Kiiremini kui brauser!
104 suhted: Agapetus I, Alemannia, Anastasius II, Antiikaeg, Östergötland, Bari, Baskimaa, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Boëthius, Bologna, Bonifatius II, Burgenland, Dubrovnik, Epeiros, Ermanarich, Felix IV, Firenze, Firenze Vabariik, Frangi riik, Gelasius I, Germaania, Germaanlased, Glycerius, Goodid, Gooti sõda, Gooti teooria, Hadrianuse villa, Hunnid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningas, Johannes I (paavst), Johannes II (paavst), Justinianuse katk, Katalaunia lahing, Kärnteni liidumaa, Krimmitatarlased, Kristlus, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Ljubljana, Lombardia, Narses, Odoaker, Palermo, ..., Pannoonia, Parma, Pelagius I, Pelagius II, Pescara, Provence, Provence'i ajalugu, Purpurpärgament, Rahvaste ja hõimude loend, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Rügen, Reetia, Rooma, Rooma riik, Rootsi ajalugu, Sarandë, Septimaania, Silverius, Sirmium, Sitsiilia teema, Slavoonia, Steiermargi liidumaa, Suur rahvasterändamine, Symmachus, Taranto, Tšuudid, Tüüringid, Theoderich Suur, Ticinum, Ukraina ajalugu, Ungari ajalugu, Vandaalid, Veneetsia, Vepslased, Verona, Vesuuv, Vigilius, Wulfila, 11. august, 16. jaanuar, 28. august, 490, 492, 493, 5. sajand, 534, 540, 541, 546, 550, 551, 552. Laienda indeks (54 rohkem) »
Agapetus I
Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.
Uus!!: Idagoodid ja Agapetus I · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Idagoodid ja Alemannia · Näe rohkem »
Anastasius II
Anastasius II oli paavst 496–498.
Uus!!: Idagoodid ja Anastasius II · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Idagoodid ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Östergötland
Östergötland ("Östergötland" tähendab Ida-Götalandi) on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Idagoodid ja Östergötland · Näe rohkem »
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Bari · Näe rohkem »
Baskimaa
Baskimaa asukoht Seitse nn ajaloolist ala. Kollasega on märgitud Prantsusmaale kuuluv Põhja-Baskimaa, rohelisega Navarra autonoomne piirkond ja lillaga Baski autonoomne piirkond Baskimaa (baski keeles Euskal Herria) on piirkond, mis asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ja ulatub Biskaia laheni.
Uus!!: Idagoodid ja Baskimaa · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Idagoodid ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Idagoodid ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: Idagoodid ja Boëthius · Näe rohkem »
Bologna
Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Bologna · Näe rohkem »
Bonifatius II
Bonifatius II (ka Bonifacius II) oli paavst 530–532.
Uus!!: Idagoodid ja Bonifatius II · Näe rohkem »
Burgenland
Burgenland (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa.
Uus!!: Idagoodid ja Burgenland · Näe rohkem »
Dubrovnik
Dubrovnik 17. sajandil Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus.
Uus!!: Idagoodid ja Dubrovnik · Näe rohkem »
Epeiros
Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.
Uus!!: Idagoodid ja Epeiros · Näe rohkem »
Ermanarich
Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.
Uus!!: Idagoodid ja Ermanarich · Näe rohkem »
Felix IV
Felix IV oli paavst 526–530.
Uus!!: Idagoodid ja Felix IV · Näe rohkem »
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Firenze · Näe rohkem »
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Uus!!: Idagoodid ja Firenze Vabariik · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Idagoodid ja Frangi riik · Näe rohkem »
Gelasius I
Gelasius I oli paavst 492–496.
Uus!!: Idagoodid ja Gelasius I · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Idagoodid ja Germaania · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Idagoodid ja Germaanlased · Näe rohkem »
Glycerius
Keiser Glyceriuse solidus (kuldmünt). Glycerius (?- ca. 500 pKr) oli Lääne-Rooma keiser aastatel 473-474 ja Salona piiskop 474- ca.
Uus!!: Idagoodid ja Glycerius · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Idagoodid ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Uus!!: Idagoodid ja Gooti sõda · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Idagoodid ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Hadrianuse villa
Vaade Serapise templist Hadrianuse villa (itaalia keeles Villa Adriana) on Rooma keisririigi ajast pärinev arheoloogiline kompleks Itaalias Tivolis.
Uus!!: Idagoodid ja Hadrianuse villa · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Idagoodid ja Hunnid · Näe rohkem »
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Uus!!: Idagoodid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Idagoodid ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Idagoodid ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Itaalia kronoloogia
Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.
Uus!!: Idagoodid ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Idagoodid ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Johannes I (paavst)
Johannes I (ladinapäraselt Ioannes I) oli paavst 523–526.
Uus!!: Idagoodid ja Johannes I (paavst) · Näe rohkem »
Johannes II (paavst)
Johannes II, ladinapäraselt Ioannes II (enne paavstiks saamist Mercurius) oli paavst 533–535.
Uus!!: Idagoodid ja Johannes II (paavst) · Näe rohkem »
Justinianuse katk
Püha Sebastian palub Jeesust hauakaevaja pärast, kes kannatas Justinianuse katku käes (Josse Lieferinxe, umbes 1497–1499) Justinianuse katk (541–549) oli esimene suurem katkupuhang esimeses katkupandeemias.
Uus!!: Idagoodid ja Justinianuse katk · Näe rohkem »
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Uus!!: Idagoodid ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Idagoodid ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Krimmitatarlased
Krimmitatarlaste rahvuslipp Krimmitatarlased (endanimetus qırımtatarlar või qırımlar) on turgi rahvas, Krimmi põlisrahvas.
Uus!!: Idagoodid ja Krimmitatarlased · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Idagoodid ja Kristlus · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Idagoodid ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Idagoodid ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Idagoodid ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Idagoodid ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Ljubljana
Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.
Uus!!: Idagoodid ja Ljubljana · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Idagoodid ja Lombardia · Näe rohkem »
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Uus!!: Idagoodid ja Narses · Näe rohkem »
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Uus!!: Idagoodid ja Odoaker · Näe rohkem »
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Palermo · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Idagoodid ja Pannoonia · Näe rohkem »
Parma
Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Parma · Näe rohkem »
Pelagius I
Pelagius I oli paavst 556–561.
Uus!!: Idagoodid ja Pelagius I · Näe rohkem »
Pelagius II
Pelagius II oli paavst 579–590.
Uus!!: Idagoodid ja Pelagius II · Näe rohkem »
Pescara
Pescara on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus.
Uus!!: Idagoodid ja Pescara · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Idagoodid ja Provence · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: Idagoodid ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Purpurpärgament
Tähendamissõna tarkadest ja rumalatest neitsitest Rossano ''codex purpureus'''es Bütsantsis kirjutatud kreekakeelne Codex Beratinus ostrogootide kuninga Theoderich Suure jaoks Karolingide renessansi ajast pärinev untsiaalkirjas Saint-Riquier' evangeliaar Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga purpurseks värvitud pärgament.
Uus!!: Idagoodid ja Purpurpärgament · Näe rohkem »
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Uus!!: Idagoodid ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Ravenna · Näe rohkem »
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Uus!!: Idagoodid ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »
Ravenna San Vitale basiilika
San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.
Uus!!: Idagoodid ja Ravenna San Vitale basiilika · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Idagoodid ja Rügen · Näe rohkem »
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Idagoodid ja Reetia · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Idagoodid ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Idagoodid ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Idagoodid ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Sarandë
thumb Sarandë on sadamalinn Lõuna-Albaanias Joonia mere (või Aadria mere) rannikul, 61 km Gjirokastërist edela pool, 160 km Durrësest lõuna pool.
Uus!!: Idagoodid ja Sarandë · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Idagoodid ja Septimaania · Näe rohkem »
Silverius
Silverius oli paavst 536–537.
Uus!!: Idagoodid ja Silverius · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Idagoodid ja Sirmium · Näe rohkem »
Sitsiilia teema
Sitsiilia teema (kreeka keeles θέμα Σικελίας Théma Sikelías) oli Bütsantsi sõjalis-tsiviilprovints (thema, teema) 7.
Uus!!: Idagoodid ja Sitsiilia teema · Näe rohkem »
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Idagoodid ja Slavoonia · Näe rohkem »
Steiermargi liidumaa
Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa.
Uus!!: Idagoodid ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Idagoodid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Symmachus
Symmachus oli paavst 498–514.
Uus!!: Idagoodid ja Symmachus · Näe rohkem »
Taranto
thumb Taranto (ladina keeles Tarentum) on sadamalinn Itaalias Apuulia maakonnas, Taranto provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Taranto · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Idagoodid ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Idagoodid ja Tüüringid · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Idagoodid ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Idagoodid ja Ticinum · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: Idagoodid ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Idagoodid ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Idagoodid ja Vandaalid · Näe rohkem »
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Veneetsia · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Idagoodid ja Vepslased · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagoodid ja Verona · Näe rohkem »
Vesuuv
Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal.
Uus!!: Idagoodid ja Vesuuv · Näe rohkem »
Vigilius
Vigilius oli paavst 537–555.
Uus!!: Idagoodid ja Vigilius · Näe rohkem »
Wulfila
Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.
Uus!!: Idagoodid ja Wulfila · Näe rohkem »
11. august
11.
Uus!!: Idagoodid ja 11. august · Näe rohkem »
16. jaanuar
16.
Uus!!: Idagoodid ja 16. jaanuar · Näe rohkem »
28. august
28.
Uus!!: Idagoodid ja 28. august · Näe rohkem »
490
490.
Uus!!: Idagoodid ja 490 · Näe rohkem »
492
492.
Uus!!: Idagoodid ja 492 · Näe rohkem »
493
493.
Uus!!: Idagoodid ja 493 · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Idagoodid ja 5. sajand · Näe rohkem »
534
534.
Uus!!: Idagoodid ja 534 · Näe rohkem »
540
540.
Uus!!: Idagoodid ja 540 · Näe rohkem »
541
541.
Uus!!: Idagoodid ja 541 · Näe rohkem »
546
546.
Uus!!: Idagoodid ja 546 · Näe rohkem »
550
550.
Uus!!: Idagoodid ja 550 · Näe rohkem »
551
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Idagoodid ja 551 · Näe rohkem »
552
552.
Uus!!: Idagoodid ja 552 · Näe rohkem »
