Kiiremini kui brauser!
218 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Ahelreaktsioon, Aktiinium, Aktiiniumirida, Aktinoidid, Alumiinium, Ameriitsium, Antarktis, Antimon, Argoon, Arseen, Astaat, Avogadro arv, Ülivoolavus, Üterbium, Ütrium, Baarium, Beetaosake, Berkeelium, Bohrium, Boor, CAS-i registreerimisnumber, Chien-Shiung Wu, Crafoordi auhind, Curiosity, Darmstadtium, Dateerimine, Düsproosium, Deuteerium, Difusioon, Dopeerimine, Dubnium, Einsteinium, Elavhõbe, Enrico Fermi, Entomofaagia, Erbium, Euroopium, Fermi kondensaat, Fermionid, Fermium, Fluor, Fosfor, Francis William Aston, Frantsium, Gadoliinium, Gallium, ..., Geokeemia, Geokeemia mõisteid, Geoloogia, Germaanium, Hapnik, Hassium, Hõbe, Heelium, Heelium-3, Holmium, Ignalina tuumaelektrijaam, In situ hübridisatsioon, Indium, Instrumentaalanalüüs, Ioniseeriv kiirgus, Ioonium, Iriidium, Isotoopgeoloogia, Itaalia, Jääpuursüdamik, Jood, Kaadmium, Kalifornium, Kaltsium, Karotaaž, Küüslauk, Keemia mõisteid, Keemiline element, Keemiline kineetika, Keemiline struktuur, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kiirendi, Kivikirstkalme, Kloor, Kondriidid, Koobalt, Koperniikium, Kosmiline tolm, Krüptoon, Kriitiline mass, Kroom, Ksenoon, Kuld, Kuurium, Kvaternaar, Lagunemine, Lantaan, Lantanoidid, Lavrentsium, Liitium, Luteetsium, Maa, Maateaduste mõisteid (I), Maateaduste mõisteid (S), Magneesium, Mangaan, Marsi atmosfäär, Massiarv, Massispektromeetria, Meitneerium, Mendeleevium, Meteoriit, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Must liiv, Naatrium, Neodüüm, Neoon, Neptuunium, Neutron, Neutronkiirgus, Neutronmürk, Nikkel, Nioobium, Nobeelium, Nukliid, Obninski tuumaelektrijaam, Oklo georeaktor, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Osmium, Otoliidid, Ozjorsk, Pallaadium, Päikesesüsteemi teke ja areng, Põhjaveereostus, Piltdiagnostika, Plaatina, Plii, Plutoonium, Poloonium, Poolestusaeg, Positron, Praseodüüm, Promeetium, Prooton, Protaktiinium, Proteoomika, Punane mets, Raadium, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radiograafia, Radiosüsinikumeetod, Radoon, Raud, Raudkvartsiit, Röntgeenium, Reaktsiooni kiirus, Reenium, Roodium, Rubiidium, Ruteenium, Rutherfordium, Samaarium, Samaariumi-neodüümi meetod, Südamerütmur, Süsinik, Süsinik-14, Seaborgium, Seleen, Seoseenergia, Skandium, Spektroskoopia, Spontaanne lõhustumine, Stabiilne isotoop, Strontsium, Sulfiidsed mineraalid, Suur Pauk, T, Tallium, Tantaal, Tarandkalme, Tööstuslik radiograafia, Teemant, Tehneetsium, Telluur, Terbium, Tina, Toksilised jäätmed, Toorium, Tooriumirida, Triitium, Tseerium, Tseesium, Tsentrifuugimine, Tsink, Tsirkoon, Tsirkoonium, Tuulium, Tuumaenergia, Tuumafüüsika, Tuumalõhustumine, Tuumamagnetresonants, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumapomm, Tuumatooraine, Tuumkütus, Uraan, Uraani rida, Ursula Franklin, Vask, Väärisgaasid, Väike jääaeg, Veibri ühishaud, Vesinik, Vesiniku isotoobid, Vismut, Vladimir Plehhanov, Xenoturbella. Laienda indeks (168 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Isotoop ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Isotoop ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Isotoop ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Isotoop ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.
Uus!!: Isotoop ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »
Aktiinium
Aktiinium on keemiline element number 89.
Uus!!: Isotoop ja Aktiinium · Näe rohkem »
Aktiiniumirida
Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.
Uus!!: Isotoop ja Aktiiniumirida · Näe rohkem »
Aktinoidid
Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.
Uus!!: Isotoop ja Aktinoidid · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Isotoop ja Alumiinium · Näe rohkem »
Ameriitsium
Ameriitsium on keemiline element järjenumbriga 95.
Uus!!: Isotoop ja Ameriitsium · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Isotoop ja Antarktis · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Isotoop ja Antimon · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Isotoop ja Argoon · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Isotoop ja Arseen · Näe rohkem »
Astaat
Astaat on keemiline element järjenumbriga 85.
Uus!!: Isotoop ja Astaat · Näe rohkem »
Avogadro arv
Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.
Uus!!: Isotoop ja Avogadro arv · Näe rohkem »
Ülivoolavus
Ülivoolavus on vedeliku viskoossuse täielik kadumine allpool lävitemperatuuri.
Uus!!: Isotoop ja Ülivoolavus · Näe rohkem »
Üterbium
Üterbium (sümbol Yb) on keemiline element järjekorranumbriga 70.
Uus!!: Isotoop ja Üterbium · Näe rohkem »
Ütrium
Johan Gadolin avastas ütriumoksiidi Ütrium. Hõbevalge metall Ütrium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See on hõbeda-metallilise läikega siirdemetall, keemiliselt sarnane lantanoididega ning see liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks.
Uus!!: Isotoop ja Ütrium · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Isotoop ja Baarium · Näe rohkem »
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Uus!!: Isotoop ja Beetaosake · Näe rohkem »
Berkeelium
Berkeelium on keemiline element järjenumbriga 97.
Uus!!: Isotoop ja Berkeelium · Näe rohkem »
Bohrium
Bohrium (varasema nimega nilsboorium, tähis Ns) on keemiline element järjenumbriga 107.
Uus!!: Isotoop ja Bohrium · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Isotoop ja Boor · Näe rohkem »
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Uus!!: Isotoop ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »
Chien-Shiung Wu
Chien-shiung Wu katset läbi viimas Chien-Shiung Wu (hiina keeles 吳健雄, pinyinis Wú Jiànxióng; 31. mai 1912 Jiangsu, Hiina – 16. veebruar 1997 New York) oli Hiina-Ameerika osakeste- ja eksperimentaalfüüsik, kes andis märkimisväärse panuse tuuma- ja osakestefüüsika valdkonda.
Uus!!: Isotoop ja Chien-Shiung Wu · Näe rohkem »
Crafoordi auhind
Crafoordi auhind on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Crafoordi fondi egiidi all välja antav iga-aastane rahvusvaheline teadusauhind.
Uus!!: Isotoop ja Crafoordi auhind · Näe rohkem »
Curiosity
Curiosity on autosuurune NASA kulgur, mis uurib Marsil asuvat Gale'i kraatrit.
Uus!!: Isotoop ja Curiosity · Näe rohkem »
Darmstadtium
Darmstadtium on keemiline element järjenumbriga 110.
Uus!!: Isotoop ja Darmstadtium · Näe rohkem »
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Uus!!: Isotoop ja Dateerimine · Näe rohkem »
Düsproosium
Düsproosium (sümbol Dy) on keemiline element järjekorranumbriga 66.
Uus!!: Isotoop ja Düsproosium · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Isotoop ja Deuteerium · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Isotoop ja Difusioon · Näe rohkem »
Dopeerimine
Dopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti.
Uus!!: Isotoop ja Dopeerimine · Näe rohkem »
Dubnium
Dubnium on keemiline element järjenumbriga 105.
Uus!!: Isotoop ja Dubnium · Näe rohkem »
Einsteinium
Einsteinium on keemiline element järjenumbriga 99.
Uus!!: Isotoop ja Einsteinium · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Isotoop ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Uus!!: Isotoop ja Enrico Fermi · Näe rohkem »
Entomofaagia
Sardiinia juust ''Casu Marzu'', mis sisaldab putukavastseid šellakit, millega kaetakse näiteks komme või tablette Ööliblika rööviku söömine Frititud röövikud leival Entomofaagia on putukate söömine kultuurilises ja bioloogilises kontekstis.
Uus!!: Isotoop ja Entomofaagia · Näe rohkem »
Erbium
Erbium (sümbol Er) on keemiline element järjekorranumbriga 68.
Uus!!: Isotoop ja Erbium · Näe rohkem »
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Uus!!: Isotoop ja Euroopium · Näe rohkem »
Fermi kondensaat
Fermi kondensaat on identsete fermionide süsteemi ülivoolav agregaatolek ülimadalal temperatuuril.
Uus!!: Isotoop ja Fermi kondensaat · Näe rohkem »
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Uus!!: Isotoop ja Fermionid · Näe rohkem »
Fermium
Fermium on keemiline element järjekorranumbriga 100.
Uus!!: Isotoop ja Fermium · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Isotoop ja Fluor · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Isotoop ja Fosfor · Näe rohkem »
Francis William Aston
Francis William Aston (1. september 1877 Harborne, Birmingham – 20. november 1945 Cambridge) oli inglise keemik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Isotoop ja Francis William Aston · Näe rohkem »
Frantsium
Frantsium on keemiline element järjenumbriga 87.
Uus!!: Isotoop ja Frantsium · Näe rohkem »
Gadoliinium
Gadoliinium (sümbol Gd) on keemiline element järjekorranumbriga 64, lantanoid ja haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Gadoliinium · Näe rohkem »
Gallium
Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Uus!!: Isotoop ja Gallium · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Isotoop ja Geokeemia · Näe rohkem »
Geokeemia mõisteid
Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Isotoop ja Geokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Isotoop ja Geoloogia · Näe rohkem »
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Uus!!: Isotoop ja Germaanium · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Isotoop ja Hapnik · Näe rohkem »
Hassium
Hassium on keemiline element järjenumbriga 108.
Uus!!: Isotoop ja Hassium · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Isotoop ja Hõbe · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Isotoop ja Heelium · Näe rohkem »
Heelium-3
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.
Uus!!: Isotoop ja Heelium-3 · Näe rohkem »
Holmium
Holmium (sümbol Ho) on keemiline element järjekorranumbriga 67.
Uus!!: Isotoop ja Holmium · Näe rohkem »
Ignalina tuumaelektrijaam
Ignalina tuumaelektrijaam RBMK reaktor Ignalina tuumaelektrijaamas Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tšornobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 1983–2009.
Uus!!: Isotoop ja Ignalina tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
In situ hübridisatsioon
RNA ''in situ'' hübridisatsioon vaadatuna fluorestsents- ja valgusmikroskoobi all RNA rakkudes, kui kasutatakse FISH meetodit ''In situ'' hübridisatsioon ''Drosophila'' embrüote arengustaadiumites, kus vaadeldakse RNA geeni ''hunchback'' In situ hübridisatsiooni (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge.
Uus!!: Isotoop ja In situ hübridisatsioon · Näe rohkem »
Indium
Indium on keemiline element number 49, metall.
Uus!!: Isotoop ja Indium · Näe rohkem »
Instrumentaalanalüüs
küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga Instrumentaalanalüüs on analüütilise keemia valdkond, mis uurib ainete koostist ja struktuuri mitmesuguste instrumentide ja aparaatide abil.
Uus!!: Isotoop ja Instrumentaalanalüüs · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Isotoop ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ioonium
Ioonium (sümbol Io) ehk toorium-230 on tooriumi isotoop 230Th.
Uus!!: Isotoop ja Ioonium · Näe rohkem »
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Uus!!: Isotoop ja Iriidium · Näe rohkem »
Isotoopgeoloogia
Isotoopgeoloogia on geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul.
Uus!!: Isotoop ja Isotoopgeoloogia · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Isotoop ja Itaalia · Näe rohkem »
Jääpuursüdamik
pisi Jääpuursüdamik on liustikust puurimise teel saadud silindrikujuline jääproov.
Uus!!: Isotoop ja Jääpuursüdamik · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Isotoop ja Jood · Näe rohkem »
Kaadmium
Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.
Uus!!: Isotoop ja Kaadmium · Näe rohkem »
Kalifornium
Kalifornium on keemiline element järjenumbriga 98.
Uus!!: Isotoop ja Kalifornium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Isotoop ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karotaaž
Karotaaž on puuraugu geoloogilise läbilõike uurimine, kasutades geofüüsikalisi meetodeid.
Uus!!: Isotoop ja Karotaaž · Näe rohkem »
Küüslauk
Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.
Uus!!: Isotoop ja Küüslauk · Näe rohkem »
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Isotoop ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Isotoop ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Isotoop ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Uus!!: Isotoop ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Isotoop ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Uus!!: Isotoop ja Kiirendi · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Isotoop ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Isotoop ja Kloor · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Isotoop ja Kondriidid · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Isotoop ja Koobalt · Näe rohkem »
Koperniikium
Koperniikium (ladina Copernicium) on keemiline element, mis asub perioodilisussüsteemis 112.
Uus!!: Isotoop ja Koperniikium · Näe rohkem »
Kosmiline tolm
Kosmiline tolm on kosmoses olev tolm, kus enamik osakestest on suuruses mõnest molekulist kuni 0,1 μm.
Uus!!: Isotoop ja Kosmiline tolm · Näe rohkem »
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Uus!!: Isotoop ja Krüptoon · Näe rohkem »
Kriitiline mass
neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.
Uus!!: Isotoop ja Kriitiline mass · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Isotoop ja Kroom · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Isotoop ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Isotoop ja Kuld · Näe rohkem »
Kuurium
Kuurium (ladina Curium) on keemiline element järjenumbriga 96.
Uus!!: Isotoop ja Kuurium · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Isotoop ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Lagunemine
Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.
Uus!!: Isotoop ja Lagunemine · Näe rohkem »
Lantaan
Lantaan (sümbol La) on keemiline element järjekorranumbriga 57, haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Lantaan · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Isotoop ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Lavrentsium
Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103.
Uus!!: Isotoop ja Lavrentsium · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Isotoop ja Liitium · Näe rohkem »
Luteetsium
Luteetsium (sümbol Lu) on keemiline element järjekorranumbriga 71.
Uus!!: Isotoop ja Luteetsium · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Isotoop ja Maa · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (I)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad I-tähega. Iapetuse ookean – ibe – Ida-Euroopa kraaton – Ida-Euroopa platvorm – idatuul – Idavere lade – idiomorfne mineraal – idiomorfsus – iga (geokronoloogia) – igavese pakase vöö – igijää – igikelts – igilumi – ignimbriit – ihnofossiilid – ihtüosaurus – illiit – illuuvium – illuviaalhorisont – ilm – ilmaelement – ilmaennustamine – ilmaennustus – ilmajaam – ilmakaart – ilmastik – ilmastu – ilmeniit – imbumine (geoloogia) – immersioonimeetod – imogoliit – impaktiit – indrikoteerium – infiltratsioon – infrapunakiirgus – injektsioon – inklinatsioon – inkongruentne sulamine – sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest inninmoriit – inostrantseevia – interfasiaal – interglatsiaal – interstadiaal – intratsonaalsed mullad – intrusiiv – intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim) inversioon (geoloogia) – inversioonikese – inversioon (kristallograafia) – Inversioon (meteoroloogia) – ionosfäär – irisatsiooniefekt – iseniit – Islandi pagu – islandiit – isobaar – isogoon – isojoon – isokliin – isomorfism – isopükn – isostaasia – isoterm – isotoopgeoloogia – geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul isotoopmeetodid – isotroopia – IUGS – I.
Uus!!: Isotoop ja Maateaduste mõisteid (I) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Isotoop ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Isotoop ja Magneesium · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Isotoop ja Mangaan · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Isotoop ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Isotoop ja Massiarv · Näe rohkem »
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Uus!!: Isotoop ja Massispektromeetria · Näe rohkem »
Meitneerium
Meitneerium (ka meitnerium) on keemiline element järjenumbriga 109.
Uus!!: Isotoop ja Meitneerium · Näe rohkem »
Mendeleevium
Mendeleevium (sümbol Md, varem ka Mv) on keemiline element järjekorranumbriga 101.
Uus!!: Isotoop ja Mendeleevium · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Isotoop ja Meteoriit · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Isotoop ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Must liiv
Must liiv rannas Must liiv on koondnimetus mitut tüüpi liivadele, mille ühendavaks tunnuseks on must värvus.
Uus!!: Isotoop ja Must liiv · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Isotoop ja Naatrium · Näe rohkem »
Neodüüm
Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Neodüüm · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Isotoop ja Neoon · Näe rohkem »
Neptuunium
Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93.
Uus!!: Isotoop ja Neptuunium · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Isotoop ja Neutron · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Isotoop ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Neutronmürk
Neutronmürk ehk tuumamürk on tuumakütuses leiduv lisaaine isotoop, mis neelab sama energiatasemega neutroneid, mis tekitavad tuumakütuses ahelreaktsiooni.
Uus!!: Isotoop ja Neutronmürk · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Isotoop ja Nikkel · Näe rohkem »
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Uus!!: Isotoop ja Nioobium · Näe rohkem »
Nobeelium
Nobeelium on keemiline element järjenumbriga 102.
Uus!!: Isotoop ja Nobeelium · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Isotoop ja Nukliid · Näe rohkem »
Obninski tuumaelektrijaam
Obninski tuumaelektrijaam Obninski tuumaelektrijaam (vene keeles Обнинская АЭС) oli Nõukogude Liidu esimene tuumaelektrijaam, esimene tsiviilotstarbeline tuumaelektrijaam maailmas.
Uus!!: Isotoop ja Obninski tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
Oklo georeaktor
Gabon Gabon, Haut-Ogooué provints Oklo georeaktor on Gabonis paiknev uraanimaardla, kus kunagi esines lõhustumisreaktsioon, mis töötas nagu tänapäevane kiire briider-tüüpi reaktor.
Uus!!: Isotoop ja Oklo georeaktor · Näe rohkem »
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.
Uus!!: Isotoop ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine · Näe rohkem »
Osmium
pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.
Uus!!: Isotoop ja Osmium · Näe rohkem »
Otoliidid
Tursa (''Gadus macrocephalus'') otoliidid Noor heeringas. Otoliit on näha silmast vasakul Otoliidid ehk kuulmekivikesed on kalade sisekõrvas asuvad paarilised kristallilised struktuurid, mida kasutatakse kuulmiseks ja tasakaalu hoidmiseks.
Uus!!: Isotoop ja Otoliidid · Näe rohkem »
Ozjorsk
Ozjorski kesklinn (2008) Ozjorsk (vene keeles Озёрск) on kinnine linn Venemaal Tšeljabinski oblastis.
Uus!!: Isotoop ja Ozjorsk · Näe rohkem »
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Uus!!: Isotoop ja Pallaadium · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Isotoop ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Põhjaveereostus
Põhjaveereostus ehk põhjavee saastumine on saasteainete jõudmine läbi pinnase põhjavette.
Uus!!: Isotoop ja Põhjaveereostus · Näe rohkem »
Piltdiagnostika
Piltdiagnostika on patsiendi siseelundite visuaalne kujutamine diagnoosimise hõlbustamiseks.
Uus!!: Isotoop ja Piltdiagnostika · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Isotoop ja Plaatina · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Isotoop ja Plii · Näe rohkem »
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Uus!!: Isotoop ja Plutoonium · Näe rohkem »
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Uus!!: Isotoop ja Poloonium · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Isotoop ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Isotoop ja Positron · Näe rohkem »
Praseodüüm
Praseodüüm (sümbol Pr) on keemiline element järjekorranumbriga 59, haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Praseodüüm · Näe rohkem »
Promeetium
Promeetium (sümbol Pm) on keemiline element järjekorranumbriga 61, haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Promeetium · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Isotoop ja Prooton · Näe rohkem »
Protaktiinium
Protaktiinium on keemiline element järjenumbriga 91.
Uus!!: Isotoop ja Protaktiinium · Näe rohkem »
Proteoomika
Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.
Uus!!: Isotoop ja Proteoomika · Näe rohkem »
Punane mets
Tšornobõli ohutsoonis Ukrainas Mahajäetud küla Prõpjati lähedal Punane mets (ukraina keeles Рудий ліс, ka Іржавий ліс, Червоний ліс; vene keeles Рыжий лес, ka Ржавый лес, Красный лес) on 10 km² suurune metsaga kaetud maa-ala Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi tagajärjel tekkinud radioaktiivse reostusega ohutsoonis Prõpjati lähedal Ukrainas.
Uus!!: Isotoop ja Punane mets · Näe rohkem »
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Uus!!: Isotoop ja Raadium · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Isotoop ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Isotoop ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radiograafia
Radiograafia on läbipaistmatu objekti struktuuri uurimine elektromagnetilise kiirguse abil; tihti on selleks röntgenikiirgus.
Uus!!: Isotoop ja Radiograafia · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Isotoop ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Uus!!: Isotoop ja Radoon · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Isotoop ja Raud · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Isotoop ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Röntgeenium
Röntgeenium (Rg) on keemiline element järjenumbriga 111.
Uus!!: Isotoop ja Röntgeenium · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Uus!!: Isotoop ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »
Reenium
Reenium on element järjekorranumbriga 75.
Uus!!: Isotoop ja Reenium · Näe rohkem »
Roodium
Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.
Uus!!: Isotoop ja Roodium · Näe rohkem »
Rubiidium
Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37.
Uus!!: Isotoop ja Rubiidium · Näe rohkem »
Ruteenium
Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.
Uus!!: Isotoop ja Ruteenium · Näe rohkem »
Rutherfordium
Rutherfordium (ka: radefordium; varem: kurtšatoovium) on keemiline element järjenumbriga 104.
Uus!!: Isotoop ja Rutherfordium · Näe rohkem »
Samaarium
Samaarium (sümbol Sm) on keemiline element järjekorranumbriga 62, haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Samaarium · Näe rohkem »
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Uus!!: Isotoop ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »
Südamerütmur
Südamerütmur Südamerütmur ehk südamestimulaator ehk südame tehisrütmur ehk kardiostimulaator ehk kunstlik südamerütmigeneraator (artificial cardiac pacemaker, mitte segamini ajada südame loomuliku rütmijuhtijaga) on meditsiiniseade, mis kas inimese või looma keha pinnale või keha sisse paigaldatuna (implanteerituna) stimuleerib südame kokkutõmbumist, saates selleks elektroodi südamelihase tõmbumist ergutavaid lühikesi elektrilisi impulsse.
Uus!!: Isotoop ja Südamerütmur · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Isotoop ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsinik-14
Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.
Uus!!: Isotoop ja Süsinik-14 · Näe rohkem »
Seaborgium
Seaborgium on keemiline element järjenumbriga 106.
Uus!!: Isotoop ja Seaborgium · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Isotoop ja Seleen · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Isotoop ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Skandium
Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.
Uus!!: Isotoop ja Skandium · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Isotoop ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spontaanne lõhustumine
Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.
Uus!!: Isotoop ja Spontaanne lõhustumine · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Isotoop ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Isotoop ja Strontsium · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Isotoop ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Isotoop ja Suur Pauk · Näe rohkem »
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Uus!!: Isotoop ja T · Näe rohkem »
Tallium
Tallium Tallium (lühend Tl) on element järjekorranumbriga 81.
Uus!!: Isotoop ja Tallium · Näe rohkem »
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Uus!!: Isotoop ja Tantaal · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Isotoop ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tööstuslik radiograafia
Röntgenipilt mobiiltelefonist Tööstuslik radiograafia on elutute objektide ja nende sisemuse vaatlemine, kasutades ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Isotoop ja Tööstuslik radiograafia · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Isotoop ja Teemant · Näe rohkem »
Tehneetsium
Tehneetsium on keemiline element järjenumbriga 43.
Uus!!: Isotoop ja Tehneetsium · Näe rohkem »
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Uus!!: Isotoop ja Telluur · Näe rohkem »
Terbium
Terbium (sümbol Tb) on keemiline element järjekorranumbriga 65, lantanoid ja haruldane muldmetall.
Uus!!: Isotoop ja Terbium · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Isotoop ja Tina · Näe rohkem »
Toksilised jäätmed
Toksilised jäätmed on peamiselt keemilised jäätmed, mis võivad elusolenditele põhjustada surma, vigastusi või sünnidefekte.
Uus!!: Isotoop ja Toksilised jäätmed · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Isotoop ja Toorium · Näe rohkem »
Tooriumirida
Tooriumirida on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Uus!!: Isotoop ja Tooriumirida · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Isotoop ja Triitium · Näe rohkem »
Tseerium
pisi pisi Tseerium (sümbol Ce) on keemiline element järjenumbriga 58.
Uus!!: Isotoop ja Tseerium · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Isotoop ja Tseesium · Näe rohkem »
Tsentrifuugimine
kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.
Uus!!: Isotoop ja Tsentrifuugimine · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Isotoop ja Tsink · Näe rohkem »
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Isotoop ja Tsirkoon · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Isotoop ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tuulium
Tuulium (sümbol Tm) on keemiline element järjenumbriga 69.
Uus!!: Isotoop ja Tuulium · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Isotoop ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Isotoop ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Isotoop ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonants
alt.
Uus!!: Isotoop ja Tuumamagnetresonants · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Isotoop ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Uus!!: Isotoop ja Tuumapomm · Näe rohkem »
Tuumatooraine
Tuumatooraine ehk aatomitooraine on briideris tuumkütuse laiendatud taastootmiseks kasutatav uraani või tooriumi isotoop (uraan-238, toorium-232).
Uus!!: Isotoop ja Tuumatooraine · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Isotoop ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Isotoop ja Uraan · Näe rohkem »
Uraani rida
Uraanirida (ka uraani-raadiumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Uus!!: Isotoop ja Uraani rida · Näe rohkem »
Ursula Franklin
Ursula Franklin 2006. aastal raamatuesitlusel Ursula Franklin (Ursula Maria Martius 16. september 1921 München – 22. juuli 2016) oli Saksamaalt pärit Kanadas õppinud füüsik.
Uus!!: Isotoop ja Ursula Franklin · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Isotoop ja Vask · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Isotoop ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Uus!!: Isotoop ja Väike jääaeg · Näe rohkem »
Veibri ühishaud
Veibri ühishaud on Tartu maakonnas Luunja vallas Veibri külas Emajõe põhjakalda paiknev arheoloogiamälestis.
Uus!!: Isotoop ja Veibri ühishaud · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Isotoop ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesiniku isotoobid
Vesiniku kõige stabiilsemad isotoobid: prootium, deuteerium ja triitium Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
Uus!!: Isotoop ja Vesiniku isotoobid · Näe rohkem »
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Isotoop ja Vismut · Näe rohkem »
Vladimir Plehhanov
Vladimir Plehhanov (sündinud 19. juulil 1941 Altai krais Venemaal) on Eesti füüsik.
Uus!!: Isotoop ja Vladimir Plehhanov · Näe rohkem »
Xenoturbella
Xenoturbella on meres elavate ussitaoliste loomade perekond, mis arvatakse siuglejate hõimkonna alamhõimkonna ksenoturbelliidid monotüüpsesse sugukonda Xenoturbellidae.
Uus!!: Isotoop ja Xenoturbella · Näe rohkem »
