Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Abava ürgoru looduspark, Alaria alata, Antiseerum, Aordikaar, Carl von Linné, Droog, Durrelli loomapark, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti roomajad, Eesti sood, Erütrotsüüt, Euroopa madude loend, Grīnise looduskaitseala, Harilik rästik, Harilik silenastik, Hariliku rästiku mürk, Hüpertermia, Jacobsoni elund, Kaiseri mäed, Karula pikk jalgsimatkarada, Kassmadu, Kehatemperatuur, Keskmine surmav annus, Kesknärvisüsteem, Kestumine, Kilpnääre, Kilpnäärmehormoonid, Kloaaginääre, Koorküla, Kopulatsioonikork, Laubakilbis, Lüli, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Madukotkas, Mao soomused, Maohammustus, Maolised, Mari Samel, Mürkmadu, Melanism, Mesilasmürk, Mitmikisadus, Moricsala looduskaitseala, Nastik, Neeru-sugusegmendid, Ninakilbis, Oleg, Paigatruudus, ..., Palavik, Paunküla veehoidla, Pärisrästiklased, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Põlendik, Polüandria (zooloogia), Proopiomelanokortiin, Raba, Raiesmik, Rava (Järva), Rästik (perekond), Rästiklased, Rästiklaste mürk, Rästikuhammustuse mürgistus, Rästikumürgi antiseerum, Roomajad, Roomajate loend, Sabalülid, Salevere Salumägi, Sammalhabe, Sigimissüsteemid, Silm, Silmaava, Soomuselised, Soorinna, Sperma, Tömpnina-rästik, Türoksiin, Teriakk, Terra sigillata (ravim), Testosteroon, The Lion and the Cobra, Thor Heyerdahl, Toksiin, Tsütokroom b, Turkana järv, Ukko, Urmas Tartes, Ussiviin, Vasak ühisunearter, Vaskuss, Vastumürk, Väänkael, Vähktõvekorpus, Vererõhk, Vikerkest, Vipera berus bosniensis, Vipera berus nikolskii, Vipera berus sachalinensis, Vipera darevskii, Wetterstein. Laienda indeks (51 rohkem) »
Abava ürgoru looduspark
Abava ürgoru looduspark (läti Abavas senleja) on looduspark Lätis Kuramaal Tukumsi piirkonna Kandava linnas ning Kandava ja Matkule valla territooriumil, Talsi piirkonnas Sabile linnas ning Abava ja Gibuli valla territooriumil, Kuldīga piirkonnas Renda ja Rumba valla territooriumil ning Ventspilsi piirkonnas Ugāle, Zlēkase ja Usma valla territooriumil.
Uus!!: Harilik rästik ja Abava ürgoru looduspark · Näe rohkem »
Alaria alata
Alaria alata on valdavalt karnivooride soolestikus parasiteeriv alaarialiik, kes on maailmas laialt levinud.
Uus!!: Harilik rästik ja Alaria alata · Näe rohkem »
Antiseerum
Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke.
Uus!!: Harilik rästik ja Antiseerum · Näe rohkem »
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Uus!!: Harilik rästik ja Aordikaar · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Harilik rästik ja Droog · Näe rohkem »
Durrelli loomapark
Les Augrès' mõisahoone, Durrell Wildlife Conservation Trusti peakorter pisi pisi Gerald Durrelli kuju Loomapargi sümboli dodo kiviskulptuur loomapargi peasissepääsu juures Durrelli loomapark (inglise keeles Durrell Wildlife Park, varem Jersey loomaaed (Jersey Zoo)) on La Manche'i väina Jersey saarel asuv loomaaed, mille asutas 1958.
Uus!!: Harilik rästik ja Durrelli loomapark · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti roomajad
Kivisisalik Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Arusisalikud Rästik Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Eesti roomajad on Eesti territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti roomajad · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Harilik rästik ja Eesti sood · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Harilik rästik ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Euroopa madude loend
Euroopas elavad looduses järgmised maod.
Uus!!: Harilik rästik ja Euroopa madude loend · Näe rohkem »
Grīnise looduskaitseala
Grīnise looduskaitseala on looduskaitseala (dabas rezervāts) Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Saka vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Grīnise looduskaitseala · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harilik silenastik
Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Harilik silenastik · Näe rohkem »
Hariliku rästiku mürk
Hariliku rästiku mürgiks (ladina venenum Viperae berus) nimetatakse rästiku süljenäärmete toksilist eritist (sülge), mis on kliiniliselt tähtis droog.
Uus!!: Harilik rästik ja Hariliku rästiku mürk · Näe rohkem »
Hüpertermia
Hüpertermia ehk liigsoojus ehk ülekuumenemus (ladina hyperthermia) on organismi seisund, mil termoregulatsiooni mehhanismid ei tööta kaasa ja kehatemperatuur tõuseb normaalsest kehatemperatuurist kõrgemale harilikult välise soojusallika või ka ravimite toimel.
Uus!!: Harilik rästik ja Hüpertermia · Näe rohkem »
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Uus!!: Harilik rästik ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »
Kaiseri mäed
Kaiseri mäed vaadatuna lõunast Kaiseri mäed (saksa: Kaisergebirge, tõlkes 'Keisrimäed') või lihtsalt Kaiser on mäestik Põhja-Lubjakivialpides ja Ida-Alpides.
Uus!!: Harilik rästik ja Kaiseri mäed · Näe rohkem »
Karula pikk jalgsimatkarada
Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis Lõuna-Eestis Võrumaal.
Uus!!: Harilik rästik ja Karula pikk jalgsimatkarada · Näe rohkem »
Kassmadu
Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Kassmadu · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Keskmine surmav annus
Keskmine surmav annus (inglise keeles median lethal dose) ehk mediaanne letaaldoos (lühendatult LD50) on standardne viis märkida aine minimaalset mürgiannust, mis on surmav pooltele isenditele katsepopulatsioonist.
Uus!!: Harilik rästik ja Keskmine surmav annus · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Harilik rästik ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Uus!!: Harilik rästik ja Kestumine · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Harilik rästik ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kilpnäärmehormoonid
Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.
Uus!!: Harilik rästik ja Kilpnäärmehormoonid · Näe rohkem »
Kloaaginääre
Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.
Uus!!: Harilik rästik ja Kloaaginääre · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Koorküla · Näe rohkem »
Kopulatsioonikork
Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork (inglise keeles mating plug) on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv (hüübinud) tahke korgina toimiv moodustis.
Uus!!: Harilik rästik ja Kopulatsioonikork · Näe rohkem »
Laubakilbis
Laubakilbis (ladina scutum frontale, sün frontale) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Laubakilbis · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Harilik rästik ja Lüli · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Harilik rästik ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Madukotkas
Madukotkas (Circaetus gallicus) on haugaslaste sugukonnna madukotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Harilik rästik ja Madukotkas · Näe rohkem »
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Uus!!: Harilik rästik ja Mao soomused · Näe rohkem »
Maohammustus
Maohammustus on vigastus (hammustus või muljumine), mis tekib, kui madu hammustab inimest või kodustatud loomi.
Uus!!: Harilik rästik ja Maohammustus · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Harilik rästik ja Maolised · Näe rohkem »
Mari Samel
Mari Samel (aastani 1978 Mari Nõmmeots, sündinud 3. veebruaril 1950 Tartus) on eesti keemik.
Uus!!: Harilik rästik ja Mari Samel · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Harilik rästik ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Uus!!: Harilik rästik ja Melanism · Näe rohkem »
Mesilasmürk
Mesilasmürk on mesilaste perekonda (Apis) kuuluvate putukate toodetud biotoksiin.
Uus!!: Harilik rästik ja Mesilasmürk · Näe rohkem »
Mitmikisadus
Mitmikisaduseks(inglise keeles multiple paternity) loetakse tavaliselt loomadel (putukad, kalad, roomajad, linnud ja imetajad) polügaamia (sh polüandria) tulemusel sündinud järglaste erilist geneetilist kooslust, kus järglaste geenid (ja/või teised molekulaarsed markerid) on seostatavad mitme isase geenidega.
Uus!!: Harilik rästik ja Mitmikisadus · Näe rohkem »
Moricsala looduskaitseala
Moricsala looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas Usma järves, selle kahel saarel ja järve läänekaldal.
Uus!!: Harilik rästik ja Moricsala looduskaitseala · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Harilik rästik ja Nastik · Näe rohkem »
Neeru-sugusegmendid
Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.
Uus!!: Harilik rästik ja Neeru-sugusegmendid · Näe rohkem »
Ninakilbis
Ninakilbis (ladina scutum nasale;nasale; lüh n) on paljudel roomajatel peas väliste sõõrmete juures paiknev soomus.
Uus!!: Harilik rästik ja Ninakilbis · Näe rohkem »
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Uus!!: Harilik rästik ja Oleg · Näe rohkem »
Paigatruudus
Valge-toonekurg jääb aastateks ühele pesale truuks Paigatruudus ehk filopatria (kreeka keelest, 'koduarmastus') on paljudele loomadele (nt lindudele, kaladele jt) iseloomulik omadus elutseda püsivalt oma sünnipaigas või tulla sinna pärast rännet tagasi.
Uus!!: Harilik rästik ja Paigatruudus · Näe rohkem »
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Uus!!: Harilik rästik ja Palavik · Näe rohkem »
Paunküla veehoidla
Droonivideo Paunküla veehoidlast 2021. aasta septembris Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Paunküla veehoidla · Näe rohkem »
Pärisrästiklased
Pärisrästiklased (Viperinae) madude alamsugukond.
Uus!!: Harilik rästik ja Pärisrästiklased · Näe rohkem »
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Aleksandr Abrosimovi foto Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Jussi nõmm maikuus Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala · Näe rohkem »
Põlendik
Põlendik (inglise burnt woodland) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsata metsamaa osa kohta, mis on metsapõlengus kas osaliselt või täielikult hukkunud.
Uus!!: Harilik rästik ja Põlendik · Näe rohkem »
Polüandria (zooloogia)
Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Uus!!: Harilik rästik ja Polüandria (zooloogia) · Näe rohkem »
Proopiomelanokortiin
Proopiomelanokortiin (lühend POMC) on paljude selgroogsete loomade ajuripatsi eessagara moodustatav peptiid ja prohormoon.
Uus!!: Harilik rästik ja Proopiomelanokortiin · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Harilik rästik ja Raba · Näe rohkem »
Raiesmik
Raiesmik Laupa külas 2023. aastal Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.
Uus!!: Harilik rästik ja Raiesmik · Näe rohkem »
Rava (Järva)
Rava on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Rava (Järva) · Näe rohkem »
Rästik (perekond)
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästik (perekond) · Näe rohkem »
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästiklased · Näe rohkem »
Rästiklaste mürk
Rästiklaste mürk on rästiklaste süljenäärmete toksiline nõre (modifitseeritud sülg).
Uus!!: Harilik rästik ja Rästiklaste mürk · Näe rohkem »
Rästikuhammustuse mürgistus
Rästikuhammustuse mürgistuseks nimetatakse inimestel või koduloomadel tekkida võivat mürgistusseisundit rästiku hammustuse tagajärjel eesmürgihammaste abiga kudedesse, organismi suurde vereringesse sattunud rästikumürgi toimel.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästikuhammustuse mürgistus · Näe rohkem »
Rästikumürgi antiseerum
Rästikumürgi antiseerum ehk rästikumürgi vastumürk on ravimpreparaat ka vastumürk ja aine, mille manustamise eesmärgiks on mitmete rästiku perekonna madude maohammustuse tagajärjel elusloomade vereringesse sattuda võivate maosüljes olevate ainete toksilisuse vähendamine, neutraliseerimine ja ka kaotamine.
Uus!!: Harilik rästik ja Rästikumürgi antiseerum · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Roomajad · Näe rohkem »
Roomajate loend
Roomajate loend loetleb roomajaid.
Uus!!: Harilik rästik ja Roomajate loend · Näe rohkem »
Sabalülid
Sabalülid (ladina vertebrae caudales; ainsuses vertebra caudalis) on paljude sabaga selgroogsete loomade skeleti luud.
Uus!!: Harilik rästik ja Sabalülid · Näe rohkem »
Salevere Salumägi
Salevere Salumägi (september 2010) Salevere Salumägi on kõrgendik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Salevere Salumägi · Näe rohkem »
Sammalhabe
Eno Raua teoses on Sammalhabeme habe hoopis pehmest samblast ja selles kasvavad punased pohlad Sammalhabe on tegelane Eno Raua lasteraamatust "Naksitrallid".
Uus!!: Harilik rästik ja Sammalhabe · Näe rohkem »
Sigimissüsteemid
Sigimissüsteemid ehk paljunemissüsteemid (inglise mating system) on koondnimetus taimede ja loomade eluvormide sugulise käitumise ja paljunemise vormide kohta.
Uus!!: Harilik rästik ja Sigimissüsteemid · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Harilik rästik ja Silm · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Harilik rästik ja Silmaava · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Harilik rästik ja Soomuselised · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Harilik rästik ja Soorinna · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Harilik rästik ja Sperma · Näe rohkem »
Tömpnina-rästik
Tömpnina-rästik (Vipera latastei; Vipera latasti) on rästiku perekonna maoliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Tömpnina-rästik · Näe rohkem »
Türoksiin
Türoksiini keemiline struktuur Türoksiin (ladina keeles thyroxinum; lüh T4) on inimese ja teiste imetajate sisenõrenäärme kilpnäärme sünteesitav prohormoon, mille toime avaldub trijoodtüroniinina.
Uus!!: Harilik rästik ja Türoksiin · Näe rohkem »
Teriakk
Teriakianum 18. sajandi Prantsusmaalt Teriakk (theriaca, theriacon, theriaca Andromachi; rahvasuus ka külakurat) oli meie ajaarvamise esimestest sajanditest kuni 19. sajandini kasutusel olnud universaalravim, eriti kasutusel vastumürgina.
Uus!!: Harilik rästik ja Teriakk · Näe rohkem »
Terra sigillata (ravim)
Terra sigillata nime kandsid teatud tüüpi ravimikuulikesed, mida valmistati kaoliinist või Armeenia boolusest ja tarvitati kuni 20. sajandini.
Uus!!: Harilik rästik ja Terra sigillata (ravim) · Näe rohkem »
Testosteroon
Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.
Uus!!: Harilik rästik ja Testosteroon · Näe rohkem »
The Lion and the Cobra
"The Lion and the Cobra" on Iiri laulja ja laulukirjutaja Sinéad O'Connori 1987.
Uus!!: Harilik rästik ja The Lion and the Cobra · Näe rohkem »
Thor Heyerdahl
Thor Heyerdahl Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 Larvik, Norra – 18. aprill 2002 Colla Micheri, Itaalia) oli Norra etnoloog, arheoloog ja seikleja.
Uus!!: Harilik rästik ja Thor Heyerdahl · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: Harilik rästik ja Toksiin · Näe rohkem »
Tsütokroom b
Tsütokroom b on tsütokroomide rühma valkude kompleks (lühendina kasutatakse CYPB; ka cyt-b ehk Cytb).
Uus!!: Harilik rästik ja Tsütokroom b · Näe rohkem »
Turkana järv
Turkana järv (varem ka Rudolfi järv) on järv Keenia ja Etioopia piiril.
Uus!!: Harilik rästik ja Turkana järv · Näe rohkem »
Ukko
Lihtsustatud kivijoonis, mis leiti Karjalast omab nii mao kui äikese omadusi Ukko (ka Äijö; Eesti mütoloogias Uku) on Soome mütoloogias taeva, ilma, saagi ja teiste looduslike asjade jumal.
Uus!!: Harilik rästik ja Ukko · Näe rohkem »
Urmas Tartes
Urmas Tartes (sündinud 19. septembril 1963 Tartus) on eesti bioloog, loodusfotograaf ja teaduse populariseerija.
Uus!!: Harilik rästik ja Urmas Tartes · Näe rohkem »
Ussiviin
Ussiviinaks ehk rästikuviinaks nimetatakse maitsestatud viina, mida kasutatakse rahvameditsiinis ja -veterinaarias nii sees- kui ka välispidise ravivahendina.
Uus!!: Harilik rästik ja Ussiviin · Näe rohkem »
Vasak ühisunearter
Vasak ühisunearter (ladina arteria carotis communis sinistra) on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela.
Uus!!: Harilik rästik ja Vasak ühisunearter · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Harilik rästik ja Vaskuss · Näe rohkem »
Vastumürk
Vastumürk (kreeka keeles αντιδιδοναι antididonai) ka antidoot ehk kaitseravim on aine, mille manustamise eesmärk on mürkide ja toksiinide toime vähendamine, neutraliseerimine ja kaotamine.
Uus!!: Harilik rästik ja Vastumürk · Näe rohkem »
Väänkael
Väänkael (Jynx torquilla) on pruuni-hallikirju väike linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast väänkaela perekonnast.
Uus!!: Harilik rästik ja Väänkael · Näe rohkem »
Vähktõvekorpus
"Vähktõvekorpus" (vene keeles "Раковый корпус") on Aleksandr Solženitsõni 1968.
Uus!!: Harilik rästik ja Vähktõvekorpus · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Harilik rästik ja Vererõhk · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Harilik rästik ja Vikerkest · Näe rohkem »
Vipera berus bosniensis
Vipera berus bosniensis on hariliku rästiku alamliik, mõnede autorite järgi liik Vipera bosniensis.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera berus bosniensis · Näe rohkem »
Vipera berus nikolskii
Vipera berus nikolskii on hariliku rästiku alamliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera berus nikolskii · Näe rohkem »
Vipera berus sachalinensis
Vipera berus sachalinensis on hariliku rästiku alamliik, mõnede autorite järgi liik Vipera sachalinensis.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera berus sachalinensis · Näe rohkem »
Vipera darevskii
Vipera darevskii on maoliik.
Uus!!: Harilik rästik ja Vipera darevskii · Näe rohkem »
Wetterstein
Wetterstein ja Miemingi ahelik (vasakul) kirdest Zugspitzplatt ja Zugspitze, Jubiläumsgrat, Hochblassen ja Alpspitze vaadatuna Partenkircheni Dreitorspitzelt Zugspitze rühm vaadatuna läänest, tipud platoo ümber Zugspitze, Riffelwandkamm ja Waxensteinkamm Lääne-Wettersteini mäed vaadatuna Ehrwalder Sonnenspitzelt Miemingi ahelikus Wettersteini mäed kagust: Gaistali orust Wettersteinwandile ja Wettersteinspitzele Vaade Höllentalangeri hütist oru ülemise otsa, Höllentalferni liustiku ja Zugspitze massiivi suunas Lõuna-Wetterstein Puitbachtali orust Leutaschi lähedal 1881. aasta Wettersteini kaart (põhineb H. v. Barthi skitsidel) Wettersteini mäed. Vaade Ehrwaldist Zugspitze suunas Wettersteini põhjakülg: Alpspitze, Zugspitze ja Waxenstein Wettersteini mäed (saksa: Wettersteingebirge), ka lihtsalt Wetterstein, on mägederühm Ida-Alpide lubjakivivööndis.
Uus!!: Harilik rästik ja Wetterstein · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Coluber Caeruleus, Coluber Chersea, Coluber Melanis, Coluber Scytha, Coluber berus, Coluber coeruleus, Coluber prester, Coluber sachalinensis continentalis, Coluber vipera Anglorum, Echidnoides trilamina, Pelias Chersea, Pelias berus, Pelias dorsalis, Pelias elberfeldi, Pelias flavescens, Pelias neglecta, Pelias occidentalis, Pelias rudolphi, Pelias schoettleri, Pelias schreiberi, Pelias schöttleri, Pelias subalpina, Pelias sudetica, Pelias tyrolensis, Rästik, Tavaline rästik, Vipera Pelias, Vipera berus, Vipera berus berus, Vipera chersea, Vipera communis, Vipera limnaea, Vipera marasso, Vipera marchici, Vipera melanis, Vipera prester, Vipera torva, Vipera trilamina.
