Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Justinianus I

Index Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.

152 suhted: Aafrika (Rooma provints), Aafrika eksarhaat, Abhaasia, Abhaasia ajalugu, Abhaasid, Agapetus I, Akadeemia, Aleksandria Katariina, Amalasuintha, Ann Must, Anna, Apostlite kirik (Konstantinoopol), Avaari khaaniriik, İstanbul, Bartolo da Sassoferrato, Basileios I, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bütsantsi keisrite loend, Belisario, Biograafiad (Ju), Blachernae Jumalaema kirik, Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, Capitis deminutio, Capitis deminutio minima, Codex Iustinianus, Comacina saar, Corpus iuris civilis, Damnum iniuria datum, Decius Paulinus, Digesta, Donatism, Egiptus (Rooma provints), Epeiros, Friuli, Gaius, Galaatia (Rooma provints), Giurgiu, Gooti sõda, Gourdoni aardeleid, Gregorius I, Gruusia ajalugu, Guy Gavriel Kay, Hagia Sophia, Hebron, Hermogenianus, Hypatius, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Illüüria (Rooma provints), ..., Institutiones, Irnerius, Itaalia ajalugu, Iulius Paulus Prudentissimus, Johannes II (paavst), Johannes III (paavst), Johannese basiilika (Efesos), Joonia saared Veneetsia võimu all, Jordanes, Justinianus, Justinianus II, Justinianuse katk, Justinus I, Justinus II, Kalchedoni kirikukogu, Kapadookia (Rooma provints), Karolingide kunst, Kärnteni liidumaa, Käsundusleping Vana-Roomas, Kodifitseerimine, Konstantinoopoli suur palee, Konsul (Vana-Rooma), Kotor (Montenegro), Kreeka ajalugu, Kristlik ajaarvamine, Kristlus, Kyzikos, Langobardid, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Lähis-Ida ajalugu, Lõuna-Itaalia, Lõunaslaavlased, Leo III (keiser), Liibüa ajalugu, Lucca, Mauretania Caesariensis, Mauretania Tingitana, Moraal, Myrelaion, Nablus, Narses, Novellae, Obligatsiooniõigus, Oleksandr Kisljuk, Ost-müük (Rooma õigus), Patriarh, Põhja-Aafrika, Pelagius I, Pendilia, Platon, Platoni Akadeemia, Polaarsus rahvusvahelistes suhetes, Postglossaatorid, Priština, Proculus, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Romulus Augustulus, Rooma asjaõigus, Rooma õigus, Rooma Itaalia, Rooma-aegne Armeenia, Sakarya provints, Salvius Iulianus, Sassaniidide riik, Süüria (Rooma provints), Sevilla Isidorus, Sextus Pomponius, Siiditee, Silverius, Sitsiilia ajalugu, Sitsiilia emiraat, Skopje, Slaavlased, Societas, Soko Grad, Sotši, Templon, Theodahad, Theoderich Suur, Ticinum, Tribonianus, Ulpianus, Vandaalid, Väike-Armeenia, Vürstipeegel, Vigilius, 1. august, 1. jaanuar, 15. jaanuar, 19. veebruar, 521, 524, 527, 528, 529, 533, 541, 565, 6. sajand. Laienda indeks (102 rohkem) »

Aafrika (Rooma provints)

Aafrika provints Rooma keisririigis Africa Proconsularis oli Rooma provints Aafrika looderannikul, mis loodi aastal 146 eKr pärast Kartaago kaotust Kolmandas Puunia sõjas.

Uus!!: Justinianus I ja Aafrika (Rooma provints) · Näe rohkem »

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Uus!!: Justinianus I ja Aafrika eksarhaat · Näe rohkem »

Abhaasia

Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.

Uus!!: Justinianus I ja Abhaasia · Näe rohkem »

Abhaasia ajalugu

Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.

Uus!!: Justinianus I ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »

Abhaasid

Abhaasid (abhaasi keeles аҧсуаа) on Kaukaasia rahvas.

Uus!!: Justinianus I ja Abhaasid · Näe rohkem »

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.

Uus!!: Justinianus I ja Agapetus I · Näe rohkem »

Akadeemia

Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.

Uus!!: Justinianus I ja Akadeemia · Näe rohkem »

Aleksandria Katariina

Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus.

Uus!!: Justinianus I ja Aleksandria Katariina · Näe rohkem »

Amalasuintha

Amalasuintha (sündinud 495, surnud 30. aprillil 534/535 Toscanas) oli Theoderich Suure tütar ja idagootide kuningriigi valitseja aastail 526–535.

Uus!!: Justinianus I ja Amalasuintha · Näe rohkem »

Ann Must

Ann Must (aastatel 1982–1990 Ann Viikberg; sündinud 8. märtsil 1953 Tallinnas) on eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Justinianus I ja Ann Must · Näe rohkem »

Anna

kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.

Uus!!: Justinianus I ja Anna · Näe rohkem »

Apostlite kirik (Konstantinoopol)

Munk Jakobos Kokkinobaphose homiiliate kogu (12. sajand). Illustratsioonil kujutatud taevaminemispüha võib olla paigutatud Apostlite kirikusse. Bibliothèque nationale de France, Paris, MS gr. 1208, fol. 3v. Püha Johannes Kuldsuu säilmete viimine Apostlite kirikusse. Miniatuur Basileios II ''menologion'''ist, 985. aastast, Vatikani raamatukogu Apostlite kirik (kreeka keeles Ἅγιοι Ἀπόστολοι Agioi Apostoloi; türgi keeles Havariyyun Kilisesi; inglise keeles Church of the Holy Apostles) oli Ida-Rooma riigi pealinnas Konstantinoopolis paiknev õigeusu kirik.

Uus!!: Justinianus I ja Apostlite kirik (Konstantinoopol) · Näe rohkem »

Avaari khaaniriik

Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.

Uus!!: Justinianus I ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »

İstanbul

İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.

Uus!!: Justinianus I ja İstanbul · Näe rohkem »

Bartolo da Sassoferrato

Bartolo da Sassoferrato (ladina Bartolus a Saxoferrato; ka Bartolus de Saxoferrato; 1313 Venatura Sassoferrato lähedal, Marche – 13. juuli 1357 Perugia) oli itaallasest jurist, kes õpetas Perugias õigusteadust.

Uus!!: Justinianus I ja Bartolo da Sassoferrato · Näe rohkem »

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Uus!!: Justinianus I ja Basileios I · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Justinianus I ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Justinianus I ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Justinianus I ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Belisario

"Belisario" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kolmes vaatuses Salvadore Cammarano libretole Eduard von Schenki "Belisariuse" (1820) järgi.

Uus!!: Justinianus I ja Belisario · Näe rohkem »

Biograafiad (Ju)

Biograafiad (Ju) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ju".

Uus!!: Justinianus I ja Biograafiad (Ju) · Näe rohkem »

Blachernae Jumalaema kirik

Blachernae Jumalaema kirik (keskaja kreeka keeles Θεοτόκος τών Βλαχερνών Theotókos tón Blachernón, türgi keeles Meryem Ana Kilisesi) oli keiserliku Blachernae palee naabruses asuv kirik, Konstantinoopoli tähtsuselt teine kirik Hagia Sophia järel.

Uus!!: Justinianus I ja Blachernae Jumalaema kirik · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Järgnev on Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal, eriti pärast Illüüria ja Rooma perioodi ja enne Osmanite perioodi.

Uus!!: Justinianus I ja Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal · Näe rohkem »

Capitis deminutio

Capitis deminutio on Rooma õiguse ladinakeelne termin, mis tähendab õigusvõime või staatuse vähendamist, kaotamist.

Uus!!: Justinianus I ja Capitis deminutio · Näe rohkem »

Capitis deminutio minima

Capitis deminutio minima tähendab Rooma õiguses peremuutust.

Uus!!: Justinianus I ja Capitis deminutio minima · Näe rohkem »

Codex Iustinianus

Justinianus I "Codicis Iustinianus" "Codex Iustinianus" (eesti k "Justinianuse koodeks") on üks Rooma õiguse kogu "Corpus iuris civilise" (CIC) osadest.

Uus!!: Justinianus I ja Codex Iustinianus · Näe rohkem »

Comacina saar

Comacina saar Comacina saar (itaalia keeles Isola Comacina) on väike metsane saar, mis asub Como järves Itaalias.

Uus!!: Justinianus I ja Comacina saar · Näe rohkem »

Corpus iuris civilis

Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.

Uus!!: Justinianus I ja Corpus iuris civilis · Näe rohkem »

Damnum iniuria datum

Damnum iniuria datum tähistas Rooma õiguses võõra vara õigusvastast rikkumist või hävitamist.

Uus!!: Justinianus I ja Damnum iniuria datum · Näe rohkem »

Decius Paulinus

Decius Paulinus (Flavius Decius Paulinus Iunior) oli Rooma konsul 534.

Uus!!: Justinianus I ja Decius Paulinus · Näe rohkem »

Digesta

Digesta seu Pandectae, 1581 "Digesta seu Pandectae" (ee "Digestid ehk Pandektid") on üks osa Rooma õiguse kogust "Corpus iuris civilis".

Uus!!: Justinianus I ja Digesta · Näe rohkem »

Donatism

Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.

Uus!!: Justinianus I ja Donatism · Näe rohkem »

Egiptus (Rooma provints)

Egiptuse provints aastal 125 pKr Rooma Egiptuse provints (ladina: Aegyptus; koinee: Αἴγυπτος) rajati aastal 30 eKr pärast seda, kui Octavianus (tulevane Rooma keiser Augustus) oli võitnud oma rivaali Marcus Antoniust, kukutanud vaarao Kleopatra ja annekteerinud Ptolemaioste kuningriigi Rooma keisririiki.

Uus!!: Justinianus I ja Egiptus (Rooma provints) · Näe rohkem »

Epeiros

Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.

Uus!!: Justinianus I ja Epeiros · Näe rohkem »

Friuli

Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.

Uus!!: Justinianus I ja Friuli · Näe rohkem »

Gaius

Gaius Gaius (u 110 – u 180), täielik nimi on teadmata, oli Rooma jurist sabiniaanide koolkonnast.

Uus!!: Justinianus I ja Gaius · Näe rohkem »

Galaatia (Rooma provints)

Rooma Väike-Aasia provintsid Trajanuse ajal, sealhulgas Galaatia Galaatia oli Rooma keisririigi provints Anatoolias (tänapäeva Kesk-Türgi).

Uus!!: Justinianus I ja Galaatia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Giurgiu

Giurgiu on linn Rumeenias, Giurgiu maakonna keskus.

Uus!!: Justinianus I ja Giurgiu · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Justinianus I ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Gourdoni aardeleid

Gourdoni aardeleid (prantsuse keeles Trésor de Gourdon) on kuldesemeid sisaldav aardeleid, mis leiti 1845.

Uus!!: Justinianus I ja Gourdoni aardeleid · Näe rohkem »

Gregorius I

Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.

Uus!!: Justinianus I ja Gregorius I · Näe rohkem »

Gruusia ajalugu

See on ülevaade Gruusia alade ajaloost.

Uus!!: Justinianus I ja Gruusia ajalugu · Näe rohkem »

Guy Gavriel Kay

Elisabeth Vonarburg ja Guy Gavriel Kay, Congres Boreal 2006 Guy Gavriel Kay (sündinud 7. novembril 1954) on Kanada ulmekirjanik.

Uus!!: Justinianus I ja Guy Gavriel Kay · Näe rohkem »

Hagia Sophia

Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.

Uus!!: Justinianus I ja Hagia Sophia · Näe rohkem »

Hebron

pisi Patriarhide haud Hebron (araabia نابلس Al-Khalīl; heebrea חֶבְרוֹן H̱evron) on linn Jordani Läänekaldal.

Uus!!: Justinianus I ja Hebron · Näe rohkem »

Hermogenianus

Aurelius Hermogenianus oli silmapaistev Rooma jurist keiser Diocletianuse (245–311) ja tema kaastetrarhide ajastul.

Uus!!: Justinianus I ja Hermogenianus · Näe rohkem »

Hypatius

Flavius Hypatius (kreeka keeles: Ὑπάτιος; sünniaeg teadmata, suri jaanuaris 532), oli Bütsantsi aadlik ja idas vägede komandör Justinus I ajal.

Uus!!: Justinianus I ja Hypatius · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Justinianus I ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Justinianus I ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Illüüria (Rooma provints)

Illüüria provints Illüüria oli Rooma provints alates aastast 27 eKr kuni millalgi Vespasianuse valitsemisajal (69–79 pKr).

Uus!!: Justinianus I ja Illüüria (Rooma provints) · Näe rohkem »

Institutiones

Keiser Justinianus "Institutiones Iustiniani" ehk Justinianuse "Institutsioonid" on koostatud Rooma keiser Justinianus I (483–565) käsul 533.

Uus!!: Justinianus I ja Institutiones · Näe rohkem »

Irnerius

Irnerius Irnerius (ka Guarnerius, Wernerius; u 1050 – u 1125) oli Saksa-Rooma riigi jurist.

Uus!!: Justinianus I ja Irnerius · Näe rohkem »

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Uus!!: Justinianus I ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »

Iulius Paulus Prudentissimus

Iulius Paulus Prudentissimus ehk Iulius Paulus (2.–3. sajand pKr) oli Vana-Rooma jurist ja keiser Alexander Severuse valitsemise ajal pretoriaanide prefekt.

Uus!!: Justinianus I ja Iulius Paulus Prudentissimus · Näe rohkem »

Johannes II (paavst)

Johannes II, ladinapäraselt Ioannes II (enne paavstiks saamist Mercurius) oli paavst 533–535.

Uus!!: Justinianus I ja Johannes II (paavst) · Näe rohkem »

Johannes III (paavst)

Johannes III (ladinapäraselt Ioannes III) oli paavst 561–574.

Uus!!: Justinianus I ja Johannes III (paavst) · Näe rohkem »

Johannese basiilika (Efesos)

Vaade Johannese basiilikale idast. Transepti ja pikihoone ristumiskoha all asub pühaku hauakoht Vaade Johannese basiilikale põhjast, kindluse poolt. Näha on basiilika ümber 7. sajandil ehitatud kaitsemüür Johannese basiilika põhiplaan Johannese basiilika mudel, mis näitab selle kunagist oletatavat kuju Johannese basiilika (kreeka keeles Ἅγίος Ἰωάννης Θεολόγος Hagios Ioannēs Theologos või Ἅγίος Θεολόγος Hagios Theologos) oli apostel ja evangelist Johannesele pühitsetud varakristlik kirik Väike-Aasias Efesoses.

Uus!!: Justinianus I ja Johannese basiilika (Efesos) · Näe rohkem »

Joonia saared Veneetsia võimu all

Joonia saared oli Veneetsia vabariigi ülemere valdus 14.

Uus!!: Justinianus I ja Joonia saared Veneetsia võimu all · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Justinianus I ja Jordanes · Näe rohkem »

Justinianus

*Justinianus I (482–565), Ida-Rooma keiser 527–565.

Uus!!: Justinianus I ja Justinianus · Näe rohkem »

Justinianus II

Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.

Uus!!: Justinianus I ja Justinianus II · Näe rohkem »

Justinianuse katk

Püha Sebastian palub Jeesust hauakaevaja pärast, kes kannatas Justinianuse katku käes (Josse Lieferinxe, umbes 1497–1499) Justinianuse katk (541–549) oli esimene suurem katkupuhang esimeses katkupandeemias.

Uus!!: Justinianus I ja Justinianuse katk · Näe rohkem »

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.

Uus!!: Justinianus I ja Justinus I · Näe rohkem »

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Uus!!: Justinianus I ja Justinus II · Näe rohkem »

Kalchedoni kirikukogu

Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.

Uus!!: Justinianus I ja Kalchedoni kirikukogu · Näe rohkem »

Kapadookia (Rooma provints)

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (117–138 pKr), Kapadookia keiserlik provints esile tõstetud Kapadookia oli Rooma keisririigi provints Anatoolias (tänapäeval Kesk-Ida-Türgi) keskusega Caesareas.

Uus!!: Justinianus I ja Kapadookia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Karolingide kunst

Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst.

Uus!!: Justinianus I ja Karolingide kunst · Näe rohkem »

Kärnteni liidumaa

Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.

Uus!!: Justinianus I ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »

Käsundusleping Vana-Roomas

Mandatum – käsundusleping – on Vana-Rooma õiguses kasutatav konsensuaalne (vastastikuste tahteavaldustega sõlmitud) leping, mille alusel üks pool – käsundiandja ehk mandant ehk volitaja - teeb teisele poolele, käsundi saajale ehk mandataarile ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise.

Uus!!: Justinianus I ja Käsundusleping Vana-Roomas · Näe rohkem »

Kodifitseerimine

Kodifitseerimine (inglise keeles codification) tähendab õigusnormide koondamist mingi õigusharu raames ühte kogumisse.

Uus!!: Justinianus I ja Kodifitseerimine · Näe rohkem »

Konstantinoopoli suur palee

Palee asend Konstantinoopoli kesklinnas Konstantinoopoli suur palee oli Rooma keisrite palee ja Bütsantsi valitsejate residents İstanbuli kesklinnas.

Uus!!: Justinianus I ja Konstantinoopoli suur palee · Näe rohkem »

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Uus!!: Justinianus I ja Konsul (Vana-Rooma) · Näe rohkem »

Kotor (Montenegro)

Kotor (montenegro keeles: Котор / Kotor; ladina keeles: Acruvium; kreeka keeles: Ασκρηβιον, Askrèvion; itaalia keeles: Càttaro) on rannikulinn Montenegros.

Uus!!: Justinianus I ja Kotor (Montenegro) · Näe rohkem »

Kreeka ajalugu

See artikkel on ülevaade Kreeka alade ja Kreeka riigi ajaloost.

Uus!!: Justinianus I ja Kreeka ajalugu · Näe rohkem »

Kristlik ajaarvamine

Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr ("pärast Kristust").

Uus!!: Justinianus I ja Kristlik ajaarvamine · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Justinianus I ja Kristlus · Näe rohkem »

Kyzikos

Kyzikos (ladina Cyzicus) oli Vana-Kreeka linn Propontise (Marmara mere) lõunarannikul Müüsia maakonnas.

Uus!!: Justinianus I ja Kyzikos · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Justinianus I ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Justinianus I ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Justinianus I ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Justinianus I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lähis-Ida ajalugu

Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.

Uus!!: Justinianus I ja Lähis-Ida ajalugu · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Justinianus I ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Uus!!: Justinianus I ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »

Leo III (keiser)

Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.

Uus!!: Justinianus I ja Leo III (keiser) · Näe rohkem »

Liibüa ajalugu

Liibüa ajalugu on ülevaade Liibüa alade ja riigi ajaloost.

Uus!!: Justinianus I ja Liibüa ajalugu · Näe rohkem »

Lucca

''Piazza Anfiteatro'' Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.

Uus!!: Justinianus I ja Lucca · Näe rohkem »

Mauretania Caesariensis

''Mauretania Caesariensis'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Mauretania Caesariensis oli Rooma provints tänases Alžeerias Magribis.

Uus!!: Justinianus I ja Mauretania Caesariensis · Näe rohkem »

Mauretania Tingitana

''Mauretania Tingitana'' provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma territooriumid Magribis, ''Mauretania Tingitana'' lõunapiir ulatus Casablancani Mauretania Tingitana (tähendas ladina keeles "Tangeri Mauretaania") oli Rooma provints Magribis, mis langeb enam-vähem kokku tänapäeva Maroko põhjaosaga.

Uus!!: Justinianus I ja Mauretania Tingitana · Näe rohkem »

Moraal

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Uus!!: Justinianus I ja Moraal · Näe rohkem »

Myrelaion

Myrelaion (kreeka keeles Eκκλησία τουΜυρελαίου) ehk Bodrumi mošee (türgi keeles Bodrum Camii, Mesih Paşa Camii) on 10. sajandist pärinev endine Bütsantsi õigeusu kirik Istanbulis, mis Osmanite riigi ajal muudeti mošeeks.

Uus!!: Justinianus I ja Myrelaion · Näe rohkem »

Nablus

thumb Nablus (araabia نابلس Nābulus; heebrea שְׁכֶם Shekhem) on linn Jordani Läänekaldal, Nabluse kubernerkonna halduskeskus.

Uus!!: Justinianus I ja Nablus · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Justinianus I ja Narses · Näe rohkem »

Novellae

"Novellae" "Novellae" (ld "Novellae constitutiones", kr "Νεαραί διατάξεις", ee "Novellid") on ''Codexi'', Digesta ja ''Institutionese'' kõrval neljas ja viimane osa ''Corpus iuris civilisest'', mis anti välja Bütsantsi keisri Justinianuse käsul 534.

Uus!!: Justinianus I ja Novellae · Näe rohkem »

Obligatsiooniõigus

Obligatsiooniõigus Rooma eraõiguses on relatiivne õigus, s.t see on suunatud konkreetse isiku vastu.

Uus!!: Justinianus I ja Obligatsiooniõigus · Näe rohkem »

Oleksandr Kisljuk

Oleksandr Kisljuk 2019. aastal Oleksandr Kisljuk (ukraina Олександр Іванович Кислюк; 16. jaanuar 1962 – 5. märts 2022 Butša) oli ukraina tõlkija ja polüglott.

Uus!!: Justinianus I ja Oleksandr Kisljuk · Näe rohkem »

Ost-müük (Rooma õigus)

Ost-müük Rooma õiguses (emptio venditio) Ostu-müügileping oli, mis sõlmiti siis, kui eseme ostu-müügi hinnas lepiti kokku.

Uus!!: Justinianus I ja Ost-müük (Rooma õigus) · Näe rohkem »

Patriarh

Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.

Uus!!: Justinianus I ja Patriarh · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Justinianus I ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Pelagius I

Pelagius I oli paavst 556–561.

Uus!!: Justinianus I ja Pelagius I · Näe rohkem »

Pendilia

Pendilia (ainsus pendilium, ladinakeelsest sõnast pendulus 'rippuv') on krooni, votiivkrooni, hilisantiikse kamelaukioni või risti (crux gemmata) küljes rippuvad ehisripatsid või ketikese otsas rippuvad kaunistused, eelkõige iseloomulikud varakeskaegsetele kullassepataiestele.

Uus!!: Justinianus I ja Pendilia · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Justinianus I ja Platon · Näe rohkem »

Platoni Akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Justinianus I ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »

Polaarsus rahvusvahelistes suhetes

Polaarsus rahvusvahelistes suhetes on üleilmse võimujaotuse viis, mis kirjeldab rahvusvahelise struktuuri olemust antud ajajärgul.

Uus!!: Justinianus I ja Polaarsus rahvusvahelistes suhetes · Näe rohkem »

Postglossaatorid

Postglossaatorid (ka kommentaatorid) olid 14.–15.

Uus!!: Justinianus I ja Postglossaatorid · Näe rohkem »

Priština

Priština/Prishtinë (serbia keeles Приштина Priština; albaania keeles Prishtinë või Prishtina) on Kosovo pealinn ja suurim linn, Priština valla ja Priština ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Justinianus I ja Priština · Näe rohkem »

Proculus

Proculus oli 1. sajandil elanud Rooma jurist, kelle järgi sai nime prokuliaanide õigusteaduslik koolkond.

Uus!!: Justinianus I ja Proculus · Näe rohkem »

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Uus!!: Justinianus I ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »

Ravenna San Vitale basiilika

San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.

Uus!!: Justinianus I ja Ravenna San Vitale basiilika · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Justinianus I ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma asjaõigus

Rooma asjaõigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õiguskorra haru, mille reguleerimise esemeks on ''res''.

Uus!!: Justinianus I ja Rooma asjaõigus · Näe rohkem »

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).

Uus!!: Justinianus I ja Rooma õigus · Näe rohkem »

Rooma Itaalia

Italia (ladina ja itaalia keeles Apenniini poolsaare nimi) oli antiikajal roomlaste kodumaa ja Rooma keisririigi metropol.

Uus!!: Justinianus I ja Rooma Itaalia · Näe rohkem »

Rooma-aegne Armeenia

Rooma-aegne Armeenia viitab Suur-Armeenia osade valitsemisele Rooma keisririigi poolt 1.

Uus!!: Justinianus I ja Rooma-aegne Armeenia · Näe rohkem »

Sakarya provints

Sakarya provints on provints Türgis Marmara piirkonnas Musta mere ääres.

Uus!!: Justinianus I ja Sakarya provints · Näe rohkem »

Salvius Iulianus

Salvius Iulianus (u 110 – u 170) ehk Lucius Octavius Cornelius Publius Salvius Iulianus Aemilianus oli Põhja-Aafrika päritolu Vana-Rooma tunnustatud jurist, ametnik ja poliitik.

Uus!!: Justinianus I ja Salvius Iulianus · Näe rohkem »

Sassaniidide riik

Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.

Uus!!: Justinianus I ja Sassaniidide riik · Näe rohkem »

Süüria (Rooma provints)

Rooma Süüria aastal 125 pKr Süüria oli varajane Rooma provints, mille Pompeius annekteeris Rooma vabariigile aastal 64 eKr Kolmandas Mithridatese sõjas pärast Armeenia kuninga Tigran Suure lüüasaamist.

Uus!!: Justinianus I ja Süüria (Rooma provints) · Näe rohkem »

Sevilla Isidorus

Sevilla Isidorus kujutatuna Bartolomé Esteban Murillo 1655. aasta õlimaalil Isidorus (paremal) ja Saragossa Braulio 10. sajandist pärinevas Etümoloogiate käsikirjas Sevilla Isidorus või ka püha Isidorus Sevillast (hispaania keeles San Isidoro või San Isidoro de Sevilla, ladina keeles Isidorus Hispalensis; umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia "Etymologiae" autor.

Uus!!: Justinianus I ja Sevilla Isidorus · Näe rohkem »

Sextus Pomponius

Sextus Pomponius (2. sajand pKr) oli Rooma jurist ja õiguseõpetaja, Rooma eraõiguse traktaatide autor.

Uus!!: Justinianus I ja Sextus Pomponius · Näe rohkem »

Siiditee

Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (hiina keeles 絲綢之路) oli ida-läänesuunaline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.

Uus!!: Justinianus I ja Siiditee · Näe rohkem »

Silverius

Silverius oli paavst 536–537.

Uus!!: Justinianus I ja Silverius · Näe rohkem »

Sitsiilia ajalugu

Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.

Uus!!: Justinianus I ja Sitsiilia ajalugu · Näe rohkem »

Sitsiilia emiraat

Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.

Uus!!: Justinianus I ja Sitsiilia emiraat · Näe rohkem »

Skopje

Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Uus!!: Justinianus I ja Skopje · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Justinianus I ja Slaavlased · Näe rohkem »

Societas

Rooma societas (seltsinguleping) on selline konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oskusi seadusega lubatud ühise kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.

Uus!!: Justinianus I ja Societas · Näe rohkem »

Soko Grad

Soko Grad (serbia keeles Соко Град) on keskaegne linn ja kindlus Serbias Sokobanja kuurortlinnast 2 km idas.

Uus!!: Justinianus I ja Soko Grad · Näe rohkem »

Sotši

Sotši rajoonid: 1 – Keskrajoon, 2 – Hosta rajoon, 3 – Lazarevskoje rajoon, 4 – Adleri rajoon Sotši on linn Venemaal Krasnodari krais.

Uus!!: Justinianus I ja Sotši · Näe rohkem »

Templon

Templon (kreeka keeles τέμπλον templon 'pühamu') on varakristlikes ja Bütsantsi kirikutes altariruumi ümbritsev ja seda muust kirikuruumist eraldav barjäär, millel on sambad ja arhitraav ning milles on üks või mitu väravat vaimulike liikumiseks.

Uus!!: Justinianus I ja Templon · Näe rohkem »

Theodahad

Theodahad (suri detsembris 536) oli Theoderich Suure õepoeg ja aastail 534–536 idagootide kuningas.

Uus!!: Justinianus I ja Theodahad · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Justinianus I ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Ticinum

Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).

Uus!!: Justinianus I ja Ticinum · Näe rohkem »

Tribonianus

pisi Tribonianus (475–545) oli Ida-Rooma jurist.

Uus!!: Justinianus I ja Tribonianus · Näe rohkem »

Ulpianus

Domitius Ulpianus (170 pKr – 223 pKr) oli Rooma jurist.

Uus!!: Justinianus I ja Ulpianus · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Justinianus I ja Vandaalid · Näe rohkem »

Väike-Armeenia

2. sajandil eKr ehk vahetult enne roomlaste poolt vallutamist Väike-Armeenia (armeenia keeles Փոքր Հայք, Pokr Hayk;Adontz, Nicolas. "". Calouste Gulbenkian Foundation. Lk 311. Lissabon, 1970. ladina keeles Armenia Minor), tuntud ka kui Armenia Minor ja Armenia Inferior, hõlmas armeenlastega asustatud alasid muistsest Armeenia kuningriigist peamiselt läänes ja loodes.

Uus!!: Justinianus I ja Väike-Armeenia · Näe rohkem »

Vürstipeegel

Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.

Uus!!: Justinianus I ja Vürstipeegel · Näe rohkem »

Vigilius

Vigilius oli paavst 537–555.

Uus!!: Justinianus I ja Vigilius · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Justinianus I ja 1. august · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Justinianus I ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

15. jaanuar

15.

Uus!!: Justinianus I ja 15. jaanuar · Näe rohkem »

19. veebruar

19.

Uus!!: Justinianus I ja 19. veebruar · Näe rohkem »

521

521.

Uus!!: Justinianus I ja 521 · Näe rohkem »

524

524.

Uus!!: Justinianus I ja 524 · Näe rohkem »

527

527.

Uus!!: Justinianus I ja 527 · Näe rohkem »

528

528.

Uus!!: Justinianus I ja 528 · Näe rohkem »

529

529.

Uus!!: Justinianus I ja 529 · Näe rohkem »

533

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Justinianus I ja 533 · Näe rohkem »

541

541.

Uus!!: Justinianus I ja 541 · Näe rohkem »

565

565.

Uus!!: Justinianus I ja 565 · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Justinianus I ja 6. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus, Iustinianus I, Justianianus Suur, Justinianus Suur.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »