Sisukord
22 suhted: Biograafiad (Ja), Egeri piiramine (1552), Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Horvaatia kuningriik (Habsburgide), Horvaatia liidus Ungariga, Ida-Ungari kuningriik, Karl V, Mohácsi lahing, Nový Světlovi loss, Osmanite vallutatud Ungari, Osmanite-Habsburgide sõjad, Osmanite-Ungari sõjad, Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda, Stefan Batory, Suleiman I, Tšehhi kuningriik, Transilvaania valitsejate loend, Transilvaania vürstkond (1570–1711), Ungari ajalugu, Ungari kuningriik, Valahhia vürstiriik, Zygmunt II August.
Biograafiad (Ja)
Biograafiad (Ja) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ja".
Vaata János I Zápolya ja Biograafiad (Ja)
Egeri piiramine (1552)
Egeri linnus 16. sajandil Egeri linnuse müürid Egeri linnuse piiramine Egeri piiramine toimus 16.
Vaata János I Zápolya ja Egeri piiramine (1552)
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata János I Zápolya ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska; ladina: Regnum Croatiae; saksa: Königreich Kroatien) oli haldusüksus, mis oli aastatel 1527 kuni 1868 olemas Habsburgide monarhias (aastatel 1804 kuni 1867 ka Austria keisririik).
Vaata János I Zápolya ja Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
Horvaatia liidus Ungariga
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga.
Vaata János I Zápolya ja Horvaatia liidus Ungariga
Ida-Ungari kuningriik
Ida-Ungari kuningriik (ungari: Keleti Magyar Királyság) on tänapäevane nimi, mida kasutatakse János I Zápolya ja tema poja János Zsigmond Zápolya valduste tähistamiseks, mõlemad vaidlustasid aastatel 1526–1570 Habsburgide nõudeid Ungari kuningriigi valitsemiseks.
Vaata János I Zápolya ja Ida-Ungari kuningriik
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata János I Zápolya ja Karl V
Mohácsi lahing
Mohácsi lahing türgi miniatuuril Mohácsi lahing toimus 29. augustil 1526 Suleiman Toreda juhitud Türgi vägede ja Ungari kuningriigi vägede vahel Lõuna-Ungaris Mohácsi linna lähedal.
Vaata János I Zápolya ja Mohácsi lahing
Nový Světlovi loss
Nový Světlovi loss (2008) Lossihoovis asuv kontserdisaal Nový Světlovi loss on uusgooti stiilis loss Tšehhis.
Vaata János I Zápolya ja Nový Světlovi loss
Osmanite vallutatud Ungari
Osmanite Ungari (ungari keeles Török hódoltság) oli keskaegne ala Ungaris, mida aastatel 1541–1699 hõivasid Osmanid.
Vaata János I Zápolya ja Osmanite vallutatud Ungari
Osmanite-Habsburgide sõjad
Lepanto merelahing (1571) anonüümsel maalil 16. sajandi lõpust (National Maritime Museum, London) Osmanite–Habsburgide sõjad toimusid 16.–18.
Vaata János I Zápolya ja Osmanite-Habsburgide sõjad
Osmanite-Ungari sõjad
Osmanite-Ungari sõjad olid rida lahinguid Osmanite riigi ja keskaegse Ungari kuningriigi vahel.
Vaata János I Zápolya ja Osmanite-Ungari sõjad
Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda
Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda (horvaadi: Stogodišnji hrvatsko-turski rat, Stogodišnji rat protiv Turaka, Stogodišnji rat s Osmanlijama) on nimi konfliktide jadale, enamasti suhteliselt madala intensiivsusega ("Väike sõda", horvaadi: Mali rat) Osmanite riigi ja keskaegse Horvaatia kuningriigi (mida valitsesid Jagelloonide ja Zápolya dünastiad) ning hiljem Habsburgide Horvaatia kuningriigi vahel.
Vaata János I Zápolya ja Saja-aastane Horvaatia-Osmanite sõda
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata János I Zápolya ja Stefan Batory
Suleiman I
Suleiman Tore Tiziani koolkonna maalil umbes 1530. aastast Suleiman I ''tuğra'' Suleiman I Tore (türgi keeles Süleyman, araabia keeles سليمان Sulaymān; ka Süleyman Kanuni ('Suleiman Seaduseandja'); 6. november 1494 – 7. september 1566) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1520–1566.
Vaata János I Zápolya ja Suleiman I
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata János I Zápolya ja Tšehhi kuningriik
Transilvaania valitsejate loend
Transilvaania valitsejate loend loetleb Transilvaania valitsejaid alates 10. sajandist kuni selle liitmiseni Rumeeniaga 1918.
Vaata János I Zápolya ja Transilvaania valitsejate loend
Transilvaania vürstkond (1570–1711)
Transilvaania vürstkond (saksa: Fürstentum Siebenbürgen; ungari: Erdélyi Fejedelemség; rumeenia: Principatul Transilvaniei või Principatul Ardealului) oli pooliseseisev riik, mida valitsesid peamiselt ungarlastest vürstid.
Vaata János I Zápolya ja Transilvaania vürstkond (1570–1711)
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata János I Zápolya ja Ungari ajalugu
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata János I Zápolya ja Ungari kuningriik
Valahhia vürstiriik
Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.
Vaata János I Zápolya ja Valahhia vürstiriik
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata János I Zápolya ja Zygmunt II August
Tuntud ka kui János I Szapolya.