Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Hiina kiri

Index Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

41 suhted: Anyang, Ühe lapse poliitika, Boryeong, Bucheon, Bui keel, Cheonan, Cheongju, Chungju, Dong-gu, Dongnae linnarajoon, Erhu, Fu Xi, Gangseo linnarajoon (Busan), Guangzhou Shi, Gwangju, Hiina keel, Hiina lihtsustatud kiri, Hiinlased, Informatsioon, Jaapani keel, Jaapani segakiri, Jecheon, Jeju provints, Kanji, Kiri (keeleteadus), Korünebakter, Korea kiri, Kultuur, Lõuna-Chungcheongi provints, Lõuna-Gyeongsangi provints, Lei Feng, Lenovo, Mokpo, Paju (Lõuna-Korea), Põhja-Chungcheongi provints, Põhja-Gyeongsangi provints, Põhja-Jeolla provints, Rist, Sokcho, Tiibeti autonoomne piirkond, Vietnami keel.

Anyang

Anyang (hiina 安阳) on ringkonna õigustega linn Hiinas Henani provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Anyang · Näe rohkem »

Ühe lapse poliitika

Punaste tähtedega on kirjutatud: "Naissoost imikuid ei tohi diskrimineerida ega välja viisata" "Riigi ja perede heaolu jaoks palume ühe lapse poliitikat ellu viia" Ühe lapse poliitikaks (traditsioonilises hiina kirjas: 計劃生育政策; lihtsustatud hiina kirjas: 计划生育政策) nimetatakse ülerahvastatust leevendavat pereplaneerimispoliitikat Hiina Rahvavabariigis, mis viidi ellu Hiina valitsuse poolt 1979.

Uus!!: Hiina kiri ja Ühe lapse poliitika · Näe rohkem »

Boryeong

Boryeong (ka Poryŏng) on linn Lõuna-Koreas Lõuna-Chungcheongi provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Boryeong · Näe rohkem »

Bucheon

Bucheon (ka Puch'ŏn) on linn Lõuna-Koreas Gyeonggi provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Bucheon · Näe rohkem »

Bui keel

Bui keel ehk boji keel kuulub hiina-tiibeti keelkonda.  Bui keelt räägib bui rahvas.

Uus!!: Hiina kiri ja Bui keel · Näe rohkem »

Cheonan

pisi Cheonan (ka Ch'ŏnan) on linn Lõuna-Koreas Lõuna-Chungcheongi provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Cheonan · Näe rohkem »

Cheongju

Cheongju (ka Ch'ŏngju; korea kirjas 청주, hani kirjas 淸州, Lõuna-Korea omaladinas Cheongju-si) on linn Lõuna-Koreas, Põhja-Chungcheongi provintsi keskus.

Uus!!: Hiina kiri ja Cheongju · Näe rohkem »

Chungju

Chungju (ka Ch'ungju, korea kirjas 충주시, hani kirjas 忠州市, Lõuna-Korea omaladinas Chungju-si) on linn Lõuna-Koreas Põhja-Chungcheongi provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Chungju · Näe rohkem »

Dong-gu

Dong-gu on Pusani haldusüksus (linnarajoon).

Uus!!: Hiina kiri ja Dong-gu · Näe rohkem »

Dongnae linnarajoon

Tongnae (Lõuna-Korea omaladinas Dongnae) on Busani haldusüksus.

Uus!!: Hiina kiri ja Dongnae linnarajoon · Näe rohkem »

Erhu

Erhu Erhu kõla Erhu (Hiina kiri: 二胡, Pinyin: èrhú), hääldus: aa(r)hu) on Hiina päritolu rahvuspill ja üks populaarsemaid hiina muusikas kasutatavaid poogenkeelpille, kus hiinakeelne nimetus èrhú 二胡 viitab sellele, et pillil on kaks keelt. Maksimaalne ulatus on kolm ja pool oktaavi, peamiseks mänguulatuseks siiski kaks ja pool oktaavi. Tuntud samuti kui Himaalaja eelmägedes naxi rahva iidse kultuuri varajase muusika (Lijiangi dongjing) ansamblites Vana-Hiina viieastmelise helirea esimesele noodile vastav kahekeelne nanhu (c:南胡, p:nánhú). Erhu't nimetatakse hiina kahekeelseks viiuliks, sest nii meloodiliselt kui instrumentatsioonilt ja helilaadilt selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. Erhu on kookospähklikujulise kõlakorpusega hiina viiuli Yehu sarnane ja nimetatakse sageli lõuna viiuliks. Erhu kuulub huqini perekonda koos Hiina traditsiooniliste keelpillidega zhonghu, gaohu, sihu, banhu, jinghu ja on perekonna vahest tuntuim liige. Sugulaspillideks on balalaika, buzuki, domra ja lauto. Muuhulgas peetakse erhu't arenenuks hiinlaste kahekeelsest xiqin-lautost, mille juured leiduvad tuhat aastat tagasi Hiinas elanud mongoli Xi-rahva hulgast, ja kinnitab väidet huqini pere mongoolia päritolust. Erhu oli kasutusel Tangi ja Songi dünastia aegses vana-Hiina õukonnamuusikas. Tangi keisri Li Longji kaks rituaalset kompositsiooni on aastast 741. Tolleaegne taoistlik rituaalne ja konfutsianistlik “õrn muusika” on aidanud säilitada Songi dünastia (960–1272) aegadest pärinevaid luuleteoseid. Erhu on arvatavalt tulnud Hiinasse Kesk-Aasiast umbes 8.–10. sajandil, mil Tangi dünastia (618–906) ajal olid Hiinas Pärsiast tulnud õpetlased suure au sees ja just sel ajal hakkas eriliselt õitsema ka muusikaline kultuur, mille mõjud Pärsiast olid selgelt tuntavad. IX sajandil oli erhu enamjaolt kasutusel hiina rahvusooperis ja oma suurest populaarsusest hoolimata arenes sooloinstrumendiks alles 1900. aastatest alates.

Uus!!: Hiina kiri ja Erhu · Näe rohkem »

Fu Xi

Nüwa (sirkliga) ja Fu Xi (vinkliga) Ma Li. Fu Xi kaheksa trigrammiga ja kilpkonnaga. Songi dünastia. Fu Xi ehk Fuxi (伏羲 või 虙羲/宓犧 (Fú Xī)) ehk Pao Xi (庖犧/庖牺 (Páo Xī)) ehk Tai Hao (太昊 (Tài Hào)) (pärimuse järgi valitses umbes 29. sajandil eKr) oli Hiina (Taevaaluse) legendaarne esimene keiser, esimene kolmest müütilisest Vana-Hiina monarhist (三皇 (sānhuáng)).

Uus!!: Hiina kiri ja Fu Xi · Näe rohkem »

Gangseo linnarajoon (Busan)

Gangseo linnarajoon (Lõuna-Korea omaladinas Gangseo-gu) on Busani haldusüksus.

Uus!!: Hiina kiri ja Gangseo linnarajoon (Busan) · Näe rohkem »

Guangzhou Shi

Guangzhou Shi (hiina keeles 广州市 (toonimärkidega Guǎngzhōu Shì)) on allprovintsilinn (2. järgu haldusüksus) Hiinas, Guangdongi provintsi keskus.

Uus!!: Hiina kiri ja Guangzhou Shi · Näe rohkem »

Gwangju

Kwangju asend Lõuna-Koreas Gwangju (ka Kwangju; hangõlis 광주, hani kirjas 光州) on keskalluvusega linn Lõuna-Koreas.

Uus!!: Hiina kiri ja Gwangju · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Hiina kiri ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hiina lihtsustatud kiri

Hiina lihtsustatud kiri on hiina kirja ehk hani kirja lihtsustatud kirjamärkidega versioon, mis võeti kasutusele Hiina Rahvavabariigis 1950ndatel ning kuulutati seal hiina traditsioonilise kirja asemel ametlikuks standardiks.

Uus!!: Hiina kiri ja Hiina lihtsustatud kiri · Näe rohkem »

Hiinlased

Hiinlased (mõnikord kasutatakse ka endanimetusel põhinevat nime hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人/漢人, hànrén) on rahvas Ida-Aasias.

Uus!!: Hiina kiri ja Hiinlased · Näe rohkem »

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Uus!!: Hiina kiri ja Informatsioon · Näe rohkem »

Jaapani keel

Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel.

Uus!!: Hiina kiri ja Jaapani keel · Näe rohkem »

Jaapani segakiri

Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.

Uus!!: Hiina kiri ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »

Jecheon

Jecheon (ka Chech'ŏn) on linn Lõuna-Korea keskosas Põhja-Chungcheongi provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Jecheon · Näe rohkem »

Jeju provints

Jeju provints (ka Cheju provints) on 1. järgu haldusüksus (provints) Lõuna-Koreas.

Uus!!: Hiina kiri ja Jeju provints · Näe rohkem »

Kanji

Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.

Uus!!: Hiina kiri ja Kanji · Näe rohkem »

Kiri (keeleteadus)

Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.

Uus!!: Hiina kiri ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »

Korünebakter

Korünebakterid (Corynebacterium) on perekond väikeseid pleomorfseid eosteta ja kihnuta grampositiivseid pulkbaktereid, mis asetsevad sageli lühikeste ahelatena või hiina kirjamärke meenutavate kogumikena.

Uus!!: Hiina kiri ja Korünebakter · Näe rohkem »

Korea kiri

Sõna ''hangeul'' kirjutatuna korea kirjas. Loetakse vasakult paremale ja ülevalt alla. Korea kiri ehk hangul (ka hangeul (한글) ja chosŏn'gŭl (조선글)) on foneetiline korea kirjasüsteem.

Uus!!: Hiina kiri ja Korea kiri · Näe rohkem »

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Uus!!: Hiina kiri ja Kultuur · Näe rohkem »

Lõuna-Chungcheongi provints

Lõuna-Chungcheongi provints (ka Lõuna-Ch'ungch'ŏngi provints, Lõuna-Korea omaladinas Chungcheong-namdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Korea lääneosas.

Uus!!: Hiina kiri ja Lõuna-Chungcheongi provints · Näe rohkem »

Lõuna-Gyeongsangi provints

Lõuna-Gyeongsangi provints (ka Lõuna-Kyŏngsangi provints, Lõuna-Korea omaladinas Gyeongsang-namdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Koreas.

Uus!!: Hiina kiri ja Lõuna-Gyeongsangi provints · Näe rohkem »

Lei Feng

Lei Feng Mao Zedongi büsti juures Lei Feng teismelisena Lei Feng (traditsioonilises hiina kirjas 雷鋒, lihtsustatud hiina kirjas 雷锋, pinyinis Léi Fēng, sünninimi Lei Zhengxing; 18. detsember 1940 Changsha Shi, Hunan – 15. august 1962 Fushun, Liaoning) oli Hiina Rahvavabastusarmee sõdur.

Uus!!: Hiina kiri ja Lei Feng · Näe rohkem »

Lenovo

Lenovo Group Limited (lihtsustatud hiina kirjas 联想集团; traditsioonilises hiina kirjas 聯想集團) on Hiina päritolu rahvusvaheline mikrotehnoloogiafirma, mis töötab välja, toodab ja turustab lauaarvuteid ja sülearvuteid, tööjaamaarvuteid, servereid, kõvakettaid, IT haldustarkvara ning muid selliseid tooteid ja teenuseid.

Uus!!: Hiina kiri ja Lenovo · Näe rohkem »

Mokpo

Mokpo (ka Mokp'o) on linn Lõuna-Koreas Lõuna-Jeolla provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Mokpo · Näe rohkem »

Paju (Lõuna-Korea)

Paju (ka P'aju) on linn Lõuna-Koreas Gyeonggi provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Paju (Lõuna-Korea) · Näe rohkem »

Põhja-Chungcheongi provints

Põhja-Chungcheongi provints (ka Põhja-Ch'ungch'ŏngi provints, Lõuna-Korea omaladinas Chungcheong-bukdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Koreas.

Uus!!: Hiina kiri ja Põhja-Chungcheongi provints · Näe rohkem »

Põhja-Gyeongsangi provints

Põhja-Gyeongsangi provints (ka Põhja-Kyŏngsangi provints, Lõuna-Korea omaladinas Gyeongsang-bukdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Korea edelaosas.

Uus!!: Hiina kiri ja Põhja-Gyeongsangi provints · Näe rohkem »

Põhja-Jeolla provints

Põhja-Jeolla provints (ka Põhja-Chŏlla provints, Lõuna-Korea omaladinas Jeolla-bukdo) on 1. järgu haldusüksus Lõuna-Koreas.

Uus!!: Hiina kiri ja Põhja-Jeolla provints · Näe rohkem »

Rist

Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.

Uus!!: Hiina kiri ja Rist · Näe rohkem »

Sokcho

Sokcho (ka Sokch'o; korea kirjas 속초시, hani kirjas 束草市) on linn Lõuna-Korea idarannikul Gangwoni provintsis.

Uus!!: Hiina kiri ja Sokcho · Näe rohkem »

Tiibeti autonoomne piirkond

Tiibeti autonoomne piirkond on Hiina Rahvavabariigi 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Hiina kiri ja Tiibeti autonoomne piirkond · Näe rohkem »

Vietnami keel

Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.

Uus!!: Hiina kiri ja Vietnami keel · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hani kiri, Hiina-jaapani-korea logograafiline kiri.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »