Kiiremini kui brauser!
127 suhted: Albert Norden, Aleksander Püvi, Alexander Abusch, Alexanderplatz, Anna Seghers, Annelis Kimmel, Anton Ackermann, Anton Schnedl, Arnold Zweig, August Bach, Béla Horváth, Berliin, Berliini blokaad, Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi, Berliini müür, Berliini metroo, Bertolt Brecht, Bezirk, Brandenburgi värav, Brigitte Reimann, Bruno Leuschner, Dan Paźniak, Dean Reed, Edith Baumann, Elli Schmidt, Erhard Krack, Erich Apel, Erich Correns, Erik Zabel, Ernst Goldenbaum, Eugen Ruge, Franz Dahlem, Franz Frauenlob, Franziska van Almsick, Fred Oelßner, Friedrich Ebert noorem, Friedrichshain, Friedrichshain-Kreuzberg, Günter Sieber, Günther Krupkat, Gerhard Grüneberg, Gesine Lötzsch, Gregor Gysi, Gustaf Gründgens, Gustav Ludwig Hertz, Hans Loch, Hans Modrow, Harri Piitulainen, Heike Drechsler, Heinrich Rau, ..., Heinrich Schliemanni gümnaasium, Herbert Fechner, Herbert Warnke, Hermann Matern, Hilde Benjamin, Horst Sindermann, Jaanuar 1990, Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel, Jördis Triebel, Jörg Woithe, Jenny Erpenbeck, Jerzy Kulej, Johanna Töpfer, Johannes Dieckmann, Jurek Becker, Kari Meronen, Karl Maron, Karl Peglau, Ken Buchanan, Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel, Kodumaa monument, Kreuzberg, Lääne-Berliin, Lichtenbergi rajoon, Liidumaa, Lothar Ahrendt, Lothar Bolz, Lothar de Maizière, Magnus Zeller, Majakowskiring, Markus Wolf, Max Suhrbier, Michael Kohl, Mira Lobe, Mitte rajoon (Berliin), Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal, Nina Hagen, Otto Grotewohl, Otto Winzer, Paul Fröhlich, Paul Verner, Petra Pau, Potsdami väljak, Preisimaa vabariik, Ričardas Tamulis, Richard McTaggart, Riigipäevahoone, Rudolf Meier, Rupert König, Sabine Bergmann-Pohl, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa DV Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksa DV Teaduste Akadeemia, Saksa Vabade Ametiühingute Koondis, Saksamaa Demokraatlik Talurahvapartei, Saksamaa lõhenemine, Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei, Siegfried Böhm, Staatsoper Unter den Linden, Tõstmise maailmameistrivõistlused, Teiste elu, Ungari ülestõus (1956), Unter den Linden, Vilikton Barannikov, Vladimir Pozner, Waldsiedlung, Werner Felfe, Werner Walde, Wilhelm Pieck, Wilhelm Zaisser, Willy Rumpf, Wolfgang Welsch, 1953. aasta Ida-Saksamaa ülestõus, 2. mai, 200 meetri vabaujumine, 4. november, 400 meetri vabaujumine. Laienda indeks (77 rohkem) »
Albert Norden
Albert Norden (1963) Albert Norden (4. detsember 1904 Myslowitz (tänapäeval Mysłowice, Poola) – 30. mai 1982 Ida-Berliin) oli juudi rahvusest Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Albert Norden · Näe rohkem »
Aleksander Püvi
Aleksander Püvi (12. september 1921 Laatre vald, Sangaste kihelkond, Valgamaa – 7. veebruar 1997 Tallinn) oli Eesti laulja (tenor).
Uus!!: Ida-Berliin ja Aleksander Püvi · Näe rohkem »
Alexander Abusch
Alexander Abusch (1967) Alexander Abusch (14. veebruar 1902 Kraków – 27. jaanuar 1982 Ida-Berliin) oli juudi päritolu Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Alexander Abusch · Näe rohkem »
Alexanderplatz
Alexanderplatz 2012 Alexanderplatz on väljak ja liiklussõlm Berliini kesklinnas Mitte linnarajoonis, Berliini teletorni lähistel.
Uus!!: Ida-Berliin ja Alexanderplatz · Näe rohkem »
Anna Seghers
Anna Seghers (1966) Anna Seghers (pseudonüüm; sünninimi Netti Reiling, abielus Netty Radványi; 19. november 1900 Mainz – 1. juuni 1983 Ida-Berliin) oli juudi päritolu saksa kirjanik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Anna Seghers · Näe rohkem »
Annelis Kimmel
Annelis Kimmel (neiupõlvenimi Annelis Trübsand; sündinud 7. juulil 1934 Hausdorfis) on endine Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Annelis Kimmel · Näe rohkem »
Anton Ackermann
Anton Ackermann 1. mail 1950 Leipzigis Anton Ackermann (sünninimi Eugen Hanisch; 25. detsember 1905 Thalheim, Maagimäestiku kreis – 4. mai 1973 Ida-Berliin) oli saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Anton Ackermann · Näe rohkem »
Anton Schnedl
Anton Schnedl (sündinud 17. juulil 1942 Viinis) on Austria endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Anton Schnedl · Näe rohkem »
Arnold Zweig
Arnold Zweig Saksa DV postmargil Arnold Zweigi haud Arnold Zweig (10. november 1887 Glogau (Alam-Sileesia; praegu Głogów (Poola) – 26. november 1968 Ida-Berliin) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik. Zweig sündis sadulsepa pojana. Ta lõpetas Kattowitzis (tänapäeva Katowices) gümnaasiumi. Pärast seda õppis ta ajalugu, filosoofiat ja kirjandust mitmes ülikoolis: Breslaus (Wrocław), Münchenis, Berliinis, Göttingenis, Rostockis ja Tübingenis. Eriti mõjutas teda Friedrich Nietzsche filosoofia. Kirjanikukarjääri alustas ta 1913 novellidega "Novellen um Claudia". Ta sai Saksamaal tuntuks jutustustega ja tragöödiaga "Rituaalmõrv Ungaris", mis võitis 1915 Kleisti auhinna. Zweig astus vabatahtlikuna Saksamaa sõjaväkke. Ta sõdis Esimeses maailmasõjas Prantsusmaal, Ungaris ja Serbias. Sõja lõpus määrati ta Kaunasesse sõjaväe peakorteri pressiosakonda, kus ta tutvus Ida-Euroopa juudiorganisatsioonidega. Zweigi mõjutas tugevalt 1916. aasta oktoobris välja kuulutatud juutide loendamise kampaania. Saksamaa valitsus otsis kinnitust kuulujuttudele, mille kohaselt juudid tegutsevad sõjaväes viienda kolonnina, saboteerivad sõjaväge ja on vastutavad selle ebaedu eest. Loendus näitas vastupidist: 80% juutidest sõdis eesliinil. Valitsuse suhtumine koos tõdemusega, et maailmasõjas sõdisid juudid kummalgi pool rinnet juutide vastu, muutis Zweigi Preisimaa patrioodist patsifistiks. Pärast sõja lõppu sai Zweigist sotsialistlik sionist. Pärast Adolf Hitleri 1923 korraldatud Õllesaali putši asus ta elama Berliini ja hakkas toimetama ajalehte Jüdische Rundschau. 1920. aastatel sai Zweig Sigmund Freudi sõbraks. Teda köitis Freudi psühhoanalüüs ja ta laskis Freudil ka enese psüühikat analüüsida. Nad jäid kirjavahetusse 12 aastaks. Nende kirjavahetus oli ulatuslik ja piisavalt huvitav selleks, et seda edaspidi raamatuna välja anda. Ta sai rahvusvaheliselt kuulsaks maailmasõjast rääkiva sõjavastase romaaniga "Võitlus seersant Griša pärast". See romaan räägib vangi langenud vene sõdurist Grišast, kes põgeneb vangilaagrist, tabatakse uuesti ja mõistetakse surma. Mõned institutsioonid soovivad Grišale armu anda, mõned teda hukata, ja kokkuvõttes kulutavad võimud tema ümber jauramisele rohkem aega ja energiat kui oma sõdurite eest hoolitsemisele. Freudi loal pühendas Zweig selle raamatu Freudile. 1929 külastas Zweig ühte Hitleri kõnet ja teatas hiljem, et Hitler on nagu Charles Chaplin, ainult andetu. Samal aastal asus ta tööle ajakirja Die Weltbühne. Hiljem oli Zweig tunnistajaks sellele, kuidas natsid tema raamatuid põletasid. Zweig märkis rahvahulga reaktsiooni vaadates, et nad oleksid sama õnnelikud olnud elavate inimeste põletamist vaadates. Kui natsid 1933 Saksamaal võimule tulid, oli Zweig üks paljudest, kes viivitamatult emigreerusid. Algul sõitis ta Tšehhoslovakkiasse, seejärel Šveitsi ja Prantsusmaale. Seal kohtus ta paljude mõjukate intellektuaalide: Bertolt Brechti, Lion Feuchtwangeri, Thomas Manni ja Anna Seghersiga. Aastatel 1934–1948 oli ta Palestiinas Haifas, kus andis välja ajalehte Orient. Ta pettus ka sionismis ja jäi üksnes sotsialistiks. Seejärel asus elama Ida-Saksamaale, kuhu jäi surmani. Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia. 1962 tõmbus Zweig halva tervise tõttu avalikust elust tagasi. Ta suri 6 aastat hiljem.
Uus!!: Ida-Berliin ja Arnold Zweig · Näe rohkem »
August Bach
August Bach (1960) August Bach (30. august 1897 Rheydt (tänapäeval Mönchengladbach) – 23. märts 1966 Ida-Berliin) oli saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja August Bach · Näe rohkem »
Béla Horváth
Béla István Horváth (sündinud 31. jaanuaril 1937) on Šveitsi endine poksija, rahvuselt ungarlane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Béla Horváth · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Ida-Berliin ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini blokaad
Berliini õhusild Berliini blokaad (24. juuni 1948 – 12. mai 1949) oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal.
Uus!!: Ida-Berliin ja Berliini blokaad · Näe rohkem »
Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi
Mälestuskivi Tahvel mälestuskivil Mälestuskivi Berliini 1510.
Uus!!: Ida-Berliin ja Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi · Näe rohkem »
Berliini müür
Berliini müür 1986. aastal Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a) Berliini müüri kaart Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13.
Uus!!: Ida-Berliin ja Berliini müür · Näe rohkem »
Berliini metroo
U-Bahni sümbol Berliini metroo ehk U-Bahn (saksa keeles Untergrundbahn) on Saksamaa pealinna Berliini hõlmav kiirrongivõrgustik, mis on tähtsaks osaks linna ühistranspordi süsteemist.
Uus!!: Ida-Berliin ja Berliini metroo · Näe rohkem »
Bertolt Brecht
Bertolt Brecht (ka Bert Brecht, sünninimega Eugen Berthold Friedrich Brecht; 10. veebruar 1898 Augsburg – 14. august 1956 Ida-Berliin, Saksa DV) oli saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Bertolt Brecht · Näe rohkem »
Bezirk
Saksakeelne termin Bezirk (mitmuses Bezirke, tuletatud ladina keelest: circulus.
Uus!!: Ida-Berliin ja Bezirk · Näe rohkem »
Brandenburgi värav
Brandenburgi värav 2005. aastal Kvadriiga Brandenburgi väraval Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) on võiduvärav Saksamaa Liitvabariigi pealinna Berliini keskses Mitte rajoonis Dorotheenstadti linnaosas Pariisi väljakul.
Uus!!: Ida-Berliin ja Brandenburgi värav · Näe rohkem »
Brigitte Reimann
Brigitte Reimann (1966) Herbert Warnke (vasakul) annab Brigitte Reimannile ja Siegfried Pitschmannile üle Saksa Vabade Ametiühingute Koondise kirjandusauhinna (1961) Brigitte Reimann (21. juuli 1933 Burg (Magdeburgi lähedal) – 20. veebruar 1973 Ida-Berliin) oli saksa kirjanik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Brigitte Reimann · Näe rohkem »
Bruno Leuschner
Bruno Leuschner (1963) Bruno Max Leuschner (12. august 1910 Rixdorf (tänapäeval Berliin, Neukölln) – 10. veebruar 1965 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Bruno Leuschner · Näe rohkem »
Dan Paźniak
Dan Paźniak (valgevenepäraselt Дан Пазьня́к; leedupäraselt Danas Pozniakas; venepäraselt Дан Позняк; 19. oktoober 1939 Tołczak, Białystoki vojevoodkond; praegu Podlaasia vojevoodkond, Poola – 4. veebruar 2005 Vilnius) oli Leedu ja Nõukogude Liidu poksija, rahvuselt valgevenelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Dan Paźniak · Näe rohkem »
Dean Reed
Dean Reed 1978. aastal Dean Cyril Reed (22. september 1938 – 13. juuni 1986) oli ameerika laulja, näitleja ja laulukirjutaja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Dean Reed · Näe rohkem »
Edith Baumann
Edith Baumann (keskel vasakul) ja Erich Honecker (paremal), 1948 Edith Baumann ja Erich Honecker, 5. august 1947 Edith Baumann (1. august 1909 Berliin – 7. aprill 1973 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Edith Baumann · Näe rohkem »
Elli Schmidt
Elli Schmidt (paremal), tema kõrval Otto Nagel, 1952 Elli Schmidt (9. august 1908 Berliin – 30. juuli 1980 Ida-Berliin) oli saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Elli Schmidt · Näe rohkem »
Erhard Krack
Erhard Krack (1987) Erhard Krack (9. jaanuar 1931 Danzig (tänapäeval Gdańsk, Poola) – 13. detsember 2000 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Erhard Krack · Näe rohkem »
Erich Apel
Erich Apel (1963) Erich Hans Apel (3. oktoober 1917 Judenbach, Tüüringi – 3. detsember 1965 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Erich Apel · Näe rohkem »
Erich Correns
Erich Correns (1961) Erich Correns (paremal) ja Richard Sorge (1915) Erich Paul Hubert Correns (12. mai 1896 Tübingen – 18. mai 1981 Ida-Berliin) oli saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Erich Correns · Näe rohkem »
Erik Zabel
Erik Zabel (hüüdnimi Ete Zabel; sündis 7. juulil 1970 Ida-Berliinis) on saksa jalgrattasportlane, üks kõigi aegade parimaid saksa jalgrattureid.
Uus!!: Ida-Berliin ja Erik Zabel · Näe rohkem »
Ernst Goldenbaum
Ernst Goldenbaum (paremal) kohtumas Saksa Rahvapolitsei ohvitseridega (1961) Ernst Goldenbaum (15. detsember 1898 Parchim, Mecklenburg – 13. märts 1990 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Ernst Goldenbaum · Näe rohkem »
Eugen Ruge
Eugen Ruge (sündinud 24. juunil 1954 Venemaal Sverdlovski oblastis Sosvas) on saksa kirjanik, filmirežissöör ja tõlkija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Eugen Ruge · Näe rohkem »
Franz Dahlem
Franz Dahlem (1946) Franz Dahlem (14. jaanuar 1892 Rohrbach (tänapäeval Rohrbach-lès-Bitche, Lorraine, Prantsusmaa) – 17. detsember 1981 Ida-Berliin) oli saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Franz Dahlem · Näe rohkem »
Franz Frauenlob
Franz Frauenlob (sündinud 11. augustil 1939) on Austria endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Franz Frauenlob · Näe rohkem »
Franziska van Almsick
Franziska van Almsick (sündinud 5. aprillil 1978 Ida-Berliinis) on endine Saksamaa ujuja, mitmekordne maailma- ja Euroopa meister.
Uus!!: Ida-Berliin ja Franziska van Almsick · Näe rohkem »
Fred Oelßner
Fred Oelßner (vasakul) 1951. aastal Fred Oelßner (27. veebruar 1903 Leipzig – 7. november 1977 Ida-Berliin) oli saksa majandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Fred Oelßner · Näe rohkem »
Friedrich Ebert noorem
Friedrich Ebert (1961) Friedrich Ebert (1928) Friedrich Ebert noorem (tuntud ka kui Fritz Ebert; 12. september 1894 Bremen – 4. detsember 1979 Ida-Berliin) oli Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Friedrich Ebert noorem · Näe rohkem »
Friedrichshain
Friedrichshain on Berliini linnaosa, mis koos Kreuzbergi linnaosaga moodustab Friedrichshain-Kreuzbergi linnarajooni.
Uus!!: Ida-Berliin ja Friedrichshain · Näe rohkem »
Friedrichshain-Kreuzberg
Oberbaumbrücke Friedrichshain-Kreuzberg on Berliini linnarajoon, mis moodustati 2001.
Uus!!: Ida-Berliin ja Friedrichshain-Kreuzberg · Näe rohkem »
Günter Sieber
Günter Sieber (paremal) tervitab Namiibia poliitikut Sam Nujomat (Ida-Berliin, 18. august 1989) Günter Sieber (11. märts 1930 Ilmenau – 26. november 2006 Strausberg) oli Saksa DV riigitegelane ja diplomaat.
Uus!!: Ida-Berliin ja Günter Sieber · Näe rohkem »
Günther Krupkat
Günther Krupkat Günther Krupkat (5. juuli 1905 Berliin – 14. aprill 1990 Ida-Berliin) oli saksa ulmekirjanik, silmapaistvamaid Saksa DV ulmekirjanduse esindajaid.
Uus!!: Ida-Berliin ja Günther Krupkat · Näe rohkem »
Gerhard Grüneberg
Gerhard Grüneberg (1981) Gerhard Grüneberg (29. august 1921 Lehnin – 10. aprill 1981 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Gerhard Grüneberg · Näe rohkem »
Gesine Lötzsch
Gesine Lötzsch (2018) Gesine Lötzsch (sündinud 7. augustil 1961 Ida-Berliinis) on Saksa vasakpoolne poliitik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Gesine Lötzsch · Näe rohkem »
Gregor Gysi
Gregor Gysi (2018) Gregor Florian Gysi (sündinud 16. jaanuaril 1948 Berliinis) on Saksa jurist ja vasakpoolne poliitik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Gregor Gysi · Näe rohkem »
Gustaf Gründgens
Gustaf Gründgens Hamleti rollis (1936) Gustaf Gründgens (sünninimi Gustav Heinrich Arnold Gründgens; 22. detsember 1899 Düsseldorf – 7. oktoober 1963 Manila) oli saksa näitleja ja teatrilavastaja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Gustaf Gründgens · Näe rohkem »
Gustav Ludwig Hertz
Gustav Ludwig Hertz (22. juuli 1887 Hamburg – 30. oktoober 1975 Ida-Berliin) oli saksa füüsik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Gustav Ludwig Hertz · Näe rohkem »
Hans Loch
Hans Loch (1951) Hans Lochi portree 1978. aasta Saksa DV postmargil Hans Loch (2. november 1898 Köln – 13. juuli 1960 Ida-Berliin) oli saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Hans Loch · Näe rohkem »
Hans Modrow
Hans Modrow (2014) Hans Modrow pärast SDV Ministrite Nõukogu esimeheks valimist (13. november 1989) Hans Modrow (27. jaanuar 1928 Jasenitzis (tänapäeval Jasienica, Poola) – 11. veebruar 2023 Berliin) oli Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Hans Modrow · Näe rohkem »
Harri Piitulainen
Harri Piitulainen (1965) Harri Piitulainen (sündinud 30. mail 1947 Helsingis) on Soome endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Harri Piitulainen · Näe rohkem »
Heike Drechsler
Heike Drechsler 2002 Heike Gabriela Drechsler (sünninimi Heike Daute; sündinud 16. detsembril 1964 Geras) on endine Ida-Saksamaa ja Saksamaa naiskergejõustiklane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Heike Drechsler · Näe rohkem »
Heinrich Rau
Heinrich Rau (1950) Heinrich Gottlob Rau (2. aprill 1899 Feuerbach (tänapäeval Stuttgart) – 23. märts 1961 Ida-Berliin) oli saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Heinrich Rau · Näe rohkem »
Heinrich Schliemanni gümnaasium
Vaade Dunckerstraßelt Berliini Heinrich Schliemanni gümnaasium (Heinrich-Schliemann-Gymnasium) on gümnaasium Berliinis Prenzlauer Bergis aadressil Dunckerstraße 64.
Uus!!: Ida-Berliin ja Heinrich Schliemanni gümnaasium · Näe rohkem »
Herbert Fechner
Herbert Fechner (vasakul), Hans Rietz ja Fritz Scharfenstein 1970. aastal Herbert Kurt Fechner (27. august 1913 Berliin – 28. detsember 1998 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Herbert Fechner · Näe rohkem »
Herbert Warnke
Herbert Warnke (paremal) annab kirjanik Erik Neutschile üle Saksa Vabade Ametiühingute Koondise kunstiauhinna (1974) Herbert Warnke (24. veebruar 1902 Hamburg – 26. märts 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Herbert Warnke · Näe rohkem »
Hermann Matern
Hermann Matern (1957) Hermann Matern (17. juuni 1893 Burg – 24. jaanuar 1971 Ida-Berliin) oli Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Hermann Matern · Näe rohkem »
Hilde Benjamin
Hilde Benjamin u. 1947 Hilde Benjamin kohtumas pioneeridega (1958) Hilde Benjamin (sünninimi Hilde Lange; 5. veebruar 1902 Bernburg – 18. aprill 1989 Ida-Berliin) oli saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Hilde Benjamin · Näe rohkem »
Horst Sindermann
Horst Sindermann (1989) Horst Sindermann (1976) Horst Sindermann (5. september 1915 Dresden – 20. aprill 1990 Ida-Berliin) oli Saksa DV poliitik ja riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Horst Sindermann · Näe rohkem »
Jaanuar 1990
Jaanuar 1990, kroonika Detsember 1989 – Jaanuar 1990 – Veebruar 1990 – Märts 1990 – Aprill 1990 – Mai 1990 – Juuni 1990 – Juuli 1990 – August 1990 – September 1990 – Oktoober 1990 – November 1990 – Detsember 1990.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jaanuar 1990 · Näe rohkem »
Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel
Meeste jäähokiturniir 1956. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Cortina d'Ampezzos oli 8.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »
Jördis Triebel
Jördis Triebel (2014) Jördis Triebel (sündinud 30. oktoobril 1977 Ida-Berliinis) on saksa näitleja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jördis Triebel · Näe rohkem »
Jörg Woithe
Jörg Woithe (sündinud 11. aprillil 1963 Ida-Berliinis) on Saksa DV endine ujuja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jörg Woithe · Näe rohkem »
Jenny Erpenbeck
Jenny Erpenbeck 2021. aastal Jenny Erpenbeck (sündinud 12. märtsil 1967 Ida-Berliinis) on saksa kirjanik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jenny Erpenbeck · Näe rohkem »
Jerzy Kulej
Jerzy Kulej Jerzy Zdzisław Kulej (19. oktoober 1940 Częstochowa – 13. juuli 2012 Varssavi) oli Poola poliitik ja endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jerzy Kulej · Näe rohkem »
Johanna Töpfer
Johanna Töpfer (1986) Johanna Töpfer (sünninimi Johanna Schrocko; 3. aprill 1929 Schneidemühl (tänapäeval Piła, Poola) – 7. jaanuar 1990 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Johanna Töpfer · Näe rohkem »
Johannes Dieckmann
Johannes Dieckmann esinemas Berliinis Saksa DV Rahvakojas (1960) Johannes Dieckmann (1967) Johannes Dieckmann (19. jaanuar 1893 Fischerhude – 22. veebruar 1969 Ida-Berliin) oli Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Johannes Dieckmann · Näe rohkem »
Jurek Becker
Jurek Becker (1993) Jurek Becker (sünninimi Jerzy Bekker; oletatavalt 30. september 1937, Łódź, Poola – 14. märts 1997 Sieseby, Schleswig-Holstein) oli juudi päritolu Saksa kirjanik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Jurek Becker · Näe rohkem »
Kari Meronen
Kari Meronen (sündinud 16. veebruaril 1947 Helsingis) on Soome endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Kari Meronen · Näe rohkem »
Karl Maron
Karl Maron, 1957 Karl Maron (27. aprill 1903 Berliin – 2. veebruar 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Karl Maron · Näe rohkem »
Karl Peglau
Karl Peglau (18. mai 1927 – 29. november 2009) oli Saksa liikluspsühholoog, kes mõtles 1961.
Uus!!: Ida-Berliin ja Karl Peglau · Näe rohkem »
Ken Buchanan
Ken Buchanan (28. juuni 1945 Edinburgh – 1. aprill 2023) oli Šotimaa ja Suurbritannia poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Ken Buchanan · Näe rohkem »
Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel
Los Angeles Memorial Coliseum 400 m jooksu finiš Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel toimus Los Angeleses 3.–12. augustini, kus võisteldi 41 alal, millest 24 oli meestele ja 17 naistele.
Uus!!: Ida-Berliin ja Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »
Kodumaa monument
paremal Kodumaa monument (ukraina keeles Батьківщина-Мати) on hiigelsuur mälestusmärk Ukraina pealinnas Kiievis.
Uus!!: Ida-Berliin ja Kodumaa monument · Näe rohkem »
Kreuzberg
Kreuzberg on Berliini linnaosa, mis koos Friedrichshainiga moodustab Friedrichshain-Kreuzbergi linnarajooni.
Uus!!: Ida-Berliin ja Kreuzberg · Näe rohkem »
Lääne-Berliin
Lääne-Berliin (helesinine) ja Ida-Berliin (tumeroosa) Lääne-Berliini asend jagatud Saksamaal Lääne-Berliin (saksa keeles West-Berlin ja Westberlin) oli pärast teist maailmasõda Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsiooni all olnud Berliini sektorite ala.
Uus!!: Ida-Berliin ja Lääne-Berliin · Näe rohkem »
Lichtenbergi rajoon
Berlin-Hohenschönhauseni memoriaal Lichtenberg on Berliini linnarajoon endise Ida-Berliini aladel.
Uus!!: Ida-Berliin ja Lichtenbergi rajoon · Näe rohkem »
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Uus!!: Ida-Berliin ja Liidumaa · Näe rohkem »
Lothar Ahrendt
Lothar Ahrendt (sündinud 13. märtsil 1936 Erfurdis) on endine Saksa DV politseikindral ja riigitegelane, 1989.
Uus!!: Ida-Berliin ja Lothar Ahrendt · Näe rohkem »
Lothar Bolz
Lothar Bolz Lothar Bolz (3. september 1903 Gleiwitz (tänapäeval Gliwice, Poola) – 29. detsember 1986 Ida-Berliin) oli Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Lothar Bolz · Näe rohkem »
Lothar de Maizière
Lothar de Maizière (2011) Lothar de Maizière (sündinud 2. märtsil 1940 Nordhausenis) on saksa jurist ja endine Saksa poliitik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Lothar de Maizière · Näe rohkem »
Magnus Zeller
Magnus Zeller (9. august 1888 Biesenrode, Saksamaa – 25. veebruar 1972 Ida-Berliin, Saksamaa) oli saksa graafik ja maalikunstnik, üks saksa ekspressionismi esindajaid.
Uus!!: Ida-Berliin ja Magnus Zeller · Näe rohkem »
Majakowskiring
Majakowskiring 29 maja, Saksa DV esimese ja ainsa presidendi Wilhelm Piecki elukoht. Majakowskiring on elliipsikujuline tänav ja selle järgi nime saanud asum Berliinis Pankowi rajoonis Niederschönhauseni linnaosas.
Uus!!: Ida-Berliin ja Majakowskiring · Näe rohkem »
Markus Wolf
Markus Wolf Markus Johannes Wolf (19. jaanuar 1923 Hechingen – 9. november 2006 Berliin) oli juudi päritolu Saksa Demokraatliku Vabariigi riigitegelane ja Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi (Stasi) välisluure juhataja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Markus Wolf · Näe rohkem »
Max Suhrbier
Max Suhrbier (12. oktoober 1902 Rostock – 16. jaanuar 1971 Ida-Berliin) oli saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Max Suhrbier · Näe rohkem »
Michael Kohl
Michael Kohl (1974) Michael Kohl (28. september 1929 Sondershausen – 4. juuli 1981 Ida-Berliin) oli Saksa DV diplomaat.
Uus!!: Ida-Berliin ja Michael Kohl · Näe rohkem »
Mira Lobe
Mira Lobe 1990. aastal Mira Lobe haud Mira Lobe (sünninimi Hilde Mirjam Rosenthal; 17. september 1913 Görlitz – 6. veebruar 1995 Viin) oli juudi rahvusest Austria lastekirjanik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Mira Lobe · Näe rohkem »
Mitte rajoon (Berliin)
Brandenburgi värav Mitte rajooni rahvastikupüramiid (2010 lõpp) Mitte on linnarajoon Berliinis, mis hõlmab kesklinna.
Uus!!: Ida-Berliin ja Mitte rajoon (Berliin) · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal
Nõukogude okupatsioonitsoon praeguse Saksamaa kaardil Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal (vene keeles Советская зона оккупации Германии; saksa keeles Sowjetische Besatzungszone) oli sõjajärgses Euroopas algselt üks neljast okupatsioonitsoonist Saksamaal.
Uus!!: Ida-Berliin ja Nõukogude Liidu okupatsioonitsoon Saksamaal · Näe rohkem »
Nina Hagen
Nina Hagen filmi "Seitsmes pöialpoiss" esilinastusel (2014). Nina Hagen (õieti Catharina Hagen; sündinud 11. märtsil 1955 Ida-Berliinis Saksa DV-s) on Saksa laulja, laulukirjutaja ja näitleja.
Uus!!: Ida-Berliin ja Nina Hagen · Näe rohkem »
Otto Grotewohl
Otto Grotewohl (1950) Otto Emil Franz Grotewohl (11. märts 1894 Braunschweig – 21. september 1964 Ida-Berliin) oli Saksamaa poliitik ja Saksa Demokraatliku Vabariigi riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Otto Grotewohl · Näe rohkem »
Otto Winzer
Otto Winzer Otto Winzer (3. aprill 1902 Berliin – 3. märts 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Otto Winzer · Näe rohkem »
Paul Fröhlich
Paul Fröhlich (1951) Paul Fröhlich (keskel) Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei VI. kongressil (1963) Paul Fröhlich (21. märts 1913 Niederplanitz – 19. september 1970 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Paul Fröhlich · Näe rohkem »
Paul Verner
Paul Verner Paul Verner (26. aprill 1911 Chemnitz – 12. detsember 1986 Ida-Berliin) oli Saksa DV partei- ja riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Paul Verner · Näe rohkem »
Petra Pau
Petra Pau (2008) Petra Angelika Pau (sündinud 9. augustil 1963 Ida-Berliinis) on Saksamaa poliitik (Vasakpartei).
Uus!!: Ida-Berliin ja Petra Pau · Näe rohkem »
Potsdami väljak
Potsdami väljak (2012) Potsdami väljak (saksa keeles Potsdamer Platz) on väljak ja liiklussõlm Berliini kesklinnas Mitte linnarajoonis.
Uus!!: Ida-Berliin ja Potsdami väljak · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Ida-Berliin ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Ričardas Tamulis
Ričardas Tamulis (22. juuli 1938 Kaunas – 22. aprill 2008 Jonava) oli Leedu ja Nõukogude Liidu poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Ričardas Tamulis · Näe rohkem »
Richard McTaggart
Richard McTaggart (sündinud 15. oktoobril 1935 Dundees) on Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Richard McTaggart · Näe rohkem »
Riigipäevahoone
Riigipäevahoone (saksa keeles Reichstagsgebäude, ametlikult Deutscher Bundestag - Plenarbereich Reichstagsgebäude) on ajalooline ehitis Saksamaa pealinnas Berliinis, mille funktsiooniks oli keiserliku riigipäeva majutamine.
Uus!!: Ida-Berliin ja Riigipäevahoone · Näe rohkem »
Rudolf Meier
Rudolf Meier (23. juuni 1939 – 17. juuli 2018) oli Šveitsi poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Rudolf Meier · Näe rohkem »
Rupert König
Rupert Konrad König (sündinud 3. aprillil 1937 Berchtesgadenis Berchtesgadeni maakonnas Ülem-Baieri ringkonnas Baieri liidumaal Saksamaal) on Austria endine poksija.
Uus!!: Ida-Berliin ja Rupert König · Näe rohkem »
Sabine Bergmann-Pohl
Sabine Bergmann-Pohl (1990) Sabine Bergmann-Pohl (neiupõlvenimi Sabine Schulz; sündinud 20. aprillil 1946 Eisenachis) on saksa arst ja endine Saksamaa poliitik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Sabine Bergmann-Pohl · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksa DV Sotsiaaldemokraatlik Partei
Saksa DV Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei in der DDR) oli partei Saksa DVs 1989.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksa DV Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »
Saksa DV Teaduste Akadeemia
Saksa DV Teaduste Akadeemia peahoone Gendarmenmarktil Berliini kesklinnas (foto 1950) Saksa DV Teaduste Akadeemia (saksa keeles Akademie der Wissenschaften der DDR) oli Saksa Demokraatliku Vabariigi riiklik teaduste akadeemia.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksa DV Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Saksa Vabade Ametiühingute Koondis
Saksa Vabade Ametiühingute Koondise embleem Saksa Vabade Ametiühingute Koondis (saksa Freier Deutscher Gewerkschaftsbund, lühend FDGB) oli ametiühingute keskorganisatsioon Saksa DV-s. Saksa Vabade Ametiühingute Koondise asutamiskongress toimus Nõukogude okupatsioonitsoonis Ida-Berliinis 1946.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksa Vabade Ametiühingute Koondis · Näe rohkem »
Saksamaa Demokraatlik Talurahvapartei
Saksamaa Demokraatlik Talurahvapartei (saksa keeles Demokratische Bauernpartei Deutschlands, lühend DBD) oli Saksa DV poliitiline partei.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksamaa Demokraatlik Talurahvapartei · Näe rohkem »
Saksamaa lõhenemine
Saksamaa lõhenemiseks nimetatakse Teise maailmasõja järgset Saksamaa jagunemist.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksamaa lõhenemine · Näe rohkem »
Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei
Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Liberal-Demokratische Partei Deutschlands (lühend LDP või LDPD)) oli Saksa DV poliitiline partei.
Uus!!: Ida-Berliin ja Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »
Siegfried Böhm
Siegfried Böhm (vasakul) Saksa DV Riiginõukogu istungil koos Herbert Fechneri ja Fritz Scharfensteiniga (1973) Siegfried Böhm (20. august 1928 Plauen – 4. mai 1980 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Siegfried Böhm · Näe rohkem »
Staatsoper Unter den Linden
Staatsoper Unter den Linden Staatsoper Unter den Linden (Berliini Riigiooper) on Berliini Mitte linnaosas aadressil Unter den Linden 7 asuv ooperiteater, mis moodustab osa ajaloolisest Forum Fridericianumi keskusest, mis rajati 1740.
Uus!!: Ida-Berliin ja Staatsoper Unter den Linden · Näe rohkem »
Tõstmise maailmameistrivõistlused
Tõstmise maailmameistrivõistlused (inglise International Weightlifting Championships) on maailmameistrivõistlused tõstmises, mida korraldab Rahvusvaheline Tõstmise Föderatsioon (inglise International Weightlifting Federation).
Uus!!: Ida-Berliin ja Tõstmise maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »
Teiste elu
"Teiste elu" (sks Das Leben der Anderen; kasutatud ka pealkirja "Teiste elud") on parima võõrkeelse filmi Oscari võitnud 2006.
Uus!!: Ida-Berliin ja Teiste elu · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Ida-Berliin ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Unter den Linden
Vaade Unter den Lindenile Berliini toomkiriku juurest kuni Brandenburgi väravani Unter den Linden ('pärnade all') on puiestee Berliini vanalinna südames.
Uus!!: Ida-Berliin ja Unter den Linden · Näe rohkem »
Vilikton Barannikov
Vilikton Barannikov (burjaadi kirillitsas Виликтон Баранников; 4. juuli 1938 Ulan-Ude, Burjaadi-Mongoli ANSV – 29. november 2007 Ivolginski (Ebilge) rajoon, Burjaatia) oli Burjaatia ja Nõukogude Liidu poksija, rahvuselt burjaat.
Uus!!: Ida-Berliin ja Vilikton Barannikov · Näe rohkem »
Vladimir Pozner
Vladimir Pozner (sündinud 1. aprillil 1934 Pariisis) on Prantsusmaal sündinud vene-ameerika ajakirjanik.
Uus!!: Ida-Berliin ja Vladimir Pozner · Näe rohkem »
Waldsiedlung
Waldsiedlungi peasissepääs Waldsiedlung (saksa keeles "metsaasula") on endine tarastatud kogukond Saksamaal Brandenburgi liidumaal Bernau bei Berlini linnas, Berliinist ligi 30 kilomeetrit põhjas, kus elasid ligi 30 aastat Saksa DV kõrgeimad juhid.
Uus!!: Ida-Berliin ja Waldsiedlung · Näe rohkem »
Werner Felfe
Werner Felfe (1982) Werner Felfe (4. jaanuar 1928 Großröhrsdorf – 7. september 1988 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Werner Felfe · Näe rohkem »
Werner Walde
Werner Walde (vasakult teine) Seydas 1989. aasta juunis Werner Walde (12. veebruar 1926 Döbeln – 26. juuni 2010 Cottbus) oli Saksa DV partei- ja riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Werner Walde · Näe rohkem »
Wilhelm Pieck
Wilhelm Pieck (1950) Friedrich Wilhelm Reinhold Pieck (3. jaanuar 1876 Guben – 7. september 1960 Ida-Berliin) oli Saksamaa poliitik, Saksa Demokraatliku Vabariigi partei- ja riigitegelane, Saksa Demokraatliku Vabariigi president.
Uus!!: Ida-Berliin ja Wilhelm Pieck · Näe rohkem »
Wilhelm Zaisser
Wilhelm Zaisser (1950) Wilhelm Zaisser (20. juuni 1893 Rotthausen (tänapäeval Gelsenkirchen) – 3. märts 1958 Ida-Berliin) oli Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Wilhelm Zaisser · Näe rohkem »
Willy Rumpf
Willy Rumpf (1962) Willy Rumpf, ka Willi Rumpf (4. aprill 1903 Berliin – 8. veebruar 1982 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Uus!!: Ida-Berliin ja Willy Rumpf · Näe rohkem »
Wolfgang Welsch
pisi Wolfgang Welsch (sündinud 5. märtsil 1944 Berliinis) on saksa kirjanik, publitsist, politoloog ja tuntud Ida-Saksa dissident, kes aitas inimesi ka Saksa DVst põgenemisel.
Uus!!: Ida-Berliin ja Wolfgang Welsch · Näe rohkem »
1953. aasta Ida-Saksamaa ülestõus
1953.
Uus!!: Ida-Berliin ja 1953. aasta Ida-Saksamaa ülestõus · Näe rohkem »
2. mai
2.
Uus!!: Ida-Berliin ja 2. mai · Näe rohkem »
200 meetri vabaujumine
200 m vabaujumine on ujumise ala, kus 200 meetri distantsi ujutakse vabas stiilis.
Uus!!: Ida-Berliin ja 200 meetri vabaujumine · Näe rohkem »
4. november
4.
Uus!!: Ida-Berliin ja 4. november · Näe rohkem »
400 meetri vabaujumine
400 m vabaujumine on spordiala, kus ujutakse vabas stiilis 400-meetrist distantsi.
Uus!!: Ida-Berliin ja 400 meetri vabaujumine · Näe rohkem »
