Kiiremini kui brauser!
52 suhted: A, Aleksei Kulakovski, Armeenia kiri, Ümardamata madal eesvokaal, Ümardamata madal tagavokaal, Ã, Å, Beauceron, Birva keel, Burušaski keel, Diakriitiline märk, Eesti keele foneetika, Eesvokaalid, Eve keel, Foneetiline transkriptsioon, Häälikkiri, Hüüumärk, Huulhäälik, Idaaranda keel, Iga Świątek, Independência total, Jaapani keel, Jakuudi keel, Jumal, keisrit kaitse Sa, Kariibi keel, Kõrisulghäälik, Keskvokaal, Khaled Hosseini, Komi Vabariigi hümn, Ložban, Mohoogi keel, Navaho keel, Ninahäälik, P, Pikk s, R, Rušani keel, Saksa keel, Saksa tähestik, Sango keel, Semjon Novgorodov, Suulu keel, Tahiti keel, Tähestikuline hääldamine, Täht (kiri), Täishäälik, Vanakreeka keel, Wade–Giles, Y, Њ, ..., Ѓ, Љ. Laienda indeks (2 rohkem) »
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: IPA ja A · Näe rohkem »
Aleksei Kulakovski
Aleksei Jelissejevitš Kulakovski (jakuudi keeles Алексей Елисеевич Кулаковский; kirjanduslik pseudonüüm jakuudi keeles ӨксөкүлээхӨлөксөй ja vene keeles ЕксекулээхЕлексей; 16. märts (vkj 4. märts) 1877 Jakuudi oblast – 6. juuni 1926 Moskva) oli jakuudi kirjanik, jakuudi kirjanduse rajajaid.
Uus!!: IPA ja Aleksei Kulakovski · Näe rohkem »
Armeenia kiri
14. sajandi tekst bolorgiris Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist Varakeskaegne käsikiri Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum 17. sajandi käsikiri. Getty muuseum Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh.
Uus!!: IPA ja Armeenia kiri · Näe rohkem »
Ümardamata madal eesvokaal
Ümardamata madal eesvokaal ehk illabiaalne madal eesvokaal (IPA täht a, X-SAMPA sümbol a, Kirshenbaumi sümbol a) on täishääliku tüüp.
Uus!!: IPA ja Ümardamata madal eesvokaal · Näe rohkem »
Ümardamata madal tagavokaal
Ümardamata madal tagavokaal ehk illabiaalne madal tagavokaal (IPA täht ɑ, X-SAMPA sümbol A, Kirshenbaumi sümbol A) on täishääliku tüüp, mida esindab eesti keele a-häälik.
Uus!!: IPA ja Ümardamata madal tagavokaal · Näe rohkem »
Ã
à (ã) on ladina kirja täht, mis on saadud a-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Uus!!: IPA ja à · Näe rohkem »
Å
Åå Å(å) on norra ja taani tähestiku 29.
Uus!!: IPA ja Å · Näe rohkem »
Beauceron
Beauceron (IPA hääldus: ˈboʊsəˌɹɑn) on Prantsusmaalt pärit koeratõug. Tõustandardis on koera käitumise/iseloomu kohta kirjas: „Enesekindel kartmatu käitumine. Ilme on aval ning mitte kunagi kuri, kartlik või rahutu. Koer on iseloomult sõbralik ning kartmatu.“ Koera tagajäsemete kohta on muu hulgas kirjas: „Lisavarbad: Traditsiooniliselt peaksid lambakoertel olema kahekordsed lisavarbad. Lisavarbad moodustavad selgelt eraldi arenenud küüntega „pöidlad” võimalikult käpa lähedal.” A Beauceron in Colorado 04.jpg Owczarek francuski beauceron wilczy pazur z bliska.jpg|Tagajäseme lisavarbad Beauce.JPG.
Uus!!: IPA ja Beauceron · Näe rohkem »
Birva keel
Birva (teise nimega Sebirva) keel on Nigeri-Kongo keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: IPA ja Birva keel · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: IPA ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: IPA ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Eesti keele foneetika
Eesti keeles esineb 9 vokaalfoneemi: /i, ü, u, e, ö, õ, o, ä, a/, mida hääldatakse IPA hääldamistava järgi vastavalt.
Uus!!: IPA ja Eesti keele foneetika · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: IPA ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Eve keel
Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.
Uus!!: IPA ja Eve keel · Näe rohkem »
Foneetiline transkriptsioon
Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks.
Uus!!: IPA ja Foneetiline transkriptsioon · Näe rohkem »
Häälikkiri
Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.
Uus!!: IPA ja Häälikkiri · Näe rohkem »
Hüüumärk
Hüüumärk Hüüumärk (!) on kirjavahemärk, mida kasutatakse tavaliselt lause lõpus lause rõhutamiseks.
Uus!!: IPA ja Hüüumärk · Näe rohkem »
Huulhäälik
Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil.
Uus!!: IPA ja Huulhäälik · Näe rohkem »
Idaaranda keel
Idaaranda keel on Põhja-Austraalias, Alice Springs'i piirkonnas kõneldav keel.
Uus!!: IPA ja Idaaranda keel · Näe rohkem »
Iga Świątek
Iga Natalia Świątek, IPA (sündinud 31. mail 2001 Varssavis) on Poola tennisist.
Uus!!: IPA ja Iga Świątek · Näe rohkem »
Independência total
"" on São Tomé ja Príncipe riigihümn.
Uus!!: IPA ja Independência total · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: IPA ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Jakuudi keel
Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.
Uus!!: IPA ja Jakuudi keel · Näe rohkem »
Jumal, keisrit kaitse Sa
"Jumal, keisrit kaitse Sa" (vene keeles "Боже, Царя храни" 'Jumal, hoia tsaari') oli Venemaa Keisririigi riigihümn alates 1833.
Uus!!: IPA ja Jumal, keisrit kaitse Sa · Näe rohkem »
Kariibi keel
Kariibi keel (karìna auran) kuulub kariibi keelkonda, makrokariibi hõimkonda, žee-pano-kariibi suurhõimkonda.
Uus!!: IPA ja Kariibi keel · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: IPA ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Keskvokaal
Eesti vokaaldiagrammKeskvokaal on vokaal, mille hääldamisel on keeleselja kõrgeim punkt keeleselja keskosal ning keel liigub suus tahapoole, kõva ja pehme suulae üleminekukoha suunas.
Uus!!: IPA ja Keskvokaal · Näe rohkem »
Khaled Hosseini
Khaled Hosseini Khaled Hosseini (dari keeles خالد حسینی (Khāled Ḩoseynī), daripäraselt IPA transkriptsioonis; sündinud 4. märtsil 1965) on Afganistanis sündinud kirjanik ja arst.
Uus!!: IPA ja Khaled Hosseini · Näe rohkem »
Komi Vabariigi hümn
Komi Vabariigi hümn (komi keeles Коми Республикаса кып, vene keeles Государственный гимн Республики Коми) on Komi Vabariigi ametlik hümn.
Uus!!: IPA ja Komi Vabariigi hümn · Näe rohkem »
Ložban
Ložban (rahvusvahelises foneetikatähestikus, ametliku täisnimega Lojban: a realization of Loglan) on tehiskeel, mille lõi ja mida arendab Logical Language Group (esialgne variant valmis aastal 1987).
Uus!!: IPA ja Ložban · Näe rohkem »
Mohoogi keel
Mohoogi keel ehk mohoki keel (mohoogi keeles Kanien’kéha) on irokeesi keelkonda kuuluv põhjairokeesi rühma keel, mida kõnelevad mohoogid (Kanien'kehá:ka ’ränikivi rahvas’).
Uus!!: IPA ja Mohoogi keel · Näe rohkem »
Navaho keel
Navaho keel või ka navajo keel on apatši keelkonda kuuluv indiaanikeel.
Uus!!: IPA ja Navaho keel · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: IPA ja Ninahäälik · Näe rohkem »
P
pisi P (p) on ladina kirja täht.
Uus!!: IPA ja P · Näe rohkem »
Pikk s
ſ Pikk s (ſ) on s-tähe variant, mida kasutatakse peamiselt gooti kirjas.
Uus!!: IPA ja Pikk s · Näe rohkem »
R
R (r) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: IPA ja R · Näe rohkem »
Rušani keel
Rušani keel on pamiiri keelte Šugni-rušani rühma kuuluv hävimisohus keel, mida kõneleb 18 000 inimest Tadžikistanis ja Afganistanis (koos 1000 kuni 1500 hufi keele kõnelejaga – 1990, A. E. Kibrik).
Uus!!: IPA ja Rušani keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: IPA ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa tähestik
Saksa tähestik (saksa k deutsches Alphabet) on tähestik, mida kasutatakse saksa keeles kirjutamiseks.
Uus!!: IPA ja Saksa tähestik · Näe rohkem »
Sango keel
Sango keel on ngbandi keelel põhinev kreoolkeel.
Uus!!: IPA ja Sango keel · Näe rohkem »
Semjon Novgorodov
Semjon Novgorodov Semjon Andrejevitš Novgorodov (jakuudi keeles Семен Андреевич Новгородов; vene keeles Семён Андреевич Новгородов; 13. veebruar (vkj 1. aprill) 1892 Tšuraptša uluss, Jakuudi oblast – 28. veebruar 1924 Leningrad) oli jakuudi keeleteadlane, jakuudi tähestiku loojaid.
Uus!!: IPA ja Semjon Novgorodov · Näe rohkem »
Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest.
Uus!!: IPA ja Suulu keel · Näe rohkem »
Tahiti keel
Tahiti keel on Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Okeaania keelte harusse kuuluv keel.
Uus!!: IPA ja Tahiti keel · Näe rohkem »
Tähestikuline hääldamine
upright.
Uus!!: IPA ja Tähestikuline hääldamine · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: IPA ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: IPA ja Täishäälik · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: IPA ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Wade–Giles
Wade–Giles on reeglistik mandariini hiina keele latinisatsiooniks.
Uus!!: IPA ja Wade–Giles · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: IPA ja Y · Näe rohkem »
Њ
Њ (њ) on kirillitsa täht, mis on kasutusel makedoonia, udehe ja itelmeeni keeles ning serbia, montenegro ja bosnia keele kirillitsas kirjutamisel.
Uus!!: IPA ja Њ · Näe rohkem »
Ѓ
Ѓ (ѓ) on kirillitsa täht, mis on kasutusel makedoonia keeles.
Uus!!: IPA ja Ѓ · Näe rohkem »
Љ
Љ (љ) on kirillitsa täht, mis on kasutusel makedoonia keeles ning serbia, montenegro ja bosnia keele kirillitsas kirjutamisel.
Uus!!: IPA ja Љ · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
International Phonetic Alphabet, Rahvusvaheline foneetiline tähestik.
