Side

333 suhted: A posteriori, A priori, A Theory of Justice, A. H. Tammsaare, Absoluutne idealism, Absoluutsus, Abstraheerimine, Abstraktsus, Adiafoorid, Adrian Moore, Aeg, Afektsioon, Ainesidemos, Ajafilosoofia, Ajaloofilosoofia, Ajalugu ja loodusteadus, Alan Soble, Alandus, Alexander Gottlieb Baumgarten, Algus, Alusepanek kommete metafüüsikale, Amartya Sen, An Aristotelian Account of Induction, An Essay on Free Will, Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, Anarhia (rahvusvahelised suhted), Andres Luure, Andrews Reath, Anomaalne monism, Antagonism, Antinoomia, Antonio Canova, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne otsustus, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Apriorism, Aristoteles, Armastus, Arthur Schopenhauer, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Aru, Asi iseeneses, Ateism, Avatud ühiskond, Ülemäärane tegu, Ülevus, Õigusfilosoofia, ..., Õigusriik, Émile Meyerson, Beauty (Scruton), Benjamin Bagley, Bernard Williams, Bertrand Russell, Beyond Price, Biograafiad (Ka), Brandon Warmke, Briti idealism, Canterbury Anselm, Carl Leonhard Reinhold, Charles Dunan, Charles Sanders Peirce, Chris Lorenz, Christian Daniel Rauch, Christian Wolff, Christine Korsgaard, Deontoloogiline eetika, Der Stern der Erlösung, Disputatsioon, Edmund Husserl, Eduard Parhomenko, Eesti Goethe-Gümnaasium, Eetika, Eetika ja filosoofia piirid, Eksistentsialism, Elu mõte, Emotsioon, Empirismi kaks dogmat, Epistemoloogia, Eric Stenbock, Ernst Laas, Ethics: Inventing Right and Wrong, Ettekujutus, Evald Iljenkov, Fact, Fiction, and Forecast, Faculty of Taste, Fenomen, Filosoofia, Filosoofia valdkonnad, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Filosoofiliste teoste loend, Francis Hutcheson, Frankfurdi koolkond, Friedrich Adolf Trendelenburg, Friedrich Nietzsche, Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm Foerster, Friedrich Wilhelm von Willmann, Galaktika, Geenius, Geograafia, Georg Christian Seeland, Georg Christoph Lichtenberg, Georg Friedrich Rogall, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George Berkeley, George Edward Moore, Gilbert Ryle, Good and Evil: An Absolute Conception, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Benjamin Jäsche, Gottlob Frege, Gustav Teichmüller, Hans Reichenbach, Harry Frankfurt, Herbert James Paton, Hermann von Helmholtz, Himu, Hing, Hugo Liepmann, Huumor, Ida-Preisimaa, Ideaal, Igor Narski, Ilu, Imestus, Immanents, Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool, Imperatiiv (filosoofia), Indrek Paas, Ingrid Albrecht, Inimese esteetilisest kasvatusest, Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest, Ioloogia, Isiksus, Jakob Friedrich von Abel, James Opie Urmson, Jürgen Habermas, Jüri Saar (filosoof), Jõgeva Gümnaasium, Jean Hampton, Jean-François Lyotard, Jeffrie Murphy, Joanna North, Johann Friedrich Herbart, Johann Gottfried von Herder, Johann Gottlieb Fichte, John Dewey, John McDowell, Jonathan Bennett (filosoof), Jumalatõestus, Kadedus, Kaliningrad, Kant, Kant (perekonnanimi), Kanti antinoomiad, Karistusteooria, Karl Kautsky, Karl Morgenstern, Karl Popper, Kategooria (filosoofia), Kategooriline imperatiiv, Külluse printsiip, Keel, Keskaja filosoofia, Kirjandusfilosoofia, Klassikaline liberalism, Kodanikuühiskond, Kogemus, Kognitiivne psühholoogia, Kolga mõis, Kolm kriitikat, Kommunitarism, Kompatibilism, Konstruktivism (filosoofia), Konventsionalism, Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?, Kuldreegel, Kultuurifilosoofia, Kultuuriteadus ja loodusteadus, Kunst, Kunst kunsti pärast, Kvaalid, Kwasi Wiredu, L'amour en éclats, L'Être et le Néant, La Philosophie du non, Lähimõju ja kaugmõju, Leonid Stolovitš, Lewis White Beck, Liberalism, Life and Action, Logik der Forschung, Loodusfilosoofia, Loogikateadus, Loogilised uurimused, Love (Milligan), Love as a Moral Emotion, Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void, Love's Vision, Lubadus, Lucy Allais, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maaväline elu, Majandusvabadus, Martin Buber, Martin Knutzen, Mary Gregor, Mathematics, Matter and Method, Märt Põder, Mõistus, Mõistusega olend, Meaning and Knowledge, Merab Mamardašvili, Metafüüsika (Baumgarten), Mihhail Vrubel, Modaalsus, Modern Moral Philosophy, Moraali genealoogiast, Moraaliabsolutism, Moraalidilemma, Moraalne vastutus, Moraalne vedamine, Moraalsus, Morality: Its Nature and Justification, Mortal Questions, Naturalism (filosoofia), Neli temperamenditüüpi, Nelson Potter, Nicolaus Cusanus, Nikolai Berdjajev, Nikolai Karamzin, Noam Chomsky, On Being Me, Ontoloogia, Ontoloogiline jumalatõestus, Otsustusvõime kriitika, Paul Grice, Päikesesüsteemi teke ja areng, Põhjus ja tagajärg, Peter Anton Hasselblatt, Peter Stenbock, Peter Strawson, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Platon, Poliitiline vabadus, Practical Ethics, Praktiline filosoofia, Praktilise mõistuse kriitika, Pregolja, Preisimaa, Psühholoogia, Puhas mõistus, Puhta mõistuse kriitika, Rahvasteliit, Reaalne, Reason, Truth and History, Relativism, Renārs Kaupers, Richard Mervyn Hare, Richard Price, Robert Johnson (filosoof), Robert Solomon, Rudolf Otto, Saksa kultuur, Saksamaa, Sally Sedgwick, Sapere aude, Søren Kierkegaard, Sündinud 22. aprillil, Sünteetiline otsustus, Sünteetiline propositsioon, Süsteem, Süsteemiteooria, Seos, Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, Skeptitsism, Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life, Struktuur, Subjektifilosoofia, Substants, Surnud 12. veebruaril, System der Logik und Metaphysik, Tagasihoidlikkus, Tahe, Taju fenomenoloogia, Tartu Ülikooli psühholoogia instituut, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tõde, Tõde ja meetod, Teadusfilosoofia, Teadusfilosoofide loend, Teodor Oizerman, Teoutilitarism, The Joy of Philosophy, The Model of Love, The Reasons of Love, The Refutation of Idealism, The Sources of Normativity, The Sovereignty of Good, Thomas Hill Green, Thomas Reid, Transtsendentaalfilosoofia, Transtsendents, Tunnetusrelativism, Utilitarianism, Utilitarianism: For and Against, Uusaja filosoofia, Uuskantiaanlus, Vaade eikusagilt, Vaba tahte probleem, Vabadus, Vabaduse filosoofia, Vadim Vassiljev, Valentin Asmus, Valgustus (filosoofia), Valgustusajastu, Valgustuse projekt, Valgustusfilosoofia, Varauusaeg, Välismaa filosoofide loend, Välismaailma tõestus, Viktor Vizgin, Voluntarism, Will Durant, 12. veebruar, 1724, 1795, 1804, 22. aprill. Laienda indeks (283 rohkem) » « Kahaneb indeks

A posteriori

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'.

Uus!!: Immanuel Kant ja A posteriori · Näe rohkem »

A priori

A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'eelnevast'.

Uus!!: Immanuel Kant ja A priori · Näe rohkem »

A Theory of Justice

"A Theory of Justice" ("Õigluse teooria") on John Rawlsi filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja A Theory of Justice · Näe rohkem »

A. H. Tammsaare

A.

Uus!!: Immanuel Kant ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »

Absoluutne idealism

Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.

Uus!!: Immanuel Kant ja Absoluutne idealism · Näe rohkem »

Absoluutsus

Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Absoluutsus · Näe rohkem »

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Uus!!: Immanuel Kant ja Abstraheerimine · Näe rohkem »

Abstraktsus

Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.

Uus!!: Immanuel Kant ja Abstraktsus · Näe rohkem »

Adiafoorid

Adiafoorid (vanakreeka ja ladina adiaphora) on filosoofias ja teoloogias eetika seisukohast neutraalsed, hea ja halva vahepealsed asjad.

Uus!!: Immanuel Kant ja Adiafoorid · Näe rohkem »

Adrian Moore

Adrian Moore Adrian William Moore (sündinud 29. detsembril 1956) on Briti filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Adrian Moore · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aeg · Näe rohkem »

Afektsioon

Afektsioon (ladina keeles affectio) on seisundi muutus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Afektsioon · Näe rohkem »

Ainesidemos

Ainesidemos oli Kreeka filosoof, sündis Knossoses Kreetal ja õpetas Aleksandrias umbkaudu 70 eKr.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ainesidemos · Näe rohkem »

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »

Ajaloofilosoofia

Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ajaloofilosoofia · Näe rohkem »

Ajalugu ja loodusteadus

"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »

Alan Soble

Alan Gerald Soble (sündinud 4. märtsil 1947 Philadelphias) on USA filosoof, kes on töötanud peamiselt ja vallas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Alan Soble · Näe rohkem »

Alandus

Alandus on uhkuse vähendamine, millega võib kaasneda häbi või alluva positsioon.

Uus!!: Immanuel Kant ja Alandus · Näe rohkem »

Alexander Gottlieb Baumgarten

Alexander Gottlieb Baumgarten (17. juuli 1714 Berliin – 27. mai 1762 Frankfurt Oderi ääres) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Alexander Gottlieb Baumgarten · Näe rohkem »

Algus

Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.

Uus!!: Immanuel Kant ja Algus · Näe rohkem »

Alusepanek kommete metafüüsikale

"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.

Uus!!: Immanuel Kant ja Alusepanek kommete metafüüsikale · Näe rohkem »

Amartya Sen

Amartya Kumar Sen (sündinud 3. novembril 1933) on India päritolu majandusteadlane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Amartya Sen · Näe rohkem »

An Aristotelian Account of Induction

"An Aristotelian Account of Induction" ("Üks aristotellik induktsiooniteooria") on Louis Groarke'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja An Aristotelian Account of Induction · Näe rohkem »

An Essay on Free Will

"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.

Uus!!: Immanuel Kant ja An Essay on Free Will · Näe rohkem »

Analüütiline otsustus

Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.

Uus!!: Immanuel Kant ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »

Analüütiline propositsioon

Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »

Anarhia (rahvusvahelised suhted)

Anarhia omab rahvusvahelistes suhetes iseseisvat tähendust, kuna selle tähenduseks olev "valitsuse puudumine" on rahvusvahelises poliitikas tavaline olukord.

Uus!!: Immanuel Kant ja Anarhia (rahvusvahelised suhted) · Näe rohkem »

Andres Luure

Andres Luure (2009) Andres Luure (sündinud 22. mail 1959 Tallinnas) on eesti filosoof, tõlkija ja vikipedist.

Uus!!: Immanuel Kant ja Andres Luure · Näe rohkem »

Andrews Reath

Andrews Reath (sündinud 13. juunil 1951 Philadelphias) on USA filosoof, kes tegeleb Immanuel Kanti moraalifilosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Andrews Reath · Näe rohkem »

Anomaalne monism

Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele.

Uus!!: Immanuel Kant ja Anomaalne monism · Näe rohkem »

Antagonism

Antagonism on vaenulike ühiskondlike jõudude kokkupõrge ja nendevaheline lepitamatu võitlus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Antagonism · Näe rohkem »

Antinoomia

Antinoomia on kahe idee, juriidilise seaduse, kahe väite vm vasturääkivus või nende endi sisemine vastuolu, kuid seda olukorras kus neist kummagi lõplik kinnitamine või kummutamine on põhimõtteliselt võimatu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Antinoomia · Näe rohkem »

Antonio Canova

Antonio Canova (1. november 1757 Possagno – 13. oktoober 1822 Veneetsia) oli itaalia skulptor ja üks tuntumaid klassitsismi esindajaid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Antonio Canova · Näe rohkem »

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aposterioorsus · Näe rohkem »

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »

Aprioorne otsustus

Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aprioorne otsustus · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Immanuel Kant ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Apriorism

Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Apriorism · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aristoteles · Näe rohkem »

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Uus!!: Immanuel Kant ja Armastus · Näe rohkem »

Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.

Uus!!: Immanuel Kant ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »

Artiklid kultuuritüpoloogiast

"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.

Uus!!: Immanuel Kant ja Artiklid kultuuritüpoloogiast · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aru · Näe rohkem »

Asi iseeneses

Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).

Uus!!: Immanuel Kant ja Asi iseeneses · Näe rohkem »

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ateism · Näe rohkem »

Avatud ühiskond

Avatud ühiskond (inglise open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste.

Uus!!: Immanuel Kant ja Avatud ühiskond · Näe rohkem »

Ülemäärane tegu

Ülemäärane tegu on moraalselt kiiduväärne tegu, mis ületab kohuse nõuded.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ülemäärane tegu · Näe rohkem »

Ülevus

Ülevus on õhtumaise esteetika mõiste, mis märgib mõõtmatu ja kirjeldamatu objekti tekitatud tundmust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ülevus · Näe rohkem »

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Uus!!: Immanuel Kant ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »

Õigusriik

Territoriaalriigid, hinnatuna õigusriigi põhimõtte kehtestamise ja selle järgimise ulatuse põhimõttel perioodil 2017–2018 Õigusriik on eraomandit ja kodanikku kaitsev ühiskonnakord.

Uus!!: Immanuel Kant ja Õigusriik · Näe rohkem »

Émile Meyerson

Émile Meyerson (ka Emil Mejerson; 12. veebruar 1859 Lublin, Poola – 4. detsember 1933 Pariis) oli Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof, kes tegeles peamiselt epistemoloogia ja teaduslooga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Émile Meyerson · Näe rohkem »

Beauty (Scruton)

"Beauty" ("Ilu") on Roger Scrutoni filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Immanuel Kant ja Beauty (Scruton) · Näe rohkem »

Benjamin Bagley

Benjamin Bagley on USA filosoof, kes tegeleb normatiivse eetika, moraalipsühholoogia ja tegevusfilosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Benjamin Bagley · Näe rohkem »

Bernard Williams

Sir Bernard Arthur Owen Williams (21. september 1929 Westcliff-on-Sea, Essex, Suurbritannia – 10. juuni 2003 Rooma) oli Inglise eetik, keda ajaleht The Times nimetas oma aja kõige säravamaks ja tähtsamaks Briti moraalifilosoofiks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Bernard Williams · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

Beyond Price

Beyond Price on David Vellemani artikkel, mis algselt ilmus 2008.

Uus!!: Immanuel Kant ja Beyond Price · Näe rohkem »

Biograafiad (Ka)

Biograafiad (Ka) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ka".

Uus!!: Immanuel Kant ja Biograafiad (Ka) · Näe rohkem »

Brandon Warmke

Brandon Warmke on USA filosoof, kes kirjutab peamiselt moraalsest vastutusest, andestusest ja karistusest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Brandon Warmke · Näe rohkem »

Briti idealism

Briti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.

Uus!!: Immanuel Kant ja Briti idealism · Näe rohkem »

Canterbury Anselm

Canterbury Anselm Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (umbes 1033 – 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 1093–1109 Canterbury peapiiskopina.

Uus!!: Immanuel Kant ja Canterbury Anselm · Näe rohkem »

Carl Leonhard Reinhold

pisi Carl (Karl) Leonhard Reinhold (26. oktoober 1757 (varem on sünniaastana nimetatud ka 1758, mis on ekslik) Viin – 10. aprill 1823 Kiel) oli filosoof ning kirjamehena tähtsaim Austriast pärit saksa valgustuse esindaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Carl Leonhard Reinhold · Näe rohkem »

Charles Dunan

Charles Stanislas Dunan (22. november 1849 Nantes – 1931 Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Charles Dunan · Näe rohkem »

Charles Sanders Peirce

Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »

Chris Lorenz

Chris F. G. Lorenz on hollandi ajaloolane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Chris Lorenz · Näe rohkem »

Christian Daniel Rauch

Christian Daniel Rauch 1855. aastal Christian Daniel Rauch (2. jaanuar 1777 Arolsen, Waldecki vürstiriik – 3. detsember 1857 Dresden) oli saksa klassitsismi üks väljapaistvamaid ja edukamaid skulptoreid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Christian Daniel Rauch · Näe rohkem »

Christian Wolff

Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.

Uus!!: Immanuel Kant ja Christian Wolff · Näe rohkem »

Christine Korsgaard

Christine Korsgaard (2010) Christine Marion Korsgaard (sündinud 1952 Chicagos) on USA filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Christine Korsgaard · Näe rohkem »

Deontoloogiline eetika

Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.

Uus!!: Immanuel Kant ja Deontoloogiline eetika · Näe rohkem »

Der Stern der Erlösung

"Der Stern der Erlösung" ("Lunastuse täht") on Franz Rosenzweigi filosoofiline teos, mida peetakse tema peateoseks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Der Stern der Erlösung · Näe rohkem »

Disputatsioon

Disputatsioon 1523. aastal Zürichis. Reformatsiooni ideede väljakujunemisel ja levikul mängisid disputatsioonid väga olulist rolli Disputatsioon on mõiste, mida kasutatakse eelkõige keskaegsete ja varauusaegsete akadeemilise väitluste kohta.

Uus!!: Immanuel Kant ja Disputatsioon · Näe rohkem »

Edmund Husserl

Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Edmund Husserl · Näe rohkem »

Eduard Parhomenko

Eduard Parhomenko (sündinud 1. detsembril 1966) on Eesti filosoof ja õppejõud.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eduard Parhomenko · Näe rohkem »

Eesti Goethe-Gümnaasium

Eesti Goethe-Gümnaasium oli Eesti Goethe Seltsi alternatiivne haridusprogramm aastatel 1988–1991.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eesti Goethe-Gümnaasium · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eetika · Näe rohkem »

Eetika ja filosoofia piirid

"Eetika ja filosoofia piirid" ("Ethics and the Limits of Philosophy") on Bernard Williamsi filosoofiline raamat, mida peetakse tema peateoseks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eetika ja filosoofia piirid · Näe rohkem »

Eksistentsialism

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eksistentsialism · Näe rohkem »

Elu mõte

Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Elu mõte · Näe rohkem »

Emotsioon

Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.

Uus!!: Immanuel Kant ja Emotsioon · Näe rohkem »

Empirismi kaks dogmat

"Empirismi kaks dogmat" ("Two Dogmas of Empiricism") on Willard Van Orman Quine'i 1951.

Uus!!: Immanuel Kant ja Empirismi kaks dogmat · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Eric Stenbock

Eric Stenbock Erik Magnus Andreas Harry (Stanislaus) Stenbock (vkj 29. veebruar / 12. märts 1860 Cheltenham, Gloucestershire – vkj 14. / 26. aprill 1895 Brighton, Ida-Sussex) oli baltisaksa päritolu proosakirjanik, luuletaja ja Kolga mõisa fideikomissijärgne pärija; krahv.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eric Stenbock · Näe rohkem »

Ernst Laas

Ernst Laas Ernst Laas (16. juuni 1837 Fürstenwalde, Brandenburg, Preisimaa – 25. juuli 1885 Straßburg, Saksamaa (nüüd Strasbourg, Prantsusmaa)) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ernst Laas · Näe rohkem »

Ethics: Inventing Right and Wrong

"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ethics: Inventing Right and Wrong · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Evald Iljenkov

Evald Vassiljevitš Iljenkov (Эвальд Васильевич Ильенков; 18. veebruar 1924 Smolensk – 21. märts 1979 Moskva) oli vene filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Evald Iljenkov · Näe rohkem »

Fact, Fiction, and Forecast

"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »

Faculty of Taste

Piret Räni. Minu isa - näitleja Riho Räni 1995 Arne Maasik. Pusad 2002 Faculty of Taste oli aastatel 1994–1998 Tallinna Kunstiülikoolis dotsent Peeter Linnapi juhtimisel tegutsenud fotokeskus ja selles tegutsenud noorte kunstnike rühmitus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Faculty of Taste · Näe rohkem »

Fenomen

Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).

Uus!!: Immanuel Kant ja Fenomen · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia valdkonnad

Filosoofia traditsioonilisteks valdkondadeks peetakse ontoloogiat ehk metafüüsikat, epistemoloogiat ehk gnoseoloogiat ja aksioloogiat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Filosoofia valdkonnad · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Immanuel Kant ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Filosoofiliste teoste loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Immanuel Kant ja Filosoofiliste teoste loend · Näe rohkem »

Francis Hutcheson

Allan Ramsay. ''Francis Hutchesoni portree''. Umbes 1745. Hutcheson kannab pruuni kuue peal musta akadeemilist rüüd. Tal on käes Cicero raamat "De finibus bonorum et malorum". Francis Hutcheson (8. august 1694 Saintfieldi vald, Downi krahvkond, praegu Põhja-Iirimaa – 1746) oli Ulsteri-šoti filosoof ja presbüterlik vaimulik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Francis Hutcheson · Näe rohkem »

Frankfurdi koolkond

Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdi Ülikooli sotsiaaluuringute instituudis 1931.

Uus!!: Immanuel Kant ja Frankfurdi koolkond · Näe rohkem »

Friedrich Adolf Trendelenburg

Friedrich Adolf Trendelenburg Friedrich Adolf Trendelenburg (30. november 1802, Eutin, Lübecki vürstpiiskopkond, Püha Rooma Riik – 24. jaanuar 1872, Berliin, Brandenburgi provints, Preisi kuningriik, Saksa keisririik) oli Saksa filosoof ja filoloog.

Uus!!: Immanuel Kant ja Friedrich Adolf Trendelenburg · Näe rohkem »

Friedrich Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »

Friedrich Suur

Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.

Uus!!: Immanuel Kant ja Friedrich Suur · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm Foerster

Foto Foersterist 1922. aasta väljaandest. Friedrich Wilhelm Foerster (2. juuni 1869 Berliin, Preisi kuningriik – 9. jaanuar 1966 Zürich, Šveits) oli saksa katoliiklik kasvatusteadlane, pedagoog, patsifist ja filosoof, avalik natsivastane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Friedrich Wilhelm Foerster · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm von Willmann

Friedrich Wilhelm von Willmann (2. juuli (vkj) 1746 Gramzda – 20. jaanuar (vkj) 1819 Karja) oli Eesti vaimulik ja kirjamees.

Uus!!: Immanuel Kant ja Friedrich Wilhelm von Willmann · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Immanuel Kant ja Galaktika · Näe rohkem »

Geenius

Geenius on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Geenius · Näe rohkem »

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Uus!!: Immanuel Kant ja Geograafia · Näe rohkem »

Georg Christian Seeland

Georg Christian Seeland (13. veebruar 1740 Kołobrzeg, Lääne-Pomorze vojevoodkond – 17. september 1794 Kärla) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Georg Christian Seeland · Näe rohkem »

Georg Christoph Lichtenberg

Georg Christoph Lichtenberg Johann Ludwig Streckeri gravüüril Georg Christoph Lichtenbergi monument Göttingenis Georg Christoph Lichtenberg (1. juuli 1742 Darmstadti lähedal – 24. veebruar 1799 Göttingen) oli saksa kirjanik, filosoof ja füüsik, kes on tuntuks saanud vaimukate aforismidega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Georg Christoph Lichtenberg · Näe rohkem »

Georg Friedrich Rogall

Georg Friedrich Rogall (14. aprill 1701 Königsberg – 6. aprill 1733 Königsberg) oli saksa luterlik teoloog, pietismi teerajaja Ida-Preisimaal.

Uus!!: Immanuel Kant ja Georg Friedrich Rogall · Näe rohkem »

Georg Wilhelm Friedrich Hegel

Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »

George Berkeley

George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.

Uus!!: Immanuel Kant ja George Berkeley · Näe rohkem »

George Edward Moore

George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.

Uus!!: Immanuel Kant ja George Edward Moore · Näe rohkem »

Gilbert Ryle

Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »

Good and Evil: An Absolute Conception

"Good and Evil: An Absolute Conception" on Raimond Gaita filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Good and Evil: An Absolute Conception · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gottlob Benjamin Jäsche

Gottlob Benjamin Jäsche, 1837 Gottlob Benjamin Jäsche (ka Gottlieb Benjamin Jaesche) (15. juuli 1762 Wartenberg (Syców), Sileesia – 3./15. september 1842 Tartu) oli saksa filosoof, Immanuel Kanti õpilane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gottlob Benjamin Jäsche · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gottlob Frege · Näe rohkem »

Gustav Teichmüller

Gustav Teichmüller Gustav Teichmüller (19. november 1832 Braunschweig – 22. mai 1888 Tartu) oli saksa filosoof ja filosoofiaajaloolane, kes töötas Eestis.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gustav Teichmüller · Näe rohkem »

Hans Reichenbach

Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »

Harry Frankfurt

Harry Frankfurt (2017) Harry Gordon Frankfurt (29. mai 1929 Langhorne, Pennsylvania – 16. juuli 2023 Santa Monica, California) oli USA filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Harry Frankfurt · Näe rohkem »

Herbert James Paton

Herbert James Paton (30. märts 1887 Abernethy, Perthshire – 2. august 1969 Perth) oli šoti filosoof, kes sai tuntuks eriti töödega Immanuel Kanti kohta.

Uus!!: Immanuel Kant ja Herbert James Paton · Näe rohkem »

Hermann von Helmholtz

Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Himu · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Immanuel Kant ja Hing · Näe rohkem »

Hugo Liepmann

Hugo Liepmann Hugo Karl Liepmann (9. aprill 1863 – 6. mai 1925) oli saksa neuroloog ja psühhiaater.

Uus!!: Immanuel Kant ja Hugo Liepmann · Näe rohkem »

Huumor

Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaffist, kunstnik Eduard von Grützner Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Huumor · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Immanuel Kant ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Ideaal

Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ideaal · Näe rohkem »

Igor Narski

Igor Sergejevitš Narski (vene keeles: И́горь Серге́евич На́рский; 18. november 1920, Moršansk, Venemaa – 7. august 1993, Moskva, Venemaa) oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Igor Narski · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ilu · Näe rohkem »

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Imestus · Näe rohkem »

Immanents

Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.

Uus!!: Immanuel Kant ja Immanents · Näe rohkem »

Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool

Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool (Балтийский федеральный университет имени Иммануила Канта) on föderaalülikool Kaliningradis.

Uus!!: Immanuel Kant ja Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool · Näe rohkem »

Imperatiiv (filosoofia)

Imperatiiv on vormel, mis väljendab kõlbluse käsku.

Uus!!: Immanuel Kant ja Imperatiiv (filosoofia) · Näe rohkem »

Indrek Paas

Indrek Paas on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" II–V osa peategelane, I osa peategelase Andres Paasi ja tema teise naise Mari poeg.

Uus!!: Immanuel Kant ja Indrek Paas · Näe rohkem »

Ingrid Albrecht

Ingrid V. Albrecht on USA filosoof, kes tegeleb moraalifilosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ingrid Albrecht · Näe rohkem »

Inimese esteetilisest kasvatusest

"Inimese esteetilisest kasvatusest" ("Über die ästhetische Erziehung des Menschen") on Friedrich Schilleri teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Inimese esteetilisest kasvatusest · Näe rohkem »

Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest

"Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest" ("Del sentimiento trágico de la vida en los hombres y en los pueblos") on Miguel de Unamuno filosoofiline teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest · Näe rohkem »

Ioloogia

Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ioloogia · Näe rohkem »

Isiksus

Isiksus on psühholoogiline fenomen, mis lähtub inimese sisemisest subjektiivsest olemusest, kuid ilmneb tema tunde-, mõtte- ja käitumismustrites ning määrab tema käitumise elulistest olukordades.

Uus!!: Immanuel Kant ja Isiksus · Näe rohkem »

Jakob Friedrich von Abel

Johann Wölffle. Jakob Friedrich von Abel. Kaasaegne litograafia Jakob (Jacob) Friedrich von Abel (9. mai 1751 Vaihingen an der Enz – 7. juuli 1829 Schorndorf) oli saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jakob Friedrich von Abel · Näe rohkem »

James Opie Urmson

James Opie Urmson (4. märts 1915 Yorkshire, Hornsea – 29. jaanuar 2012) oli inglise filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja James Opie Urmson · Näe rohkem »

Jürgen Habermas

Jürgen Habermas (sündinud 18. juunil 1929 Düsseldorfis) on saksa filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi filosoofiakoolkonna teise laine väljapaistvamaid filosoofe.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jürgen Habermas · Näe rohkem »

Jüri Saar (filosoof)

Jüri Saar (1941 – 1984) oli eesti filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jüri Saar (filosoof) · Näe rohkem »

Jõgeva Gümnaasium

Jõgeva Gümnaasiumi hoone enne renoveerimist. Jõgeva Gümnaasium oli üldhariduskool ja gümnaasium Jõgeva maakonnas Jõgeval.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jõgeva Gümnaasium · Näe rohkem »

Jean Hampton

Jean Elizabeth Hampton (1. juuni 1954 – 2. aprill 1996 Pariis) oli USA filosoof, kes tegeles põhiliselt poliitikafilosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jean Hampton · Näe rohkem »

Jean-François Lyotard

Jean-François Lyotard (10. august 1924 Versailles – 21. aprill 1998 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle tööd puudutavad keelefilosoofiat, esteetikat ja sotsiaalteadusi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jean-François Lyotard · Näe rohkem »

Jeffrie Murphy

Jeffrie G. Murphy (26. november 1940 Woodruff, Lõuna-Carolina – 17. september 2020) oli USA filosoof, kes tegeles moraalifilosoofiaga, õigusfilosoofiaga, ühiskonnafilosoofiaga ja poliitikafilosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jeffrie Murphy · Näe rohkem »

Joanna North

Joanna North on Briti filosoof, kes on kirjutanud andestusest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Joanna North · Näe rohkem »

Johann Friedrich Herbart

Johann Friedrich Herbart Johann Friedrich Herbart (4. mai 1776 Oldenburg – 14. august 1841 Göttingen) oli saksa filosoof, psühholoog ja pedagoogika kui akadeemilise distsipliini rajaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Johann Friedrich Herbart · Näe rohkem »

Johann Gottfried von Herder

Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Johann Gottfried von Herder · Näe rohkem »

Johann Gottlieb Fichte

Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Johann Gottlieb Fichte · Näe rohkem »

John Dewey

John Dewey John Dewey (20. oktoober 1859 – 1. juuni 1952) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja John Dewey · Näe rohkem »

John McDowell

John McDowell Pariisis oktoobris 2007 John Henry McDowell (sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Lõuna-Aafrika filosoof, kes on olnud Oxfordi Ülikooli University College'i liige ja on nüüd Pittsburghi Ülikooli professor.

Uus!!: Immanuel Kant ja John McDowell · Näe rohkem »

Jonathan Bennett (filosoof)

Jonathan Francis Bennett (sündinud 1930 Greymouthis Uus-Meremaal) on Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof, kes on tegelnud keelefilosoofiaga ja varauusaja filosoofia ajalooga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jonathan Bennett (filosoof) · Näe rohkem »

Jumalatõestus

Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jumalatõestus · Näe rohkem »

Kadedus

Portree naisest, kes kannatab obsessiivse kadeduse all. Autor Théodore Géricault Kadedus on emotsioon, mis ilmneb siis, kui inimesel puudub, kuid teisel isikul on olemas mingi oskus, saavutus või asi, mida kadedusttundev inimene soovib endale või tahab, et teisel inimesel seda ei oleks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kadedus · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kant

*Kant on kahe nurgi asetseva pinna või tahu ühinemisserv.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kant · Näe rohkem »

Kant (perekonnanimi)

Kant on perekonnanimi, mille tuntuim kandja oli saksa filosoof Immanuel Kant.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kant (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Kanti antinoomiad

Immanuel Kanti antinoomiad, raamatust "Puhta mõistuse kriitika", on vastuolud mis tema arvates järgnesid tingimata meie katsetest ette kujutada transtsendentset reaalsust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kanti antinoomiad · Näe rohkem »

Karistusteooria

“Karistusteooria on riigi karistusvõimu ehk karistuse õigustatuse õigusteoreetiline ja õigusfilosoofiline põhjendus“.

Uus!!: Immanuel Kant ja Karistusteooria · Näe rohkem »

Karl Kautsky

Karl Johann Kautsky (16. oktoober 1854 Praha – 17. oktoober 1938 Amsterdam) oli tšehhi-saksa filosoof, sotsiaaldemokraat, ajakirjanik ja marksistlik teoreetik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Karl Kautsky · Näe rohkem »

Karl Morgenstern

Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »

Karl Popper

Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Karl Popper · Näe rohkem »

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »

Kategooriline imperatiiv

Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kategooriline imperatiiv · Näe rohkem »

Külluse printsiip

Külluse printsiip (inglise keeles principle of plenitude) väljendab seisukohta, et loodu eksistents ja külluslikkus peab olema sama suur kui eksistentsi võimalikkus, olles seega kooskõlas oma lõpmatu ja ammendamatu allikaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Külluse printsiip · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Keel · Näe rohkem »

Keskaja filosoofia

Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »

Kirjandusfilosoofia

Kirjandusfilosoofia on esteetika haru, mis tegeleb kirjanduse, eelkõige ilukirjanduse uurimisega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kirjandusfilosoofia · Näe rohkem »

Klassikaline liberalism

Klassikaline liberalism on filosoofiliste teoreetikute John Locke ja Immanuel Kanti süsteemselt põhjendatud poliitiline ideoloogia ning majanduspoliitilise mõistena 20.

Uus!!: Immanuel Kant ja Klassikaline liberalism · Näe rohkem »

Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond (inglise keeles civil society) on ühiskond, mille aluseks on vabadust nautivad kodanikud, kes on haritud ja laia silmaringiga, vaimselt ja materiaalselt sõltumatud, isiksusliku arengutaseme saavutanud inimesed, kes mõistavad põhjuse-tagajärje seost ning oskavad hinnata langetatava otsuse hilisemaid mõjusid, tahavad osaleda oma elukeskkonna (avaliku ruumi) kujundamisel ning on valmis kandma vastutust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kodanikuühiskond · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kogemus · Näe rohkem »

Kognitiivne psühholoogia

Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kognitiivne psühholoogia · Näe rohkem »

Kolga mõis

Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kolga mõis · Näe rohkem »

Kolm kriitikat

Kolme kriitika või Kanti kolme kriitika nime all tuntakse Immanuel Kanti filosoofilisi peateoseid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kolm kriitikat · Näe rohkem »

Kommunitarism

Kommunitarism on poliitiline ideoloogia, mis otsib tasakaalu üksikisiku õiguste ja kogukonna ühishuvi vahel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kommunitarism · Näe rohkem »

Kompatibilism

Kompatibilism on veendumus, et vaba tahe ja determinism on ühilduvad ideed, kus mõlemat on võimalik uskuda, sealjuures minemata vastuollu loogikaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kompatibilism · Näe rohkem »

Konstruktivism (filosoofia)

Konstruktivism (ladina keelest: constructio – ehitus) on filosoofias teooria, mille kohaselt igasugune tajumine või tunnetus on maailma kohta tõlgenduse ehk mingi konstruktsiooni loomine (s.t teadvus pole lihtsalt maailma peegeldus).

Uus!!: Immanuel Kant ja Konstruktivism (filosoofia) · Näe rohkem »

Konventsionalism

Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Konventsionalism · Näe rohkem »

Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?

"Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" ("Beantwortung der Frage: Was ist Aufklärung?") on Immanuel Kanti essee, mis ilmus 1784.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kostmine küsimusele: Mis on valgustus? · Näe rohkem »

Kuldreegel

Kuldreegel (ingl golden rule) ehk kõlbluse kuldreegel on põhimõte, mille kohaselt peaksid inimesed tegema teistele nii, nagu nad tahavad, et teised neile teeksid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kuldreegel · Näe rohkem »

Kultuurifilosoofia

Kultuurifilosoofia on kultuuri tähendust ning olemust uuriv filosoofiaharu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kultuurifilosoofia · Näe rohkem »

Kultuuriteadus ja loodusteadus

"Kultuuriteadus ja loodusteadus" ("Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft") on Heinrich Rickerti teos, milles ta arendab edasi Wilhelm Windelbandi kõnes "Ajalugu ja loodusteadus" esitatud ideid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kultuuriteadus ja loodusteadus · Näe rohkem »

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kunst · Näe rohkem »

Kunst kunsti pärast

"Kunst kunsti pärast" (prantsuse keeles l'art pour l'art; ladinakeelne versioon ars gratia artis) on kunstiteoorias ja üldkeeles kasutatav väljend, mille levik lööklausena pannakse Théophile Gautier' arvele.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kunst kunsti pärast · Näe rohkem »

Kvaalid

Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").

Uus!!: Immanuel Kant ja Kvaalid · Näe rohkem »

Kwasi Wiredu

Kwasi Wiredu (3. oktoober 1931 Kumasi – jaanuar 2022) oli üks tuntumaid tänapäeva Aafrika filosoofe.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kwasi Wiredu · Näe rohkem »

L'amour en éclats

"L'amour en éclats" on Jean-Luc Nancy filosoofiline kirjutis.

Uus!!: Immanuel Kant ja L'amour en éclats · Näe rohkem »

L'Être et le Néant

"L'être et le Néant" (Olemine ja eimiski) on Jean-Paul Sartre'i filosoofiline teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja L'Être et le Néant · Näe rohkem »

La Philosophie du non

"La Philosophie du non: essai d'une philosophie du nouvel esprit scientifique" ("Ei filosoofia: uue teadusliku vaimu filosoofia katse") on Gaston Bachelardi filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja La Philosophie du non · Näe rohkem »

Lähimõju ja kaugmõju

Lähimõju ja kaugmõju tähistavad klassikalise füüsika ajaloos kahte konkureerivat kontseptsiooni jõudude levimise kohta.

Uus!!: Immanuel Kant ja Lähimõju ja kaugmõju · Näe rohkem »

Leonid Stolovitš

Leonid Stolovitš (Леонид Наумович Столович; 22. juuli 1929 Leningrad – 4. november 2013 Tartu) oli juudi päritolu venekeelne Eesti filosoof ja luuletaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Uus!!: Immanuel Kant ja Leonid Stolovitš · Näe rohkem »

Lewis White Beck

Lewis White Beck (26. september 1913 – 7. juuni 1997) oli USA filosoof, Immanuel Kanti ja saksa filosoofia uurija.

Uus!!: Immanuel Kant ja Lewis White Beck · Näe rohkem »

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Liberalism · Näe rohkem »

Life and Action

"Life and Action: Elementary Structures of Practice and Practical Thought" ("Elu ja tegu: praktika ja praktilise mõtlemise elementaarstruktuurid") on Michael Thompsoni filosoofiline teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Life and Action · Näe rohkem »

Logik der Forschung

"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.

Uus!!: Immanuel Kant ja Logik der Forschung · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Immanuel Kant ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Loogikateadus

"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Loogikateadus · Näe rohkem »

Loogilised uurimused

"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Loogilised uurimused · Näe rohkem »

Love (Milligan)

"Love" (2011) on Tony Milligani ülevaade armastuse filosoofilistest küsimustest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Love (Milligan) · Näe rohkem »

Love as a Moral Emotion

"Love as a Moral Emotion" on David Vellemani artikkel ajakirjas "Ethics" 1999.

Uus!!: Immanuel Kant ja Love as a Moral Emotion · Näe rohkem »

Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void

"Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void" on Tony Milligani artikkel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void · Näe rohkem »

Love's Vision

"Love's Vision" on Troy Jollimore'i filosoofiline raamat, mis ilmus 2011.

Uus!!: Immanuel Kant ja Love's Vision · Näe rohkem »

Lubadus

Lubadus on moraalile ja südametunnistusele tuginev vanne või tõotus, mida antakse kellelegi kui tagatist, kuidas ja mis viisil edaspidi toimitakse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Lubadus · Näe rohkem »

Lucy Allais

Lucy Allais on Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Lucy Allais · Näe rohkem »

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.

Uus!!: Immanuel Kant ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »

Maailm kui tahe ja kujutlus

"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »

Maaväline elu

Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.

Uus!!: Immanuel Kant ja Maaväline elu · Näe rohkem »

Majandusvabadus

Majandusvabadus on inimese õigus ja võimalus tegutseda loovalt viisil, mis parandab nii tema enda kui ka ühiskonna teiste liikmete toimetulekut ja heaolu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Majandusvabadus · Näe rohkem »

Martin Buber

pisi Martin Buber (8. veebruar 1878 Viin – 13. juuni 1965 Jeruusalemm) oli Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.

Uus!!: Immanuel Kant ja Martin Buber · Näe rohkem »

Martin Knutzen

Martin Knutzen (14. detsember 1713 Königsberg – 29. jaanuar 1751 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Martin Knutzen · Näe rohkem »

Mary Gregor

Mary Jeanne Gregor (1. jaanuar 1928 Portland, Oregon – 31. oktoober 1994 San Diego) oli USA filosoof, Immanuel Kanti õigus- ja moraalifilosoofia uurija ning Kanti teoste inglise keelde tõlkija.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mary Gregor · Näe rohkem »

Mathematics, Matter and Method

"Mathematics, Matter and Method" on Hilary Putnami filosoofiliste kirjutiste kogumik, väljaande "Philosophical Papers" 1.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mathematics, Matter and Method · Näe rohkem »

Märt Põder

Märt Põder 2022. aastal Märt Põder (sündinud 11. septembril 1979 Tartus) on eesti filosoof, infovabaduse ja digiõiguste aktivist, saatejuht, publitsist ja tõlkija.

Uus!!: Immanuel Kant ja Märt Põder · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mõistus · Näe rohkem »

Mõistusega olend

Mõistusega olend ehk mõistuslik olend (ka intelligents; ladina keeles ens intelligens) on olend, kellel on aru või mõistus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mõistusega olend · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Immanuel Kant ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Merab Mamardašvili

Merab Mamardašvili (gruusia მერაბ მამარდაშვილი; vene Мераб Константинович Мамардашвили; 15. september 1930 Gori – 25. november 1990 Moskva, Vnukovo lennujaam) oli gruusia filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Merab Mamardašvili · Näe rohkem »

Metafüüsika (Baumgarten)

"Metafüüsika" ("Metaphysica") on Alexander Gottlieb Baumgarteni ladinakeelne teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Metafüüsika (Baumgarten) · Näe rohkem »

Mihhail Vrubel

Mihhail Vrubel (17. märts (5. märts vkj) 1856 Omsk – 14. aprill (1. aprill vkj) 1910 Peterburi) oli vene maalikunstnik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mihhail Vrubel · Näe rohkem »

Modaalsus

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Modaalsus · Näe rohkem »

Modern Moral Philosophy

"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.

Uus!!: Immanuel Kant ja Modern Moral Philosophy · Näe rohkem »

Moraali genealoogiast

"Moraali genealoogiast.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraali genealoogiast · Näe rohkem »

Moraaliabsolutism

Moraaliabsolutism on eetiline vaade, kus teatud tegevused on sisuliselt õiged või valed.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraaliabsolutism · Näe rohkem »

Moraalidilemma

Moraalidilemma ehk moraalikonflikt ehk eetiline dilemma ehk moraalne dilemma on olukord, milles subjektil on moraalne kohustus ja võimalus mitme omavahel ühitamatu teo tegemiseks, nii et tal pole võimalik vältida väära tegu või tegematajätmist.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraalidilemma · Näe rohkem »

Moraalne vastutus

Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraalne vastutus · Näe rohkem »

Moraalne vedamine

Moraalseks vedamiseks ehk moraalseks õnneks nimetatakse olukorda, milles toimija kohta on õige teha moraaliotsustusi hoolimata sellest, et see, mille eest talle hinnanguid antakse, sõltub teguritest, mis pole tema kontrolli all.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraalne vedamine · Näe rohkem »

Moraalsus

Moraalsus (ladina keelest moralis ″komme, iseloom, korralik käitumine″) on väärtuste, normatiivsete reeglite või põhimõtete süsteemi alusel kas vääraks või õigeks mõistetud käitumisviisid, otsused või kavatsused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraalsus · Näe rohkem »

Morality: Its Nature and Justification

"Morality: Its Nature and Justification" on Bernard Gerti filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Morality: Its Nature and Justification · Näe rohkem »

Mortal Questions

"Mortal Questions" on filosoof Thomas Nageli esseede kogumik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mortal Questions · Näe rohkem »

Naturalism (filosoofia)

Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.

Uus!!: Immanuel Kant ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »

Neli temperamenditüüpi

Neli temperamenti on protopsühholoogiline teooria, mille kohaselt eksisteerib neli fundamentaalset isiksusetüüpi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Neli temperamenditüüpi · Näe rohkem »

Nelson Potter

Nelson Thomas Potter Jr. (22. september 1939 – 12. mai 2013) oli USA filosoof, kes tegeles põhiliselt Immanuel Kanti eetikaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Nelson Potter · Näe rohkem »

Nicolaus Cusanus

pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »

Nikolai Berdjajev

Nikolai Berdjajev (Николай Александрович Бердяев; 18. aprill, vana kalendri järgi 6. aprill 1874 Kiiev – 24. märts 1948 Clamart, Prantsusmaa) oli vene poliitiline ja religioosne filosoof, üks eksistentsialismi alusepanijaid Venemaal.

Uus!!: Immanuel Kant ja Nikolai Berdjajev · Näe rohkem »

Nikolai Karamzin

Vassili Tropinin. Nikolai Karamzini portree. 1818 Nikolai Mihhailovitš Karamzin (vene keeles Николай Михайлович Карамзин) (12. detsember (vkj 1. detsember) 1766 Mihhailovka – 3. juuni (22. mai) 1826 Peterburi) oli vene ajaloolane ja kirjanik, Peterburi Teaduste Akadeemia auliige.

Uus!!: Immanuel Kant ja Nikolai Karamzin · Näe rohkem »

Noam Chomsky

Avram Noam Chomsky (sündinud 7. detsembril 1928) on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist.

Uus!!: Immanuel Kant ja Noam Chomsky · Näe rohkem »

On Being Me

"On Being Me: A Personal Invitation to Philosophy" ("Sellest, et mina olen mina: isiklik kutse filosoofiasse") on David Vellemani filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja On Being Me · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Uus!!: Immanuel Kant ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Ontoloogiline jumalatõestus

Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ontoloogiline jumalatõestus · Näe rohkem »

Otsustusvõime kriitika

"Otsustusvõime kriitika" ehk "Otsustusjõu kriitika" (saksa keeles "Kritik der Urteilskraft", algses õigekirjas "Critik der Urtheilskraft") on Immanuel Kanti filosoofiline teos, mis ilmus esmakordselt 1790.

Uus!!: Immanuel Kant ja Otsustusvõime kriitika · Näe rohkem »

Paul Grice

Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).

Uus!!: Immanuel Kant ja Paul Grice · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Uus!!: Immanuel Kant ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »

Põhjus ja tagajärg

Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Peter Anton Hasselblatt

Peter Anton Hasselblatt (10. aprill 1751 Jõelähtme – 3. juuli 1791 Hageri) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Peter Anton Hasselblatt · Näe rohkem »

Peter Stenbock

Krahv Peter Stenbock (vene Петр Михайлович Стенбок; 11. aprill 1869 Peterburi Venemaa keisririik – 31. juuli 1931 Kolga mõis) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor).

Uus!!: Immanuel Kant ja Peter Stenbock · Näe rohkem »

Peter Strawson

Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Peter Strawson · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Immanuel Kant ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Immanuel Kant ja Platon · Näe rohkem »

Poliitiline vabadus

Poliitiline vabadus (ka poliitiline iseseisvus) on enesemääramise ja isikliku tahte väljendamise õigus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Poliitiline vabadus · Näe rohkem »

Practical Ethics

"Practical Ethics" on Peter Singeri filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Practical Ethics · Näe rohkem »

Praktiline filosoofia

Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.

Uus!!: Immanuel Kant ja Praktiline filosoofia · Näe rohkem »

Praktilise mõistuse kriitika

"Praktilise mõistuse kriitika" (saksa keeles "Kritik der praktischen Vernunft") on saksa filosoofi Immanuel Kanti üks peateoseid, mis ilmus esmakordselt aastal 1788.

Uus!!: Immanuel Kant ja Praktilise mõistuse kriitika · Näe rohkem »

Pregolja

Pregolja (antiikaegne nimi Chronos, vanapreisi Preigara ja Preigile) on Kaliningradi (Visla) lahes Läänemerre suubuv jõgi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Pregolja · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Preisimaa · Näe rohkem »

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Psühholoogia · Näe rohkem »

Puhas mõistus

Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Puhas mõistus · Näe rohkem »

Puhta mõistuse kriitika

Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »

Rahvasteliit

Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Reaalne

Reaalne (prantsuse keeles le réel) on Jacques Lacani psühhoanalüüsis inimese psüühika struktuuri moment.

Uus!!: Immanuel Kant ja Reaalne · Näe rohkem »

Reason, Truth and History

"Reason, Truth and History" ("Mõistus, tõde ja ajalugu") on Hilary Putnami filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Reason, Truth and History · Näe rohkem »

Relativism

Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.

Uus!!: Immanuel Kant ja Relativism · Näe rohkem »

Renārs Kaupers

Renārs Kaupers (2001) Renārs Kaupers (sündinud 1. septembril 1974 Jelgavas) on Läti popartist ja laululooja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Renārs Kaupers · Näe rohkem »

Richard Mervyn Hare

Richard Mervyn Hare (ka R. M. Hare; 21. märts 1919 Backwell, Somerset – 29. jaanuar 2002 Ewelme, Oxfordshire) oli Briti eetik, kes oli 1966–1983 White'i moraalifilosoofia professor Oxfordi Ülikoolis ning õpetas seejärel pikka aega Florida Ülikoolis.

Uus!!: Immanuel Kant ja Richard Mervyn Hare · Näe rohkem »

Richard Price

Richard Price (23. veebruar 1723 Glamorgan, Tynton – 19. aprill 1791) oli Walesi moraali- ja poliitikafilosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Richard Price · Näe rohkem »

Robert Johnson (filosoof)

Robert N. Johnson on USA filosoof, kes tegeleb põhiliselt Immanuel Kanti moraalifilosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Robert Johnson (filosoof) · Näe rohkem »

Robert Solomon

Robert C. Solomon (14. september 1942 Detroit – 2. jaanuar 2007 Zürich) oli USA filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Robert Solomon · Näe rohkem »

Rudolf Otto

thumb Rudolf Otto (25. september 1869 – 6. märts 1937) oli saksa luterlik teoloog ja võrdlev usundiloolane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Rudolf Otto · Näe rohkem »

Saksa kultuur

kehastab see "tüüpilist saksa kultuuri" Saksa kultuur (saksa keeles deutsche Kultur) hõlmab Saksamaa, laiemas mõttes kogu saksa rahva või kõigi saksa keele kõnelejate kultuuripärandit (vt ka Austria kultuur, Šveitsi kultuur).

Uus!!: Immanuel Kant ja Saksa kultuur · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sally Sedgwick

Sally Sedgwick on USA filosoof, kes uurib Immanuel Kanti ja Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sally Sedgwick · Näe rohkem »

Sapere aude

Sapere aude on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'söanda olla arukas'.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sapere aude · Näe rohkem »

Søren Kierkegaard

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Søren Kierkegaard · Näe rohkem »

Sündinud 22. aprillil

Siin loetletakse 22. aprillil sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sündinud 22. aprillil · Näe rohkem »

Sünteetiline otsustus

Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »

Sünteetiline propositsioon

Sünteetiline propositsioon on filosoofia mõiste, mis on tuletatud Immanuel Kanti sünteetilise otsustuse järgi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sünteetiline propositsioon · Näe rohkem »

Süsteem

Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Süsteem · Näe rohkem »

Süsteemiteooria

Süsteemiteooria (inglise keeles systems theory) on süsteeme modelleeriv teadusharu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Süsteemiteooria · Näe rohkem »

Seos

Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Seos · Näe rohkem »

Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic

"Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic" on Roger Scrutoni filosoofiline teos, mis käsitleb seksifilosoofiat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic · Näe rohkem »

Skeptitsism

Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Skeptitsism · Näe rohkem »

Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life

"Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life" (Vaimsus skeptikule: elu mõtlik armastamine) on Robert Solomoni filosoofiline teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Immanuel Kant ja Struktuur · Näe rohkem »

Subjektifilosoofia

Subjektifilosoofiaks peetakse filosoofias mõtlemise viisi, mis võtab oma teoreetiliseks aluseks subjekti ja objekti seotud vastanduse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Subjektifilosoofia · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Immanuel Kant ja Substants · Näe rohkem »

Surnud 12. veebruaril

Siin loetletakse 12. veebruaril surnud tuntud inimesi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Surnud 12. veebruaril · Näe rohkem »

System der Logik und Metaphysik

"System der Logik und Metaphysik oder Wissenschaftslehre.

Uus!!: Immanuel Kant ja System der Logik und Metaphysik · Näe rohkem »

Tagasihoidlikkus

Tagasihoidlikkus on iseloomujoon, mida iseloomustab iseenda mitteesiletõstmine.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tagasihoidlikkus · Näe rohkem »

Tahe

Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tahe · Näe rohkem »

Taju fenomenoloogia

"Taju fenomenoloogia" (Phénoménologie de la perception) on Maurice Merleau-Ponty tuntuim ja mahukaim teos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Taju fenomenoloogia · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut kuulub 1.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituut · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli raamatukogu

Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tõde · Näe rohkem »

Tõde ja meetod

"Tõde ja meetod" ("Wahrheit und Methode") on filosoof Hans-Georg Gadameri peateos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tõde ja meetod · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Teadusfilosoofide loend

Siin on loetletud teadusfilosoofe.

Uus!!: Immanuel Kant ja Teadusfilosoofide loend · Näe rohkem »

Teodor Oizerman

Teodor Iljitš Oizerman (Теодор Ильич Ойзерман; 14. mail (vana kalendri järgi 1. mai) 1914 Hersoni kubermangu Tiraspoli maakonna Petrovirivka (Pavlovskojes) (praegu Ukraina Odessa oblasti Širjajeve rajooni Žovteni küla) – 25. märts 2017 Moskvas) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa marksistlik filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Teodor Oizerman · Näe rohkem »

Teoutilitarism

Teoutilitarism ehk otsene utilitarism ehk tegude utilitarism ehk äärmuslik utilitarism (inglise keeles act utilitarianism, act-utilitarianism, direct utilitarianism, extreme utilitarianism) on utilitarismi variant, mis hindab sooritatavat tegu sõltumata taustast: tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on vähemalt niisama palju hüvet kui mis tahes mõeldaval alternatiivil.

Uus!!: Immanuel Kant ja Teoutilitarism · Näe rohkem »

The Joy of Philosophy

"The Joy of Philosophy: Thinking Thin versus the Passionate Life" (Rõõm filosoofiast: hõre mõtlemine ja kirglik elu) on Robert Solomoni filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja The Joy of Philosophy · Näe rohkem »

The Model of Love

"The Model of Love: A Study in Philosophical Theology" ("Armastuse mudel: uurimus filosoofilise teoloogia alal") on Vincent Brümmeri filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja The Model of Love · Näe rohkem »

The Reasons of Love

"The Reasons of Love" ("Armastuse põhjendid") on Harry Frankfurti filosoofiline raamat, mis ilmus 2004 kirjastuses Princeton University Press.

Uus!!: Immanuel Kant ja The Reasons of Love · Näe rohkem »

The Refutation of Idealism

"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.

Uus!!: Immanuel Kant ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »

The Sources of Normativity

"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja The Sources of Normativity · Näe rohkem »

The Sovereignty of Good

"The Sovereignty of Good over Other Concepts" on Iris Murdochi mõjukas raamat, mis ilmus esmakordselt 1967 (Cambridge University Press).

Uus!!: Immanuel Kant ja The Sovereignty of Good · Näe rohkem »

Thomas Hill Green

Thomas Hill Green Thomas Hill Green (7. aprill 1836 Yorkshire'i West Riding, Birkini küla – 26. märts 1882) oli briti idealistide hulka kuuluv inglise filosoof, poliitiline radikaal ja karskusliikumise reformija.

Uus!!: Immanuel Kant ja Thomas Hill Green · Näe rohkem »

Thomas Reid

Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.

Uus!!: Immanuel Kant ja Thomas Reid · Näe rohkem »

Transtsendentaalfilosoofia

Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.

Uus!!: Immanuel Kant ja Transtsendentaalfilosoofia · Näe rohkem »

Transtsendents

Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).

Uus!!: Immanuel Kant ja Transtsendents · Näe rohkem »

Tunnetusrelativism

Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »

Utilitarianism

"Utilitarianism" on John Stuart Milli filosoofiline teos, utilitarismi klassikaline esitus ja kaitse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Utilitarianism · Näe rohkem »

Utilitarianism: For and Against

"Utilitarianism: For and Against" on John Jamieson Carswell Smarti ja Bernard Williamsi filosoofiline raamat, milles Smart kaitseb utilitarismi ja Williams ründab seda.

Uus!!: Immanuel Kant ja Utilitarianism: For and Against · Näe rohkem »

Uusaja filosoofia

Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »

Uuskantiaanlus

Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.

Uus!!: Immanuel Kant ja Uuskantiaanlus · Näe rohkem »

Vaade eikusagilt

"Vaade eikusagilt" ("The View from Nowhere") on Thomas Nageli filosoofiline raamat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vaade eikusagilt · Näe rohkem »

Vaba tahte probleem

Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloogilise loomusega, psühholoogiliste teguritega, Jumalaga või millegi muuga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vaba tahte probleem · Näe rohkem »

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vabadus · Näe rohkem »

Vabaduse filosoofia

"Vabaduse filosoofia" (Философия свободы) on Nikolai Berdjajevi raamat, mis ilmus 1911.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vabaduse filosoofia · Näe rohkem »

Vadim Vassiljev

Vadim Vassiljev (2012) Vadim Valerjevitš Vassiljev (vene keeles Вадим Валерьевич Васильев; sündinud 6. veebruaril 1969 Barnaulis) on vene filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vadim Vassiljev · Näe rohkem »

Valentin Asmus

Valentin Asmus Valentin Ferdinandovitš Asmus (vene keeles Валентин Фердинандович Асмус; 18. detsember / 30. detsember 1894 Kiiev – 4. juuni 1975 Moskva) oli vene filosoof ja loogik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Valentin Asmus · Näe rohkem »

Valgustus (filosoofia)

Valgustus on Immanuel Kanti essee "Mis on valgustus?" järgi inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Valgustus (filosoofia) · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Valgustuse projekt

Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Valgustuse projekt · Näe rohkem »

Valgustusfilosoofia

Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ning ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17.

Uus!!: Immanuel Kant ja Valgustusfilosoofia · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Immanuel Kant ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Välismaa filosoofide loend

Siin on loetletud välismaa filosoofe.

Uus!!: Immanuel Kant ja Välismaa filosoofide loend · Näe rohkem »

Välismaailma tõestus

"Välismaailma tõestus" ("The Proof of an External World") on George Edward Moore'i 1939.

Uus!!: Immanuel Kant ja Välismaailma tõestus · Näe rohkem »

Viktor Vizgin

Viktor Vizgin (vene keeles Виктор Павлович Визгин; sündinud 4. novembril 1940 Murmanski oblastis Poljarnojes) on vene filosoof ja teadusajaloolane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Viktor Vizgin · Näe rohkem »

Voluntarism

Voluntarism (lad voluntas – tahe) on filosoofiline arusaam, mille kohaselt on inimese tahe vaba ning sellest tulenevalt kujunevad väärtused vastavalt moraalsetele tõekspidamistele.

Uus!!: Immanuel Kant ja Voluntarism · Näe rohkem »

Will Durant

William James Durant (5. november 1885 North Adams, Massachusetts – 7. november 1981 Los Angeles) oli Ameerika ajaloolane, filosoof ja kirjanik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Will Durant · Näe rohkem »

12. veebruar

12.

Uus!!: Immanuel Kant ja 12. veebruar · Näe rohkem »

1724

1724.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1724 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1795 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1804 · Näe rohkem »

22. aprill

22.

Uus!!: Immanuel Kant ja 22. aprill · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva