Kiiremini kui brauser!
82 suhted: Abisko rahvuspark, Abrahami järv, Aldani jõgi, Arktika, Arktiline kõrb, Šveitsi Alpid, Ümarussid, Baikali-Amuuri magistraalraudtee, Batagaika kraater, Da Hinggan Lingi ringkond, Daik, Dauuria lehis, Dmitri Savvinov, Erosioon, Franklini kadunud ekspeditsioon, Geokrüoloogia, Grigori Savvinov, Hall mänd, Harilik kuusk, Harilik lepiklill, Harilik mänd, Harilik rästik, Haughtoni kraater, Hüdroloogia mõisteid, Igarka, Igijää, Igilumi, Iqaluit, Jakutsk, Jan Mayen, Jana, Jukagiiri kiltmaa, Kaiserstuhl, Kazatšje, Kääbus-seedermänd, Külmakühm, Kõrgmäestik, Kelts, Kesk-Jakuutia madalik, Krüoloogia, Krüosfäär, Kuumaveeallikas, Longyearbyen, Maar, Maateaduste mõisteid (I), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (P), Mackenzie jõgi, Mammut, Mänd (perekond), ..., Mets, Metsatundra, Mir (kaevandus), Must kuusk, Neenetsi autonoomne ringkond, Nunivak, Omolon, Parapolski Dol, Parasvööde, Patomi mägismaa, Põõsasmaran, Põhja-Baikali mägismaa, Põhja-Uural, Pithovirus sibericum, Polügonaalpinnas, Qaqortoq, Rohtla, Sannikovi maa, Siberi lehis, Siberi seedermänd, Soo, Soomuselised, Subfossiil, Teravmägede seemnepank, Termokarst, Tundra, Tundravöönd, Turbulentse kovariatsiooni meetod, Uus-Siberi saared, Verhojanski mäestik, Vladimir Obrutšev, Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm. Laienda indeks (32 rohkem) »
Abisko rahvuspark
Vaade Abisko rahvuspargis asuva Nuolja mäe tipust (vasakul Torneträski järv) Abisko rahvuspark on Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas asuv rahvuspark.
Uus!!: Igikelts ja Abisko rahvuspark · Näe rohkem »
Abrahami järv
Satelliidipilt edelast Abrahami järv on tehisjärv Kanadas Alberta provintsi lääneosas Clearwateri maakonnas Põhja-Saskatchewani jõel.
Uus!!: Igikelts ja Abrahami järv · Näe rohkem »
Aldani jõgi
Aldan (jakuudi ja vene keeles Алдан) on jõgi Aasias Venemaa idaosas.
Uus!!: Igikelts ja Aldani jõgi · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Igikelts ja Arktika · Näe rohkem »
Arktiline kõrb
Arktiline kõrb on värvitud halliga Arktiline kõrb on põhjapoolkera jäävöötmele iseloomulik bioom, mis paikneb arktilises geograafilises vöötmes.
Uus!!: Igikelts ja Arktiline kõrb · Näe rohkem »
Šveitsi Alpid
Satelliidipilt Šveitsist 2002. aasta oktoobris. Alpide põhjaküljel on üle 2000 m kõrgusel asuvad piirkonnad lumega kaetud. Ticino kanton (lõunaküljel) on varasügisel peaaegu lumevaba Šveitsi Alpide piirkond, mida tavaliselt nimetatakse Šveitsi Alpideks (saksa: Schweizer Alpen, prantsuse: Alpes suisses, itaalia: Alpi svizzere, romanši: Alpid svizras), kujutab endast riigi olulist looduslikku tunnust ning on koos Šveitsi platoo ja Juura mägede Šveitsi osaga üks selle kolmest peamisest loodusgeograafilisest piirkonnast.
Uus!!: Igikelts ja Šveitsi Alpid · Näe rohkem »
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Uus!!: Igikelts ja Ümarussid · Näe rohkem »
Baikali-Amuuri magistraalraudtee
BAM on tähistatud rohelisega, Siberi raudtee punasega Baikali-Amuuri magistraalraudtee (lühend BAM) on raudtee Venemaal Ida-Siberis ja Kaug-Idas.
Uus!!: Igikelts ja Baikali-Amuuri magistraalraudtee · Näe rohkem »
Batagaika kraater
Batagaika kraater on termokarst Tšerski mäestiku piirkonnas Ida-Siberi taigas, halduslikult Sahha (Jakuutia) Vabariigis Venemaal.
Uus!!: Igikelts ja Batagaika kraater · Näe rohkem »
Da Hinggan Lingi ringkond
Da Hinggan Lingi ringkond on 2. järgu haldusüksus Hiinas Heilongjiangi provintsi loodeosas.
Uus!!: Igikelts ja Da Hinggan Lingi ringkond · Näe rohkem »
Daik
Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Uus!!: Igikelts ja Daik · Näe rohkem »
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Igikelts ja Dauuria lehis · Näe rohkem »
Dmitri Savvinov
Dmitri Dmitrijevitš Savvinov (vene keeles Дмитрий Дмитриевич Саввинов; 29. märts 1932 Njurba rajoonis Jakuudi ANSV-s – 2018) oli jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog, igikeltsa uurija, Sahha teaduste akadeemia liige.
Uus!!: Igikelts ja Dmitri Savvinov · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Igikelts ja Erosioon · Näe rohkem »
Franklini kadunud ekspeditsioon
Sir John Franklin Franklini kadunud ekspeditsioon oli John Franklini juhitud ekspeditsioon, mille eesmärgiks oli esimestena läbida Loodeväil.
Uus!!: Igikelts ja Franklini kadunud ekspeditsioon · Näe rohkem »
Geokrüoloogia
Geokrüoloogia on teadus külmunud kivimitest, nende omadustest, koostisest, kujunemisest ja nendega seotud protsessidest.
Uus!!: Igikelts ja Geokrüoloogia · Näe rohkem »
Grigori Savvinov
Grigori Nikolajevitš Savvinov (vene keeles Григорий Николаевич Саввинов; sündinud 20. novembril 1957 Verhneviljuiski rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog, igikeltsa uurija; bioloogiadoktor.
Uus!!: Igikelts ja Grigori Savvinov · Näe rohkem »
Hall mänd
Hall mänd (Pinus banksiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Igikelts ja Hall mänd · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Igikelts ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik lepiklill
Harilik lepiklill (Chrysosplenium alternifolium) on mitmeaastane rohttaim, mis õitseb aprillis-mais niisketes ja varjulistes kohtades.
Uus!!: Igikelts ja Harilik lepiklill · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Igikelts ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Igikelts ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Haughtoni kraater
Haughtoni kraater Devoni saarel Haughtoni kraater on meteoriidikraater, mis asub maailma suurimal asustamata saarel, milleks on Devoni saar.
Uus!!: Igikelts ja Haughtoni kraater · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Igikelts ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Igarka
Igarka on linn Venemaa Krasnojarski krais Turuhhanski rajoonis.
Uus!!: Igikelts ja Igarka · Näe rohkem »
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Uus!!: Igikelts ja Igijää · Näe rohkem »
Igilumi
Igilumi Kilimanjaro tipus Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.
Uus!!: Igikelts ja Igilumi · Näe rohkem »
Iqaluit
Iqaluit (inuktituti 'kalad') on linn Kanadas, Nunavuti pealinn.
Uus!!: Igikelts ja Iqaluit · Näe rohkem »
Jakutsk
2007. aasta ehitustööd Jakutskis Jakutsk (vene keeles Якутск; jakuudi keeles Дьокуускай, varem ka Якутскай) on linn Venemaal, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pealinn.
Uus!!: Igikelts ja Jakutsk · Näe rohkem »
Jan Mayen
Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Igikelts ja Jan Mayen · Näe rohkem »
Jana
Jana jõgi (vene Яна) ehk Djaangõ (sahha Дьааҥы) on jõgi Venemaa põhjaosas Sahhas.
Uus!!: Igikelts ja Jana · Näe rohkem »
Jukagiiri kiltmaa
Jukagiiri kiltmaa (vene keeles Юкагирское плоскогорье) on kiltmaa Venemaal Siberi kirdeosas Sahhas ja Magadani oblastis.
Uus!!: Igikelts ja Jukagiiri kiltmaa · Näe rohkem »
Kaiserstuhl
Üldvaade Kaiserstuhlile ja Totenkopfile. Kaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik.
Uus!!: Igikelts ja Kaiserstuhl · Näe rohkem »
Kazatšje
Kazatšje (jakuudi keeles Хаһаачыйа; vene keeles Казачье) on küla Venemaal Sahha Vabariigi Ust-Janski ulussis, Kazatšje naslegi halduskeskus.
Uus!!: Igikelts ja Kazatšje · Näe rohkem »
Kääbus-seedermänd
Kääbus-seedermänd ehk maadjas seedermänd (Pinus pumila) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Igikelts ja Kääbus-seedermänd · Näe rohkem »
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Igikelts ja Külmakühm · Näe rohkem »
Kõrgmäestik
Maailma kõrgeim mäestik Himaalaja kuulub kõrgmäestike hulka Kõrgmäestik on mäestiku tüüp kõrgusega üle 2500–3000 meetri.
Uus!!: Igikelts ja Kõrgmäestik · Näe rohkem »
Kelts
Kelts ehk kirs (omastav kirre) on ajuti (ka kaks või rohkem aastat) külmunud pinnas.
Uus!!: Igikelts ja Kelts · Näe rohkem »
Kesk-Jakuutia madalik
Kesk-Jakuutia madalik (vene keeles Центральноякутская низменность, Центральноякутская равнина, Вилюйская низменность, jakuudi keeles Саха сирин ортоку намтала) on madalik Venemaa idaosas Ida-Siberis.
Uus!!: Igikelts ja Kesk-Jakuutia madalik · Näe rohkem »
Krüoloogia
Krüoloogia (inglise cryology) on õpetus lumest, jääst ja igikeltsast.
Uus!!: Igikelts ja Krüoloogia · Näe rohkem »
Krüosfäär
Igikelts Krüosfäär on geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke.
Uus!!: Igikelts ja Krüosfäär · Näe rohkem »
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Uus!!: Igikelts ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »
Longyearbyen
Vaade Longyearbyenile juulis Longyearbyen on Norrale kuuluva Svalbardi halduskeskus ja Teravmägede suurim asula.
Uus!!: Igikelts ja Longyearbyen · Näe rohkem »
Maar
Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977 Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.
Uus!!: Igikelts ja Maar · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (I)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad I-tähega. Iapetuse ookean – ibe – Ida-Euroopa kraaton – Ida-Euroopa platvorm – idatuul – Idavere lade – idiomorfne mineraal – idiomorfsus – iga (geokronoloogia) – igavese pakase vöö – igijää – igikelts – igilumi – ignimbriit – ihnofossiilid – ihtüosaurus – illiit – illuuvium – illuviaalhorisont – ilm – ilmaelement – ilmaennustamine – ilmaennustus – ilmajaam – ilmakaart – ilmastik – ilmastu – ilmeniit – imbumine (geoloogia) – immersioonimeetod – imogoliit – impaktiit – indrikoteerium – infiltratsioon – infrapunakiirgus – injektsioon – inklinatsioon – inkongruentne sulamine – sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest inninmoriit – inostrantseevia – interfasiaal – interglatsiaal – interstadiaal – intratsonaalsed mullad – intrusiiv – intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim) inversioon (geoloogia) – inversioonikese – inversioon (kristallograafia) – Inversioon (meteoroloogia) – ionosfäär – irisatsiooniefekt – iseniit – Islandi pagu – islandiit – isobaar – isogoon – isojoon – isokliin – isomorfism – isopükn – isostaasia – isoterm – isotoopgeoloogia – geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul isotoopmeetodid – isotroopia – IUGS – I.
Uus!!: Igikelts ja Maateaduste mõisteid (I) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Igikelts ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Igikelts ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Mackenzie jõgi
Mackenzie valgla Mackenzie jõgi lähtes Mackenzie jõgi Fort Good Hope'is Jäätee Mackenzie jõel Mackenzie jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas Kanadas, suurim Ameerikas Põhja-Jäämerre suubuv jõgi ja Kanada suurim jõgi.
Uus!!: Igikelts ja Mackenzie jõgi · Näe rohkem »
Mammut
Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.
Uus!!: Igikelts ja Mammut · Näe rohkem »
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Igikelts ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Igikelts ja Mets · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Igikelts ja Metsatundra · Näe rohkem »
Mir (kaevandus)
Miri asukoht Sahhas Mir on teemandikaevandus Venemaal Sahhas Mirnõis Ireljahhi jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Igikelts ja Mir (kaevandus) · Näe rohkem »
Must kuusk
Must kuusk (Picea mariana) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Uus!!: Igikelts ja Must kuusk · Näe rohkem »
Neenetsi autonoomne ringkond
Neenetsi autonoomne ringkond on autonoomne ringkond Venemaal Arhangelski oblasti koosseisus Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Igikelts ja Neenetsi autonoomne ringkond · Näe rohkem »
Nunivak
pisi Nunivaki põliselanik 1920. aastatel pisi Nunivak (keskjupiki Nunivaaq, nunivaki murdes Nuniwar) on vulkaaniline igikeltsaga kaetud saar Beringi meres.
Uus!!: Igikelts ja Nunivak · Näe rohkem »
Omolon
Omoloni asendikaart Kolõma valglas Omolon on jõgi Aasias, Kolõma jõe pikim ja parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Igikelts ja Omolon · Näe rohkem »
Parapolski Dol
Parapolski Dol (vene keeles Парапольский дол) on madalik Kamtšatka poolsaare põhjaosas, kus on Kamtšatkat ülejäänud mandriga ühendav maakitsus.
Uus!!: Igikelts ja Parapolski Dol · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Igikelts ja Parasvööde · Näe rohkem »
Patomi mägismaa
Patomi mägismaa (vene keeles Патомское нагорье) on mägismaa Venemaa kaguosas Leena platoost lõuna pool ja Põhja-Baikali mägismaast kirde pool Irkutski oblasti territooriumil.
Uus!!: Igikelts ja Patomi mägismaa · Näe rohkem »
Põõsasmaran
Põõsasmaran Vääna maastikukaitsealal. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Uus!!: Igikelts ja Põõsasmaran · Näe rohkem »
Põhja-Baikali mägismaa
Põhja-Baikali mägismaa (vene keeles Северо-Байкальское нагорье) on mägismaa Venemaa kaguosas Baikali järve ääres Irkutski oblastis ja Burjaatias.
Uus!!: Igikelts ja Põhja-Baikali mägismaa · Näe rohkem »
Põhja-Uural
Konžakovski Kamen ja Ostraja Kosva Põhja-Uural (vene keeles Северный Урал) on Uurali mäestiku põhjaosa Lähispolaar-Uurali ja Kesk-Uurali vahel.
Uus!!: Igikelts ja Põhja-Uural · Näe rohkem »
Pithovirus sibericum
Pithovirus sibericum on viiruse liik.
Uus!!: Igikelts ja Pithovirus sibericum · Näe rohkem »
Polügonaalpinnas
Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev hulknurkseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.
Uus!!: Igikelts ja Polügonaalpinnas · Näe rohkem »
Qaqortoq
Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.
Uus!!: Igikelts ja Qaqortoq · Näe rohkem »
Rohtla
Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.
Uus!!: Igikelts ja Rohtla · Näe rohkem »
Sannikovi maa
Uus-Siberi saared, millest põhja ja kirde pool Sannikovi maa asuma pidi Sannikovi maa (vene keeles Земля Санникова) oli fantoomsaar Põhja-Jäämeres Uus-Siberi saartest põhja ja kirde pool, mida arvasid nägevat mõned polaaruurijad: Jakov Sannikov (1811), Eduard von Toll (1886 ja 1893) ning teised.
Uus!!: Igikelts ja Sannikovi maa · Näe rohkem »
Siberi lehis
Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Igikelts ja Siberi lehis · Näe rohkem »
Siberi seedermänd
Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Igikelts ja Siberi seedermänd · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Igikelts ja Soo · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Igikelts ja Soomuselised · Näe rohkem »
Subfossiil
Subfossiil on geoloogilises mõttes suhteliselt hiljuti mattunud taime- või loomajäänus, mis pole veel jõudnud muutuda kivistiseks ehk fossiilistuda.
Uus!!: Igikelts ja Subfossiil · Näe rohkem »
Teravmägede seemnepank
Seemnepanga sissepääs Seemnehoidla sissekäik Teravmägede seemnepank (bokmål Svalbard globale frøhvelv, inglise Svalbard Global Seed Vault) on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel.
Uus!!: Igikelts ja Teravmägede seemnepank · Näe rohkem »
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Uus!!: Igikelts ja Termokarst · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Igikelts ja Tundra · Näe rohkem »
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Uus!!: Igikelts ja Tundravöönd · Näe rohkem »
Turbulentse kovariatsiooni meetod
Turbulentse kovariatsiooni meetod (inglise keeles Eddy Covariance) on mikrometeoroloogiline meetod, millega määratakse gaaside liikumist biosfääri ja atmosfääri vahel, mõõtes vertikaalse tuule kiiruse ja gaaside segunemise vahelist kovariatsiooni.
Uus!!: Igikelts ja Turbulentse kovariatsiooni meetod · Näe rohkem »
Uus-Siberi saared
Uus-Siberi saarte kaart Uus-Siberi saared on saared Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Igikelts ja Uus-Siberi saared · Näe rohkem »
Verhojanski mäestik
Verhojanski mäestiku asukoht Verhojanski mäestik (vene Верхоянский хребет) on mäestik Venemaal Jakuutias.
Uus!!: Igikelts ja Verhojanski mäestik · Näe rohkem »
Vladimir Obrutšev
Vladimir Obrutšev (1886) Vladimir Obrutševi portree 1963. aasta NSV Liidu postmargil Vladimir Obrutšev (vene Владимир Афанасьевич Обручев; 10. oktoober (vkj 28. september) 1863 Klepenino, Rževi maakond, Tveri kubermang – 19. juuni 1956 Moskva) oli vene geoloog, geograaf ja ulmekirjanik.
Uus!!: Igikelts ja Vladimir Obrutšev · Näe rohkem »
Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm
Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm on maailma suurim kopratamm.
Uus!!: Igikelts ja Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm · Näe rohkem »
