Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Allikalubi, Anneli Poska, Antropotseen, Aragats, Asama, Atlantiline kliimastaadium, Bárðarbunga, Boliivia, Bondi sündmused, Crater Lake, Dansgaardi-Oeschgeri sündmused, Doggerland, Eesti geoloogiline ehitus, Eesti kronostratigraafiline skaala, Egert Vandel, Geokronoloogiline skaala, Hanelised, Hõlmikpuu, Inimese evolutsioon, Jaanus Terasmaa, Jäävaheaeg, Kabehirv, Kanalised, Küprose ajalugu, Kliimatsüklid, Kongo nõgu, Krustkalni looduskaitseala, Kvaternaar, Ladestik, Lars Christenseni mäetipp, Leili Saarse, Limnoloogia, Maateaduste mõisteid (H), Maateaduste mõisteid (P), Mammut, Matti Juhani Saarnisto, Maunderi miinimum, Mäletsejalised, Miljon aastat tagasi, Mullutu-Suurlahe meremudamaardla, Norra, Opisthokonta, Paleokliima, Peipsi madalik, Pleistotseen, Pronksiaja kliimaoptimum, Rauaaja kliimapessimum, Refuugium, Saarmas, Sõralised, ..., Soo, Stratigraafia mõisteid, Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum, Tegevvulkaan, Vana-Egiptus, Väike jääaeg, Väljasuremisvõlg, Võrtsjärve madalik, 1257. Laienda indeks (9 rohkem) »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Holotseen ja Allikalubi · Näe rohkem »
Anneli Poska
Anneli Poska (sündinud 29. aprillil 1969 Tartus) on eesti geoloog.
Uus!!: Holotseen ja Anneli Poska · Näe rohkem »
Antropotseen
Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks.
Uus!!: Holotseen ja Antropotseen · Näe rohkem »
Aragats
Aragats (armeenia Արագած) on kihtvulkaan Kaukaasias, Armeenia kõrgeim mägi.
Uus!!: Holotseen ja Aragats · Näe rohkem »
Asama
Asama (jaapani keeles 浅間山) on tegevvulkaan Jaapanis Honshū saarel.
Uus!!: Holotseen ja Asama · Näe rohkem »
Atlantiline kliimastaadium
Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.
Uus!!: Holotseen ja Atlantiline kliimastaadium · Näe rohkem »
Bárðarbunga
Bárðarbunga vulkaan 2014. aastal Bárðarbunga on Islandil Vatnajökulli liustiku all asuv kihtvulkaan.
Uus!!: Holotseen ja Bárðarbunga · Näe rohkem »
Boliivia
Sajama mägi Boliivia on riik Lõuna-Ameerikas Andides.
Uus!!: Holotseen ja Boliivia · Näe rohkem »
Bondi sündmused
Bondi sündmused on Põhja-Atlandi kliimas holotseeni ajal keskmiselt 1470 (± 500) aastase tsüklilisusega toimunud kõikumised (fluktuatsioonid, kliimatsüklid).
Uus!!: Holotseen ja Bondi sündmused · Näe rohkem »
Crater Lake
Crater Lake (inglise keeles 'kraatrijärv') on järv Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigis.
Uus!!: Holotseen ja Crater Lake · Näe rohkem »
Dansgaardi-Oeschgeri sündmused
Dansgaardi-Oeschgeri sündmused on viimase jääaja jooksul 25 korda toimunud kliima kõikumised (fluktuatsioonid).
Uus!!: Holotseen ja Dansgaardi-Oeschgeri sündmused · Näe rohkem »
Doggerland
Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel pleistotseeniaegne moreenimoodustis. Doggerland on arheoloogide ja geoloogide poolt Põhjamere lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi.
Uus!!: Holotseen ja Doggerland · Näe rohkem »
Eesti geoloogiline ehitus
Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Uus!!: Holotseen ja Eesti geoloogiline ehitus · Näe rohkem »
Eesti kronostratigraafiline skaala
Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.
Uus!!: Holotseen ja Eesti kronostratigraafiline skaala · Näe rohkem »
Egert Vandel
Egert Vandel (sündinud 26. märtsil 1982 Tallinnas) on eesti ökoloog, järveuurija ja muusik.
Uus!!: Holotseen ja Egert Vandel · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Holotseen ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Hanelised
Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Holotseen ja Hanelised · Näe rohkem »
Hõlmikpuu
Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.
Uus!!: Holotseen ja Hõlmikpuu · Näe rohkem »
Inimese evolutsioon
Aafrikast väljatuleku hüpotees", mis samuti iseloomustab ''homo sapiens'''i levikut üle Maa Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega.
Uus!!: Holotseen ja Inimese evolutsioon · Näe rohkem »
Jaanus Terasmaa
Jaanus Terasmaa (sündinud 22. juunil 1976 Kehtna vallas Raplamaal) on eesti ökoloog ja järveuurija.
Uus!!: Holotseen ja Jaanus Terasmaa · Näe rohkem »
Jäävaheaeg
Jäävaheaeg ehk interglatsiaal (inglise interglacial period või interglacial) on jääaegade vaheline suhteliselt soojema kliimaga geoloogiline periood.
Uus!!: Holotseen ja Jäävaheaeg · Näe rohkem »
Kabehirv
Video kabehirvekarjast Saksamaa Granati loomapargis Kabehirv (Dama dama) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Holotseen ja Kabehirv · Näe rohkem »
Kanalised
Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.
Uus!!: Holotseen ja Kanalised · Näe rohkem »
Küprose ajalugu
Inimasustus Küprosel sai alguse paleoliitikumis.
Uus!!: Holotseen ja Küprose ajalugu · Näe rohkem »
Kliimatsüklid
Kliimatsüklid on kliimamustrite perioodilised või ligikaudu perioodilised kordumised.
Uus!!: Holotseen ja Kliimatsüklid · Näe rohkem »
Kongo nõgu
Kongo jõgi ja selle valgla Kongo jõgi ja selle valgla Äikese sageduse jaotus maailmas Ituri vihmamets Aafrika metsaelevant Okaapi Jõehobud Kongo nõgu on Aafrika ekvaatoripiirkonnas paiknev väga suur tasandikunõgu, mille valdava osa moodustab Kongo jõe valgla.
Uus!!: Holotseen ja Kongo nõgu · Näe rohkem »
Krustkalni looduskaitseala
Krustkalni looduskaitseala on looduskaitseala Lätis Vidzemes Madona piirkonnas Mārciena ja Ļaudona vallas Krustkalni küngaste vööndis.
Uus!!: Holotseen ja Krustkalni looduskaitseala · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Holotseen ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Ladestik
Ladestik (inglise series) on ladestust väiksem kronostratigraafiline üksus.
Uus!!: Holotseen ja Ladestik · Näe rohkem »
Lars Christenseni mäetipp
Lars Christenseni mäetipp (norra keeles Lars Christensen-toppen) on kilpvulkaan Antarktikas asuval Peeter I saarel.
Uus!!: Holotseen ja Lars Christenseni mäetipp · Näe rohkem »
Leili Saarse
Leili Saarse (aastani 1966 Leili Ruto, sündinud 23. märtsil 1939 Aasperes Virumaal) on eesti füüsiline geograaf ja geoloog.
Uus!!: Holotseen ja Leili Saarse · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Holotseen ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (H)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad H-tähega. haabitus – Haanja staadium – hadaal – Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma Hadley rakk – hajumisoreool – hajutatud element – haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel haliit – Haljala lade – hall – hallmuld – halluasiit – halo – halogeniidid – hammaada – hantelsilikaadid – hapestumine – hapnik – hapnikuringe – happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist happevihm – sademed, mille pH on madalam kui 5 hargsoon – hari (geoloogia) – harmattan – haudmik – hedenbergiit – heeliumi meetod – heilandiit – heksagonaalne süngoonia – süngoonia, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk heletaiga – heliotroop – heljum – helkivad ööpilved – hematiit – hemimorfiid – hertsüünia kurrutus – hiidkraater – hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner hiidrahe – hiidrahn – hiiukirn – Hilis-Devon – Hilis-Juura – hilisjääaeg – Hilis-Ordoviitsium – Hilis-Triias – Hirnanti lade – Holantarktis – Holarktis – Holotseen – Holsteini meri – Holsteini jäävaheaeg – hooglumi – hooglörts – hoogvihm – hoovus – horisont – horisont (geoloogia) – hornblendiit – humifitseerumine – humiidne kliima – humiinained – Hunnebergi lade – Huroni jäätumine – huumus – huumushorisont – enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont hõbe – hõbekloriid – häil – Häme daikiparv – Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv Härma kihistik – härmatis – hüdratiseerumine – hüdroakustika – hüdrogeokeemia – hüdrogeoloogia – hüdrograaf – hüdrograafia – hüdroisohüps – hüdrokeemia – hüdroksiidid (mineraloogia) – hüdrolakoliit – hüdroloogia – hüdroloogiline aasta – hüdroloogiline tsükkel – hüdromeetria – hüdrosfäär – hüdroterm – hüdrotermaalne moone – hüdrotermaalne soon – hüdrovilk – hügromeeter – hügroskoopsusvesi – hüpabüssaalne kivim – hüpergenees – hüpersteen – hüpidiomorfne mineraal – hüpotsenter – H.
Uus!!: Holotseen ja Maateaduste mõisteid (H) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Holotseen ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Mammut
Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.
Uus!!: Holotseen ja Mammut · Näe rohkem »
Matti Juhani Saarnisto
Matti Juhani Saarnisto (sündinud 11. veebruaril 1942) on soome geoloog.
Uus!!: Holotseen ja Matti Juhani Saarnisto · Näe rohkem »
Maunderi miinimum
Radiosüsiniku meetodil leitud muutused Päikese aktiivsuses viimase tuhande aasta jooksul Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715.
Uus!!: Holotseen ja Maunderi miinimum · Näe rohkem »
Mäletsejalised
Mäletsejalised (Ruminantia) on taksonoomiline alamselts, mille esindajad on rohtu või puittaimi söövad sõralised herbivoorid, kes on võimelised hankima toitaineid taimsest toidust, kääritades seda enne seedimist spetsiaalseerunud maos, kasutades selleks mikroobide abi.
Uus!!: Holotseen ja Mäletsejalised · Näe rohkem »
Miljon aastat tagasi
Miljon aastat tagasi lühendiks kasutatakse akronüümi MAT, mis on tulnud sõnadest mega-aasta ja tagasi.
Uus!!: Holotseen ja Miljon aastat tagasi · Näe rohkem »
Mullutu-Suurlahe meremudamaardla
Mullutu-Suurlahe meremudamaardla on meremudamaardla, mis asub Saare maakonnas Kaarma vallas paiknevas Mullutu-Suurlahes.
Uus!!: Holotseen ja Mullutu-Suurlahe meremudamaardla · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Holotseen ja Norra · Näe rohkem »
Opisthokonta
Opisthokonta (kreeka keeles οπίσθω- (opisthō-).
Uus!!: Holotseen ja Opisthokonta · Näe rohkem »
Paleokliima
Paleokliima on antud geoloogilise aja lõigul valitsenud kliima.
Uus!!: Holotseen ja Paleokliima · Näe rohkem »
Peipsi madalik
Peipsi madalik (ka: Peipsi-äärne madalik, Peipsi rannikumadalik) on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 807 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Holotseen ja Peipsi madalik · Näe rohkem »
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Holotseen ja Pleistotseen · Näe rohkem »
Pronksiaja kliimaoptimum
Pronksiaja kliimaoptimum ehk hilispronksiaja kliimaoptimum oli soe aeg Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas sõltuvalt kohast 1500–1150 eKr kuni 1350–1250 eKr.
Uus!!: Holotseen ja Pronksiaja kliimaoptimum · Näe rohkem »
Rauaaja kliimapessimum
Rauaaja kliimapessimum ehk rauaaja uusjäätumine oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 900–300 eKr.
Uus!!: Holotseen ja Rauaaja kliimapessimum · Näe rohkem »
Refuugium
Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955.
Uus!!: Holotseen ja Refuugium · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Holotseen ja Saarmas · Näe rohkem »
Sõralised
Sõralised (Artiodactyla ehk Paraxonia) on klassikalises süstemaatikas üks imetajate seltsidest.
Uus!!: Holotseen ja Sõralised · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Holotseen ja Soo · Näe rohkem »
Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
Uus!!: Holotseen ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »
Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum
Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 450–900 pKr.
Uus!!: Holotseen ja Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum · Näe rohkem »
Tegevvulkaan
Stromboli tegutsemas Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Uus!!: Holotseen ja Tegevvulkaan · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Holotseen ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Uus!!: Holotseen ja Väike jääaeg · Näe rohkem »
Väljasuremisvõlg
Väljasuremisvõlg on ökoloogias kasutatav mõistena liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb.
Uus!!: Holotseen ja Väljasuremisvõlg · Näe rohkem »
Võrtsjärve madalik
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Holotseen ja Võrtsjärve madalik · Näe rohkem »
1257
1257.
Uus!!: Holotseen ja 1257 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Jääajajärgne aeg, Pärastjääaeg, Tänaseni.
