Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Abeliidid, Ada grupp, Ahhaia (Rooma provints), Antiikaeg, Aquileia, Arianism, Arkosoolium, Augustinus, İstanbul, Bartolo da Sassoferrato, Bruno Klein, Codex argenteus, Comitatenses, Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik, Corbie klooster, Deemon, Draperii, Eelromaani kunst, Epitaaf (kirjandus), Galloitaalia keeled, Glüptika, Herakleios I, Hesühhasm, Hilisladina keel, Juveliirne köide, Kandelaaber, Karolingide kunst, Keskaja filosoofia, Keszthely kultuur, Kirikuisa, Kopti kunst, Kummituslinn, Lame Maa, Lameda Maa müüt, Langobardide kuningriik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegooti kiri, Lõunaslaavlased, Luukas, Markianos Herakleast, Mürkroheline, Mediolanum, Merovingide kunst, Mulksupudel, Peter Brown (ajaloolane), Porfüür, Priscilla katakombid, Purpurpärgament, Raamat, ..., Rifniku mägi, Riiklik Arheoloogiamuuseum (Ateena), Rooma keisririik, Rooma nael, Rooma-aegne Armeenia, Rootsi ajalugu, Ruutkapitaal, Seitse kuningriiki, Serfaus, Skeptitsism, Spolia, Stockholmi codex aureus, Suur rahvasterändamine, Tugikaar, Varakeskaeg, Vienne'i Peetruse kirik, Viini kroonimisevangeliaar, 3. sajandi kriis. Laienda indeks (18 rohkem) »
Abeliidid
Abeliidid ehk aabellased olid hilisantiigi arvatavasti gnostilise päritoluga kristlik sekt Põhja-Aafrikas Hippo Regiuse lähedal.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Abeliidid · Näe rohkem »
Ada grupp
Evangelist Matteuse kujutis Ada evangeliaaris. Erinevalt Viini kroonimisevangeliaari rahulikult istuvana kujutatud evangelistidest on enamikul Ada grupi illustratsioonidel figuurid rahutult pööratud poosides ja värvipinnad tihedalt ornamenteeritud Ada grupp (saksa keeles Ada-Gruppe, inglise keeles Ada School või Ada group) on rühm illustreeritud käsikirju, mis on saanud nime 790.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Ada grupp · Näe rohkem »
Ahhaia (Rooma provints)
Ahhaia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-138), näidatud Ahhaia senatiprovints (Lõuna-Kreeka) Hadrianuse sesterts Ahhaia provintsi tähistamiseks Ahhaia (kreeka: Ἀχαΐα; ladina: Achaia) oli Rooma keisririigi provints, sinna hulka kuulusid Peloponnesos, Atika, Boiootia, Euboia, Küklaadid ning osi Fthiótidast, Aitoolia-Akarnaaniast ja Phokisest.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Ahhaia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Aquileia · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Arianism · Näe rohkem »
Arkosoolium
Arkosoolium (ladina keeles arcosolium sõnadest arcus 'kaar' ja solium 'iste', 'troon', hilisantiigi tekstides kasutati ka 'sark' tähenduses) on nišš-haud, kujult kaarekujulise sillusega seinanišš, mille põhja paigutatakse sarkofaag.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Arkosoolium · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Augustinus · Näe rohkem »
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja İstanbul · Näe rohkem »
Bartolo da Sassoferrato
Bartolo da Sassoferrato (ladina Bartolus a Saxoferrato; ka Bartolus de Saxoferrato; 1313 Venatura Sassoferrato lähedal, Marche – 13. juuli 1357 Perugia) oli itaallasest jurist, kes õpetas Perugias õigusteadust.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Bartolo da Sassoferrato · Näe rohkem »
Bruno Klein
Bruno Klein (sündinud 1957. aastal Kölnis) on saksa kunstiajaloolane, Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis liige.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Bruno Klein · Näe rohkem »
Codex argenteus
Lehekülg ''codex argenteus'''est, teksti all on kaaristu kuldsete monogrammidega ja konkordantsidega (nn kaanonitahvlid) Lehekülg Markuse evangeeliumist Franciscus Juniuse kirjutatud ja Dordrechtis 1665. aastal ilmunud "Quatuor D. N. Iesu Christi Evangeliorum Versiones perantiquae duae, Gothica scil. et Anglo-Saxonica". Markuse evangeelium 1,1-7 Codex argenteus (ladina keeles codex 'raamat' ja argenteus 'hõbe-') ehk hõbepiibel.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Codex argenteus · Näe rohkem »
Comitatenses
Comitatenses (ladina keeles 'saatjad', ainsuses comitatensis) moodustasid hilisantiigis Vana-Rooma armee mobiilse väliarmee.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Comitatenses · Näe rohkem »
Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik
Conquesi Sainte-Foy kloostrikiriku lääneportaali tümpanon Sainte-Foy kloostrikirik on 12. sajandil valminud romaani kirik, mis on pühitsetud pühale Fidesele ja asub Conquesis Aveyroni departemangus Prantsusmaal.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik · Näe rohkem »
Corbie klooster
Corbie klooster oli benediktlaste klooster Corbies Pikardias Somme'i orus Prantsusmaal.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Corbie klooster · Näe rohkem »
Deemon
Mihhail Vrubeli "Istuv deemon", inspireeritud Lermontovi luuletusest "Deemon" Rila kloostris Bulgaarias Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Deemon · Näe rohkem »
Draperii
Draperii (vanaprantsuse sõnast draperie, hilisantiigi või varakeskaja ladina keelest drappus 'kangas') on kunstiajalooline mõiste, millega tähistatakse kunstipärases voldistikus rippuvaid kangaid või riideid maalikunstis, skulptuuris jm.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Draperii · Näe rohkem »
Eelromaani kunst
Eelromaani kunst on ühendav mõiste Euroopas 5. sajandist, Merovingide dünastia algusest kuni 11. sajandini, romaani kunsti üle-euroopalise väljakujunemiseni käibinud arhitektuurile ja teistele kunstiliikidele.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Eelromaani kunst · Näe rohkem »
Epitaaf (kirjandus)
Epitaaf (kreeka keele sõnast epitaphios 'matusekõne' või 'matuse-') on lühike tekst surnud isiku kohta, enamasti on see kirjutatud tema hauatähisele.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Epitaaf (kirjandus) · Näe rohkem »
Galloitaalia keeled
Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Galloitaalia keeled · Näe rohkem »
Glüptika
Glüptika (vanakreeka keeles glyptike sõnast γλύφειν glýfeïn 'välja lõikama') on kivilõikekunst, mis hõlmab vääris- ja ehtekivide, mäekristalli ja muude sarnaste materjalide töötlemist lõikeriistade ja lihvimisvahenditega.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Glüptika · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Herakleios I · Näe rohkem »
Hesühhasm
Hesühhasm on õigeusus spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Hesühhasm · Näe rohkem »
Hilisladina keel
Rooma impeerium (punases) 3. sajandil Hilisladina keel (ladina keeles Latinitas serior) on nimetus hilisantiikaja kirjalikule ladina keelele.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Hilisladina keel · Näe rohkem »
Juveliirne köide
Juveliirne köide ehk luksusköide on raamatuköide, mille puhul raamatu puitkaaned on kaetud väärismetalliga, nagu kulla või hõbedaga, ning kaunistatud metallraamistusse asetatud lihvitud vääriskivide, antiiksete gemmide, emailitud metallnaastude ja -plaatide ning elevandiluust nikerdatud reljeefidega; vahel lisandub neile ka tüüpilisemaid köitematerjale nagu nahk, samet või muu tekstiil.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Juveliirne köide · Näe rohkem »
Kandelaaber
Kandelaaber (prantsuse keeles candélabre, ladina keele sõnast candelabrum 'küünlajalg' sõnast candela 'vahaküünal') ehk seisulühter on kõrge metallist, puidust, keraamiline või marmorist rohkem kui ühele küünlale mõeldud mitmeharuline küünlajalg, ka küünlajala kujuline gaasi- või elektrilampide alus rohkem kui ühele tulele.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Kandelaaber · Näe rohkem »
Karolingide kunst
Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Karolingide kunst · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Keszthely kultuur
Vaade õhust roomaaegse Keszthely kultuuri keskusele ''Gorsium-Herculia'' asulale (tänapäeval Táci küla Ungaris) Keszthely kultuur kujunes välja umbes aastavahemikus 500–700 Pannoonia romaniseerunud elanike hulgas, kes elasid Castellumi-nimelises kindlustatud küla piirkonnas (tänase Ungari lääneosas Balatoni järve lähedal asuv Keszthely asula).
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Keszthely kultuur · Näe rohkem »
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Kirikuisa · Näe rohkem »
Kopti kunst
Kopti kunst on Egiptuses loodud varakristlik kunst, peamiselt ajavahemikust 3.–12.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Kopti kunst · Näe rohkem »
Kummituslinn
Berlin, kummituslinn Nevadas USA-s (2004) Tänavanurk Bodie kummituslinnas USA-s Kummituslinn on mahajäetud inimtühi küla või linn, mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Kummituslinn · Näe rohkem »
Lame Maa
tabernaaklil. 6. sajand Lame Maa on ettekujutus Maast või Maa mudel, mille järgi Maa pind on tasapinnaline.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Lame Maa · Näe rohkem »
Lameda Maa müüt
Lehekülg 14. sajandist pärinevast käsikirjalisest koopiast, mis oli tehtud u 1246 välja antud teosest ''L'Image du monde'', mille juures olev illustratsioon kujutab kerakujulist maad Lameda Maa müüt on ettekujutus, nagu oleks Euroopas keskajal usutud, et Maa on lame.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Lameda Maa müüt · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Läänegooti kiri
Läänegooti kiri oli 8.–11. sajandil hispaania kultuuri mõjupiirkondades kasutusel olnud ladina kirja liik.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Läänegooti kiri · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Luukas
pärgamendil. Fulda koolkonna meister, u 840 Evangelist Luukas maalib Jumalaema ikooni. Pihkva muuseum, 16. saj Luukas (surnud umbes 70) oli üks neljast Uue Testamendi evangelistist.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Luukas · Näe rohkem »
Markianos Herakleast
Markianos Herakleast (kreeka keeles, ladina keeles Marcianus Heracleensis; 4. sajand pKr) oli hilisantiigi hellenistlik geograaf.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Markianos Herakleast · Näe rohkem »
Mürkroheline
Mürkroheline on värvinimetus, mis eesti keeles kirjeldab eredat ja teravat rohelist värvitooni, eelkõige tumedamat, sinaka varjundiga rohelist värvust, sarnast smaragd-, vaserooste-, malahhiit- või mererohelisele.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Mürkroheline · Näe rohkem »
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Mediolanum · Näe rohkem »
Merovingide kunst
Merovingide kunst on Frangi riigis Merovingide dünastia valitsusajal, 5.–8. sajandil loodud kunst.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Merovingide kunst · Näe rohkem »
Mulksupudel
Mulksupudel ehk angster (ladinakeelsest sõnast angustus 'kitsas'), ka kutterolf (või kuttrolf, gutterolf, guttrolf, gluckerflasche), on varauusaegne keeruka kujuga jooginõu veini joomiseks, millel on sibulakujuline alaosa ja mitmest omavahel põimunud väljavoolutorust moodustatud kitsas kael.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Mulksupudel · Näe rohkem »
Peter Brown (ajaloolane)
Peter Brown (2011) Peter Robert Lamont Brown (sündinud 26. juulil 1935) on Princetoni ülikooli emeriitprofessor.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Peter Brown (ajaloolane) · Näe rohkem »
Porfüür
Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Porfüür · Näe rohkem »
Priscilla katakombid
Priscilla katakombid on muistis Itaalias Roomas Via Salaria ääres, kus Rooma riigi ajal asus kivimurd.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Priscilla katakombid · Näe rohkem »
Purpurpärgament
Tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsitest Rossano ''codex purpureus'''es Bütsantsis kirjutatud kreekakeelne Codex Beratinus ostrogootide kuninga Theoderich Suure jaoks Karolingide renessansi ajast pärinev untsiaalkirjas Saint-Riquier' evangeliaar Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga purpurseks värvitud pärgament.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Purpurpärgament · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Raamat · Näe rohkem »
Rifniku mägi
Rifniku mägi on arheoloogilise vabaõhumuuseumiga küngas Ida-Sloveenias.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Rifniku mägi · Näe rohkem »
Riiklik Arheoloogiamuuseum (Ateena)
Riiklik Arheoloogiamuuseum Ateenas Riiklik Arheoloogiamuuseum (Εθνικό Αρχαιολογικό Μουσείο) on arheoloogiamuuseum Kreeka pealinnas Ateenas ja suurim muuseum kogu Kreekas.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Riiklik Arheoloogiamuuseum (Ateena) · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma nael
Rooma naelLadina-eesti sõnaraamat, 2002, lk 675 (ladina keeles libra) oli Vana-Rooma kaaluühik, mis vastab eri autorite järgi 322,56 grammile (kerge nael) või 324, 325,14048, 325 või 326 grammile (keskmine nael) või 327,168 või 327,368 327,45 (327,453) grammile (raske nael).
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Rooma nael · Näe rohkem »
Rooma-aegne Armeenia
Rooma-aegne Armeenia viitab Suur-Armeenia osade valitsemisele Rooma keisririigi poolt 1.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Rooma-aegne Armeenia · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Ruutkapitaal
Ruutkapitaal, ladina keeles capitalis quadrata, ka capitalis elegans, oli Rooma majuskelkiri, mis vähesel määral esineb hilisantiiksetes ja varakeskaegsetes käsikirjades.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Ruutkapitaal · Näe rohkem »
Seitse kuningriiki
Seitse kuningriiki, Bartholomew' "Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas" (1914) Heptarhia (kreeka: ἑπτά + ἀρχή 'seitse' + 'riiki') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Seitse kuningriiki · Näe rohkem »
Serfaus
Serfaus on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Landecki ringkonnas.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Serfaus · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Spolia
Spolia (mitmus ladinakeelsest sõnast spolium 'sõjasaak') tähendab ehituskomponente, mida taaskasutati uutes ehitistes.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Spolia · Näe rohkem »
Stockholmi codex aureus
Stockholmi codex aureus (ka Canterbury codex aureus või codex aureus Holmiensis) on iiri-anglosaksi käsikiri, mis on loodud 8. sajandi keskpaiku Southumbrias, võib-olla Canterburys ja asub tänapäeval Stockholmis (Kungliga Biblioteket, MS.A.135).
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Stockholmi codex aureus · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Tugikaar
Tugikaar ehk arkbutaan (prantsuse keeles arc-boutant) on tugipiidast üle külglöövi kesklöövi katusealuse kõrgseinani ulatuv kivist laotud kaar, mille ülesanne on tasakaalustada kesklöövi võlvide külgsuunalist survet.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Tugikaar · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vienne'i Peetruse kirik
Vienne'i Peetruse kirik (prantsuse keeles Eglise Saint-Pierre-le-Bas) on 5. sajandist pärinev eelromaani kirik Vienne'is Isère departemangus ja üks vanemaid säilinud kirikuid Prantsusmaal.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Vienne'i Peetruse kirik · Näe rohkem »
Viini kroonimisevangeliaar
Kroonimisevangeliaari kullatud hõbedast köide, pärit umbes 1500. aastast purpurseks värvitud pärgament Evangelist Matteus (fo 15) Viini kroonimisevangeliaar, eestikeelses kunstiajalookirjanduses esineb ka nimetus Karl Suure evangeliaar, on Karolingide ajast pärit illumineeritud käsikiri, purpurpärgamendile kirjutatud illustreeritud evangeliaar, mis on loodud veidi enne aastat 800 Aachenis, Karl Suure õukonnakooli juures.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja Viini kroonimisevangeliaar · Näe rohkem »
3. sajandi kriis
Rooma keisririik ning sellest lahku löönud Gallia ja Palmüüria impeeriumid 271. aastal. 3.
Uus!!: Hilisantiikaeg ja 3. sajandi kriis · Näe rohkem »
