Kiiremini kui brauser!
113 suhted: Alam-Saksi ringkond, Alam-Sileesia, Albrecht (Mainz), Albrecht Achilles, Albrecht von Hohenzollern, Altmark, Anšluss, Ansbachi markkrahvkond, Austria pärilussõda, Bayreuthi vürstkond, Berliin, Berliini loss, Berliini toomkirik, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Braunschweigi hertsogkond, Carl Christian, Carol II, Corps Borussia Bonn, Désirée (Hohenzollerni printsess), Dünastiate loend, Eesti valitsejad, Elisabeth Brandenburgist (1510–1558), Erich II (Pommeri), Ferdinand I (Rumeenia), Frangimaa ringkond, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg), Friedrich Schneeberg, Friedrich Suur, Friedrich von Hohenzollern, Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Georg Wilhelm (Brandenburg), Gestapo, Goslar, Gumprecht von Hohenzollern, Halberstadti piiskopkond, Hohenzollerni kindlus, Hubertus (Hohenzollerni prints), Ida-Preisimaa, Innsbruck, Itaalia kuningriik (1861–1946), Joachim Friedrich (Brandenburg), Johann (Brandenburg-Kulmbach), Johann Albrecht (Mecklenburg), Johann Blankenfeld, Johann Cicero, Johann Georg, ..., Johann Sigismund (Brandenburg), Johann von Hohenzollern, Kalnamuiža, Karl Friedrich, Kasimir (Brandenburg-Kulmbach), Klaipėda, Kleinstaaterei, Kleve hertsogkond, Koadjuutorivaenus, Krakówi leping, Kuninglik Preisimaa, Laada tänav, Lääne-Preisimaa, Linnusekrahv, Magdeburgi hertsogkond, Magnus, Münsterbergi hertsogkond, Mindaugas II, Neumark, Noa selga löömise müüt, Novembrirevolutsioon, Olecko, Oliwa rahu, Otto I (Brandenburg), Pommeri hertsogkond, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Potsdam, Prantsuse teine keisririik, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa kuningas, Rumeenia Kuningriik, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saksa keiser, Saksa Liit, Saksa ordu riik, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (N), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S), Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (Z), Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia sõjad, Smiltene piiskopilinnus, Tšehhi krooni maad, Tradition und Leben, Ulászló II, Vürstlik piiskop, Volmari liit, Waldemar (Brandenburg), Wartislaw IX, Wartislaw X, Wilhelm (Saksa kroonprints), Wilhelm II, 15. juuni, 17. sajand, 18. sajand, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides, 1848. aasta Valahhia revolutsioon, 19. juuli. Laienda indeks (63 rohkem) »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Hohenzollernid ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Hohenzollernid ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Albrecht (Mainz)
Albrecht Lucas Cranach vanema maalil Albrecht von Brandenburg ehk Albrecht von Hohenzollern (28. juuni 1490 Cölln, Brandenburg – 24. september 1545 Martinsburg, Mainz) oli Mainzi peapiiskop ja kuurvürst, samaaegselt ka Magdeburgi peapiiskop (Albrecht IV), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja kardinal.
Uus!!: Hohenzollernid ja Albrecht (Mainz) · Näe rohkem »
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Uus!!: Hohenzollernid ja Albrecht Achilles · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Hohenzollernid ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Hohenzollernid ja Altmark · Näe rohkem »
Anšluss
Austria märtsis 1938 Anšluss (saksa keeles Anschluss: 'ühendamine, liitmine', enne 1996. aasta keelereformi kirjutati kujul Anschluß) oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Riigi poolt märtsis 1938.
Uus!!: Hohenzollernid ja Anšluss · Näe rohkem »
Ansbachi markkrahvkond
Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis.
Uus!!: Hohenzollernid ja Ansbachi markkrahvkond · Näe rohkem »
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Uus!!: Hohenzollernid ja Austria pärilussõda · Näe rohkem »
Bayreuthi vürstkond
Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.
Uus!!: Hohenzollernid ja Bayreuthi vürstkond · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Hohenzollernid ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini loss
Berliini loss (saksa keeles Berliner Schloss, ametlikult Königliches Schloss 'kuninglik loss') on hoone Berliinis Spreeinselil.
Uus!!: Hohenzollernid ja Berliini loss · Näe rohkem »
Berliini toomkirik
Berliini toomkirik Berliini toomkirik (saksa keeles Berliner Dom) on protestantlik katedraal Berliinis.
Uus!!: Hohenzollernid ja Berliini toomkirik · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Hohenzollernid ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Hohenzollernid ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Uus!!: Hohenzollernid ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Uus!!: Hohenzollernid ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond · Näe rohkem »
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Uus!!: Hohenzollernid ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »
Carl Christian
Hohenzollerni prints Carl Christian (Carl Christian Friedrich Johannes Meinrad Maria Hubertus Edmund von Hohenzollern-Sigmaringen; sündinud 5. aprillil 1962 Münchenis Saksamaal) on Hohenzollern-Sigmaringeni vürstliku perekonna liige.
Uus!!: Hohenzollernid ja Carl Christian · Näe rohkem »
Carol II
Carol II Carol II (3. oktoober 1893 Peleși loss – 4. aprill 1953 Estoril) oli Rumeenia kuningas aastatel 1930–1940, kuni troonist loobus.
Uus!!: Hohenzollernid ja Carol II · Näe rohkem »
Corps Borussia Bonn
Corps Borussia Bonn on 1821.
Uus!!: Hohenzollernid ja Corps Borussia Bonn · Näe rohkem »
Désirée (Hohenzollerni printsess)
Désirée (Désirée Margareta Victoria Louise Sybilla Katharina Maria; sündinud 27. novembril 1963 Münchenis Saksamaal) on Hohenzollerni printsess.
Uus!!: Hohenzollernid ja Désirée (Hohenzollerni printsess) · Näe rohkem »
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Uus!!: Hohenzollernid ja Dünastiate loend · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Hohenzollernid ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Elisabeth Brandenburgist (1510–1558)
Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542 Elisabeth von Brandenburg (saksapäraselt Elisabeth von Brandenburg; 24. august 1510, arvatavasti Cölln – 25. mai 1558 Ilmenau) oli sünnilt Hohenzollernite dünastia liige ja Brandenburgi markkrahvinna ning abielu kaudu Braunschweig-Göttingen-Calenbergi hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna.
Uus!!: Hohenzollernid ja Elisabeth Brandenburgist (1510–1558) · Näe rohkem »
Erich II (Pommeri)
Erich II, Pommeri hertsog Erich II (1418. ja 1425. aasta vahel – 5. juuli 1474) oli Pommeri dünastia (ka Greifide koja) liige ja Pommeri-Wolgasti hertsog aastatel 1457–1474.
Uus!!: Hohenzollernid ja Erich II (Pommeri) · Näe rohkem »
Ferdinand I (Rumeenia)
Ferdinand I Ferdinand I (sündinud kui Hohenzollerni prints Ferdinand Viktor Albert Meinrad; 24. august 1865 – 20. juuli 1927) oli Rumeenia kuningas 10. oktoobrist 1914 kuni surmani.
Uus!!: Hohenzollernid ja Ferdinand I (Rumeenia) · Näe rohkem »
Frangimaa ringkond
Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.
Uus!!: Hohenzollernid ja Frangimaa ringkond · Näe rohkem »
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Uus!!: Hohenzollernid ja Friedrich I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Friedrich II (Brandenburg)
Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.
Uus!!: Hohenzollernid ja Friedrich II (Brandenburg) · Näe rohkem »
Friedrich Schneeberg
Friedrich Schneeberg (ka Schneberg) oli Liivi ordu diplomaat, ordumeister Wolter von Plettenbergi sekretär ja kantsler aastatel 1525–1535.
Uus!!: Hohenzollernid ja Friedrich Schneeberg · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Hohenzollernid ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Friedrich von Hohenzollern
Markkrahv Friedrichi kujutis Nürnbergi püha Sebaldi kirikus Friedrich von Hohenzollern (ka Friedrich von Brandenburg-Ansbach; 17. jaanuar 1497 Ansbach – 20. august 1536 Genova) oli Hohenzollernide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.
Uus!!: Hohenzollernid ja Friedrich von Hohenzollern · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Uus!!: Hohenzollernid ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) · Näe rohkem »
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Uus!!: Hohenzollernid ja Georg Wilhelm (Brandenburg) · Näe rohkem »
Gestapo
Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934) Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942) Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.
Uus!!: Hohenzollernid ja Gestapo · Näe rohkem »
Goslar
pisi Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Hohenzollernid ja Goslar · Näe rohkem »
Gumprecht von Hohenzollern
Markkrahv Gumprechti kujutis nn Markkrahvide aknal, mis asub püha Sebaldi kirikus Nürnbergis; töö autor Hans von Kulmbach (1515) Gumprecht von Hohenzollern (ka Gumprecht von Brandenburg-Ansbach või Gumprecht von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; mõnikord kasutatakse ka eesnime Gumpert; 16. juuli 1503 Ansbach – 15. juuni 1528 Napoli) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige, Bambergi toomhärra ning paavstlik saadik.
Uus!!: Hohenzollernid ja Gumprecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Hohenzollernid ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hohenzollerni kindlus
Hohenzollerni kindlus Hohenzollerni kindlus (saksa keeles Burg Hohenzollern) oli keiserliku Hohenzollernite dünastia esivanemate elukoht.
Uus!!: Hohenzollernid ja Hohenzollerni kindlus · Näe rohkem »
Hubertus (Hohenzollerni prints)
Hubertus (täisnimega Hubertus Gustav Adolf Veit Georg Meinrad Maria Alexander; sündinud 10. juunil 1966 Münchenis Saksamaal) on Hohenzollerni prints.
Uus!!: Hohenzollernid ja Hubertus (Hohenzollerni prints) · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Hohenzollernid ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Innsbruck
Innsbruck Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal Innsbruck on linn Lääne-Austrias, Tirooli liidumaa pealinn ja on suuruselt viies linn Austrias.
Uus!!: Hohenzollernid ja Innsbruck · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Uus!!: Hohenzollernid ja Itaalia kuningriik (1861–1946) · Näe rohkem »
Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.
Uus!!: Hohenzollernid ja Joachim Friedrich (Brandenburg) · Näe rohkem »
Johann (Brandenburg-Kulmbach)
Johann, hüüdnimega Alkeemik (Johann der Alchimist; 1406 – 16. november 1464), oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv ja rahuarmastav Brandenburgi markkrahv pärast oma isa Friedrich I tagasiastumist, esimene Hohenzollernite dünastia liige Brandenburgi valitsemas.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann (Brandenburg-Kulmbach) · Näe rohkem »
Johann Albrecht (Mecklenburg)
Johann Albrecht (8. detsember 1857 – 16. veebruar 1920) oli Mecklenburgide dünastia liige, kes teenis kahe Saksa keisririigi liiduriigi regendina: 1897–1901 Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonna regent oma vennapojale Friedrich Franz IV-le ja 1907–1913 oli ta Braunschweigi hertsogkonna regent.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann Albrecht (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann Blankenfeld · Näe rohkem »
Johann Cicero
Johann Cicero Johann II (2. august 1455 – 9. jaanuar 1499) oli Brandenburgi kuurvürst 1486.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann Cicero · Näe rohkem »
Johann Georg
Johann Georg, Brandenburgi kuurvürst (õli lõuendil, Lucas Cranach noorem, 1564) Johann Georg ja tema teine naine Sabina von Ansbach Johann Georg (11. september 1525 – 8. jaanuar 1598) oli Brandenburgi kuurvürst (1571–1598) ja Preisimaa hertsog.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann Georg · Näe rohkem »
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann Sigismund (Brandenburg) · Näe rohkem »
Johann von Hohenzollern
Johanni kujutis nn Markkrahvideaknal Nürnbergi püha Sebaldi kirikus, töö autor Hans von Kulmbach (1515). Johann von Hohenzollern (ka Johann von Brandenburg-Ansbach või Johann von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 9. jaanuar 1493 Plassenburg – 5. juuli 1525 Valencia) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige ning Valencia asekuningas.
Uus!!: Hohenzollernid ja Johann von Hohenzollern · Näe rohkem »
Kalnamuiža
Smiltene linnuse varemed Kalnamuiža on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Smiltene valla halduskeskus.
Uus!!: Hohenzollernid ja Kalnamuiža · Näe rohkem »
Karl Friedrich
Karl Friedrich on olnud mitme valitseja nimi.
Uus!!: Hohenzollernid ja Karl Friedrich · Näe rohkem »
Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)
Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree Hans von Kulmbachilt Kasimir (saksa Kasimir von Brandenburg-Kulmbach; 27. september 1481 Ansbach – 21. september 1527 Buda) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastail 1515–1527.
Uus!!: Hohenzollernid ja Kasimir (Brandenburg-Kulmbach) · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Hohenzollernid ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kleinstaaterei
1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.
Uus!!: Hohenzollernid ja Kleinstaaterei · Näe rohkem »
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Hohenzollernid ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Hohenzollernid ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Krakówi leping
Zygmunt I läänistab Albrechtile Preisimaa Krakówi leping oli rahuleping, mis sõlmiti 8. aprillil 1525 Preisimaa valitseja, Saksa ordu kõrgmeistri Albrecht von Hohenzollerni ja Poola kuninga Zygmunt I vahel.
Uus!!: Hohenzollernid ja Krakówi leping · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Hohenzollernid ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Laada tänav
Laada tänav on tänav Rakvere südalinnas.
Uus!!: Hohenzollernid ja Laada tänav · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Hohenzollernid ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Uus!!: Hohenzollernid ja Linnusekrahv · Näe rohkem »
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Uus!!: Hohenzollernid ja Magdeburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Hohenzollernid ja Magnus · Näe rohkem »
Münsterbergi hertsogkond
Sileesia hertsogkonnad. Münsterbergi hertsogkond on tähistatud purpurselt Hertsogkonna vapp Hertsogkonna kaart Münsterberg XVIII sajandil Münsterbergi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond Sileesias.
Uus!!: Hohenzollernid ja Münsterbergi hertsogkond · Näe rohkem »
Mindaugas II
Mindaugas II (sünninimi Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentius, teine Urachi hertsog, Württembergi krahv; 3. märts 1864 Monaco – 24. märts 1928 Rapallo; maetud Ludwigsburgi kirikusse) oli 1918.
Uus!!: Hohenzollernid ja Mindaugas II · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Hohenzollernid ja Neumark · Näe rohkem »
Noa selga löömise müüt
Weimari vabariiki ja juute Noa selga löömise müüt (saksa keeles Dolchstoßlegende) oli antisemiitlik vandenõuteooria, mida Saksamaal pärast Esimest maailmasõda laialdaselt usuti ja levitati.
Uus!!: Hohenzollernid ja Noa selga löömise müüt · Näe rohkem »
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Uus!!: Hohenzollernid ja Novembrirevolutsioon · Näe rohkem »
Olecko
Olecko loss Olecko (saksa keeles kuni 1928. aastani Marggrabowa, 1928–1945 Treuburg) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Olecko maakonna ja Olecko valla keskus.
Uus!!: Hohenzollernid ja Olecko · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Hohenzollernid ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Uus!!: Hohenzollernid ja Otto I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Hohenzollernid ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal
Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.
Uus!!: Hohenzollernid ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Hohenzollernid ja Poseni provints · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Hohenzollernid ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Hohenzollernid ja Potsdam · Näe rohkem »
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Uus!!: Hohenzollernid ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Hohenzollernid ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Hohenzollernid ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Hohenzollernid ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Hohenzollernid ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Rumeenia Kuningriik
Rumeenia Kuningriik (rumeenia: Regatul României) oli konstitutsiooniline monarhia, mis eksisteeris 13.
Uus!!: Hohenzollernid ja Rumeenia Kuningriik · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)
Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.
Uus!!: Hohenzollernid ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.
Uus!!: Hohenzollernid ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa keiser · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa ordu riik
Saksa ordu riik 1410. aastal Saksa Ordu riik ka Saksa orduriik (saksa keeles Staat des Deutschen Ordens; ladina keeles Civitas Ordinis Theutonici), saksa keeles nimetatud ka Deutschordensstaat'iks (saksa keeles) või Ordensstaat oli ristisõdijate riik, mille rajasid Saksa ordu rüütlid 13.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega H: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (N)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega N: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (N) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (Z)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega Z: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Hohenzollernid ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (Z) · Näe rohkem »
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Uus!!: Hohenzollernid ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Uus!!: Hohenzollernid ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Uus!!: Hohenzollernid ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Uus!!: Hohenzollernid ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »
Tradition und Leben
Tradition und Leben e.V. (eesti keeles 'Ühing Traditsioon ja Elu') on monarhistlik ühendus Saksamaal.
Uus!!: Hohenzollernid ja Tradition und Leben · Näe rohkem »
Ulászló II
Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.
Uus!!: Hohenzollernid ja Ulászló II · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Hohenzollernid ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Volmari liit
Volmari liit ehk Valmiera liit oli 1526.
Uus!!: Hohenzollernid ja Volmari liit · Näe rohkem »
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Uus!!: Hohenzollernid ja Waldemar (Brandenburg) · Näe rohkem »
Wartislaw IX
Wartislaw IX (u. 1400 - 17. aprill 1457) oli Pommeri hertsogi Barnim VI (Pommeri dünastia) ja Nürnbergi linnakrahvi Friedrich V tütre Veronika vanim poeg.
Uus!!: Hohenzollernid ja Wartislaw IX · Näe rohkem »
Wartislaw X
Wartislaw X (1435 – 17. detsember 1478) oli Pommeri hertsogi Wartislaw IX ja selle naise Sophia teine poeg.
Uus!!: Hohenzollernid ja Wartislaw X · Näe rohkem »
Wilhelm (Saksa kroonprints)
Friedrich Wilhelm Victor August Ernst (6. mai 1882 Potsdam – 20. juuli 1951 Hechingen) oli Wilhelm II vanim poeg ja tema otsene pärija.
Uus!!: Hohenzollernid ja Wilhelm (Saksa kroonprints) · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Hohenzollernid ja Wilhelm II · Näe rohkem »
15. juuni
15.
Uus!!: Hohenzollernid ja 15. juuni · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Hohenzollernid ja 17. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Hohenzollernid ja 18. sajand · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Uus!!: Hohenzollernid ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »
1848. aasta Valahhia revolutsioon
Rumeenia trikoloori 1848.
Uus!!: Hohenzollernid ja 1848. aasta Valahhia revolutsioon · Näe rohkem »
19. juuli
19.
Uus!!: Hohenzollernid ja 19. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Hohenzollern, Hohenzollernide dünastia, Hohenzollernide suguvõsa.
