Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Aleatoorika, Andrei Kolmogorov, Bait, Bioinformaatika, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Claude Shannon, Generatiivne kunst, Hirotugu Akaike, Infootsing, Informaatika, Informaatika mõisteid, Informatsioon, Juhuslik protsess, Kahendotsing, Kognitiivne filoloogia, Kognitiivne psühholoogia, Korrelatsioon (täpsustus), Krüptograafia, Léon Brillouin, Lembit Saarnits, Levenshteini kaugus, Logaritm, Mario Bunge, Matemaatika mõisteid, Matemaatiline psühholoogia, Meediauuringud, Molekulaardünaamika, Ockhami habemenuga, Parameeter, Süsteemiteooria, Statistika, Statistiline masintõlge, Stiimulõpe, Struktuuriteadused, Teadusfilosoofia, Teaduste struktuur, 24. veebruar.
Aleatoorika
Aleatoorika (ladinakeelsest sõnast aleatorius (mängurile kuuluv; aleatorium – mängupõrgu; aleator – mängur; alea – täring, täringumäng, õnnemäng, risk, juhus, ingliskeelses traditsioonis kasutatakse samas tähenduses sõna indeterminacy) on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada predeterminatsiooni, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. näiteks seriaalne meetod). Heliloomingus ja interpretatsioonis räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ja "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks John Cage (1912–1992) ja Vinko Globokar (s. 1934), kontrollitud aleatoorikat Witold Lutosławski (1913–1994). Eestis cage'ilikus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab Jaan Koha (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), Arvo Pärdi (Teine sümfoonia,1966; "Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja Lepo Sumera muusikas. Muusikas kasutatavaid termineid "aleatooriline" ja "aleatoorika" on üle kantud ka kirjandusse ja lingvistikasse.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Aleatoorika · Näe rohkem »
Andrei Kolmogorov
Andrei Kolmogorov Andrei Kolmogorov loengut pidamas informatsiooniteooria sümpoosionil Tallinnas 1973. a. Paremal Akiva Jaglom A. Kolmogorov loenguks valmistumas, Tallinnas informatsiooniteooria sümpoosionil 1973. a Andrei Kolmogorov (Андрей Николаевич Колмогоров Andrei Nikolajevitš Kolmogorov; 25. aprill (vkj 12. aprill) 1903 Tambov – 20. oktoober 1987 Moskva) oli vene matemaatik ja kirjandusteadlane, tänapäevase tõenäosusteooria rajajaid.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Andrei Kolmogorov · Näe rohkem »
Bait
Bait (tähis B) on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestikust bitti.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Bait · Näe rohkem »
Bioinformaatika
Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Bioinformaatika · Näe rohkem »
Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust
"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »
Claude Shannon
Claude Shannon Claude Elwood Shannon (30. aprill 1916 Petoskey, Michigan – 24. veebruar 2001) oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda peetakse informatsiooniteooria isaks.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Claude Shannon · Näe rohkem »
Generatiivne kunst
Generatiivne kunst on kunst, mis on loodud, komponeeritud või konstrueeritud algoritmiliselt.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Generatiivne kunst · Näe rohkem »
Hirotugu Akaike
Hirotugu Akaike (jaapani keeles 赤池 弘次 Akaike Hirotsugu; 5. november 1927 – 4. august 2009) oli Jaapani statistik, kes töötas informatsiooniteooria valdkonnas.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Hirotugu Akaike · Näe rohkem »
Infootsing
Infootsing on toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Infootsing · Näe rohkem »
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Informaatika · Näe rohkem »
Informaatika mõisteid
Siin on loetletud informaatika (sh infotehnoloogia) mõisteid.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Informaatika mõisteid · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Informatsioon · Näe rohkem »
Juhuslik protsess
Juhuslik protsess ehk stohhastiline protsess on protsess, mille kulg sõltub juhusest ja mille puhul on vähemalt põhimõtteliselt võimalik leida seda juhuslikkust kirjeldavad jaotused.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Juhuslik protsess · Näe rohkem »
Kahendotsing
Kahendotsing ehk binaarotsing on otsingualgoritm, mis võtab sisendiks sorteeritud järjendi ja otsitava väärtuse ning väljastab väärtuse asukoha järjendis või teatab, et seda väärtust järjendis ei leidu.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Kahendotsing · Näe rohkem »
Kognitiivne filoloogia
Kognitiivne filoloogia on teadusharu, mis uurib kirja pandud ja suulisi tekste kui inimeste mõistuslike protsesside tulemust.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Kognitiivne filoloogia · Näe rohkem »
Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Kognitiivne psühholoogia · Näe rohkem »
Korrelatsioon (täpsustus)
Korrelatsioon võib tähendada järgmist.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Korrelatsioon (täpsustus) · Näe rohkem »
Krüptograafia
Krüptograafia (kreeka keelest kryptós – peidetud, gráphein – kirjutama) on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Krüptograafia · Näe rohkem »
Léon Brillouin
Léon Nicolas Brillouin (7. august 1889 – 4. oktoober 1969) oli prantsuse füüsik, kes andis panuse kvantmehaanika, atmosfääris raadiolainete levimise, tahkisefüüsika ja informatsiooniteooria uurimisse.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Léon Brillouin · Näe rohkem »
Lembit Saarnits
Lembit Saarnits (19. august 1936 Võru vald – 27. jaanuar 2014) oli eesti õigusteadlane.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Lembit Saarnits · Näe rohkem »
Levenshteini kaugus
Levenhsteini kaugus on informatsiooniteoorias, keeleteaduses ja informaatikas algoritm, mida kasutatakse kahe sõne sarnasuse kirjeldamiseks.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Levenshteini kaugus · Näe rohkem »
Logaritm
Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Logaritm · Näe rohkem »
Mario Bunge
Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Mario Bunge · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Matemaatiline psühholoogia
Matemaatiline psühholoogia on psühholoogilise teadustöö üks lähenemisviise, mis baseerub motoorsete protsesside, kognitsiooni või tajuelamuste matemaatilisel mudeldamisel ja kvantifitseeritava käitumise kvantifitseeritavate stiimulite karakteristikutega seostuvate üldiste reeglite loomisel.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Matemaatiline psühholoogia · Näe rohkem »
Meediauuringud
Meediauuringud on teadusharu, mis keskendub meedia (eelkõige massimeedia) sisule, ajaloole ja mõjudele.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Meediauuringud · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Ockhami habemenuga
Ockhami (ka Occami) habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip (ladina keeles lex parsimoniae) on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Ockhami habemenuga · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Parameeter · Näe rohkem »
Süsteemiteooria
Süsteemiteooria (inglise keeles systems theory) on süsteeme modelleeriv teadusharu.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Süsteemiteooria · Näe rohkem »
Statistika
Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Statistika · Näe rohkem »
Statistiline masintõlge
Vauquois' püramiid: mida kõrgemal tasemel toimub ülekanne, seda keelteülesem on masintõlkesüsteem. Eeldusel, et sisendi analüüs kõrgemale tasemele on korrektne, paraneb ka tõlke kvaliteet Statistiline masintõlge (SMT) on masintõlke paradigma, kus tõlked genereeritakse statistiliste mudelite abil.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Statistiline masintõlge · Näe rohkem »
Stiimulõpe
Stiimulõpe on masinõppe ala, mis on inspireeritud biheiviorismist.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Stiimulõpe · Näe rohkem »
Struktuuriteadused
Struktuuriteadused (saksa keeles Strukturwissenschaften) on keerukate süsteemide uurimisega tegelevad akadeemilised distsipliinid, mis on vahelüliks loodus- ja humanitaarteaduste vahel.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Struktuuriteadused · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teaduste struktuur
* I Fundamentaal- ehk alusteadused.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja Teaduste struktuur · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Informatsiooniteooria ja 24. veebruar · Näe rohkem »
