104 suhted: Aavik, Albert Kivikas, Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald, Ametlik keel, Ants Murakin, Baltisakslased, Biograafiad (Aa), Cicero, Detsember 2010, E. T. A. Hoffmann, Edgar Allan Poe, Eesti Heategev Selts Helsingis, Eesti keelde tõlkijate loend, Eesti Kirjastus Orto, Eesti luule, Eesti pagulaskirjandus, Eesti Rahvuskirjanike Ühing, Eesti Teaduslik Instituut, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Eesti ulmekirjandus, Eesti-Bulgaaria Ühing, Eestikeelsed piiblitõlked, Eestikeelsete aabitsate loend, Elav Teadus (Eesti Kirjanduse Komitee raamatusari), Emakeele Selts, Enn Koit, EYS Veljesto, EYS Veljesto liikmete loend, Felix Ormusson, Garnisoni tänav, Helgi Vihma, Helmi Rajamaa, Jänesteküla, Johannes (eesnimi), Johannes Aavik (politseinik), Johannes Aaviku Selts, Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, Johannese ilmutuse raamat, Juhani Aho, Kalevipoeg, Karl Nikolai von Nolcken, Keeleteadlaste loend, Keeleuuendus, Keiti Vilms, Korporatsioon Indla, Kuressaare, Kuressaare Põhikool, Laimjala vald (Pöide kihelkond), Lindanisa (ring), Loode tammik, ..., Loode Tammiku õpperada, Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti, Luuletajate loend, Luutsia Vallaste, Mana (ajakiri), Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool, Mihkel Kampmaa, Mika Waltari, Naiste Töö ja Elu, Nižõn, Noor-Eesti, Olion (ajakiri), Otto Weininger, Paul Bourget, Paul Horma, Paul Laan, Paul von Heyse, Pärlhall, Randvere (Saaremaa), Richard Kress, Riigivanema auhind, Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liikmete loend, Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu valimised 1959, Sinisukk, Sinuhe jutustus, Sinuhe, egiptlane, Skogskyrkogården, Sonett, Surnud 1973, Tallinna Kolledž, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tapa keelekonverents, Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937), Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937), Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tartu Kommertskool, Tatjana Stepaništševa, Tänapäeva romaan, Teataja Nalja Lisa, Tehissõna, Ulme, Uus Eesti, Uusromantism, Valter Tauli, Välismaine Eesti Kirjanike Liit, Vello Salo, X üldlaulupidu, Y, Yri Naelapea, 18. märts, 1880, 1973, 20. sajandi sada suurkuju, 8. detsember. Laienda indeks (54 rohkem) »
Aavik
Aavik on Eesti perekonnanimi.
Uus!!: Johannes Aavik ja Aavik · Näe rohkem »
Albert Kivikas
Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani – 19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
Uus!!: Johannes Aavik ja Albert Kivikas · Näe rohkem »
Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald
Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald (ka A.F. Tombach, A. Kaljuwald jne;, Kabala vald, Viljandimaa – 21. jaanuar 1944 Pärnu) oli eesti tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Johannes Aavik ja Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Johannes Aavik ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Ants Murakin
Ants Murakin (kuni 1. juulini 1936 Hans Murakin; 25. detsember 1891 (vkj)/ 6. jaanuar 1892 Kaarli mõis, Õisu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 11. jaanuar 1975 Norrköping) oli eesti maalikunstnik, teatridekoraator, teatri- ja kunstikriitik, õpetaja ja tõlkija.
Uus!!: Johannes Aavik ja Ants Murakin · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Johannes Aavik ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Biograafiad (Aa)
Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Aa".
Uus!!: Johannes Aavik ja Biograafiad (Aa) · Näe rohkem »
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Uus!!: Johannes Aavik ja Cicero · Näe rohkem »
Detsember 2010
Detsember 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Johannes Aavik ja Detsember 2010 · Näe rohkem »
E. T. A. Hoffmann
E. T. A. Hoffmann Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sünninimi Ernst Theodor Wilhelm Hoffmann; 24. jaanuar 1776 Königsberg – 25. juuni 1822 Berliin) oli saksa kirjanik ja helilooja.
Uus!!: Johannes Aavik ja E. T. A. Hoffmann · Näe rohkem »
Edgar Allan Poe
Edgar Allan Poe Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston – 7. oktoober 1849 Baltimore, Maryland) oli Ameerika romantiline kirjanik (sh luuletaja), toimetaja ja kirjanduskriitik.
Uus!!: Johannes Aavik ja Edgar Allan Poe · Näe rohkem »
Eesti Heategev Selts Helsingis
Eesti Heategev Selts Helsingis oli 1903.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti Heategev Selts Helsingis · Näe rohkem »
Eesti keelde tõlkijate loend
Siin on loetletud eesti keelde tõlkijaid.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti keelde tõlkijate loend · Näe rohkem »
Eesti Kirjastus Orto
Eesti Kirjastus Orto (1948. aastast Ülemaailmne Eesti Kirjastus Orto, 1955. aastast Eesti Kirjastus Orto O/Ü) oli esimene eesti kirjastus, mis asutati II maailmasõja sündmuste survel pagulastena välismaale sattunud eestlaste hulgas.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti Kirjastus Orto · Näe rohkem »
Eesti luule
Eesti luule on eesti keeles või Eestis kirjutatud luule.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti luule · Näe rohkem »
Eesti pagulaskirjandus
Eesti Kirjanike Kooperatiivi märk Eesti pagulaskirjandus oli kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti pagulaskirjandus · Näe rohkem »
Eesti Rahvuskirjanike Ühing
Eesti Rahvuskirjanike Ühing (ka: Eesti Rahvuskirjanike Liit) oli kirjandusorganisatsioon, mille 1933.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti Rahvuskirjanike Ühing · Näe rohkem »
Eesti Teaduslik Instituut
Eesti Teaduslik Instituut (Institutum Litterarum Estonicum) oli 1953.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti Teaduslik Instituut · Näe rohkem »
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Eesti Teaduslik Selts Rootsis on eesti pagulaste poolt Stockholmis 15. veebruaril 1945 asutatud teaduslik selts.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis · Näe rohkem »
Eesti ulmekirjandus
Indrek Hargla on eesti ulmekirjanikest tuntuim ja auhinnatuim Eesti ulmekirjanduseks nimetatakse eesti keeles või Eestis loodud ulmekirjandust.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti ulmekirjandus · Näe rohkem »
Eesti-Bulgaaria Ühing
Eesti-Bulgaaria Ühing oli 2. aprillil 1939 Tallinnas asutatud ühing,, Uus Eesti, nr.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eesti-Bulgaaria Ühing · Näe rohkem »
Eestikeelsed piiblitõlked
Järgnev artikkel kajastab alates 16.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eestikeelsed piiblitõlked · Näe rohkem »
Eestikeelsete aabitsate loend
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras eesti- ja võrukeelseid aabitsaid.
Uus!!: Johannes Aavik ja Eestikeelsete aabitsate loend · Näe rohkem »
Elav Teadus (Eesti Kirjanduse Komitee raamatusari)
"Elav Teadus" oli aastail 1963–1970 Stockholmis Eesti Kirjanduse Komitee väljaandel ilmunud raamatusari.
Uus!!: Johannes Aavik ja Elav Teadus (Eesti Kirjanduse Komitee raamatusari) · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Johannes Aavik ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Enn Koit
Enn Koit (9. juuli 1914 Kalju küla, Valjala kihelkond, Saaremaa – 5. august 1969 Viljandi) oli Eesti keeleteadlane, murdeuurija.
Uus!!: Johannes Aavik ja Enn Koit · Näe rohkem »
EYS Veljesto
Eesti Yliõpilaste Selts Veljesto ehk EYS Veljesto on Eesti üliõpilasorganisatsioon, mis koondab eeskätt humanitaaralade üliõpilasi.
Uus!!: Johannes Aavik ja EYS Veljesto · Näe rohkem »
EYS Veljesto liikmete loend
Siin on loetletud üliõpilasseltsi EYS Veljesto liikmeid.
Uus!!: Johannes Aavik ja EYS Veljesto liikmete loend · Näe rohkem »
Felix Ormusson
"Felix Ormusson" on Friedebert Tuglase 1915.
Uus!!: Johannes Aavik ja Felix Ormusson · Näe rohkem »
Garnisoni tänav
Garnisoni tänav on tänav Kuressaares.
Uus!!: Johannes Aavik ja Garnisoni tänav · Näe rohkem »
Helgi Vihma
Helgi Vihma (sündinud 5. juunil 1931 Tartus) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Johannes Aavik ja Helgi Vihma · Näe rohkem »
Helmi Rajamaa
Helmi Rajamaa (aastani 1939 Helmi Seppel; 26. detsember 1908/8. jaanuar 1909 Tallinn – 27. juuli 2005 Stockholm) oli eesti prosaist ja luuletaja.
Uus!!: Johannes Aavik ja Helmi Rajamaa · Näe rohkem »
Jänesteküla
Jänesteküla, Jäneseküla on asum Kuressaare Kesklinna linnajaos, mis tekkis kunagisse linnaserva, toonase Sepa tänava äärde (praeguse Vallimaa tänava keskosa ja Sepa tänav).
Uus!!: Johannes Aavik ja Jänesteküla · Näe rohkem »
Johannes (eesnimi)
Johannes on mehenimi.
Uus!!: Johannes Aavik ja Johannes (eesnimi) · Näe rohkem »
Johannes Aavik (politseinik)
Johannes Aavik (9. november 1888 Sõmeru vald, Virumaa – 15. jaanuar 1944 Kraslagi vangilaager, Krasnojarski krai, Venemaa) oli Eesti õpetaja ja politseinik.
Uus!!: Johannes Aavik ja Johannes Aavik (politseinik) · Näe rohkem »
Johannes Aaviku Selts
Johannes Aaviku Selts (inglise Johannes Aavik Society) on aastal 1992 asutatud kultuuriorganisatsioon, mis ühendab eesti keele ja kirjanduse huvilisihttps://web.archive.org/web/20080419230603/http://www.hot.ee/hvihma/ (vaadatud 29.01.2013).
Uus!!: Johannes Aavik ja Johannes Aaviku Selts · Näe rohkem »
Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum
Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum on Saaremaa Muuseumi filiaal Kuressaares Jänesteküla linnajaos aadressil Vallimaa tänav 7.
Uus!!: Johannes Aavik ja Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum · Näe rohkem »
Johannese ilmutuse raamat
Johannese ilmutuse raamat (lühend Ilm) on Uue Testamendi viimane raamat, mis on kirjutatud arvatavasti 96.
Uus!!: Johannes Aavik ja Johannese ilmutuse raamat · Näe rohkem »
Juhani Aho
Juhani Aho Juhani Aho (1907. aastani Johannes Brofeldt; 11. september 1861 Lapinlahti – 8. august 1921 Helsingi) oli soome kirjanik.
Uus!!: Johannes Aavik ja Juhani Aho · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Johannes Aavik ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Karl Nikolai von Nolcken
Karl Nikolai von Nolcken (ka Carl Nicolai von Nolcken; 2. veebruar / 14. veebruar 1830 Kõljala – 22. jaanuar / 4. veebruar 1913 Kuressaare) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja kauaaegne pastor Pöide koguduse juures Saaremaal, kirjamees, folklorist, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Johannes Aavik ja Karl Nikolai von Nolcken · Näe rohkem »
Keeleteadlaste loend
Siin on loetletud keeleteadlasi.
Uus!!: Johannes Aavik ja Keeleteadlaste loend · Näe rohkem »
Keeleuuendus
Keeleuuendus on kirjakeele grammatika, sõnavara, häälduse ja õigekirja muutmine.
Uus!!: Johannes Aavik ja Keeleuuendus · Näe rohkem »
Keiti Vilms
Keiti Vilms (2017) Keiti Vilms 2014. aastal Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul koos Toomas Hendrik Ilvesega. Keiti Vilms (tuntud ka kui Säutsupääsuke; sündinud 16. veebruaril 1983) on eesti kalamburist ja emakeele populariseerija.
Uus!!: Johannes Aavik ja Keiti Vilms · Näe rohkem »
Korporatsioon Indla
Korporatsioon Indla on 1924.
Uus!!: Johannes Aavik ja Korporatsioon Indla · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Johannes Aavik ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kuressaare Põhikool
Kuressaare Põhikooli hoone aastatel aadressil Garnisoni tänav 16, kus kool tegutses 1978–2011 Pikk tänav 31 (2007) Kuressaare Põhikool oli üldhariduskool Saare maakonnas Kuressaares.
Uus!!: Johannes Aavik ja Kuressaare Põhikool · Näe rohkem »
Laimjala vald (Pöide kihelkond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Laimjala vald (saksa keeles Laimjall) oli vald Pöide kihelkonnas.
Uus!!: Johannes Aavik ja Laimjala vald (Pöide kihelkond) · Näe rohkem »
Lindanisa (ring)
Lindanisa oli eestlastest õpilaste põrandaalune ring, kus pahempoolsus oli seotud rahvuslusega - toetati nii Estonia teatri kui eesti keele kursuste korraldamist Johannes Aaviku juures.
Uus!!: Johannes Aavik ja Lindanisa (ring) · Näe rohkem »
Loode tammik
Loode tammik Loode tammik on tammik Saare maakonnas Kaarma vallas.
Uus!!: Johannes Aavik ja Loode tammik · Näe rohkem »
Loode Tammiku õpperada
Loode tammiku tee Loode Tammiku õpperada on Nasva külas Saare maakonnas asuv õpperada.
Uus!!: Johannes Aavik ja Loode Tammiku õpperada · Näe rohkem »
Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti
See loend loetleb Loomingu Raamatukogus alates 1957.
Uus!!: Johannes Aavik ja Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti · Näe rohkem »
Luuletajate loend
Siin on loetletud luuletajaid.
Uus!!: Johannes Aavik ja Luuletajate loend · Näe rohkem »
Luutsia Vallaste
Luutsia Vallaste (eesnimi ka Lucie, perekonnanimi kuni 1935 Pedras või Põdras, kuni 1936 Jürisson; 26. aprill 1908 Peterburi – ?) oli eesti folklorist.
Uus!!: Johannes Aavik ja Luutsia Vallaste · Näe rohkem »
Mana (ajakiri)
Mana on 1957–1999 väljaspool okupeeritud Eestit ilmunud eestikeelne ajakiri.
Uus!!: Johannes Aavik ja Mana (ajakiri) · Näe rohkem »
Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool
Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool (ukraina keeles Ніжинський державний університет імені Миколи Гоголя Nižõnskõi deržavnõi universõtet imeni Mõkolõ Gogolja) on ülikool Ukrainas Tšernigivi oblastis Nižõnis.
Uus!!: Johannes Aavik ja Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool · Näe rohkem »
Mihkel Kampmaa
Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.
Uus!!: Johannes Aavik ja Mihkel Kampmaa · Näe rohkem »
Mika Waltari
Mika Waltari 1958. aastal Mika Toimi Waltari (19. september 1908 Helsingi – 26. august 1979 Helsingi) oli soome kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Johannes Aavik ja Mika Waltari · Näe rohkem »
Naiste Töö ja Elu
Naiste Töö ja Elu oli aastatel 1911–1927 Tartus ilmunud naiste kuukiri. Ajakiri ilmus esialgu Tartu Naisseltsi väljaande Käsitööleht kaasväljaandena ning kandis kuni 1915.
Uus!!: Johannes Aavik ja Naiste Töö ja Elu · Näe rohkem »
Nižõn
Nižõn (ukraina Ніжин, vene Нежин Nežin) on linn Põhja-Ukrainas Desna lisajõe Osteri ääres, 120 km Kiievist kirde pool, 80 km kaugusel Tšernigivist.
Uus!!: Johannes Aavik ja Nižõn · Näe rohkem »
Noor-Eesti
pisi Noor-Eesti oli kirjanduslik rühmitus Eestis.
Uus!!: Johannes Aavik ja Noor-Eesti · Näe rohkem »
Olion (ajakiri)
Olioni 1930 veebruaris ilmunud esikaas Olion oli aastatel 1930–1933 Tartus, 1935–1936 Tallinnas ja 1956–1960 Austraalias Sydneys ilmunud kultuuriajakiri.
Uus!!: Johannes Aavik ja Olion (ajakiri) · Näe rohkem »
Otto Weininger
Otto Weininger (1903) Otto Weininger (3. aprill 1880 Viin – 4. oktoober 1903 Viin) oli juudi rahvusest Austria filosoof.
Uus!!: Johannes Aavik ja Otto Weininger · Näe rohkem »
Paul Bourget
Paul Bourget Paul Charles Joseph Bourget (2. september 1852 Amiens – 25. detsember 1935 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik.
Uus!!: Johannes Aavik ja Paul Bourget · Näe rohkem »
Paul Horma
Paul Horma (aastani 1940 Paul Horn; 7. september 1905 Kapera – 27. veebruar 1988 Tallinn) oli eesti skulptor ja restauraator.
Uus!!: Johannes Aavik ja Paul Horma · Näe rohkem »
Paul Laan
Paul Laan (Paul Kirschmann; sündinud 28. augustil 1928 Narvas) on eesti filoloog ja luuletaja.
Uus!!: Johannes Aavik ja Paul Laan · Näe rohkem »
Paul von Heyse
Paul Johann Ludwig von Heyse (15. märts 1830 Berliin – 2. aprill 1914 München) oli saksa kirjanik.
Uus!!: Johannes Aavik ja Paul von Heyse · Näe rohkem »
Pärlhall
Pärlhall on sinaka varjundiga neutraalne kuni külm kahvatuhall värvitoon.
Uus!!: Johannes Aavik ja Pärlhall · Näe rohkem »
Randvere (Saaremaa)
Randvere küla asub Saaremaal Saaremaa vallas Ruhve poolsaarel.
Uus!!: Johannes Aavik ja Randvere (Saaremaa) · Näe rohkem »
Richard Kress
Richard Kress (1. august 1896 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 26. august 1975 Tallinn, teistel andmetel 1896–1976) oli eesti õpetaja, toimetaja ja tõlkija.
Uus!!: Johannes Aavik ja Richard Kress · Näe rohkem »
Riigivanema auhind
Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937.
Uus!!: Johannes Aavik ja Riigivanema auhind · Näe rohkem »
Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liikmete loend
Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liikmete loend on tähestikuline loend Rootsis asunud Eesti pagulaskonna üldvalimistel valitud esindajaist.
Uus!!: Johannes Aavik ja Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liikmete loend · Näe rohkem »
Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu valimised 1959
Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu teise koosseisu valimised toimusid 29.
Uus!!: Johannes Aavik ja Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu valimised 1959 · Näe rohkem »
Sinisukk
Thomas Rowlandsoni karikatuur "Sinisukkade Klubi laialiajamine". London, 1815 Sinisukk on nimetus haritud, intellektuaalsete ja tihti ka kirjanduslike huvidega naise kohta.
Uus!!: Johannes Aavik ja Sinisukk · Näe rohkem »
Sinuhe jutustus
Amenemhet I koos jumalatega bareljeefil. "Sinuhe jutustuse" algus papüürusel Berlin 3022, Georg Mölleri faksiimileväljaanne. "Sinuhe jutustus" on tänapäeval tuntuim Vana-Egiptuse kirjandusteos.
Uus!!: Johannes Aavik ja Sinuhe jutustus · Näe rohkem »
Sinuhe, egiptlane
Mika Waltari kuus aastat enne "Sinuhe" ilmumist. "Sinuhe, egiptlane" (soome keeles "Sinuhe egyptiläinen") on soome kirjaniku Mika Waltari 1945.
Uus!!: Johannes Aavik ja Sinuhe, egiptlane · Näe rohkem »
Skogskyrkogården
Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on 1994.a UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu, mis asub Stockholmi lõunaosas Enskede linnajaos.
Uus!!: Johannes Aavik ja Skogskyrkogården · Näe rohkem »
Sonett
Sonett (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.
Uus!!: Johannes Aavik ja Sonett · Näe rohkem »
Surnud 1973
Siin on loetletud 1973.
Uus!!: Johannes Aavik ja Surnud 1973 · Näe rohkem »
Tallinna Kolledž
Tallinna Kolledž oli aastatel 1919–1940 Tallinnas aadressil Kooli tänav 2 tegutsenud õppeasutus, kus täiskasvanud ja töötavad noored said omandada gümnaasiumihariduse ja gümnaasiumi lõpetanud said omandada kõrgema majandushariduse.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tallinna Kolledž · Näe rohkem »
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Nõmme Gümnaasiumi Nõmme maja remondi lõppjärgus oktoobris 2008 Nõmme Gümnaasiumi Hiiu maja Tallinna Nõmme Gümnaasium on üldhariduskool Tallinnas Nõmmel.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tallinna Nõmme Gümnaasium · Näe rohkem »
Tapa keelekonverents
Tapa keelekonverents oli esimene neljast eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisest, kus arutati kirjakeele õigekirja ja vormiõpetust.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tapa keelekonverents · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937)
Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937) on Tartu Ülikooli poolt avaldatud õppejõudude ja ametnike loend seisuga 1.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tartu Ülikooli õppejõudude ja ametnike loend (1937) · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937)
*Siegfried Aaslava, Uue Testamendi usuteaduse dotsent.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tartu Ülikooli õppejõudude loend (1937) · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut · Näe rohkem »
Tartu Kommertskool
Tartu Kommertskool oli erakommertskool üld- ja kaubandusliku hariduse andmiseks Tartus.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tartu Kommertskool · Näe rohkem »
Tatjana Stepaništševa
Tatjana Stepaništševa (sündinud 5. juuli 1973) on filoloog, Eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tatjana Stepaništševa · Näe rohkem »
Tänapäeva romaan
"Tänapäeva romaan" oli kirjastuse Loodus raamatusari, mis ilmus 1932–1936.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tänapäeva romaan · Näe rohkem »
Teataja Nalja Lisa
Ajalehe Teataja Nalja Lisa päismik 1902 Teataja Nalja Lisa (Teataja Naljalisa) oli huumori ja satiiriajaleht (alapealkirjadega Lisa Teataja Nr.... Juurde (1901–1904) ja Nali: "Teataja" kaasanne (1904. aasta juuni), mis ilmus 1901.–1904. aastal ebaregulaarselt Tallinnas. Ajaleht oli Teataja lisaleht. Toimetasid Eduard Vilde ja Otto Münther. Peamiseks sisuks oli saksa mõisnike ja vaimulike pilamine. Viljakamad karikaturistid oli Toomas Rudolf Gutmann, Voldemar Päts ja Karl August Hindrey. Väljaandja oli Konstantin Päts. Teataja Nalja Lisa trükiti Mihkel Martna trükikojas. Esimene number oli 112 lk ja tiraažiga 20 000, edaspidi 6000–7500 eksemplari, 1903. aastal oli lehtede arvuks 192 lk, 1904 aastal oli lehekülgede arv kõigest 16 lk ja tiraaž 8000 eksemplari. Ajakiri suleti ühe Eduard Vilde pamfleti pärast.
Uus!!: Johannes Aavik ja Teataja Nalja Lisa · Näe rohkem »
Tehissõna
Tehissõna on tehistüve sisaldav sõna (sh tuletissõna), mis on saadud kas häälikute kombineerimisel või mingi keele sõnatüve suvaliselt muuteshttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p.
Uus!!: Johannes Aavik ja Tehissõna · Näe rohkem »
Ulme
Ulme (inglise keeles speculative fiction, saksa keeles die Fantastik) on kunstižanr, milles kujutatakse maailma teadlikult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole.
Uus!!: Johannes Aavik ja Ulme · Näe rohkem »
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Uus!!: Johannes Aavik ja Uus Eesti · Näe rohkem »
Uusromantism
Uusromantism ehk neoromantism on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ja arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi.
Uus!!: Johannes Aavik ja Uusromantism · Näe rohkem »
Valter Tauli
Valter Evald Tauli (kuni 1935. aastani Valter Poissman; 13. november 1907 Tallinn – 3. jaanuar 1986 Uppsala, Rootsi) oli eesti keeleteadlane, Eesti suurim keelekorraldusteoreetik.
Uus!!: Johannes Aavik ja Valter Tauli · Näe rohkem »
Välismaine Eesti Kirjanike Liit
Välismaine Eesti Kirjanike Liit (nimetatud ka Väliseesti Kirjanike Liit) oli aastal 1945 Stockholmis asutatud pagulaseesti kirjanikke ühendav liit.
Uus!!: Johannes Aavik ja Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Näe rohkem »
Vello Salo
Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012 Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.
Uus!!: Johannes Aavik ja Vello Salo · Näe rohkem »
X üldlaulupidu
X üldlaulupidu toimus 23.–25.
Uus!!: Johannes Aavik ja X üldlaulupidu · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Johannes Aavik ja Y · Näe rohkem »
Yri Naelapea
Yri Naelapea (kuni 1938. aastani Georg; 22. mai 1896 Pülme talu, Arula vald – 5. mai 1969 Los Angeles, USA) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kirjastaja.
Uus!!: Johannes Aavik ja Yri Naelapea · Näe rohkem »
18. märts
18.
Uus!!: Johannes Aavik ja 18. märts · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Johannes Aavik ja 1880 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Johannes Aavik ja 1973 · Näe rohkem »
20. sajandi sada suurkuju
1999.
Uus!!: Johannes Aavik ja 20. sajandi sada suurkuju · Näe rohkem »
8. detsember
8.
Uus!!: Johannes Aavik ja 8. detsember · Näe rohkem »