Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Abisko rahvuspark, Akumulatsioon, Akumulatsioon (hüdroloogia), Allveeakustika, Aluskaart, Anastomoos (täpsustus), August Loopmann, Ökosüsteemne juhtimiskorraldus, Ökotoop, Bifurkatsioon, Bifurkatsioon (täpsustus), Erosioon, Euroopa Teaduste Akadeemia, Evald Oldekop, Fluorestseiin, Geograafia, Geohüdroloogia, Geoloogia, Harald-Adam Velner, Häilu tänav, Hüdrograafia, Hüdrokeemia, Hüdroloogia mõisteid, Hüdromeetria, Helene Liidemaa, Holotseen, Ilma prognoosimine, Ilmaradar, Jaanus Terasmaa, Kapillaarsus, Karotaaž, Kasari jõgi, Kosmose koloniseerimine, Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Laguun, Lembit Esko, Limnoloogia, Loodusgeograafia, Maateadus, Maateaduste mõisteid (H), Marko Vainu, Männikjärve raba, Meri, Meromiktiline veekogu, Metsaökosüsteem, Nõo oja, Niisutus, Okeanograafia, Ookeanibassein, ..., Paavstlik Teaduste Akadeemia, Põhjavesi, Pentti Kaitera, Pinnavee hüdroloogia, Potamoloogia, Rakendushüdroloogia, Sooteadus, Taimeökoloogia, Teaduste struktuur, Teenuse jõgi, Tehismärgalapuhasti, Tiit Eipre, Turbulentse kovariatsiooni meetod, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Vesi, Voronoi diagramm. Laienda indeks (16 rohkem) »
Abisko rahvuspark
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.
Uus!!: Hüdroloogia ja Abisko rahvuspark · Näe rohkem »
Akumulatsioon
Akumulatsioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Hüdroloogia ja Akumulatsioon · Näe rohkem »
Akumulatsioon (hüdroloogia)
Akumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil.
Uus!!: Hüdroloogia ja Akumulatsioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »
Allveeakustika
Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees.
Uus!!: Hüdroloogia ja Allveeakustika · Näe rohkem »
Aluskaart
Vana-Kreeka kaart Aluskaart on osalise koormusega kaart, kus on näidatud ala olulisemad piirid, osa vete- ja teedevõrgust ja asustusest ning see on mõeldud teemakaartide koostamiseks (ka baaskaardi).
Uus!!: Hüdroloogia ja Aluskaart · Näe rohkem »
Anastomoos (täpsustus)
Anastomoos on teadusdistsipliinides rakendatav kontseptsioon ja võib tähendada.
Uus!!: Hüdroloogia ja Anastomoos (täpsustus) · Näe rohkem »
August Loopmann
August Loopmann (8. aprill 1927 Leningradi kubermang, Volossovo lähedal – 22. november 2001 Tallinn) oli eesti maismaa hüdroloog, sooteadlane ja polaaruurija.
Uus!!: Hüdroloogia ja August Loopmann · Näe rohkem »
Ökosüsteemne juhtimiskorraldus
Ökosüsteemne juhtimiskorraldus (inglise ecosystem management) on loodusvarade kasutust ja kaitset siduv majandamisviis, mis seab eesmärgiks toorme ja muude inimest huvitavate väärtuste produtseerimise või kättesaadavaks tegemise tingimusel, et säiliksid ökosüsteemi struktuur ja funktsioonid: nii looduslikud protsessid (nt bioloogilised, hüdroloogilised, biokeemilised, elurikkust kandvad) kui teised ökosüsteemiteenused (nt kliima reguleerimine, õhu puhastamine, saasteainete absorbeerimine ning neutraliseerimine).
Uus!!: Hüdroloogia ja Ökosüsteemne juhtimiskorraldus · Näe rohkem »
Ökotoop
Ökotoop (kr. topos 'koht', 'ümbrus', 'maastik') on taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas.
Uus!!: Hüdroloogia ja Ökotoop · Näe rohkem »
Bifurkatsioon
Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.
Uus!!: Hüdroloogia ja Bifurkatsioon · Näe rohkem »
Bifurkatsioon (täpsustus)
Bifurkatsioon (harunemine, kahestumine) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Hüdroloogia ja Bifurkatsioon (täpsustus) · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Hüdroloogia ja Erosioon · Näe rohkem »
Euroopa Teaduste Akadeemia
Euroopa Teaduste Akadeemia (inglise keeles European Academy of Sciences, ladina keeles Academia Scientiarum Europaea, lühendatult EURASC) on üks Euroopa teadusakadeemiaid.
Uus!!: Hüdroloogia ja Euroopa Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Evald Oldekop
Evald Oldekopi hauasammas Rahumäe kalmistul Evald Rudolph Oldekop (26. november vkj / 8. detsember 1885 Tallinn – 13. märts 1952 Tallinn) oli eesti hüdroloog ja bioloogiafilosoof.
Uus!!: Hüdroloogia ja Evald Oldekop · Näe rohkem »
Fluorestseiin
Fluorestseiin Fluorestseiin on kraaniveega täidetud klaasis olnud 15 sekundit. Fluorestseeriv efekt pärast lahuse UV-kiirgusega kiiritamist. Fluorestseiin (keemilise valemiga C20H12O5) on vees raskesti lahustuv roheliselt fluorestseeriv punane kristalne aine.
Uus!!: Hüdroloogia ja Fluorestseiin · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Hüdroloogia ja Geograafia · Näe rohkem »
Geohüdroloogia
Geohüdroloogia ehk maaveehüdroloogia on hüdroloogia haru, mis keskendub maavee uurimisele.
Uus!!: Hüdroloogia ja Geohüdroloogia · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Hüdroloogia ja Geoloogia · Näe rohkem »
Harald-Adam Velner
Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.
Uus!!: Hüdroloogia ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »
Häilu tänav
Häilu tänav asub Tallinnas Vana-Mustamäe asumis, Trummi tänavast loodes.
Uus!!: Hüdroloogia ja Häilu tänav · Näe rohkem »
Hüdrograafia
Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdrograafia · Näe rohkem »
Hüdrokeemia
Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdrokeemia · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Hüdromeetria
Hüdromeetria (kreeka sõnadest hydōr 'vesi' + metrein 'mõõtma') on hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvett iseloomustavate karakteristikute (näiteks voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega.
Uus!!: Hüdroloogia ja Hüdromeetria · Näe rohkem »
Helene Liidemaa
Helene Liidemaa (kuni 1935 Helene Liedemann, 19. veebruar/3. märts 1899 Hrenovoje, Voroneži kubermang – 21. august 1996 Tartu) oli eesti meteoroloog ja geofüüsik.
Uus!!: Hüdroloogia ja Helene Liidemaa · Näe rohkem »
Holotseen
Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.
Uus!!: Hüdroloogia ja Holotseen · Näe rohkem »
Ilma prognoosimine
Ilma prognoosimine on teaduslikult põhjendatud ilma ennustamine.
Uus!!: Hüdroloogia ja Ilma prognoosimine · Näe rohkem »
Ilmaradar
Ilmaradar on radaritüüp, mida kasutatakse sajuala piiritlemiseks, selle levimise arvutamiseks ja sademete tüübi (vihm, lumi, rahe jne) määramiseks.
Uus!!: Hüdroloogia ja Ilmaradar · Näe rohkem »
Jaanus Terasmaa
Jaanus Terasmaa (sündinud 22. juunil 1976 Kehtna vallas Raplamaal) on eesti ökoloog ja järveuurija.
Uus!!: Hüdroloogia ja Jaanus Terasmaa · Näe rohkem »
Kapillaarsus
Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.
Uus!!: Hüdroloogia ja Kapillaarsus · Näe rohkem »
Karotaaž
Karotaaž on puuraugu geoloogilise läbilõike uurimine, kasutades geofüüsikalisi meetodeid.
Uus!!: Hüdroloogia ja Karotaaž · Näe rohkem »
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Kasari jõgi · Näe rohkem »
Kosmose koloniseerimine
Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.
Uus!!: Hüdroloogia ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »
Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia
Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia, lühend IVA (rootsi keeles Kungliga Ingenjörsvetenskapsakademien) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Hüdroloogia ja Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Hüdroloogia ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Laguun
Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.
Uus!!: Hüdroloogia ja Laguun · Näe rohkem »
Lembit Esko
Lembit Esko (1921 – 18. jaanuar 1977 Võru) oli eesti hüdroloog.
Uus!!: Hüdroloogia ja Lembit Esko · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Loodusgeograafia
Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.
Uus!!: Hüdroloogia ja Loodusgeograafia · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Hüdroloogia ja Maateadus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (H)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad H-tähega. haabitus – Haanja staadium – hadaal – Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma Hadley rakk – hajumisoreool – hajutatud element – haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel haliit – Haljala lade – hall – hallmuld – halluasiit – halo – halogeniidid – hammaada – hantelsilikaadid – hapestumine – hapnik – hapnikuringe – happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist happevihm – sademed, mille pH on madalam kui 5 hargsoon – hari (geoloogia) – harmattan – haudmik – hedenbergiit – heeliumi meetod – heilandiit – heksagonaalne süngoonia – süngoonia, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk heletaiga – heliotroop – heljum – helkivad ööpilved – hematiit – hemimorfiid – hertsüünia kurrutus – hiidkraater – hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner hiidrahe – hiidrahn – hiiukirn – Hilis-Devon – Hilis-Juura – hilisjääaeg – Hilis-Ordoviitsium – Hilis-Triias – Hirnanti lade – Holantarktis – Holarktis – Holotseen – Holsteini meri – Holsteini jäävaheaeg – hooglumi – hooglörts – hoogvihm – hoovus – horisont – horisont (geoloogia) – hornblendiit – humifitseerumine – humiidne kliima – humiinained – Hunnebergi lade – Huroni jäätumine – huumus – huumushorisont – enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont hõbe – hõbekloriid – häil – Häme daikiparv – Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv Härma kihistik – härmatis – hüdratiseerumine – hüdroakustika – hüdrogeokeemia – hüdrogeoloogia – hüdrograaf – hüdrograafia – hüdroisohüps – hüdrokeemia – hüdroksiidid (mineraloogia) – hüdrolakoliit – hüdroloogia – hüdroloogiline aasta – hüdroloogiline tsükkel – hüdromeetria – hüdrosfäär – hüdroterm – hüdrotermaalne moone – hüdrotermaalne soon – hüdrovilk – hügromeeter – hügroskoopsusvesi – hüpabüssaalne kivim – hüpergenees – hüpersteen – hüpidiomorfne mineraal – hüpotsenter – H.
Uus!!: Hüdroloogia ja Maateaduste mõisteid (H) · Näe rohkem »
Marko Vainu
Marko Vainu (sündinud 8. juunil 1987 Tartu maakonnas Elvas) on eesti geoökoloog.
Uus!!: Hüdroloogia ja Marko Vainu · Näe rohkem »
Männikjärve raba
Männikjärve raba laudtee Männikjärve raba on raba Endla looduskaitseala idaosas Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Hüdroloogia ja Männikjärve raba · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Hüdroloogia ja Meri · Näe rohkem »
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Uus!!: Hüdroloogia ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »
Metsaökosüsteem
Metsaökosüsteem on ökosüsteem, milles püsivalt domineerivad puittaimed.
Uus!!: Hüdroloogia ja Metsaökosüsteem · Näe rohkem »
Nõo oja
Nõo oja (teise nimega ka Nabaoja, Timuski oja, Karujärve oja, Tõravere oja) on Lõuna-Tartumaal asuv oja, Elva jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Nõo oja · Näe rohkem »
Niisutus
Metsa niisutamine. Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna maadel. Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
Uus!!: Hüdroloogia ja Niisutus · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Hüdroloogia ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Ookeanibassein
Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor.
Uus!!: Hüdroloogia ja Ookeanibassein · Näe rohkem »
Paavstlik Teaduste Akadeemia
Paavstliku Teaduste Akadeemia peahoone fassaad Casina Pio IV hoonekompleksis Vatikani aedades Paavstlik Teaduste Akadeemia, ka Vatikani paavstlik teaduste akadeemia, ka Paavsti teaduste akadeemia (ladina keeles Pontificia Academia Scientiarum) on Vatikani teaduste akadeemia, üks paavstlikke akadeemiaid.
Uus!!: Hüdroloogia ja Paavstlik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Hüdroloogia ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Pentti Kaitera
Pentti Kaitera 1959. aastal Pentti Veikko Kaitera (19. november 1905 Rantasalmi – 8. juuni 1985 Helsingi) oli soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja.
Uus!!: Hüdroloogia ja Pentti Kaitera · Näe rohkem »
Pinnavee hüdroloogia
Pinnavee hüdroloogia on hüdroloogia valdkond, mis hõlmab pinnavee liikumise ja pinnavee jaotuse uurimist ruumis ja ajas.
Uus!!: Hüdroloogia ja Pinnavee hüdroloogia · Näe rohkem »
Potamoloogia
Potamoloogia ehk jõehüdroloogia ehk jõeteadus (kreeka keeles potamos 'jõgi' + logos 'teadus') on hüdroloogia, veedünaamika ja hüdraulika interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib pinnavooluveekogusid ja nende veerežiime.
Uus!!: Hüdroloogia ja Potamoloogia · Näe rohkem »
Rakendushüdroloogia
Rakendushüdroloogia (ka insenerihüdroloogia; inglise applied hydrology) on hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamiseks ja kaitsmiseks vajalike hüdroloogiliste arvutustega.
Uus!!: Hüdroloogia ja Rakendushüdroloogia · Näe rohkem »
Sooteadus
Sooteadus ehk telmatoloogia (kreeka keelest telma 'soo') on teadusharu, mis tegeleb soode ehk märgalade arengu ja iseärasuste uurimisega.
Uus!!: Hüdroloogia ja Sooteadus · Näe rohkem »
Taimeökoloogia
Taimeökoloogia on ökoloogia haru, mis keskendub taimede (sh. fütotsönooside) ja neid ümbritseva keskkonna vahelistele suhetele.
Uus!!: Hüdroloogia ja Taimeökoloogia · Näe rohkem »
Teaduste struktuur
* I Fundamentaal- ehk alusteadused.
Uus!!: Hüdroloogia ja Teaduste struktuur · Näe rohkem »
Teenuse jõgi
Teenuse jõgi on Kasari jõe ülem- ja keskjooksu nimetus kuni Vigala jõega ühinemiseni.
Uus!!: Hüdroloogia ja Teenuse jõgi · Näe rohkem »
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Uus!!: Hüdroloogia ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »
Tiit Eipre
Tiit Eipre (kuni 28. detsembrini 1939 Theophil Einberg; 26. september 1904 Priisle küla, Nehatu vald, Jõelähtme kihelkond – 24. veebruar 1986 Tallinn) oli eesti hüdroloog.
Uus!!: Hüdroloogia ja Tiit Eipre · Näe rohkem »
Turbulentse kovariatsiooni meetod
Turbulentse kovariatsiooni meetod (inglise keeles Eddy Covariance) on mikrometeoroloogiline meetod, millega määratakse gaaside liikumist biosfääri ja atmosfääri vahel, mõõtes vertikaalse tuule kiiruse ja gaaside segunemise vahelist kovariatsiooni.
Uus!!: Hüdroloogia ja Turbulentse kovariatsiooni meetod · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Hüdroloogia ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hüdroloogia ja Vesi · Näe rohkem »
Voronoi diagramm
Voronoi diagramm on matemaatika mõiste, mis tähendab pinna jagamist osadeks sellel asuvate punktide omavahelise kauguse arvestamise kaudu.
Uus!!: Hüdroloogia ja Voronoi diagramm · Näe rohkem »
