Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Alam-Lotring, Alemannia, Austria ertshertsogkond, Švaabi ringkond, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Ülem-Burgundia, Bad Gastein, Baieri hertsogkond, Berchtesgadeni praostkond, Bernhard III (Saksi), Brixeni piiskopkond, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Hertsogkond, Hollandi krahvkond, Ida-Frangi riik, Idamark, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Lausitzi mark, Leitha, Lotharingia, Meinhardiinid, Northeim, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Riigiseisus, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F), Saksamaa kuningriik, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Salzburgi peapiiskopkond, Salzkammergut, Szczecin, Tüüringi hertsogkond, Vana-Saksimaa, Vürstlik piiskop, Wattens, Zell am See.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Alemannia · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Švaabi ringkond · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Švaabimaa hertsog · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Bad Gastein
Bad Gastein (varem Badgastein; lõunabaieri: Bod Goschdei) on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Bad Gastein · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Berchtesgadeni praostkond
Berchtesgadeni praostkond või Berchtesgadeni vürstlik praostkond (saksa: Fürstpropstei Berchtesgaden) oli otse keisrile alluv (reichsunmittelbar) Saksa-Rooma riigi vürstkond, mida valitses regulaarkanoonikute kolleegium vürstliku praosti juhtimisel.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Berchtesgadeni praostkond · Näe rohkem »
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »
Brixeni piiskopkond
Brixeni piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik osariik tänapäeva Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi alal.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Brixeni piiskopkond · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Idamark · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Leitha
Leitha (saksa:; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Leitha · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Lotharingia · Näe rohkem »
Meinhardiinid
130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Meinhardiinid · Näe rohkem »
Northeim
Imbshauseni loss Northeim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Northeim · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Ostfaal · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Riigiseisus
Regensburgi alalise Riigipäeva istekohtade järjestus (1663. aasta gravüür) Saksa-Rooma riigi kaart 1400. aastal Keiserlik osariik või Keiserlik seisus (ladina: Status Imperii; saksa: Reichsstand, mitmuses: Reichsstände) oli Saksa-Rooma riigi osa, millel oli esindatus ja hääleõigus Riigipäeval (Reichstag).
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Riigiseisus · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega F: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F) · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Salzkammergut
Hallstatti vaade nimi.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Salzkammergut · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Szczecin · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Wattens
Vaade üle Wattensi ja Inntali Karwendeli mägedele Wattens on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas, 564 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Wattens · Näe rohkem »
Zell am See
Zell am See on linn (Stadtgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas, ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Hõimuhertsogkonnad ja Zell am See · Näe rohkem »
