Kiiremini kui brauser!
11 suhted: Armeenia, Eesti ravimtaimede loend, Hanerahu, Maohammustus, Meeproduktiivsus, Meetaimed, Sensu lato, Taimede loend, Toidusalutaimede loend, Vars, Võilill.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Harilik võilill ja Armeenia · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Harilik võilill ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Harilik võilill ja Hanerahu · Näe rohkem »
Maohammustus
Maohammustus on vigastus (hammustus või muljumine), mis tekib, kui madu hammustab inimest või kodustatud loomi.
Uus!!: Harilik võilill ja Maohammustus · Näe rohkem »
Meeproduktiivsus
Pärnade meeproduktiivus sõltub väga palju aastast ning on tavaliselt tsükililine. Kui ühel aastal on nektarieritus suur ja pärnal õisi palju siis järgmisel aastal on tõenäoliselt vastupidi. Meeproduktiivsus on taimede võime eritada nektarit putukate ligimeelitamiseks.
Uus!!: Harilik võilill ja Meeproduktiivsus · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Harilik võilill ja Meetaimed · Näe rohkem »
Sensu lato
Sensu lato (lühend s. l.) on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'laiemas mõttes'.
Uus!!: Harilik võilill ja Sensu lato · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Harilik võilill ja Taimede loend · Näe rohkem »
Toidusalutaimede loend
Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.
Uus!!: Harilik võilill ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Harilik võilill ja Vars · Näe rohkem »
Võilill
Valge võilill Äraõitsenud võililled Võilill (Taraxacum) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Harilik võilill ja Võilill · Näe rohkem »
