30 suhted: Aasta puu, Augstroze mõis, Õuna-pihlakakoi, Eesti pärismaised puud, Eesti ravimtaimede loend, Gjerstadi vald, Harzi rahvuspark, Kastikuloo kasvukohatüüp, Klenovský Vepor, Laanemetsad, Langekare, Loometsad, Must aroonia, Nõmmeniit, Palumetsad, Pihlakas, Pinki järve looduspark, Pooppuu, Puu, Rammu saar, Saarnaki laid, Sääse, Serbia kuusk, Sorgu, Suur Pihlakare, Suur-Pakri, Taimede loend, Tammiski nukk, Toidusalutaimede loend, Tuhkpihlakas.
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Aasta puu · Näe rohkem »
Augstroze mõis
Augstroze mõis (saksa keeles Schloß Hochrosen, läti keeles Augstrozes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Augstroze mõis · Näe rohkem »
Õuna-pihlakakoi
Õuna-pihlakakoi (Argyresthia conjugella) on liik liblikalisi sugukonnast võrgendikoilased (Yponomeutidae) (või teise süsteemi järgi sugukonnast Argyresthiidae).
Uus!!: Harilik pihlakas ja Õuna-pihlakakoi · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Gjerstadi vald
Gjerstadi vald on vald Norras Agderi maakonnas Risøri lähedal sisemaal Vestfold og Telemargi maakonna piiri ääres.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Gjerstadi vald · Näe rohkem »
Harzi rahvuspark
Vaade Leistenklippelt Brockenile Vaade Brockeni tipust Harzi rahvuspark (saksa keeles Nationalpark Harz) on looduskaitseala Saksamaa Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaadel.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Harzi rahvuspark · Näe rohkem »
Kastikuloo kasvukohatüüp
Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Kastikuloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Klenovský Vepor
thumb Klenovský Vepor on mägi Vepori mäestikus Slovakkias.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Klenovský Vepor · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Langekare
Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Langekare · Näe rohkem »
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Loometsad · Näe rohkem »
Must aroonia
Must aroonia (Sorbaronia mitschurinii, ka must pihlaroonia, aedaroonia) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv heitlehine põõsastaim, mille marjadel on raviv toime.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Must aroonia · Näe rohkem »
Nõmmeniit
Nõmmeniidud on kõige hõredama ja kidurama taimestikuga aruniidud.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Nõmmeniit · Näe rohkem »
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Palumetsad · Näe rohkem »
Pihlakas
Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Pihlakas · Näe rohkem »
Pinki järve looduspark
Pinki järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas Ēdole vallas Pinki järve ja väiksemate ümbruskonna järvede kallastel.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Pinki järve looduspark · Näe rohkem »
Pooppuu
Pooppuu (Sorbus intermedia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Pooppuu · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Puu · Näe rohkem »
Rammu saar
Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Rammu saar · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Sääse
Sääse Sääse on Tallinna Mustamäe linnaosa asum.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Sääse · Näe rohkem »
Serbia kuusk
Serbia kuusk (Picea omorika) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Serbia kuusk · Näe rohkem »
Sorgu
Sorgu (rootsi ja saksa keeles Sorkholm) on 5,88 hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiust 5,5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Sorgu · Näe rohkem »
Suur Pihlakare
Suur Pihlakare (ka Pärnlaid, Suur-Pihlalaid, Suur-Pihla) on 0,43 hektari suurune saar (laid) Hiiumaa laidude maastikukaitsealal Soonlepa lahes.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Suur Pihlakare · Näe rohkem »
Suur-Pakri
Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Suur-Pakri · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Taimede loend · Näe rohkem »
Tammiski nukk
Tammiski nukk suvel 2006 Kassari lahele. Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Tammiski nukk · Näe rohkem »
Toidusalutaimede loend
Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »
Tuhkpihlakas
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) on roosõieliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda ja pihlakate perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Harilik pihlakas ja Tuhkpihlakas · Näe rohkem »