tsiistre Linamuuseum

Tsiistre Linamuuseum on muuseum Võrumaal Rõuge vallas Tsiistre külas.

Uus!!: Harilik lina ja Tsiistre Linamuuseum · Näe rohkem »

Tuder

Tuder (Camelina) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Tuder · Näe rohkem »

Uelzen

Hundertwasseri raudteejaam Uelzenis Uelzen (ametlikult Hansalinn Uelzen, saksa Hansestadt Uelzen, alamsaksa Ülz'n) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa kirdeosas, Uelzeni kreisi keskus.

Uus!!: Harilik lina ja Uelzen · Näe rohkem »

Umhausen

Umhausen Stuibeni juga Umhausen on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Imsti ringkonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Umhausen · Näe rohkem »

Und

Und on elussöödaga õngpüünis, millel on nööri külge kinnitatud üks kuni kolm konksuEesti rahvakultuuri leksikon.

Uus!!: Harilik lina ja Und · Näe rohkem »

Upytė

Upytė on küla (endine alev) Leedus Panevėžysi rajoonis, Upytė valla halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Upytė · Näe rohkem »

Urbanipäev

Urbanipäev on 25. mail ja kirikukalendris on see päev paavst Urbanus I surmapäev.

Uus!!: Harilik lina ja Urbanipäev · Näe rohkem »

Uusad

Uusad (ka huusad) olid läänemurdes vanaaegsed valgest ja hallist linasest, takusest või villasest riidest meeste püksid.

Uus!!: Harilik lina ja Uusad · Näe rohkem »

Vaalimine

Vaalimine on ajalooline tekstiilitöötlemise tehnika, millega triigiti ja vormiti niisket kangast.

Uus!!: Harilik lina ja Vaalimine · Näe rohkem »

Valgevene vapp

Valgevene vapp on Valgevene Vabariigi ametlik riigivapp.

Uus!!: Harilik lina ja Valgevene vapp · Näe rohkem »

Vammus (ajalooline)

Vammus (saksa keeles wams, prantsuse keeles pourpoint, jupon, inglise keeles doublet, itaalia keeles farsetto) on kehasse töödeldud lõikega ja esikinnisega meestejakk, mis kujunes turvise all kantavast polsterdatud ja üle puusade ulatuvast esikinnisega jakist.

Uus!!: Harilik lina ja Vammus (ajalooline) · Näe rohkem »

Vanakreeka põllumajandus

Oliivide korjamine. Briti Muuseum Põllumajandus oli Vana-Kreeka majanduse alus.

Uus!!: Harilik lina ja Vanakreeka põllumajandus · Näe rohkem »

Vanutamine

Vanutamine (ka uhtmine) on aurutatud või kuuma veega niisutatud villase materjali (tavaliselt kanga) hõõrumine või muljumine eesmärgiga muuta materjal vastupidavamaksEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Harilik lina ja Vanutamine · Näe rohkem »

Vart (etnograafia)

Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.

Uus!!: Harilik lina ja Vart (etnograafia) · Näe rohkem »

Vasa (laev)

Vasa on Rootsi sõjalaev, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).

Uus!!: Harilik lina ja Vasa (laev) · Näe rohkem »

Vastlapäev

Vastlakuklid on Eestis üks traditsioonilisi vastlatoite Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.

Uus!!: Harilik lina ja Vastlapäev · Näe rohkem »

Vatt (riietus)

Vatt (läänemurdes ja Mulgi murdes pelts, lõunaeesti murretes pihtsärk) oli etnograafias villane mõnes kohas kuni poole reieni ulatuv hõlmadega meeste pihtkuub.

Uus!!: Harilik lina ja Vatt (riietus) · Näe rohkem »

Värvisafloor

url-olek.

Uus!!: Harilik lina ja Värvisafloor · Näe rohkem »

Võinädal

Maslenitsa tähistamine Ukrainas 2020. aastal Võinädal (võru murdes maslenitsa, ka maaselits; vene keeles Масленица) on idaslaavi rahvastel õigeusu kalendris nädal enne suurt paastu, see tähendab kaheksandal nädalal enne ülestõusmispühi tähistatav ja nädal aega kestev püha.

Uus!!: Harilik lina ja Võinädal · Näe rohkem »

Võrgulina

Võrgulina on sõlmkoeline hõre kangas, mida kooti lõngast, niidist või nöörist.

Uus!!: Harilik lina ja Võrgulina · Näe rohkem »

Vegetatsiooniperiood

Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.

Uus!!: Harilik lina ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »

Vest

pisi Kootud vest Vest on ülakeha kattev ilma varrukateta riietusese.

Uus!!: Harilik lina ja Vest · Näe rohkem »

Vibuõng

Vibuõng ehk lihtõng (ka ussõng, vaglaõng) koosneb konksust, nöörist ja vibust ehk õngeridvast.

Uus!!: Harilik lina ja Vibuõng · Näe rohkem »

Vierchniadźvinsk

Vierchniadźvinsk (transkribeerituna Verhnjadzvinsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Vierchniadźvinski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Harilik lina ja Vierchniadźvinsk · Näe rohkem »

Viljandi linavabrik

Viljandi linavabrik oli Viljandis tegutsenud linatööstusettevõte.

Uus!!: Harilik lina ja Viljandi linavabrik · Näe rohkem »

Viljandi valla lipp

Viljandi valla lipp Viljandi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Viljandi valla lipp.

Uus!!: Harilik lina ja Viljandi valla lipp · Näe rohkem »

Viljandi valla vapp

Viljandi valla vapp Viljandi valla vapp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Viljandi valla vapp.

Uus!!: Harilik lina ja Viljandi valla vapp · Näe rohkem »

Vjazniki

Vjazniki (vene Вязники) on linn Venemaal Vladimiri oblastis, Vjazniki rajooni keskus.

Uus!!: Harilik lina ja Vjazniki · Näe rohkem »

Voodilina

Kokkuvolditud sinine voodilina James Garfieldi linade vahetus Voodilina on tekstiilitükk, millega kaetakse voodis madrats ja mille peal lamatakse.

Uus!!: Harilik lina ja Voodilina · Näe rohkem »

Wevelgem

Wevelgem on hollandikeelne vald Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Kortrijki haldusringkonnas.

Uus!!: Harilik lina ja Wevelgem · Näe rohkem »

Xerxes I

Xerxes I kuju Hadishi palees Persepolises Xerxes I (pärsia خشیارشا; vanapärsia Xšaya-ṛšā; heebrea אחשורוש; kreeka Ξέρξης; ladina Xerses; umbes 519 eKr – 4. august 465 eKr) oli Pärsia neljas suurkuningas.

Uus!!: Harilik lina ja Xerxes I · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Harilik lina ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1833

1833.

Uus!!: Harilik lina ja 1833 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Harilik lina ja 1865 · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Harilik lina ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Harilik lina ja 2. veebruar · Näe rohkem »

7. aastatuhat eKr

7.

Uus!!: Harilik lina ja 7. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Lina, Linane kangas, Linum usitatissimum.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »