Kiiremini kui brauser!
97 suhted: A, Afrikaat, Ahtushäälik, Ainu keel, Aktsent, Algriim, Amavaka keel, Artikulatsioon, Assimilatsioon, Braille kiri, Burušaski keel, Cul de sac resonants, Dakotad ja lakotad, Düsartria, Düsgraafia, Düslaalia, Determinatiiv, Digraaf, Dissimilatsioon, Eesti keele ajalugu, Eksemplar-lause, Emiline ja etiline, Eripedagoogika mõisteid, Esiaja muusika, Eve keel, Foneem, Foneetika, Fonoloogia, Foon, Havai keel, Hääldusalus, Häälikkiri, Häälikusüsteem, Hinalugi keel, Iisaku murrak, Inimhääl, Jukagiiri keeled, Kaashäälik, Kakskeelsus, Kõne tempo ja rütmi häired, Kõrihäälik, Keeleteaduse mõisteid, Koartikulatsioon, Kreevini keel, Kutenai keel, Laensõna, Lauri Posti, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Lõppriim, ..., Lõpukadu, Lõpuvaheldus, Lõunaefate keel, Logopeedia, Märk, Mihkel Veske, Mizo keel, Murderühm, Murre, Muutumine, Nama keel, Nasalisatsioon, Ngäbere keel, Ninahäälik, Onomatopöa, Palataal, Pirahã keel, Poonpei keel, Prosoodia, Radikaal (täpsustus), Rebu küla, Rootsi aeg, Sünonüüm, Serbia-horvaadi keel, Silp, Silpkiri, Sisekadu, Sonograafia, Soome keel, Sulghäälik, Susu keel, Tšekeholo keel, Täht (kiri), Täishäälik, Tüüp-lause, Tehissõna, Tharapita, Toki pona, Toon (keeleteadus), Vaivara murrakud, Vana-Kreeka, Välde, Vältus, Velaar, Vokaalne düslaalia, Wāw, Y. Laienda indeks (47 rohkem) »
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: Häälik ja A · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Häälik ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Häälik ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Häälik ja Ainu keel · Näe rohkem »
Aktsent
Aktsent on keele normist erinev hääldusviis, süstemaatiline hääldusvigade kompleks.
Uus!!: Häälik ja Aktsent · Näe rohkem »
Algriim
Algriim on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.
Uus!!: Häälik ja Algriim · Näe rohkem »
Amavaka keel
Amavaka (ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako) on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.
Uus!!: Häälik ja Amavaka keel · Näe rohkem »
Artikulatsioon
Artikulatsioon ehk hääldus ehk hääldamisviis on keeles häälikute moodustamine kõneelunditega.
Uus!!: Häälik ja Artikulatsioon · Näe rohkem »
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Uus!!: Häälik ja Assimilatsioon · Näe rohkem »
Braille kiri
Braille kiri ehk Braille' kiri (ka punktkiri ehk pimedate kiri) on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil.
Uus!!: Häälik ja Braille kiri · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: Häälik ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Cul de sac resonants
Cul de sac resonants (katalaani keeles: koti põhjas) ehk rhinolalia mixta on rinolaalia vorm, mille puhul kõnes esineb samal ajal nii hüponasaalsus kui ka hüpernasaalsus.
Uus!!: Häälik ja Cul de sac resonants · Näe rohkem »
Dakotad ja lakotad
Dakotad ja lakotad (ka siuud) on rühm peamiselt Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elavaid hõime, kes kõnelevad sarnaseid murdeid ning keda ühendab sarnane kultuur ja ajalugu.
Uus!!: Häälik ja Dakotad ja lakotad · Näe rohkem »
Düsartria
Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest.
Uus!!: Häälik ja Düsartria · Näe rohkem »
Düsgraafia
Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga.
Uus!!: Häälik ja Düsgraafia · Näe rohkem »
Düslaalia
Düslaalia on häälduspuue, mille korral lapsel/ täiskasvanul esineb ühe või mitme hääliku (ka häälikuühendi) hääldamisel probleeme.
Uus!!: Häälik ja Düslaalia · Näe rohkem »
Determinatiiv
Determinatiiv on ideogramm, mida kasutatakse sõnade semantiliste kategooriate tähistamiseks logograafilistes kirjades, et aidata kitsendada kirjutatud sõnade tähenduse tõlgendamist.
Uus!!: Häälik ja Determinatiiv · Näe rohkem »
Digraaf
Digraaf on kahe tähe ühend ühe hääliku või foneemi tähistamiseks.
Uus!!: Häälik ja Digraaf · Näe rohkem »
Dissimilatsioon
Dissimilatsioon (lad. dissimilātio 'mittesarnaseks tegemine') on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor).
Uus!!: Häälik ja Dissimilatsioon · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Häälik ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eksemplar-lause
Eksemplar-lause ehk lauseeksemplar on lause selles mõttes, nagu me ütleme: "Esimese lause keskel jäi ta toppama" või: "Tahvli peal olev lause on halvasti kirjutatud".
Uus!!: Häälik ja Eksemplar-lause · Näe rohkem »
Emiline ja etiline
Emiline ja etiline (ehk eemne ja eetne) on kaks kirjeldusviisi – vastavalt sisemine ja väline.
Uus!!: Häälik ja Emiline ja etiline · Näe rohkem »
Eripedagoogika mõisteid
Siin on loetletud eripedagoogika mõisteid.
Uus!!: Häälik ja Eripedagoogika mõisteid · Näe rohkem »
Esiaja muusika
Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Uus!!: Häälik ja Esiaja muusika · Näe rohkem »
Eve keel
Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.
Uus!!: Häälik ja Eve keel · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Häälik ja Foneem · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Häälik ja Foneetika · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Häälik ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Foon
Foon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Häälik ja Foon · Näe rohkem »
Havai keel
Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.
Uus!!: Häälik ja Havai keel · Näe rohkem »
Hääldusalus
Hääldusalus ehk artikulatsioonibaas on keelele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel.
Uus!!: Häälik ja Hääldusalus · Näe rohkem »
Häälikkiri
Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.
Uus!!: Häälik ja Häälikkiri · Näe rohkem »
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Uus!!: Häälik ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »
Hinalugi keel
Hinalugi keel (omanimetused каьтш мицӀ (kätš miç), ketš miç, kättid miç) on nahhi-Dagestani keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad põhiliselt Aserbaidžaanis Quba rajoonis Xınalıqi külas elavad hinalugid.
Uus!!: Häälik ja Hinalugi keel · Näe rohkem »
Iisaku murrak
Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud.
Uus!!: Häälik ja Iisaku murrak · Näe rohkem »
Inimhääl
Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti vahendusel tahtlikult või tahtmatult tekitatud helid, sealhulgas kõnelemine, laulmine, naermine, nutmine, karjatused jne.
Uus!!: Häälik ja Inimhääl · Näe rohkem »
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Uus!!: Häälik ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Häälik ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Häälik ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Kõne tempo ja rütmi häired
Kõne tempo ja rütmi häiretena tuntakse häireid, mille puhul kõne takistused ja sujumatus on püsivad ja pärsivad suhtlemist Oselin, H., Jahu, M. (2016).
Uus!!: Häälik ja Kõne tempo ja rütmi häired · Näe rohkem »
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Uus!!: Häälik ja Kõrihäälik · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Häälik ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Koartikulatsioon
Koartikulatsioon ehk kooshääldus ehk kaashääldus on ühe hääliku häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulatsioonile.
Uus!!: Häälik ja Koartikulatsioon · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Häälik ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Kutenai keel
Kutenai keel (inglise keeles Kutenai, Kootenai (USA-s), Kootenay (Kanadas), Ktunaxa (ametlik nimetus Kanadas)) on isolaatkeel (sugulaskeelteta keel), mida kõneleb osa kutenaisid Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Uus!!: Häälik ja Kutenai keel · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Häälik ja Laensõna · Näe rohkem »
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Häälik ja Lauri Posti · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Häälik ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Häälik ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Lõppriim
Lõppriim on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.
Uus!!: Häälik ja Lõppriim · Näe rohkem »
Lõpukadu
Lõpukadu ehk apokoop on keele ajaloos toimunud hääliku või häälikute kadumine sõna lõpust.
Uus!!: Häälik ja Lõpukadu · Näe rohkem »
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldus on lõpphäälikute poolest erinevate tüvevariantide vaheldumine sõna vormistikus.
Uus!!: Häälik ja Lõpuvaheldus · Näe rohkem »
Lõunaefate keel
Lõunaefate keel on Vaikses ookeanis paikneval Vanuatu saarestikku kuuluval Efate saarel kõneldav keel, millel 2001.
Uus!!: Häälik ja Lõunaefate keel · Näe rohkem »
Logopeedia
Logopeedia on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast.
Uus!!: Häälik ja Logopeedia · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Häälik ja Märk · Näe rohkem »
Mihkel Veske
Mihkel Veske Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 Holstre vald – 16. mai 1890 Kaasan) oli eesti teoloog, luuletaja ja keeleteadlane.
Uus!!: Häälik ja Mihkel Veske · Näe rohkem »
Mizo keel
Mizo keelt kõneleb emakeelena mizo rahvas Mizorami osariigis Indias, osariigis Myanmaris ja Bangladeshis, Chittagongi mäe piirkonnas.
Uus!!: Häälik ja Mizo keel · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Häälik ja Murderühm · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Häälik ja Murre · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Häälik ja Muutumine · Näe rohkem »
Nama keel
Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka.
Uus!!: Häälik ja Nama keel · Näe rohkem »
Nasalisatsioon
Nasalisatsioon on koartikulatsiooninähtus, mille puhul nasaali ümbruses olevad häälikud saavad nasaalse värvingu.
Uus!!: Häälik ja Nasalisatsioon · Näe rohkem »
Ngäbere keel
Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.
Uus!!: Häälik ja Ngäbere keel · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Häälik ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Onomatopöa
Onomatopöa ehk helijäljendus (vanakreekakeelsest sõnast ὀνοματοποιία; ὄνομα "nimi" ja ποιέω "ma teen") on kuuldud helide sõnadesse panemine ehk jäljendav väljendamine häälikute abil. Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult.
Uus!!: Häälik ja Onomatopöa · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Häälik ja Palataal · Näe rohkem »
Pirahã keel
Pirahã keel (ehk pirahani keel) on mura keele ainus säilinud dialekt.
Uus!!: Häälik ja Pirahã keel · Näe rohkem »
Poonpei keel
Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.
Uus!!: Häälik ja Poonpei keel · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Häälik ja Prosoodia · Näe rohkem »
Radikaal (täpsustus)
"Radikaal" (ld sõnast radicalis 'juure-, juurmine') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Häälik ja Radikaal (täpsustus) · Näe rohkem »
Rebu küla
Rebu on Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv küla.
Uus!!: Häälik ja Rebu küla · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Häälik ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Häälik ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Serbia-horvaadi keel
Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).
Uus!!: Häälik ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Häälik ja Silp · Näe rohkem »
Silpkiri
Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.
Uus!!: Häälik ja Silpkiri · Näe rohkem »
Sisekadu
Sisekadu ehk sünkoop on keele ajaloos toimunud hääliku kadumine sõna seest.
Uus!!: Häälik ja Sisekadu · Näe rohkem »
Sonograafia
Sonograafia on helisignaali esitamine visuaalsel kujul, tavaliselt helisignaali spektraalse jaotumuse (signaali spektri) kujul signaali muutumises ajas.
Uus!!: Häälik ja Sonograafia · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Häälik ja Soome keel · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Häälik ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Susu keel
Susu keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda mande keelkonda.
Uus!!: Häälik ja Susu keel · Näe rohkem »
Tšekeholo keel
Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.
Uus!!: Häälik ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Häälik ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Häälik ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tüüp-lause
Tüüp-lause ehk lausetüüp (inglise type-sentence) on lause selles mõttes, milles võib öelda, et üks ja sama lause esineb mitu korda.
Uus!!: Häälik ja Tüüp-lause · Näe rohkem »
Tehissõna
Tehissõna on tehistüve sisaldav sõna (sh tuletissõna), mis on saadud kas häälikute kombineerimisel või mingi keele sõnatüve suvaliselt muuteshttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p.
Uus!!: Häälik ja Tehissõna · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Häälik ja Tharapita · Näe rohkem »
Toki pona
Toki pona on tehiskeel.
Uus!!: Häälik ja Toki pona · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Häälik ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Uus!!: Häälik ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Häälik ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Häälik ja Välde · Näe rohkem »
Vältus
*Vältus ehk kestus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Uus!!: Häälik ja Vältus · Näe rohkem »
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Uus!!: Häälik ja Velaar · Näe rohkem »
Vokaalne düslaalia
Vokaalne düslaalia on düslaalia juhtum, mille korral on tegemist täishäälikute väära hääldamisega.
Uus!!: Häälik ja Vokaalne düslaalia · Näe rohkem »
Wāw
Wāw (ka vāv) on araabia kirja täht, tänapäeva araabia tähestiku 27.
Uus!!: Häälik ja Wāw · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Häälik ja Y · Näe rohkem »
