Kiiremini kui brauser!
110 suhted: Anna, Anna ise kolmas, Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik, Anton Pilgram, Astronoomia ajalugu, Austria Riviera, Ave verum, Šoti margid, Badeni markkrahvkond, Bar-vorm, Barnim VI (Pommeri), Benedikt Rejt, Bondi sündmused, Braunschweig, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Burgundia hertsogkond, Carlo M. Cipolla, Csángó'd, Döhreni torn, Diele, Dominium maris baltici, Dornse, Galloitaalia keeled, Göttingen, Glogauer Liederbuch, Gregorius I, Hain Rebas, Haljala kirik, Harduspilt, Häme, Helme Issanda Ihu kabel, Hesühhasm, Humanism, Igavene Juut, Itaalia, Jüri kirik, Jõuluturg, Johan Huizinga, Jomsviikingid, Kalamaja muuseum, Karistusõigus, Karl Suur, Karula Maarja kirik, Katustatud sild, Kölni mark, Küprose kuningriik, Kõrgkeskaeg, Keskaeg, Keskaja filosoofia, Kirikueestseisja, ..., Kivikeraamika, Koeru kirik, Krki saar, Kujutletud kogukonnad, Kuldvillaku ordu, Kultuuriajalugu, Kvadraatnoodikiri, Lauda, Läänegoodid, Leonel Power, Lochamer Liederbuch, Lucia legendi meistri Maarja altar, Luxeuil-les-Bains, Madonna, Madonna roosilehtlas, Malbork, Mööbel, Mühlhausen, Mõõgavõitlus, Mõisamehed, Moriskitants, Naast (riietus), Norra meretagused alad, Notula, Oświęcim, Osmanite sõjad Euroopas, Ostsiedlung, Püha Sava hertsogkond, Philippe Hea, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Pietà, Pikk tänav, Piri Reisi kaart, Prantsusmaa kuningriik, Puhkav Kristus, Rahvusvaheline gootika, Rüütliordu, Ripuka Punamägi, Rondeel, Saksa keel, Saksa kultuur, Saksi õiguspeegel, Surmatants (Basel), Surmatants (film), Surmatants (Lübeck), Surmatants (Tallinn), Suured maadeavastused, Tonaarium, Transi, Vabrik, Vammus (ajalooline), Vana Tallinn (raamatusari), Varakeskaeg, Varauusaeg, Vürstkond, Viktor Marseillest, Viljandi ordulinnus, Vladimir Lavrovski, Wilhelm Abel, Zbraslavi kroonika. Laienda indeks (60 rohkem) »
Anna
kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Anna · Näe rohkem »
Anna ise kolmas
Anna ise kolmas (saksa keeles Anna selbdritt) on kristlikus kunstis esinev pilditüüp, mis kujutab Maarja ema püha Annat koos Maarja ja Jeesuslapsega.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Anna ise kolmas · Näe rohkem »
Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik
Püha Anna kirik (saksa keeles St.-Annen-Kirche) on Annaberg-Buchholzis Saksimaal asuv rikkaliku interjöörikujundusega hiliskeskaegne kodakirik, mille ehitusstiil kannab nii hilisgootika kui ka renessanssarhitektuuri tunnusjooni.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik · Näe rohkem »
Anton Pilgram
Anton Pilgram (ka Anton Pilchramb) (sündinud umbes 1460, oletatavalt Brnos, surnud 1516 Viinis) hiliskeskaegsel Määrimaal ja Austrias tegutsenud skulptor.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Anton Pilgram · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Austria Riviera
Austria raudtee-ettevõtte Österreichische Südbahni 1898. aastast pärinev plakat vaadetega Austria Rivierale Austria Riviera (saksa keeles Österreichische Riviera, itaalia keeles Riviera Austriaca, sloveeni keeles Avstrijska riviera, horvaadi keeles Austrijska rivijera) oli nimetus, mida kasutati Austria keisririigi Görzi ja Istria kroonimaade aladel Aadria mere rannikul asunud kuurortide kohta.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Austria Riviera · Näe rohkem »
Ave verum
"Ave verum" gregoriuse koraalina Liber Usualises "Ave verum" on hiliskeskaegne kristlik palve, mis pärineb arvatavasti 13. sajandist, palve autor pole teada.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Ave verum · Näe rohkem »
Šoti margid
Šoti margid Carlisle'i loss – Inglise Läänemargi peakorter Alnwicki loss – Inglise Keskmargi peakorter Lochmabeni loss – Šoti Läänemargi kindlus Šoti margid oli mõiste, mida kasutati Inglise-Šoti piiril hiliskeskajal ja varauusajal.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Šoti margid · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Bar-vorm
Bar-vorm on muusikas struktuurimuster AAB, esimese värsi või värsipaari ja meloodiaosa kordamine, millele järgneb muusikaliselt erinev lõpetav fraas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Bar-vorm · Näe rohkem »
Barnim VI (Pommeri)
Skulptuur epitaafilt Kenzis Barnim VI (u. 1365 - 22. september 1405) oli Pommeri-Wolgasti hertsog aastatel 1394-1405.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Barnim VI (Pommeri) · Näe rohkem »
Benedikt Rejt
Benedikt Rejt (ka Benedikt Ried, Benedikt Rieth, Benedikt Reyd või Benedict Reijt; sündinud umbes 1450, surnud 1531. ja 1536. aasta vahemikus) oli hiliskeskajal Böömimaa juhtiv arhitekt ja ehitusmeister.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Benedikt Rejt · Näe rohkem »
Bondi sündmused
Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Bondi sündmused · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Braunschweig · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Carlo M. Cipolla
Carlo Maria Cipolla (15. august 1922 Pavia – 5. september 2000 Pavia) oli itaalia majandusajaloolane.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Carlo M. Cipolla · Näe rohkem »
Csángó'd
Gyimesi ''csángó'' paar (1902) Csángód (loe; ungari keeles csángók, rumeenia keeles ceangăi) on ungarlaste etniline rühm Rumeenias Moldova lääneosas, valdavalt Bacău maakonnas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Csángó'd · Näe rohkem »
Döhreni torn
thumb Döhreni torn (saksa Döhrener Turm) on hiliskeskaegne, 14. sajandist pärinev vahitorn Saksamaal Hannoveris.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Döhreni torn · Näe rohkem »
Diele
Diele (alamsaksa 'eeskoda, esik') on eelkõige alamsaksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn Dielenhaus) tänavapoolne suur pearuum ehk eeskoda, mis on naaberruumidest poole korruse võrra kõrgem.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Diele · Näe rohkem »
Dominium maris baltici
Dominium maris baltici ('Läänemere dominioon') on hiliskeskajast pärit ladinakeelne fraas, millega peeti silmas Taani ja Rootsi kuningriigi eesmärki saavutada võim Läänemerel.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Dominium maris baltici · Näe rohkem »
Dornse
Dornse (ka dörnse; alamsaksa keeles ka Döns) on eelkõige alamsaksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn Dielenhaus) 2-ruumilise peakorruse tagumine ehk hoovipoolne elutuba.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Dornse · Näe rohkem »
Galloitaalia keeled
Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Galloitaalia keeled · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Göttingen · Näe rohkem »
Glogauer Liederbuch
Glogauer Liederbuch 'Glogau lauluraamat' on umbes 1480.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Glogauer Liederbuch · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Gregorius I · Näe rohkem »
Hain Rebas
Hain Rebas (sündinud 23. jaanuaril 1943 Tallinnas Hiiul) on Eesti ajaloolane"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Hain Rebas · Näe rohkem »
Haljala kirik
Haljala Püha Mauritiuse kirik on kihelkonnakirik Lääne-Virumaal Haljala alevikus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Haljala kirik · Näe rohkem »
Harduspilt
Harduspilt (saksa keeles Andachtsbild, inglise keeles devotional image) on 20. sajandi algul kasutusele võetud mõiste, mis hõlmab hiliskeskajal kujunenud ja üksikisiku vagaduse ja kontemplatsiooni teenimiseks mõeldud kristliku kunsti pilditüüpe, kasutamiseks vagadeks mõtisklusteks väljaspool kirikus toimuvaid jumalateenistusi.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Harduspilt · Näe rohkem »
Häme
Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Häme · Näe rohkem »
Helme Issanda Ihu kabel
Kabeli varemed, detsember 2023. Helme Issanda Ihu kabel, ka Püha Ihu kabel või Püha Risti kabel, oli hiliskeskaegne kabel, mis hävis välgulöögist 1740.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Helme Issanda Ihu kabel · Näe rohkem »
Hesühhasm
Hesühhasm on õigeusus spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Hesühhasm · Näe rohkem »
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Humanism · Näe rohkem »
Igavene Juut
Maurycy Gottliebi maal "Ahasveerus", 1876 Igavene Juut on hiliskeskaegse kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes peab kuni maailma lõpuni vahetpidamata rändama, sest selline karistus sai talle osaks selle eest, et ta ei lubanud Jeesusel Kolgata teel oma maja ees puhata.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Igavene Juut · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Itaalia · Näe rohkem »
Jüri kirik
Jüri kirik Jüri kiriku interjöör (nelipühad, 2020) Jüri kirikuaed Jüri kirikuaia piirdemüür Eestikeelse piibli 250. aastapäeva mälestusmärk Vabadussõja monument Jüri kiriku kõrval Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Jüri kirik · Näe rohkem »
Jõuluturg
Tallinna jõuluturg, 2010 Dresdeni Striezelmarkt, 2009 Jõuluturg (saksa keeles Weihnachtsmarkt, ka Christkindlesmarkt, Adventsmarkt; prantsuse keeles Marché de Noël) on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Jõuluturg · Näe rohkem »
Johan Huizinga
Johan Huizinga (7. detsember 1872 Groningen – 1. veebruar 1945 De Steeg, Holland) oli hollandi ajaloolane, 20.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Johan Huizinga · Näe rohkem »
Jomsviikingid
Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Jomsviikingid · Näe rohkem »
Kalamaja muuseum
Kalamaja Muuseum Kalamaja muuseum on 2021.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kalamaja muuseum · Näe rohkem »
Karistusõigus
Karistusõigus (inglise keeles criminal law) ühe õigusharuna on õiguskorra osa, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja selle järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Karistusõigus · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karula Maarja kirik
Karula Maarja Kiriku varemed. Varemetest paremale jääb Karula uus Maarja kirik. Karula Maarja kirik on maakivist ja tellistest hiliskeskaegne gooti kirik, mis aastast 1944 on varemeis.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Karula Maarja kirik · Näe rohkem »
Katustatud sild
Järuska katusega puitsild Ida-Virumaal Droonivideo Järuska katusega sillast Kaetud sild, ka katustatud sild (inglise keeles covered bridge), on katusega sild, reeglina tehtud puidust.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Katustatud sild · Näe rohkem »
Kölni mark
Kölni mark (saksa keeles Kölner Mark või Kölnische Mark) oli endisaegne kaaluühik, mis oli võrdne 233,856 grammiga.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kölni mark · Näe rohkem »
Küprose kuningriik
Küprose kuningriik oli ristisõdijate kuningriik Küprose saarel kõrg- ja hiliskeskajal, aastatel 1192–1489.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Küprose kuningriik · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Keskaeg · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kirikueestseisja
Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kirikueestseisja · Näe rohkem »
Kivikeraamika
Kivikeraamika on keraamika liik, milles saviesemed põletatakse kõrgel temperatuuril, ligikaudu 1150–1500 ˚C juures kivikõvaks, mistõttu tooted on vastupidavamad kui madalkuumuskeraamika.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kivikeraamika · Näe rohkem »
Koeru kirik
Koeru kirik Koeru kirikuaia kabel Koeru Maarja Magdaleena kirik on Koeru kihelkonna kirik asukohaga Koerus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Koeru kirik · Näe rohkem »
Krki saar
Krki asendikaart Krki kaart Krk (itaalia keeles Veglia, saksa keeles varem Vegl) on Horvaatiale kuuluv saar Dalmaatsia saarestikus Aadria meres.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Krki saar · Näe rohkem »
Kujutletud kogukonnad
"Kujutletud kogukonnad.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kujutletud kogukonnad · Näe rohkem »
Kuldvillaku ordu
Kuldvillaku ordu Hispaania haru tunnusmärk Kuldvillaku ordu on keskajal Burgundias asutatud eksklusiivne rüütliordu, mis on tänapäevani aktiivne Austrias ja Hispaanias.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kuldvillaku ordu · Näe rohkem »
Kultuuriajalugu
Kultuuriajalugu on ajalooteaduse valdkond, mis uurib tähendusloomet minevikus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kultuuriajalugu · Näe rohkem »
Kvadraatnoodikiri
Kvadraatnoodikiri ehk kvadraatnotatsioon, ka kvadraatneumad, oli kõrg- ja hiliskeskajal kasutusel olnud noodikirja tüüp.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Kvadraatnoodikiri · Näe rohkem »
Lauda
Lauda ehk lauda spirituale (ladinakeelsest sõnast laudare 'kiitma' tuletatud itaaliakeelne 'kiitus', 'vaimulik kiitus'; mitmus laude) oli emakeelse vaimuliku laulu žanr, mille kõrgaeg oli hiliskeskaja ja renessansi Itaalias (13.–16. sajandil).
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Lauda · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Leonel Power
Leonel Power (1370 ja 1385 vahel – 5. juuni 1445) oli inglise hiliskeskaja ja vararenessansi helilooja.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Leonel Power · Näe rohkem »
Lochamer Liederbuch
Lochamer Liederbuch 'Lochami lauluraamat' (ka Locheimer Liederbuch või Lochheimer Liederbuch) on umbes 15. sajandi keskpaika dateeritud ja oletatavasti Nürnbergis kirja pandud käsikirjaline muusikakogumik, muusikaliselt stiililt nii hiliskeskaega kui ka vararenessanssi liigituv.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Lochamer Liederbuch · Näe rohkem »
Lucia legendi meistri Maarja altar
Lucia legendi meistri Maarja altar (ka: Maarja altar, nn Mustpeade tiibaltar) on 15. sajandist, ilmselt Belgias Brugges maalitud triptühhon.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Lucia legendi meistri Maarja altar · Näe rohkem »
Luxeuil-les-Bains
Luxeuil-les-Bains (Rooma asula Luxovium) on linn Prantsusmaal Haute-Saône'i departemangus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Luxeuil-les-Bains · Näe rohkem »
Madonna
Kunstimälestiseks arvatud skulptuur "Madonna lapsega" Muuga mõisa peahoones Madonna (keskaja itaalia keeles ma donna 'mu daam', 'mu emand' on Jeesuse ema Maarja tiitel; inglise keeles Our Lady, prantsuse keeles Notre Dame) tähistab kunstis Maarjat ja Maarja kujutist kunstiteostel kristlikus ikonograafias, eelkõige maalidel ja skulptuuris.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Madonna · Näe rohkem »
Madonna roosilehtlas
Madonna roosilehtlas on kristlikus kunstis esinev pilditüüp, millel on kujutatud neitsi Maarjat Jeesuslapsega istumas aias sõrestikule toetuvate roosipõõsaste taustal või rooside keskel, enamasti muru peal või murupingil, sageli koos väikeste inglitega.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Madonna roosilehtlas · Näe rohkem »
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Malbork · Näe rohkem »
Mööbel
Mööbel Worcesteri kunstimuuseumis näitusel Mööbel on istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks mõeldud esemed.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Mööbel · Näe rohkem »
Mühlhausen
Mühlhausen on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Mühlhausen · Näe rohkem »
Mõõgavõitlus
Mõõgavõitlus on võitluskunst, milles võitleja kasutab relvana mõõka.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Mõõgavõitlus · Näe rohkem »
Mõisamehed
Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Mõisamehed · Näe rohkem »
Moriskitants
Moriskitants ehk moresk või morisk (itaalia keeles moresca, hispaania keeles morisca 'mauri-'; moriskideks nimetati Hispaanias ristitud maure) oli hiliskeskajal ja varauusajal levinud eksootilise karakteriga lavatants, mille levik tagasivaatavalt laseb selle lähted paigutada 15.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Moriskitants · Näe rohkem »
Naast (riietus)
Naast on metallist, pärlmutrist, luust vm materjalist kaunistav, tugevdav või kinnitav ehisplaadike või -nupuke mingil esemel (nt rõival, vööl, relval)Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Naast (riietus) · Näe rohkem »
Norra meretagused alad
Norra Kuningriik ja mõned selle praegustest meretagustest aladest See on nimekiri Norra Kuningriigi praegustest ja endistest territoriaalsetest valdustest.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Norra meretagused alad · Näe rohkem »
Notula
Notula ehk Firenze bastard, ka cursiva currens on 13.–14.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Notula · Näe rohkem »
Oświęcim
Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Oświęcim · Näe rohkem »
Osmanite sõjad Euroopas
Osmanite armee piirab Viini, Frans Geffels Osmanite sõjad Euroopas olid rida relvakonflikte Osmanite riigi ja erinevate Euroopa riikide vahel alates hiliskeskajast kuni 20.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Osmanite sõjad Euroopas · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Püha Sava hertsogkond
Püha Sava hertsogkond (ladina keeles Ducatus Sancti Sabae, serbia-horvaadi keeles Hercegovina Svetog Save) oli hiliskeskaegne lõunaslaavi riik, mis eksisteeris ajal, mil Osmanite riik Balkani poolsaare alasid vallutas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Püha Sava hertsogkond · Näe rohkem »
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Philippe Hea · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Pietà
Pietà (itaalia keeles pietà 'vagadus', 'kaastunne') ehk Vesperbild (saksa keeles 'vespripilt', 'õhtupilt') on süžee kristlikus ikonograafias, mis kujutab ristilt võetud surnud Kristust oma süles hoidvat ja tema kohale kummarduvat leinavat neitsi Maarjat.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Pietà · Näe rohkem »
Pikk tänav
Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Pikk tänav · Näe rohkem »
Piri Reisi kaart
Säilinud osa Piri Reisi kaardist Piri Reisi kaart on 1513.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Piri Reisi kaart · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Puhkav Kristus
Puhkav Kristus on kristlikus kunstis esinev hiliskeskaegne pildisüžee, mis kujutab niuderätikus ja okaskrooniga kroonitud Kristust istuvas asendis, seotud või sidumata kätega, resigneerunult toetamas kätt reiele ja vahel hoidmas käes pillirookeppi või vitsakimpu.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Puhkav Kristus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline gootika
Rahvusvaheline gootika või internatsionaalne gootika(prantsuse keeles gothique international, itaalia keeles gotico internationale), eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka sõnapaari "pehme stiil" (saksa keeles weicher Stil, prantsuse keeles style adouci), on hiliskeskaja Euroopa maalikunstis, skulptuuris ja dekoratiivkunstis valitsenud stiilisuund, mis levis üle terve Lääne-Euroopa 14. sajandi viimasest veerandis ja 15. sajandi esimesel poolel.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Rahvusvaheline gootika · Näe rohkem »
Rüütliordu
Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Rüütliordu · Näe rohkem »
Ripuka Punamägi
Ripuka Punamägi ehk Ripuka Linnamägi on linnamägi Kärde külas Jõgeva vallas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Ripuka Punamägi · Näe rohkem »
Rondeel
Rondeel Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Rondeel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa kultuur
kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Saksa kultuur · Näe rohkem »
Saksi õiguspeegel
Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300. aastal) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow' koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »
Surmatants (Basel)
Baseli "Surmatants" oli hiliskeskaegne surmatantsu kujutav seinamaal Baseli dominiiklaste kloostri kiriku ilmikute surnuaia sisemüüril.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Surmatants (Basel) · Näe rohkem »
Surmatants (film)
"Surmatants" on 1991.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Surmatants (film) · Näe rohkem »
Surmatants (Lübeck)
"Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke surmatantsu kujutav maal, mis valmis 1463.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Surmatants (Lübeck) · Näe rohkem »
Surmatants (Tallinn)
"Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Surmatants (Tallinn) · Näe rohkem »
Suured maadeavastused
Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mille tegid eurooplased väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Suured maadeavastused · Näe rohkem »
Tonaarium
Tonaarium (ladina keeles tonarius, tonarium) on keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat (libellus tonarium, 'toonide raamat'), mis sisaldas helilaadide (ladina keeles tonus, modus) kaupa korrastatud Gregoriuse laulude kogumikku.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Tonaarium · Näe rohkem »
Transi
Transi (prantsuse keeles transi 'kangestunud') on sellist tüüpi hauamonument või sarga kujundus, millel on skulpturaalselt kujutatud skeletti, lagunenud või teatud lagunemisastmes surnukeha.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Transi · Näe rohkem »
Vabrik
Bertha Evelyn Jaques, "Tehased Chicago jõel" (kuivnõel, 1904) Vabrik või tehas (vanasti manufaktuur) on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Vabrik · Näe rohkem »
Vammus (ajalooline)
Vammus (saksa keeles wams, prantsuse keeles pourpoint, jupon, inglise keeles doublet, itaalia keeles farsetto) on kehasse töödeldud lõikega ja esikinnisega meestejakk, mis kujunes turvise all kantavast polsterdatud ja üle puusade ulatuvast esikinnisega jakist.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Vammus (ajalooline) · Näe rohkem »
Vana Tallinn (raamatusari)
"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Vana Tallinn (raamatusari) · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Vürstkond
Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Vürstkond · Näe rohkem »
Viktor Marseillest
Püha Victorit kujutav reljeef Madalmaades Püha Viktor, kes hoiab ristiga lippu ja kilpi Tallinna väikese vapiga, Püha Nikolaus ja Püha Jüri. vapikilbil pühakute all on kujutatud mustpea Püha Viktor Marseillest, ka püha Victor, oli kristlik märter.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Viktor Marseillest · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Vladimir Lavrovski
Vladimir Mihhailovitš Lavrovski (Владимир Михайлович Лавровский; 4. juuli 1891 Pihkva – 25. jaanuar 1971 Moskva) oli vene ajaloolane-medievist, hiliskeskaegse ja uusaegse Inglismaa agraar- ning sotsiaalmajandusliku ajaloo spetsialist.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Vladimir Lavrovski · Näe rohkem »
Wilhelm Abel
Wilhelm Abel (25. august 1904 Bütow – 27. aprill 1985 Göttingen) oli üks 20.
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Wilhelm Abel · Näe rohkem »
Zbraslavi kroonika
Zbraslavi kroonika, ladina keeles Chronicon Aulae Regiae (tšehhi keeles Zbraslavská kronika, saksa keeles Königsaaler Chronik või Zbraslaver Chronik) on hiliskeskaegne ladinakeelne kroonika, mis on üks olulisemaid allikaid Böömimaa ajaloo kohta 13. ja 14. sajandil (kirjeldab aastaid 1253–1338).
Uus!!: Hiliskeskaeg ja Zbraslavi kroonika · Näe rohkem »
