Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Aime Kinnep, Andres Kollist, Ülikooli kalmistu, Biograafiad (Ri), Bioloogide loend, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti loomastik, Eesti NSV teeneline teadlane, Eesti Teaduste Akadeemia medal, Elli Riikoja, Hans Kruus, Heinrich (eesnimi), Helmut Erik Riikoja, Hugo Kaho, Järvekomisjon, Johannes Voldemar Veski, Karl Ernst von Baeri medal, Karl Ernst von Baeri medali (1976–1992) saajate loend, Karl Taev, Limnoloogia, Marta Sillaots, Nikerjärv, Nime eestistanute loend, Perekonnanimede kaitseregister, Riikoja, Roman (eesnimi), Sündinud 8. märtsil, Surnud 31. oktoobril, Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937), Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937), Tartu Ülikooli botaanikaaed, Zooloogide loend.
Aime Kinnep
Aime Kinnep (22. august 1946 Kurtna – 19. august 2022 Pärnu) oli eesti raamatukoguhoidja ja koduloolane.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Aime Kinnep · Näe rohkem »
Andres Kollist
Andres Kollist esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakulFoto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019 Andres Kollist kõnelemas avaliku omandi manifesti allakirjutamisel Rahvusraamatukogus, 19. oktoober 2017. Andres Kollist (sündinud 30. jaanuaril 1948 Tartus) on eesti keemik ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Andres Kollist · Näe rohkem »
Ülikooli kalmistu
Ülikooli kalmistu on Tartu ülikooli koguduse surnuaed Tartus.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Ülikooli kalmistu · Näe rohkem »
Biograafiad (Ri)
Biograafiad (Ri) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ri".
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Biograafiad (Ri) · Näe rohkem »
Bioloogide loend
Siin on loetletud biolooge.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Bioloogide loend · Näe rohkem »
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Eesti NSV teeneline teadlane
Eesti NSV teeneline teadlane oli Eesti NSVs 1941.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Eesti NSV teeneline teadlane · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia medal
Eesti Teaduste Akadeemia medal on Eesti Teaduste Akadeemia kõrgeim autasu.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Eesti Teaduste Akadeemia medal · Näe rohkem »
Elli Riikoja
Elli Riikoja (kuni 1952 Koff, 2. september 1919 Suure-Jaani – 30. aprill 2008 Tallinn) oli eesti filoloog.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Elli Riikoja · Näe rohkem »
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Hans Kruus · Näe rohkem »
Heinrich (eesnimi)
Heinrich on mehenimi.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Heinrich (eesnimi) · Näe rohkem »
Helmut Erik Riikoja
Helmut Erik Riikoja (9. juuni 1909 Tallinn – 15. november 1990 Tallinn) oli eesti elektrotehnikateadlane.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Helmut Erik Riikoja · Näe rohkem »
Hugo Kaho
Hugo Kaho Richard Hugo Kaho (15. november 1885 Pärnu – 17. september 1964 Hamburg) oli eesti taimefüsioloog, Tartu Ülikooli rektor (1938–1940), I Riiginõukogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) tegevliige.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Hugo Kaho · Näe rohkem »
Järvekomisjon
Järvekomisjon on Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUSi) vanim erialane allüksus.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Järvekomisjon · Näe rohkem »
Johannes Voldemar Veski
Johannes Voldemar Veski Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Johannes Voldemar Veski · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baeri medal
Karl Ernst von Baeri medal on mitu korda samanimelisena asutatud ja sarnase kujundusega medal, nimetatuna Karl Ernst von Baeri auks.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Karl Ernst von Baeri medal · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baeri medali (1976–1992) saajate loend
See lehekülg esitab Karl Ernst von Baeri medali (1976–1992) saajad tähestikulises järjekorras.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Karl Ernst von Baeri medali (1976–1992) saajate loend · Näe rohkem »
Karl Taev
Karl Ottomar Taev (10. aprill 1903 Kuressaare – 25. september 1992 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Karl Taev · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Marta Sillaots
Marta Sillaotsa haud Metsakalmistul Marta Sillaots (sündinud Reichenbach, abielludes Gerland, (õieti) eestistatult Marta Rannat) (12. mai 1887 Rakke – 15. juuli 1969 Tallinn), eesti kirjanik ja tõlkija, kirjanduskriitik.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Marta Sillaots · Näe rohkem »
Nikerjärv
Nikerjärv (ka Nikkerjärv, Näkijärv) on järv Harjumaal Nelijärvel, loodepoolseim Nelijärve järvedest.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Nikerjärv · Näe rohkem »
Nime eestistanute loend
Siin on loetletud isikuid, kes on oma nime eestistanud.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Nime eestistanute loend · Näe rohkem »
Perekonnanimede kaitseregister
Siseministeeriumis peeti aastail 1935–1940 perekonnanimede kaitseregistrit, kuhu võisid lasta oma perekonnanimed kanda eestistatud perekonnanimedega, samuti põliste eestipäraste perekonnanimedega kodanikud.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Perekonnanimede kaitseregister · Näe rohkem »
Riikoja
Riikoja on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Riikoja · Näe rohkem »
Roman (eesnimi)
Roman on mehenimi.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Roman (eesnimi) · Näe rohkem »
Sündinud 8. märtsil
Siin loetletakse 8. märtsil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Sündinud 8. märtsil · Näe rohkem »
Surnud 31. oktoobril
Siin loetletakse 31. oktoobril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Surnud 31. oktoobril · Näe rohkem »
Tartu ülikooli rektor
Volli Kalm ja Margit Sutrop 2017. aastal rektorikandidaatidena. Volli Kalm valiti taas rektoriks, kuid sama aasta lõpus ta suri suusarajal. See on loetelu Tartu ülikooli rektoritest ja rektori kohusetäitjatest (prorektoritest).
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Tartu ülikooli rektor · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937)
Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937) on Tartu Ülikooli poolt avaldatud õppejõudude ja ametnike loend seisuga 1.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937) · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937)
*Siegfried Aaslava, Uue Testamendi usuteaduse dotsent.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937) · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Tartu Ülikooli botaanikaaed · Näe rohkem »
Zooloogide loend
Siin loetletakse zoolooge.
Uus!!: Heinrich Riikoja ja Zooloogide loend · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Heinrich Reichenbach, Heinrich Roman Reichenbach, Heinrich Roman Riikoja, Heinrich-Roman Riikoja, Hendrik Riikoja.
