Kiiremini kui brauser!
203 suhted: A. H. Tammsaare tee, Aasta puu, Abruka, Abruka looduskaitseala, Ambur (märk), Armeenia, Astravase mõis, Audru mõis, Avinurme pärnad, Šveitsi platoo, Žamysłaŭli mõis, Bauņi mõis, Bēne mõis, Bormaņi mõis, Boskett, Carl von Linné, Cheiron, Dole, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti pärismaised puud, Eesti ravimtaimede loend, Eesti samblikud, Enel Sander, Ervita, Ervita mõis, Euroopa aasta puu, Feistritz an der Gail, Forseliuse park, Gulbinėnai mõis, Haabjas, Hajciuniški mõis, Harilik puuvõõrik, Harilik toomingas, Hárslevelű, Härgla mõis, Holstre pärnad, Iidase pärn, Ilmandu-Sepa pärn, Ilumäe hiiepärn, Jaanimardi pärn, Jõõpre pärnad, Jõemetsa pärn, Jõepark, Jõgeva mõis, Jussi loodusrada, Kabala mõis (Pilistvere), Kapa männik, Karjapasun, Karlova park, ..., Karusselja pärn, Kassari küla, Kassinaerilaadsed, Kastna hiiemäe pärn, Kühnerti aed, Külimit, Kõiguste pärn, Kergu hiiepärn, Keskpark, Kesselaid, Kiidjärve, Kiidjärve mõis, Kiikla mõis, Kilp, Kirna mõis, Kirna mõisa kalmistu, Koidu park, Kosk, Kulautuva, Kuna, Kunstiliik, Kuusalu kiriku põlispuud, Laane pärn, Laima, Laiuse, Laiuse pärn, Laki I kvartal, Lammimets, Lampėdžiai, Laudtee, Läänepärn, Läti sümbolid, Leheroheline (värvus), Leht, Lehtse mõis, Lembitu park (Tallinn), Lepiku pärnad, Lignereuil, Lihhenoindikatsioon, Lindau saar, Lippmaa pärn, Loodna valla lipp, Lukšiai, Luunja mõisa park, Maarjamäe ohvripärn, Malnava mõis, Marssal Mannerheimi ratsamonument, Matrjoška, Mõntu park, Meeproduktiivsus, Meetaimed, Mesoliitikum, Metsatüüp, Mohni, Mohni pärn, Mooste mõis, Mursi pärnad, Mustamäe linnaosa, Nabala-Paekna matkarada, Nangijaala, Nätsi-Võlla looduskaitseala, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Niasviži loss, Niin (materjal), Nikerdamine, Norra kiviaeg, Nurtu pärn, Ohne, Oti pärn, Paežeriai mõis, Paide, Paide ajalugu, Pakktaru, Pant (kalandus), Partizansk, Patkuli vaateplats, Pähklike, Pärn (perekond), Pärnaroheline, Pärnselja, Pärnu rannapark, Põlendiku pärnad, Pehmelehtpuud, Pinki järve looduspark, Pirgu mõisa park, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Preilikivi, Presidendi allee, Primorje krai, Pudivere mõis, Puit, Puitehistöö, Purtse Hiiemäe ohvripärn, Putuktolmlemine, Raudonė loss, Ravimtaimeteed, Rõuge põlispuud, Reņģe mõis, Renavase mõis, Roosiaed, Rootsi, Saan, Saarnaki laid, Sabaku pärnad, Sadama villa, Saku mõis, Salevere Salumägi, Salumetsad, Sarapiku pärnad, Sasmaka Ebajumalate pärn, Satelliitöölane, Sõmerpalu mõisa park, Setu kannel, Sinimütsik, Sipa pärn, Slovaki karst, Slovakkia, Soorinna, Surju mõis, Suurelehine pärn, Suuremõisa park, Taimede loend, Täri pärn, Türi paberivabrik, Tõravere, Tondi tänav, Tondimõisa park, Tondisaar, Trapene, Tuletael, Tveri oblast, Uduvere ohvripärn Riinu, Ulica Kubusia Puchatka, Ummik (nõu), Ungurmuiža mõis, Vahenurme ohvripärn Kai, Vahenurme ohvripärn Mai, Vaher (perekond), Vana-Antsla mõisa park, Vanale pärn, Vārve vald, Väike-Saadu pärnad, Väike-Ulila pärn, Väimela, Väimela mõisa park, Veelikse hiiepärn, Veisiejai regionaalpark, Veske pärn, Vištytise regionaalpark, Viisud, Virussaare rabasaar, Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar, 2-eurone münt. Laienda indeks (153 rohkem) »
A. H. Tammsaare tee
Staabihoone, Tammsaare tee 25 Sauna- ja vahtkonnahoone, Tammsaare tee 56 ja 58 Sööklahoone, Tammsaare tee 64 A. H. Tammsaare tee (varem Järve tee) on 3,75 kilomeetri pikkune tänav Tallinnas Kesklinna, Kristiine ja Mustamäe linnaosas.
Uus!!: Harilik pärn ja A. H. Tammsaare tee · Näe rohkem »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Harilik pärn ja Aasta puu · Näe rohkem »
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Harilik pärn ja Abruka · Näe rohkem »
Abruka looduskaitseala
Lippmaa pärn looduskaitsealal Veesilm Abruka looduskaitsealal Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel.
Uus!!: Harilik pärn ja Abruka looduskaitseala · Näe rohkem »
Ambur (märk)
Õhku lendav nool sümboliseerib seda tähemärki tagantkihutavat otsirännakut Ambur (ladina keeles Sagittarius) (sümbol ♐︎) on üheksas sodiaagimärk.
Uus!!: Harilik pärn ja Ambur (märk) · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Harilik pärn ja Armeenia · Näe rohkem »
Astravase mõis
Astravase mõisa peahoone Astravase mõis (leedu Astravo dvaras) on endine mõis Leedus Biržai rajoonis Biržais Astravase linnaosas.
Uus!!: Harilik pärn ja Astravase mõis · Näe rohkem »
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Uus!!: Harilik pärn ja Audru mõis · Näe rohkem »
Avinurme pärnad
Avinurme pärnad on kolm kaitsealust pärna Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme asulas Avinurme kooli juures.
Uus!!: Harilik pärn ja Avinurme pärnad · Näe rohkem »
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Uus!!: Harilik pärn ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »
Žamysłaŭli mõis
Žamysłaŭli mõisa peahoone Žamysłaŭli mõis ehk Žamõslavli mõis (Жамыслаўскaя сядзіба) on endine mõis Valgevenes Hrodna oblastis Iŭje rajoonis, Subotniki külanõukogus Žamysłaŭli asulas.
Uus!!: Harilik pärn ja Žamysłaŭli mõis · Näe rohkem »
Bauņi mõis
Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Bauņi mõis · Näe rohkem »
Bēne mõis
Bēne mõisa peahoone Bēne mõis (läti keeles Bēnes muiža, saksa keeles Behnen) on mõis Lätis Auce piirkonnas Bēne vallas Bēnes.
Uus!!: Harilik pärn ja Bēne mõis · Näe rohkem »
Bormaņi mõis
Bormaņi mõis (ka Trapene mõis, saksa keeles Treppenhof, läti keeles Bormaņu muiža, ka Trapenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Bormaņi mõis · Näe rohkem »
Boskett
Boskett on väike salu; barokkpargis või -aias kunstiliselt kujundatud põõsastik või salu.
Uus!!: Harilik pärn ja Boskett · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik pärn ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Cheiron
"Cheiron ja Achilleus" John Singer Sargent, umbes 1922–1925 Cheiron (ladinapäraselt Chiron) on kreeka mütoloogias kentaur.
Uus!!: Harilik pärn ja Cheiron · Näe rohkem »
Dole
Osa Dole saarest ja Daugava ääres asunud mõisate (Katlekalen, Steinholm, Jungfernhoff) kaart. Johann Christoph Brotze (1793) Dole on jõesaar Lätis Daugava jões.
Uus!!: Harilik pärn ja Dole · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Harilik pärn ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Harilik pärn ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Harilik pärn ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Harilik pärn ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Eesti samblikud
Eesti samblike ja samblikel parasiidi või saprotroofina kasvavate seente nimekiri sisaldab kokku 1146 taksonit (seisuga november 2011), sh 1132 liiki ja 13 liigisisest ühikut; neist 926 liiki (+ 13 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 176 liiki (+ 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 30 liiki on saprotroofsed.
Uus!!: Harilik pärn ja Eesti samblikud · Näe rohkem »
Enel Sander
Enel Sander (aastani 1976 Enel Jaanits; 24. märts 1953 Tartu – 18. oktoober 2015 Tallinn) oli eesti botaanik ja lihhenoloog.
Uus!!: Harilik pärn ja Enel Sander · Näe rohkem »
Ervita
Ervita on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Ervita · Näe rohkem »
Ervita mõis
Mõisa peahoone Ervita mõisa tuuleveski vare Ervita mõis (saksa keeles Erwita) oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis.
Uus!!: Harilik pärn ja Ervita mõis · Näe rohkem »
Euroopa aasta puu
Orissaare staadioni tamm valiti 2015. aastal Euroopa aasta puuks Tamme-Lauri tamm pälvis 2016. aasta võistlusel 7. koha Järvselja kuningamänd pälvis 2022. aasta võistlusel 13. koha Euroopa aasta puu on võistlus, mis sai alguse 2011.
Uus!!: Harilik pärn ja Euroopa aasta puu · Näe rohkem »
Feistritz an der Gail
Feistritz an der Gail (sloveeni: Bistrica na Zilji) on linn Austria Kärnteni liidumaa Villachi maaringkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Feistritz an der Gail · Näe rohkem »
Forseliuse park
Forseliuse park Forseliuse park on park Tartus.
Uus!!: Harilik pärn ja Forseliuse park · Näe rohkem »
Gulbinėnai mõis
Gulbinėnai mõisa peahoone Gulbinėnai mõis (leedu Gulbinėnų dvaras) on endine mõis Leedus Pasvalysi rajoonis Krinčinase vallas Gulbinėnais.
Uus!!: Harilik pärn ja Gulbinėnai mõis · Näe rohkem »
Haabjas
Haabjas Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat, paat, mis on loodud ühest puu Ühepuupaat vikitsitaadid *https://haabjas.com/ Haabjaveeb *http://haabjas.blogspot.com/ Haabjablogi * Jaan Keerdo, https://www.slideshare.net/Ruukel/haabjaehituse-teoreetilised-phimtted-ja-praktilised-lahendused Haabjaehituse teoreetilised põhimõtted ja praktilised lahendused, Magistritöö kultuuriväärtuste säilitamise erialal, Tartu Ülikool 2011 *https://rahvakultuur.ee/2021/06/07/yhepuulootsiku-ehitamine-ja-kasutus-soomaal/ Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu: Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutus Soomaal *https://haabjas.com/maailmakaart/ Ühepuupaatide leviku maailmakaart *https://parnu.postimees.ee/6929619? Haabjas pürib UNESCO kultuuripärandi nimistusse, postimees.ee, 22. märts 2020 Kategooria:Paadid.
Uus!!: Harilik pärn ja Haabjas · Näe rohkem »
Hajciuniški mõis
Hajciuniški mõisa peahoone Hajciuniški mõis ehk Gaitsjuniški mõis on mõis Valgevenes Hrodna oblastis Voranava rajoonis Kanvieliški külanõukogus Hajciuniški asulas.
Uus!!: Harilik pärn ja Hajciuniški mõis · Näe rohkem »
Harilik puuvõõrik
arukase okstel Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim.
Uus!!: Harilik pärn ja Harilik puuvõõrik · Näe rohkem »
Harilik toomingas
Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.
Uus!!: Harilik pärn ja Harilik toomingas · Näe rohkem »
Hárslevelű
"Hárslevelű" (slovaki keeles "Lipovina", rumeenia keeles "Frunza de tei", saksa keeles "Lindenblättriger" ja prantsuse keeles "Feuille de Tilleul"; nimi tähendab kõigis keeltes pärnalehte) on Ungari ja Slovakkia valge viinamarjasort.
Uus!!: Harilik pärn ja Hárslevelű · Näe rohkem »
Härgla mõis
Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.
Uus!!: Harilik pärn ja Härgla mõis · Näe rohkem »
Holstre pärnad
Holstre pärnad on 17 kaitsealust pärna Viljandi maakonnas Viljandi vallas Holstre külas Holstre Kooli aias.
Uus!!: Harilik pärn ja Holstre pärnad · Näe rohkem »
Iidase pärn
Iidase pärn on kaitsealune pärn Rapla maakonnas Kehtna vallas Vastja külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Iidase pärn · Näe rohkem »
Ilmandu-Sepa pärn
Ilmandu-Sepa pärn on Raplamaal Märjamaa vallas Kivi-Vigala–Avaste tee ääres 4,7 kilomeetri kaugusel Kivi-Vigalast Ilmandu-Sepa talu juures asuv põlispuu.
Uus!!: Harilik pärn ja Ilmandu-Sepa pärn · Näe rohkem »
Ilumäe hiiepärn
Ilumäe hiiepärn (2010) Ilumäe hiiepärn enne 1940. aastat Ilumäe hiiepärn (ka Hiieniinepuu, Hiiepärn, Hiiepuu, Püha niinepuu ja Marie niinepuu) ja tema juurte alt varem voolanud Ilumäe Silmaallikas asuvad Lahemaal Haljala vallas Ilumäe külas Kõnnu mäel.
Uus!!: Harilik pärn ja Ilumäe hiiepärn · Näe rohkem »
Jaanimardi pärn
Jaanimardi pärn on kaitsealune pärn Rapla maakonnas Rapla vallas Mõisaaseme külas endise Jaanimardi talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Jaanimardi pärn · Näe rohkem »
Jõõpre pärnad
Jõõpre pärnad (ka Jõõpre kooli pärnad) on 8-9 kaitsealust pärna Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas Jõõpre külas Jõõpre kooli alal Audru jõe kaldal.
Uus!!: Harilik pärn ja Jõõpre pärnad · Näe rohkem »
Jõemetsa pärn
Jõemetsa pärn on kaitsealune pärn Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõemetsa külas Matsra talu maal.
Uus!!: Harilik pärn ja Jõemetsa pärn · Näe rohkem »
Jõepark
Keila Jõepargi Orjakivi Vasallilinnuse varemed Jõepargis Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitsealune park Keila linnas Keila jõe kaldal (varem oli pargi ala Keila jõest ümbritsetud).
Uus!!: Harilik pärn ja Jõepark · Näe rohkem »
Jõgeva mõis
Jõgeva mõisa härrastemaja Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Jõgeva mõis · Näe rohkem »
Jussi loodusrada
Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Harilik pärn ja Jussi loodusrada · Näe rohkem »
Kabala mõis (Pilistvere)
Kabala mõisa peahoone Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Harilik pärn ja Kabala mõis (Pilistvere) · Näe rohkem »
Kapa männik
Kapa männik (mai 2014) Kapa männik on Kohila alevis asuv männik.
Uus!!: Harilik pärn ja Kapa männik · Näe rohkem »
Karjapasun
Karjapasun (murdes ka pasun, saarte murdes tõri, läänemurdes luik, tartu murdes ja võru murdes piibar) on eesti rahvapill, varem oli karjaste puhkpillEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Harilik pärn ja Karjapasun · Näe rohkem »
Karlova park
Karlova park (ka Karlova mõisa park) on park Tartus Karlova linnajaos.
Uus!!: Harilik pärn ja Karlova park · Näe rohkem »
Karusselja pärn
Karusselja pärn on kaitsealune puu, pärn, Läänemaal Lääneranna vallas Kloostri külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Karusselja pärn · Näe rohkem »
Kassari küla
Kassari on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kassari keskosas.
Uus!!: Harilik pärn ja Kassari küla · Näe rohkem »
Kassinaerilaadsed
Kassinaerilaadsed (Malvales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Harilik pärn ja Kassinaerilaadsed · Näe rohkem »
Kastna hiiemäe pärn
Kastna hiiemäe pärn on Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna külas Kastna hiiemäel kasvav pärn.
Uus!!: Harilik pärn ja Kastna hiiemäe pärn · Näe rohkem »
Kühnerti aed
Kühnerti aed oli haljasala Tallinnas 19. sajandil ja 20. sajandil, Tatari ja Sakala tänava ning Pärnu maantee nurgal.
Uus!!: Harilik pärn ja Kühnerti aed · Näe rohkem »
Külimit
Külimit ehk külvivakk (murdes ka külivakk, Saaremaal külipainand, painand, läänemurdes peks, Lõuna-Eestis seek, Põhja-Eestis kehik; alamsaksapäraselt kylemeth) on põline eesti külvivahend.
Uus!!: Harilik pärn ja Külimit · Näe rohkem »
Kõiguste pärn
Kõiguste pärn on kaitsealune pärn Saare maakonnas Saaremaa vallas Kõiguste külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Kõiguste pärn · Näe rohkem »
Kergu hiiepärn
Kergu hiiepärn Kergu hiiepärn on kaitsealune pärn Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kergu külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Kergu hiiepärn · Näe rohkem »
Keskpark
Kepikõndijad Tartu linna tervisepäeval Keskpargis septembris 2012 Keskpark (ka Kaubahoovi park) on linnaarhitekt Arnold Matteuse juhtimisel loodud regulaarpark Tartu kesklinnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Keskpark · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Harilik pärn ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kiidjärve
Kiidjärve on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Kiidjärve · Näe rohkem »
Kiidjärve mõis
Kiidjärve mõisa ait-kuivati Kiidjärve mõis (saksa keeles Kiddijerw) oli rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Kiidjärve mõis · Näe rohkem »
Kiikla mõis
Kunagise Kiikla mõisa peahoone 2007. aasta detsembris Kiikla mõis (saksa keeles Kiekel) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Harilik pärn ja Kiikla mõis · Näe rohkem »
Kilp
Mongoolia märulipolitsei kilbid Kilp on sõjanduses kasutatav isiklik turviseliik, mõeldud viskerelvade peatamiseks või mõõkade, nuiade, kirveste ja sarnaste relvade löökide kõrvalejuhtimiseks, kas enda ette asetatuna, keha külge kinnitatuna või käes hoituna.
Uus!!: Harilik pärn ja Kilp · Näe rohkem »
Kirna mõis
Mõisa härrastemaja 2023. aasta novembris Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Harilik pärn ja Kirna mõis · Näe rohkem »
Kirna mõisa kalmistu
Kirna mõisa kabeli varemed 2017. aastal Kirna mõisa kalmistu on kalmistu endises Türi kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kirna külas Türi vallas Järva maakonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Kirna mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Koidu park
Koidu park on park Tallinnas Kesklinna linnaosas Uue Maailma asumis.
Uus!!: Harilik pärn ja Koidu park · Näe rohkem »
Kosk
Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.
Uus!!: Harilik pärn ja Kosk · Näe rohkem »
Kulautuva
Akaatsiaallee luulefestival 2009. aastal Kulautuva on alev (endine linn) Leedus Kaunase rajoonis, Kulautuva valla halduskeskus.
Uus!!: Harilik pärn ja Kulautuva · Näe rohkem »
Kuna
Kuna on Horvaatia endine rahaühik, mis oli kasutusel 1994–2022.
Uus!!: Harilik pärn ja Kuna · Näe rohkem »
Kunstiliik
Kunstiliik (saksa keeles Kunstgattung) on kõrvuti stiili, ajastu ja žanriga üks kunsti klassifikatsioone.
Uus!!: Harilik pärn ja Kunstiliik · Näe rohkem »
Kuusalu kiriku põlispuud
Kuusalu kiriku põlispuud Kuusalu kiriku põlispuud on neli kaitsealust põlispuud Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu asulas Kuusalu kiriku ees.
Uus!!: Harilik pärn ja Kuusalu kiriku põlispuud · Näe rohkem »
Laane pärn
Laane pärn oli kaitsealune pärn Tartu maakonnas Elva vallas Tammiste külas Laane talu aias.
Uus!!: Harilik pärn ja Laane pärn · Näe rohkem »
Laima
Laima (ka Laime) on balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Uus!!: Harilik pärn ja Laima · Näe rohkem »
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Uus!!: Harilik pärn ja Laiuse · Näe rohkem »
Laiuse pärn
Laiuse pärn (ka Kuninga pärn) on vana pärn Laiuse kiriku pargis, mille tõenäoliselt istutas Rootsi kuningas Karl XII 1701.
Uus!!: Harilik pärn ja Laiuse pärn · Näe rohkem »
Laki I kvartal
Kadaka tee äärsed ärihooned Mustamäe tee äärsed üheksakorruselised kortermajad Laki tänava äärsed äri- ja tootmishooned Garaažid Tammsaare tee ääres Laki I kvartal on Kadaka asumi allasum Tallinnas Mustamäe linnaosas.
Uus!!: Harilik pärn ja Laki I kvartal · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Harilik pärn ja Lammimets · Näe rohkem »
Lampėdžiai
Lampėdžiai on Kaunase linnaosa, mis asub linna lääneosas Vilijampolė valla territooriumil.
Uus!!: Harilik pärn ja Lampėdžiai · Näe rohkem »
Laudtee
Luhasoo raba laudteeLaudtee on puidust plankudest ehitatud kõrgendatud jalgtee, kõnnitee või teerada, mis võimaldab jalakäijatel ületada märga, habrast või soist maad.
Uus!!: Harilik pärn ja Laudtee · Näe rohkem »
Läänepärn
Läänepärn Taanis Läänepärn (ka hollandi pärn) (Tilia ×europaea) on hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriid.
Uus!!: Harilik pärn ja Läänepärn · Näe rohkem »
Läti sümbolid
Läti sümboolika on Läti riigi ja lätlastega seotud sümboolika.
Uus!!: Harilik pärn ja Läti sümbolid · Näe rohkem »
Leheroheline (värvus)
Leheroheline on üks rohelistest värvitoonidest, enamasti soojatooniline ja küllastatud heledam kuni keskmine lehtede värvi roheline värvus.
Uus!!: Harilik pärn ja Leheroheline (värvus) · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Harilik pärn ja Leht · Näe rohkem »
Lehtse mõis
Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõisa varemed (aprill 2021) Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Lehtse mõis · Näe rohkem »
Lembitu park (Tallinn)
Sibulaküla Tallinna ja Kesklinna raamis Lembitu park asub Tallinnas Sibulaküla asumis Lauteri tänava, Kauka tänava, Vambola tänava ja Lembitu tänava vahel.
Uus!!: Harilik pärn ja Lembitu park (Tallinn) · Näe rohkem »
Lepiku pärnad
Lepiku pärnad on kaitsealused pärnad Rapla maakonnas Rapla vallas Kuimetsa külas endise Lepiku talu lähedal.
Uus!!: Harilik pärn ja Lepiku pärnad · Näe rohkem »
Lignereuil
Loss Lignereuil (pikardi: Lègnereul) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Harilik pärn ja Lignereuil · Näe rohkem »
Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon on keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.
Uus!!: Harilik pärn ja Lihhenoindikatsioon · Näe rohkem »
Lindau saar
Lindau linnulennult Sissesõit Lindau sadamasse.Vasakul: Baierimaa ainuke majakas Lindau on saar Saksamaal Baieri liidumaal Bodeni järve idakaldal.
Uus!!: Harilik pärn ja Lindau saar · Näe rohkem »
Lippmaa pärn
Lippmaa pärn (juuni, 2012) Lippmaa pärn on Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka looduskaitsealal kasvav pärn.
Uus!!: Harilik pärn ja Lippmaa pärn · Näe rohkem »
Loodna valla lipp
Loodna valla lipp Loodna valla lipp oli Eesti haldusüksuse Loodna valla lipp.
Uus!!: Harilik pärn ja Loodna valla lipp · Näe rohkem »
Lukšiai
Lukšiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Lukšiai valla halduskeskus.
Uus!!: Harilik pärn ja Lukšiai · Näe rohkem »
Luunja mõisa park
Luunja mõisa park Luunja mõisa park on Luunja mõisa park, mis asub Luunja alevikus Luunja vallas Tartu maakonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Luunja mõisa park · Näe rohkem »
Maarjamäe ohvripärn
Maarjamäe ohvripärn (kohalikus keelepruugis Maarjamäe pähn) on pärn Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas Läsa talu alal Linte Maarjamäel.
Uus!!: Harilik pärn ja Maarjamäe ohvripärn · Näe rohkem »
Malnava mõis
Malnava mõis (läti keeles Malnavas muiža, poola keeles Małnow) oli mõis Vitebski kubermangus Ludza maakonnas Kārsava vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Malnava mõis · Näe rohkem »
Marssal Mannerheimi ratsamonument
Marssal Mannerheimi ratsamonument Marssal Mannerheimi ratsamonument (soome keeles Marsalkka Mannerheimin ratsastajapatsas) on Soome presidendi marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi auks püstitatud ratsamonument, mis asub Helsingi kesklinnas Mannerheimintie ääres Mannerheimi väljakul.
Uus!!: Harilik pärn ja Marssal Mannerheimi ratsamonument · Näe rohkem »
Matrjoška
Matrjoška Matrjoška (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi: kirevalt maalitud lahtivõetav nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud.
Uus!!: Harilik pärn ja Matrjoška · Näe rohkem »
Mõntu park
Pärn Mõntu pargis Mõntu park (keskkonnaregistri kood KLO1200156) on kaitsealune park Saare maakonnas Saaremaa vallas Mõntu külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Mõntu park · Näe rohkem »
Meeproduktiivsus
Pärnade meeproduktiivus sõltub väga palju aastast ning on tavaliselt tsükililine. Kui ühel aastal on nektarieritus suur ja pärnal õisi palju siis järgmisel aastal on tõenäoliselt vastupidi. Meeproduktiivsus on taimede võime eritada nektarit putukate ligimeelitamiseks.
Uus!!: Harilik pärn ja Meeproduktiivsus · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Harilik pärn ja Meetaimed · Näe rohkem »
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Uus!!: Harilik pärn ja Mesoliitikum · Näe rohkem »
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Uus!!: Harilik pärn ja Metsatüüp · Näe rohkem »
Mohni
Mohni (rootsi keeles Ekholm) on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes.
Uus!!: Harilik pärn ja Mohni · Näe rohkem »
Mohni pärn
Mohni pärn, august 2007. Foto: Ivo Kruusamägi Mohni pärn on looduskaitsealune harilik pärn (Tilia cordata) Mohni saarel.
Uus!!: Harilik pärn ja Mohni pärn · Näe rohkem »
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Mooste mõis · Näe rohkem »
Mursi pärnad
Mursi pärnad on kaitsealusued pärnad Viljandi maakonnas Viljandi vallas Surva külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Mursi pärnad · Näe rohkem »
Mustamäe linnaosa
Sõpruse puiestee Mustamäel Mustamäe linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna edelaosas, mis piirneb läänes Haabersti, lõunas Nõmme ning idas ja põhjas Kristiine linnaosaga.
Uus!!: Harilik pärn ja Mustamäe linnaosa · Näe rohkem »
Nabala-Paekna matkarada
Nabala-Paekna matkarada (NPK) on 10 km pikkune matkarada Eestis Kiili vallas, mis koosneb 15 vaatamisväärsusest.
Uus!!: Harilik pärn ja Nabala-Paekna matkarada · Näe rohkem »
Nangijaala
Nangijaala on väljamõeldud maailm, kuhu Astrid Lindgreni raamatus "Vennad Lõvisüdamed" satuvad pärast surma vennad Lõvisüdamed (Karl ja Joonatan Lõvisüda).
Uus!!: Harilik pärn ja Nangijaala · Näe rohkem »
Nätsi-Võlla looduskaitseala
Nätsi-Võlla looduskaitseala on kaitseala Pärnu linna ja Lääneranna valla territooriumil Pärnu maakonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Nätsi-Võlla looduskaitseala · Näe rohkem »
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
Mustamäe nõlv, Lamekas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril.
Uus!!: Harilik pärn ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala · Näe rohkem »
Niasviži loss
Niasviži loss (ka Njasviži loss või Nesviži loss; valgevene keeles Палацава-замкавы комплекс у Нясьвіжы) on endine Radziwillide loss Valgevenes Minski oblasti Niasviži rajoonis Niasviži linnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Niasviži loss · Näe rohkem »
Niin (materjal)
köie valmistamine Niin (ka niinekiud) on taime niinest saadud tarbematerjal.
Uus!!: Harilik pärn ja Niin (materjal) · Näe rohkem »
Nikerdamine
Nikerdusnoa abil bambudest toidupulgast lõigatud jänes. 2019. aastal Pähklipuust nikerdatud detail restaureeritaval toolil. 2008. aastal Ehisdetaili nikerduse taastamine (heledam osa), vasemal näha nikerdusel kasutatud kumerpeitel. 2003. aasta. Nikerdamine ehk on (puidust, luust vms lõigates töötlemist võimaldavast materjalist) kunstiteoste, ehisdetailide või tarbeesemete voolimine.
Uus!!: Harilik pärn ja Nikerdamine · Näe rohkem »
Norra kiviaeg
Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.
Uus!!: Harilik pärn ja Norra kiviaeg · Näe rohkem »
Nurtu pärn
Nurtu pärn (ka Lebinase (tõotamise) pärnHendrik Relve. Põlispuud. Tallinn: Koolibri, 2003. Lk 160) oli kaitsealune pärn Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ojaäärse külas Oja talu alal Nurtu kaupluse lähedal.
Uus!!: Harilik pärn ja Nurtu pärn · Näe rohkem »
Ohne
Ohne kirik, Grafschaft Bentheimi vanim kirik (osaliselt 13. sajandist Ohne on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Harilik pärn ja Ohne · Näe rohkem »
Oti pärn
Oti pärn on kaitsealune pärn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Arjassaare külas Oti talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Oti pärn · Näe rohkem »
Paežeriai mõis
Paežeriai mõisa peahoone Paežeriai mõis (leedu Paežerių dvaras) on endine mõis Leedus Vilkaviškise rajoonis Šeimena vallas Paežeriais.
Uus!!: Harilik pärn ja Paežeriai mõis · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Harilik pärn ja Paide · Näe rohkem »
Paide ajalugu
Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.
Uus!!: Harilik pärn ja Paide ajalugu · Näe rohkem »
Pakktaru
Pakktaru Pakktaru, murdes ka pakkpuu, oli endisaegne õõnestatud puupakust taru.
Uus!!: Harilik pärn ja Pakktaru · Näe rohkem »
Pant (kalandus)
Pant (ka kolk) oli eesti etnograafias vöö või lint, millega veeti suurt rannanoota.
Uus!!: Harilik pärn ja Pant (kalandus) · Näe rohkem »
Partizansk
Partizanski maastik Partizansk on linn Venemaal Primorje krais.
Uus!!: Harilik pärn ja Partizansk · Näe rohkem »
Patkuli vaateplats
Patkuli vaateplats (november 2011) Patkuli vaateplats (juuli 2017) Patkuli vaateplats (ka Patkuli vaateplatvorm) on vaateplatvorm Tallinna vanalinnas aadressil Rahukohtu tänav 5.
Uus!!: Harilik pärn ja Patkuli vaateplats · Näe rohkem »
Pähklike
Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Harilik pärn ja Pähklike · Näe rohkem »
Pärn (perekond)
Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.
Uus!!: Harilik pärn ja Pärn (perekond) · Näe rohkem »
Pärnaroheline
Pärnaroheline (prantsuse keeles vert tilleul) on kollaka varjundiga heleroheline värvitoon, mis meenutab pärna viljade või õisiku kandelehe värvust.
Uus!!: Harilik pärn ja Pärnaroheline · Näe rohkem »
Pärnselja
Pärnselja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes.
Uus!!: Harilik pärn ja Pärnselja · Näe rohkem »
Pärnu rannapark
Pärnu rannapark on park Pärnus.
Uus!!: Harilik pärn ja Pärnu rannapark · Näe rohkem »
Põlendiku pärnad
Põlendiku pärnad on kaitsealused pärnad Rapla maakonnas Rapla vallas Raela külas Kasearu (endine Põlendiku) talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Põlendiku pärnad · Näe rohkem »
Pehmelehtpuud
Pehmelehtpuudeks ehk peenelehisteks lehtpuudeks nimetatakse kiirekasvulisi hajulisoonelisi puuliike (kask, haab, must ja hall lepp, pärn, pappel, remmelgas).
Uus!!: Harilik pärn ja Pehmelehtpuud · Näe rohkem »
Pinki järve looduspark
Pinki järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas Ēdole vallas Pinki järve ja väiksemate ümbruskonna järvede kallastel.
Uus!!: Harilik pärn ja Pinki järve looduspark · Näe rohkem »
Pirgu mõisa park
Pirgu mõisa park Pirgu mõisa park talvel Pirgu mõisa park talvel Pirgu mõisa park asub Rapla vallas Pirgu külas Angerja–Pirgu–Juuru tee ääres Pirgu mõisa juures.
Uus!!: Harilik pärn ja Pirgu mõisa park · Näe rohkem »
Pirita jõeoru maastikukaitseala
Pirita jõeoru maastikukaitseala jõe vasakkaldal Pirita jõeoru maastikukaitseala on looduskaitseala Tallinna Lasnamäe ja Pirita linnaosas ning Harjumaal Jõelähtme vallas Iru külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Pirita jõeoru maastikukaitseala · Näe rohkem »
Preilikivi
Preilikivi on Kärde mäel asuv kivi, mis märgib Stackelbergide vanima tütre (Margarethe Victoria, sünd. 1882) hauda Kärde mõisa kalmistul.
Uus!!: Harilik pärn ja Preilikivi · Näe rohkem »
Presidendi allee
Presidendi allee on kaitsealune pärnaallee Saare maakonnas Muhu vallas Linnuse külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Presidendi allee · Näe rohkem »
Primorje krai
Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Primorje krai · Näe rohkem »
Pudivere mõis
Pudivere mõis (saksa keeles Poidifer) oli Avanduse mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016), tänapäeva Pudivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Pudivere mõis · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Harilik pärn ja Puit · Näe rohkem »
Puitehistöö
kantsli puitskulptuurid ja ornamentika Puitehistöö on puidust ilu- ja tarbeesemete, ka mööbli ja arhitektuuridetailide valmistamine.
Uus!!: Harilik pärn ja Puitehistöö · Näe rohkem »
Purtse Hiiemäe ohvripärn
Purtse Hiiemäe ohvripärn (ka Purtse ohvripärn) on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Purtse külas Purtse Hiiemäel asuv pärn (ohvripuu) (vaadatud 29.04.2015).
Uus!!: Harilik pärn ja Purtse Hiiemäe ohvripärn · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Harilik pärn ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Raudonė loss
Raudonė loss Raudonė loss (Raudonės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Raudonė vallas Raudonė alevis.
Uus!!: Harilik pärn ja Raudonė loss · Näe rohkem »
Ravimtaimeteed
pisi Ravimtaimeteed on ravitaimedest tehtud tõmmised, mida tarvitatakse inimeste ja loomade haiguste ravimiseks ja ennetamiseks.
Uus!!: Harilik pärn ja Ravimtaimeteed · Näe rohkem »
Rõuge põlispuud
Rõuge põlispuud on kaitsealused põlispuud Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge asulas.
Uus!!: Harilik pärn ja Rõuge põlispuud · Näe rohkem »
Reņģe mõis
Reņģe mõis (Reņģes muiža) on mõis Lätis Salduse piirkonnas Ruba vallas Ruba asula lähistel.
Uus!!: Harilik pärn ja Reņģe mõis · Näe rohkem »
Renavase mõis
Renavase mõisa peahoone Renavase mõis (Renavo dvaras) on endine mõis Leedus Mažeikiai rajoonis Seda vallas Renavase külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Renavase mõis · Näe rohkem »
Roosiaed
Roosiaed (Rosengarten) oli Tallinna linna üks vanemaid avalikke aedu, mis asus 13.–16.
Uus!!: Harilik pärn ja Roosiaed · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Harilik pärn ja Rootsi · Näe rohkem »
Saan
Saan on veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk.
Uus!!: Harilik pärn ja Saan · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Harilik pärn ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Sabaku pärnad
Sabaku pärnad on kaitsealused pärnad Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas Sabaku talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Sabaku pärnad · Näe rohkem »
Sadama villa
Sadama villa hoone sügisel Sadama villa on 1937.
Uus!!: Harilik pärn ja Sadama villa · Näe rohkem »
Saku mõis
Saku mõisa peahoone Saku mõis (saksa keeles Sack; Sack in Kirchspiel Kegel, Harrien) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Saku mõis · Näe rohkem »
Salevere Salumägi
Salevere Salumägi (september 2010) Salevere Salumägi on kõrgendik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Salevere Salumägi · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Harilik pärn ja Salumetsad · Näe rohkem »
Sarapiku pärnad
Sarapiku pärnad (ka Sarapiku mäe pärnad) on 10-13 kaitsealust pärna Harju maakonnas Kuusalu vallas Saunja külas Sarapiku mäel.
Uus!!: Harilik pärn ja Sarapiku pärnad · Näe rohkem »
Sasmaka Ebajumalate pärn
Sasmaka Puusliku pärn, 1999 Sasmaka Ebajumalate pärn (läti keeles Valdemārpils Elku liepa) on Lätis Valdemārpilsis kasvav harilik pärn.
Uus!!: Harilik pärn ja Sasmaka Ebajumalate pärn · Näe rohkem »
Satelliitöölane
Satelliitöölane Satelliitöölane (Eupsilia transversa) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Harilik pärn ja Satelliitöölane · Näe rohkem »
Sõmerpalu mõisa park
Sõmerpalu mõisa park on kaitsealune park Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikus.
Uus!!: Harilik pärn ja Sõmerpalu mõisa park · Näe rohkem »
Setu kannel
Setu kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Uus!!: Harilik pärn ja Setu kannel · Näe rohkem »
Sinimütsik
Sinimütsik (Mycena pseudocorticola (Bres.) Kühner, 1938) on mütsiku perekonda kuuluv seeneliik, mis kasvab tavaliselt sügisel ja talvel samblaga kaetud elavate lehtpuude tüvedel.
Uus!!: Harilik pärn ja Sinimütsik · Näe rohkem »
Sipa pärn
Sipa pärn 2008. aastal Sipa pärn on kaitsealune pärn Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Sipa pärn · Näe rohkem »
Slovaki karst
Slovaki karstimäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) Jelšava linn Slovaki karstimäestik (slovaki Slovenský kras) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Slovaki maagimäestikust.
Uus!!: Harilik pärn ja Slovaki karst · Näe rohkem »
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Uus!!: Harilik pärn ja Slovakkia · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Soorinna · Näe rohkem »
Surju mõis
väljaanne.
Uus!!: Harilik pärn ja Surju mõis · Näe rohkem »
Suurelehine pärn
Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Harilik pärn ja Suurelehine pärn · Näe rohkem »
Suuremõisa park
Suuremõisa park kevadel Suuremõisa park (ka Suuremõisa mõisa park) on Hiiumaa kõige suurem ja esinduslikum park, mis asub Suuremõisa külas Suuremõisa lossi ümber.
Uus!!: Harilik pärn ja Suuremõisa park · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Harilik pärn ja Taimede loend · Näe rohkem »
Täri pärn
Täri pärn (august 2017) Täri pärn on harilik pärn Saare maakonnas Saaremaa vallas Liikülas Täri talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Täri pärn · Näe rohkem »
Türi paberivabrik
Türi paberivabrik (ka Türi paberi- ja puupapivabrik) oli paberivabrik, mis tegutses Türil aastail 1900–1941.
Uus!!: Harilik pärn ja Türi paberivabrik · Näe rohkem »
Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Tõravere · Näe rohkem »
Tondi tänav
Vaade piki Tondi tänavat Linnu tee poolt Tondi sõjaväelinnaku kasarmu hoonete poole (pildi vasakus nurgas) Tondi tänava algus. Vaade Pärnu maantee poole Tondi tänav on tänav Tallinnas, Kesklinna ja Kristiine linnaosas (vastavalt Kitseküla ja Tondi asumis).
Uus!!: Harilik pärn ja Tondi tänav · Näe rohkem »
Tondimõisa park
Tondimõisa park: vaade Tondi tänava poolt, taamal Siili asumi elamud. Talv 2008 Tondimõisa park, varasema nimega Dunteni park, on park Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi tänava, Tammsaare tee ja Nõmme tee vahelisel alal Tondi Selveri vastas.
Uus!!: Harilik pärn ja Tondimõisa park · Näe rohkem »
Tondisaar
Tondisaar (ka Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, Roosisaar) on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril.
Uus!!: Harilik pärn ja Tondisaar · Näe rohkem »
Trapene
Trapene (vananenud eestikeelne nimi Trapani, läti keeles vanasti ka Bormaņi) on küla (vidējciems) Lätis Vidzemes Smiltene piirkonnas Trapene vallas; ühtlasi selle valla halduskeskus.
Uus!!: Harilik pärn ja Trapene · Näe rohkem »
Tuletael
Tuletael (Fomes fomentarius) on seeneliik.
Uus!!: Harilik pärn ja Tuletael · Näe rohkem »
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Uus!!: Harilik pärn ja Tveri oblast · Näe rohkem »
Uduvere ohvripärn Riinu
Uduvere ohvripärn Riinu (august, 2012) Uduvere ohvripärn Riinu on ohvripuu (pärn) Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis.
Uus!!: Harilik pärn ja Uduvere ohvripärn Riinu · Näe rohkem »
Ulica Kubusia Puchatka
Ulica Kubusia Puchatka ('Karupoeg Puhhi tänav') on tänav Varssavis Śródmieście Północne (Põhja-Kesklinna) linnajaos.
Uus!!: Harilik pärn ja Ulica Kubusia Puchatka · Näe rohkem »
Ummik (nõu)
kuusepalgist õõnestatud kirst Ummik on puutüvest õõnestatud, silindri kujuga ning ühe või kahe sisse pandud põhjaga nõu.
Uus!!: Harilik pärn ja Ummik (nõu) · Näe rohkem »
Ungurmuiža mõis
Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Ungurmuiža mõis · Näe rohkem »
Vahenurme ohvripärn Kai
Vahenurme ohvripärn Kai on ohvripuu (pärn) Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vahenurme külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Vahenurme ohvripärn Kai · Näe rohkem »
Vahenurme ohvripärn Mai
Vahenurme ohvripärn Mai on ohvripuu (pärn) Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vahenurme külas.
Uus!!: Harilik pärn ja Vahenurme ohvripärn Mai · Näe rohkem »
Vaher (perekond)
Vaher (Acer L.) on heitlehiste (mõned on igihaljad) puude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Harilik pärn ja Vaher (perekond) · Näe rohkem »
Vana-Antsla mõisa park
Vana-Antsla mõisa park ja teised lähipiirkonna kaitsealused paigad. EKP sekretärid külastasid 1978. aastal Vana-Antsla parki. Tamme kõrval esireas Johannes Käbin (EKP Keskkomitee 1. sekretär), Elmo Saar (Antsla ST direktor), Arnold Rüütel (EKP Keskkomitee sekretär). Tagareas alates tammest: Endel Saia (EKP Võru Rajoonikomitee 1. sekretär), Aare Lang (Antsla ST partorg ja õpetaja). Vana-Antsla mõisa park on kaitsealune park Võru maakonnas Antsla vallas, mis ümbritseb endist Vana-Antsla mõisa.
Uus!!: Harilik pärn ja Vana-Antsla mõisa park · Näe rohkem »
Vanale pärn
Vanale pärn on pärn Järva maakonnas Türi vallas Jõekülas Vanale talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Vanale pärn · Näe rohkem »
Vārve vald
Venta jõgi Vārve vald (läti keeles Vārves pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas.
Uus!!: Harilik pärn ja Vārve vald · Näe rohkem »
Väike-Saadu pärnad
Väike-Saadu pärnad on kaitsealused pärnad, mis kasvavad Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kassi külas Väike-Saadu talu õues.
Uus!!: Harilik pärn ja Väike-Saadu pärnad · Näe rohkem »
Väike-Ulila pärn
Väike-Ulila pärn on kaitsealune pärn Tartu maakonnas Elva vallas Ridakülas Väike-Ulila paikkonnas (varem Väike-Ulila küla) Rehe talu alal.
Uus!!: Harilik pärn ja Väike-Ulila pärn · Näe rohkem »
Väimela
Väimela on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Harilik pärn ja Väimela · Näe rohkem »
Väimela mõisa park
Väimela mõisa park 2013. aasta oktoobris Väimela mõisa park on kaitsealune park Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus.
Uus!!: Harilik pärn ja Väimela mõisa park · Näe rohkem »
Veelikse hiiepärn
Veelikse hiiepärn oli Pärnu maakonnas Saarde vallas Veelikse külas kasvanud pärn.
Uus!!: Harilik pärn ja Veelikse hiiepärn · Näe rohkem »
Veisiejai regionaalpark
Veisiejai kirik Veisiejai regionaalpark (leedu keeles Veisiejų regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Lazdijai rajoonis.
Uus!!: Harilik pärn ja Veisiejai regionaalpark · Näe rohkem »
Veske pärn
Veske pärn on kaitsealune pärn Saare maakonnas Saaremaa vallas Veske külas Mäepere talu lähedal.
Uus!!: Harilik pärn ja Veske pärn · Näe rohkem »
Vištytise regionaalpark
Piliakalnise ja Vištytise järved Vištytise regionaalpark (leedu keeles Vištyčio regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Vilkaviškise rajooni edelaosas.
Uus!!: Harilik pärn ja Vištytise regionaalpark · Näe rohkem »
Viisud
Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Harilik pärn ja Viisud · Näe rohkem »
Virussaare rabasaar
Virussaare rabasaar 2006. aastal Virussaare rabasaar on looduskaitsealune salumetsaga kaetud moreenkõrgendik Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Maima rabas.
Uus!!: Harilik pärn ja Virussaare rabasaar · Näe rohkem »
Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar
Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar (sünnijärgselt Vladimir-Georg-Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov; 14. detsember 1931 Tallinn – 27. jaanuar 2015) oli eesti publitsist, ajaloolane ja filmirežissöör.
Uus!!: Harilik pärn ja Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar · Näe rohkem »
2-eurone münt
Kaheeurone münt on euroalal käibel olev suurima väärtusega münt.
Uus!!: Harilik pärn ja 2-eurone münt · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lõhmus, Niinepuu, Pärn, Pärnapuu, Tilia cordata.
