Kiiremini kui brauser!
150 suhted: Alam-Sileesia, Alpi seedermänd, Amelinghausen, Andorra, Antermoia järv, Arresø, Šveitsi platoo, Ürghirv, Bad Fallingbostel, Bali väin, Balti areaali keeled, Barcelona mammutimuuseum, Ben Nevis, Beringi väin, Bioinvasioon, Bodeni järv, Carpentaria laht, Chesil Beach, Damme mäed, Dmitri Oreškin, Doggerbank, Eesti geoloogiline ehitus, Enns (jõgi), Ernst Öpik, Esiaja muusika, Esztergom, Fårö, Fjord, Geirangerfjorden, Hannoversche Moorgeest, Harilik kärnkonn, Harilik rästik, Henn Ojaveer, Hiiukirn, Hollandi saar, Hossa rahvuspark, Ida-Alpid, Iirimaa loomastik, Ilm, Interstadiaal, Itterbeck, Jaapani nulg, Jää, Jääaja Keskus, Jäämuumiad, Jäävaheaeg, Jõeforell, Jõgeva maakond, Jõhvi vald, Jussi loodusrada, ..., Kaiseri mäed, Karst, Kaukaasia rahvad, Käsmu, Kehtna vald (1991), Kliimamuutus, Kontaktiteooria, Koskenkorva Viina, Kuninga-kuuskjalg, Kuristik, Kvaternaar, Laadoga, Lüneburgi nõmm, Lüneburgi nõmme looduskaitseala, Leedu, Leedu ajalugu, Lehtersuue, Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient, Lingenau, Lingvistiline mets, Lomboki väin, Loorberimets, Louis Agassiz, Luga rajoon, Maateaduste mõisteid (J), Massiline väljasuremine, Matti Juhani Saarnisto, Meenikunno soo, Meriforell, Merivälja objekt, Milankovići tsüklid, Mormoni Raamat, Nago-Torbole, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Negros, Nevis, Niederweningeni mammutimuuseum, Nigula raba, Nordhorn, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Paju, Paleokliima, Päev pärast homset, Põhjapõder, Pianosa, Pirunkirkko, Po, Poseni provints, Potsdam, Pressegger See, Proterosoikum, Pulli asula, Rabamurakas, Rebane, Reichenau saar, Roosterind-tüll, Rootsi ajalugu, Rootsi rahvuspargid, Saamid, Saarmas, Sahhalin, Saimaa, Sajandid, Sakala kõrgustik, Salzgitter, Sääliklased, Seefeldi platoo, Serbia kuusk, Skandinaavia, Soo, Soostumine, Stöckse, Steinhuder Meer, Suhmi abüssaalne tasandik, Susiluola, Suur järvistu, Suur-kuldtiib, Suure nõo kõrb, Taani rahvuspargid, Tallinn, Tšuktši meri, Tegevvulkaan, Tertsiaar, Tondisaar, Toompea, Torghatten, Torrese väin, Tume elurikkus, Tuutari kõrgustik, Uluru, Uus-Inglismaa, Väike-konnakotkas, Veealune kanjon, Veneetsia laguun, Verhojanski mäestik, Wörthi järv, Weichseli jäätumine, Wisconsin, Yosemite rahvuspark, Zirbitzkogel. Laienda indeks (100 rohkem) »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Jääaeg ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Alpi seedermänd
Alpi seedermänd (Pinus cembra L.) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Jääaeg ja Alpi seedermänd · Näe rohkem »
Amelinghausen
Luterlik Püha Hippolytuse kirik Amelinghausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Uus!!: Jääaeg ja Amelinghausen · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Jääaeg ja Andorra · Näe rohkem »
Antermoia järv
Antermoia järv (itaalia keeles Lago d'Antermoia) on liustikujärv Kirde-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Trento provintsis Mazzinis.
Uus!!: Jääaeg ja Antermoia järv · Näe rohkem »
Arresø
Arresø on järv Taanis Pealinnapiirkonnas Sjællandi saarel.
Uus!!: Jääaeg ja Arresø · Näe rohkem »
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Uus!!: Jääaeg ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »
Ürghirv
Ürghirv (Megaloceros giganteus) on väljasurnud hirvlaste sugukonda kuuluv põder.
Uus!!: Jääaeg ja Ürghirv · Näe rohkem »
Bad Fallingbostel
Püha Dionysiuse kirik Bad Fallingbostel on kreisilinn (Kreisstadt) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Heidekreisi kreisis.
Uus!!: Jääaeg ja Bad Fallingbostel · Näe rohkem »
Bali väin
Aerofoto väinast, vasakul on Jaava ja paremal Bali saar Bali väin eraldab Bali saart Jaava saarest ja ühendab Bali merd India ookeaniga.
Uus!!: Jääaeg ja Bali väin · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Jääaeg ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Barcelona mammutimuuseum
Barcelona mammutimuuseum Mammuti eksponaat Barcelona mammutimuuseum (katalaani keeles Museu del Mamut; hispaania keeles Museo del Mamut de Barcelona) oli paleontoloogiamuuseum Barcelonas, mis tutvustas Jääaja loomastikku (mammut, karvane ninasarvik, ürgpiison, tarvas jt).
Uus!!: Jääaeg ja Barcelona mammutimuuseum · Näe rohkem »
Ben Nevis
Vasakult kõrgeimat tippu tähistav triangulatsioonipunkt, hütt ja maailmasõja mälestusmärk Ben Nevis (gaeli keeles Beinn Nibheis) on mägi Šotimaal Grampiani mäestikus.
Uus!!: Jääaeg ja Ben Nevis · Näe rohkem »
Beringi väin
Beringi väin satelliidifotol Beringi väin (vene keeles Берингов пролив, inglise keeles Bering Strait) ühendab Vaikset ookeani (Beringi merd) Põhja-Jäämerega (Tšuktši merega) ja eraldab Aasiat (Tšuktši poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaska poolsaarest).
Uus!!: Jääaeg ja Beringi väin · Näe rohkem »
Bioinvasioon
Domineeriv taimeliik – harilik tõlkjas (''Bunias orientalis''). Harilik kukesaba (''Lythrum salicaria'') on Eestis pärismaine liik, kuid Ameerikas on ta ohtlik invasiivtaim Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide (sissetungivate liikide) levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades.
Uus!!: Jääaeg ja Bioinvasioon · Näe rohkem »
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Uus!!: Jääaeg ja Bodeni järv · Näe rohkem »
Carpentaria laht
Carpentaria lahe asendikaart Carpentaria laht on laht Austraalia põhjarannikul Arafura meres.
Uus!!: Jääaeg ja Carpentaria laht · Näe rohkem »
Chesil Beach
29 kilomeetri pikkune Chesil Beach on tähistatud lilla sirgjoonega Vaade Chesil Beachilt Portlandi saarele. Taamal vasakul on Portlandi sadam Vaade Chesil Beachilt Portlandi saarele Abbotsbury kandis. Saareni on kümmekond kilomeetrit. Vasakule jääb Fleeti laguun, paremale La Manche Chesil Beach ehk Chesil Bank on Edela-Inglismaa lõunarannikul Dorsetis asuv veerkividega kaetud kitsas valdavalt sirgjooneline looduslik kaldaala, mis on kuulus oma veerkivide suuruse, liigirohkuse ja vaheldusrikkuse poolest.
Uus!!: Jääaeg ja Chesil Beach · Näe rohkem »
Damme mäed
ülekandemast ja "Damme Bergsee" Vaade Mordkuhlenbergi vaatetornist Dümmerile Damme mäed on kõrge, metsane seljak (kuni 146 m üle merepinna) Oldenburger Münsterlandis Vechta kreisi lõunaosas Alam-Saksimaa lääneosas Saksamaal.
Uus!!: Jääaeg ja Damme mäed · Näe rohkem »
Dmitri Oreškin
Dmitri Oreškin (2019) Dmitri Borissovitš Oreškin (vene keeles Дмитрий Борисович Орешкин; sündinud 27. juunil 1953 Moskvas) on vene politoloog ja poliitgeograaf.
Uus!!: Jääaeg ja Dmitri Oreškin · Näe rohkem »
Doggerbank
Doggerbank on suur madal Põhjameres.
Uus!!: Jääaeg ja Doggerbank · Näe rohkem »
Eesti geoloogiline ehitus
Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Uus!!: Jääaeg ja Eesti geoloogiline ehitus · Näe rohkem »
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Uus!!: Jääaeg ja Enns (jõgi) · Näe rohkem »
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Uus!!: Jääaeg ja Ernst Öpik · Näe rohkem »
Esiaja muusika
Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Uus!!: Jääaeg ja Esiaja muusika · Näe rohkem »
Esztergom
Esztergomi katedraal Esztergom (saksa keeles Gran, slovaki keeles Ostrihom) on linn Ungaris Komárom-Esztergomi komitaadis, Esztergomi kreisi halduskeskus.
Uus!!: Jääaeg ja Esztergom · Näe rohkem »
Fårö
Fårö asukoht Fårö tuletorn Fårö on Rootsile kuuluv väike saar Ojamaast (Gotlandist) põhjas.
Uus!!: Jääaeg ja Fårö · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Jääaeg ja Fjord · Näe rohkem »
Geirangerfjorden
Geirangeri fjordi asukohakaart Geirangerfjorden ehk Geirangeri fjord on fjord Norra lääneosas Møre og Romsdali maakonnas Sunnmøre piirkonnas, linnulennult 200 km Bergenist kirdes ja 280 km Oslost loodes.
Uus!!: Jääaeg ja Geirangerfjorden · Näe rohkem »
Hannoversche Moorgeest
1770. aasta kaart, millel ''Totes Moor'' ja ''Steinhuder Meer'' Hannoveri rabaliivik (geest) (saksa: Hannoversche Moorgeest) on õrnalt lainjas maastik Hannoveri ja Nienburgi vahel Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, mis katab umbes 800 km² pindala.
Uus!!: Jääaeg ja Hannoversche Moorgeest · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Jääaeg ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Jääaeg ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Henn Ojaveer
Henn Ojaveer (sündinud 10. juunil 1965 Tallinnas) on eesti bioloog.
Uus!!: Jääaeg ja Henn Ojaveer · Näe rohkem »
Hiiukirn
Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.
Uus!!: Jääaeg ja Hiiukirn · Näe rohkem »
Hollandi saar
Viimane maja Hollandi saarel. Maja varises merre oktoobris 2010 Hollandi saare majakas 1950. aastatel Hollandi saar on soine saar Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis Chesapeake'i lahes.
Uus!!: Jääaeg ja Hollandi saar · Näe rohkem »
Hossa rahvuspark
Hossa rahvuspark on rahvuspark Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas Suomussalmi valla põhjaosas Hossa külast läänes.
Uus!!: Jääaeg ja Hossa rahvuspark · Näe rohkem »
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Uus!!: Jääaeg ja Ida-Alpid · Näe rohkem »
Iirimaa loomastik
alt.
Uus!!: Jääaeg ja Iirimaa loomastik · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Jääaeg ja Ilm · Näe rohkem »
Interstadiaal
Interstadiaal on lühiajaline soojenemisperiood jääajal.
Uus!!: Jääaeg ja Interstadiaal · Näe rohkem »
Itterbeck
Itterbeck on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Jääaeg ja Itterbeck · Näe rohkem »
Jaapani nulg
Jaapani nulg (Abies veitchii) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Jääaeg ja Jaapani nulg · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Jääaeg ja Jää · Näe rohkem »
Jääaja Keskus
Jääaja Keskus on Tartumaal Saadjärve kaldal Äksi alevikus tegutsev jääaja muuseumKatre Tatrik Postimees, 09.07.2012, keskkonnaharidus- ja külastuskeskus.
Uus!!: Jääaeg ja Jääaja Keskus · Näe rohkem »
Jäämuumiad
Jäämuumiad on mumifitseerunud loomad ja inimesed, kes on mingisugustel põhjustel minevikus mattunud lumekihi alla ja jäänud sinna mitmeteks sadadeks või tuhandeteks aastateks.
Uus!!: Jääaeg ja Jäämuumiad · Näe rohkem »
Jäävaheaeg
Jäävaheaeg ehk interglatsiaal (inglise interglacial period või interglacial) on jääaegade vaheline suhteliselt soojema kliimaga geoloogiline periood.
Uus!!: Jääaeg ja Jäävaheaeg · Näe rohkem »
Jõeforell
Jõeforell (rahvapäraselt: hõrnas; Salmo trutta morpha fario) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Jääaeg ja Jõeforell · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Jääaeg ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Jõhvi vald
Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Jääaeg ja Jõhvi vald · Näe rohkem »
Jussi loodusrada
Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Jääaeg ja Jussi loodusrada · Näe rohkem »
Kaiseri mäed
Kaiseri mäed vaadatuna lõunast Kaiseri mäed (saksa: Kaisergebirge, tõlkes 'Keisrimäed') või lihtsalt Kaiser on mäestik Põhja-Lubjakivialpides ja Ida-Alpides.
Uus!!: Jääaeg ja Kaiseri mäed · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Jääaeg ja Karst · Näe rohkem »
Kaukaasia rahvad
Kaukaasia rahvad on Kaukaasias elav rahvaste grupp, mis on etniliselt ja keeleliselt üks maailma mitmekesisemaid.
Uus!!: Jääaeg ja Kaukaasia rahvad · Näe rohkem »
Käsmu
Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Käsmu poolsaarel.
Uus!!: Jääaeg ja Käsmu · Näe rohkem »
Kehtna vald (1991)
Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas.
Uus!!: Jääaeg ja Kehtna vald (1991) · Näe rohkem »
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Uus!!: Jääaeg ja Kliimamuutus · Näe rohkem »
Kontaktiteooria
Kontaktiteooria on keeleteaduses teooria, mille kohaselt keelte arengut mõjutavad enim keelekontaktid, ja üksteisega kontakteerudes muutuvad keeled üha sarnasemaks.
Uus!!: Jääaeg ja Kontaktiteooria · Näe rohkem »
Koskenkorva Viina
Koskenkorva Viina (tuntud ka kui lihtsalt Koskenkorva või Kossu) on kõige populaarsem kange (38%) alkohol Soomes, mida toodab Altia Oyj Koskenkorva tehases Rajamäkil.
Uus!!: Jääaeg ja Koskenkorva Viina · Näe rohkem »
Kuninga-kuuskjalg
Kuninga-kuuskjalg (ka suur kuuskjalg) (Pedicularis sceptrum-carolinum) on soomukaliste sugukonda kuuskjala perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Jääaeg ja Kuninga-kuuskjalg · Näe rohkem »
Kuristik
Kuristik Kuristik ehk taarn on jõevee poolt kõvadesse kivimitesse kulutatud püstjate veerudega sügav ja kitsas org peamiselt mäestikes.
Uus!!: Jääaeg ja Kuristik · Näe rohkem »
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Uus!!: Jääaeg ja Kvaternaar · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Jääaeg ja Laadoga · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Jääaeg ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmme looduskaitseala
Nõmm looduskaitsealal Niederhaverbecki juures Lüneburgi nõmme looduskaitseala (saksa: Naturschutzgebiet Lüneburger Heide) on üks vanemaid ja suuremaid looduskaitsealasid (Naturschutzgebiet või NSG) Saksamaal ning vanim ja suurim Alam-Saksimaal.
Uus!!: Jääaeg ja Lüneburgi nõmme looduskaitseala · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Jääaeg ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu ajalugu
Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.
Uus!!: Jääaeg ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Uus!!: Jääaeg ja Lehtersuue · Näe rohkem »
Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient
Mitmekesisuse laiuskraadiliseks gradiendiks nimetatakse liigirikkuse kasvu või bioloogilist mitmekesisust, mis esineb poolustelt troopikani.
Uus!!: Jääaeg ja Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient · Näe rohkem »
Lingenau
Lingenau on vald Austria Vorarlbergi liidumaal Bregenzi ringkonnas.
Uus!!: Jääaeg ja Lingenau · Näe rohkem »
Lingvistiline mets
"Lingvistiline mets: Tsibihärblase paradigma.
Uus!!: Jääaeg ja Lingvistiline mets · Näe rohkem »
Lomboki väin
Lomboki väin Lomboki väin ühendab Bali merd ja India ookeani ning eraldab Lomboki saart Nusa Penidast ja Balist.
Uus!!: Jääaeg ja Lomboki väin · Näe rohkem »
Loorberimets
Madeiral Loorberimets on lähistroopilises kliimavöötmes esinev metsatüüp, mida leidub aladel, kus on kõrge õhuniiskus ja suhteliselt stabiilsed, mahedad temperatuurid.
Uus!!: Jääaeg ja Loorberimets · Näe rohkem »
Louis Agassiz
pisi Louis Agassize autogramm Jean Louis Rodolphe Agassiz (28. mai 1807 Môtier (praegu Haut-Vully vald), Šveits – 14. detsember 1873 Cambridge, Massachusetts, USA) oli paleontoloog, glatsioloog, geoloog ja Maa loodusloo uurimise väljapaistev uuendaja.
Uus!!: Jääaeg ja Louis Agassiz · Näe rohkem »
Luga rajoon
pisi Luga rajoon (vene keeles Лужский район) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Jääaeg ja Luga rajoon · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (J)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad J-tähega. Jaagarahu lade – Jaani lade – jaanuari keskmine õhutemperatuur – jadeiit – jalam – jaspis – jelaan – joastik – Joides Resolution – Joldiameri – jooneline erosioon – joonvälk – juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust jugavool – juudikivi – juuli keskmine õhutemperatuur – Juura (geoloogia) – Juuru lade – juveniilne vesi – jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe jõe lähe – koht, kust jõgi algab jõe pikiprofiil – jõe veerežiim – jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht jõeorg – jõesaar – jõesete – jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi jõeterrass – jõevõrgu tihedus – jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee Jõhvi lade – jäide – jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1% jämedateraline struktuur – järeltõuge – järsak – järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik järta – järv – Järva jäätumine – järvelubi – järvemuda – järvesaar – järvesete – järvestik – järveterrass – järvistu – jää – jääaeg – jääjärv – jääkate – jääkoobas – jääkoorik – jääkosk – jääkriim – jääkruup – jääksoo – soo, kus turbavarud on ammendatud või turba tootmine on lõpetatud jääkulutus – jääkõrb – jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport jäälahe – jäämägi – jäänukjärv – jäänukkõrgendik – jäänuksaar – jäänuksete – jäänõel – jääpaisjärv – jääpuursüdamik – jäärak – jääsammas – jääsein – jäätumine (glatsioloogia) – jäätumine – jäävaheaeg – jäävihm – jäävöönd – jütja – J.
Uus!!: Jääaeg ja Maateaduste mõisteid (J) · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Jääaeg ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Matti Juhani Saarnisto
Matti Juhani Saarnisto (sündinud 11. veebruaril 1942) on soome geoloog.
Uus!!: Jääaeg ja Matti Juhani Saarnisto · Näe rohkem »
Meenikunno soo
alt.
Uus!!: Jääaeg ja Meenikunno soo · Näe rohkem »
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Jääaeg ja Meriforell · Näe rohkem »
Merivälja objekt
Merivälja objekt (ka ja edaspidi objekt M) on meedias kasutatav nimetus 1969.
Uus!!: Jääaeg ja Merivälja objekt · Näe rohkem »
Milankovići tsüklid
Milankovići tsüklid on Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.
Uus!!: Jääaeg ja Milankovići tsüklid · Näe rohkem »
Mormoni Raamat
Mormoni Raamatu eestikeelse tõlke kaas Mormoni Raamat (inglise keeles "Book of Mormon") on mormoonide teine pühakiri Piibli kõrval.
Uus!!: Jääaeg ja Mormoni Raamat · Näe rohkem »
Nago-Torbole
Nago-Torbole valla paiknemine Trento provintsis Nago-Torbole (saksa keeles Naag-Turbel) on vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 30 km Trentost edelas Garda järve põhjakaldal.
Uus!!: Jääaeg ja Nago-Torbole · Näe rohkem »
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
Mustamäe nõlv, Lamekas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril.
Uus!!: Jääaeg ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala · Näe rohkem »
Negros
Negros on tähistatud kaardil numbriga 7. Negrose asendikaart Negros on üks Visayani saartest.
Uus!!: Jääaeg ja Negros · Näe rohkem »
Nevis
Saint Kitts ja Nevis Nevis on Saint Kittsile ja Nevisele kuuluv saar Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest ja üks kõige põhjapoolsematest Tuulepealsetest saartest.
Uus!!: Jääaeg ja Nevis · Näe rohkem »
Niederweningeni mammutimuuseum
Mammutimuuseum Niederweningenis Mammutimuuseumi ekspositsioonisaal Niederweningeni mammutimuuseum (saksa keeles Mammutmuseum Niederweningen) on paleontoloogiamuuseum Niederweningeni vallas Dielsdorfi ringkonnas Zürichi kantonis, üks viiest Euroopas asuvast mammutimuuseumist.
Uus!!: Jääaeg ja Niederweningeni mammutimuuseum · Näe rohkem »
Nigula raba
Nigula raba 2018. aasta kevadel Nigula raba talvel 2020 Nigula raba on soomassiiv Pärnumaal Saarde vallas.
Uus!!: Jääaeg ja Nigula raba · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Jääaeg ja Nordhorn · Näe rohkem »
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.
Uus!!: Jääaeg ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Jääaeg ja Paju · Näe rohkem »
Paleokliima
Paleokliima on antud geoloogilise aja lõigul valitsenud kliima.
Uus!!: Jääaeg ja Paleokliima · Näe rohkem »
Päev pärast homset
"Päev pärast homset" on Ameerika Ühendriikide 2004.
Uus!!: Jääaeg ja Päev pärast homset · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Jääaeg ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Pianosa
Pianosa asendikaart Pianosa on Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Elbast edelas, üks Toscana saartest.
Uus!!: Jääaeg ja Pianosa · Näe rohkem »
Pirunkirkko
Paistjärve ''pirunkirkko'' Heinolas Pirunkirkko'ks (eesti keeles 'kuradikirik') on Soomes nimetatud eri päritolu kivi- ja aluspõhjamoodustisi.
Uus!!: Jääaeg ja Pirunkirkko · Näe rohkem »
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Uus!!: Jääaeg ja Po · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Jääaeg ja Poseni provints · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Jääaeg ja Potsdam · Näe rohkem »
Pressegger See
Presseggi järv (saksa: Pressegger See, sloveeni: Preseško jezero) on järv Austria Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Jääaeg ja Pressegger See · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Jääaeg ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Uus!!: Jääaeg ja Pulli asula · Näe rohkem »
Rabamurakas
Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Uus!!: Jääaeg ja Rabamurakas · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Jääaeg ja Rebane · Näe rohkem »
Reichenau saar
Reichenau asendiskeem Reichenau on saar Bodeni Untersee keskel.
Uus!!: Jääaeg ja Reichenau saar · Näe rohkem »
Roosterind-tüll
Roosterind-tülli muna Roosterind-tüll ehk mornel (Charadrius morinellus, Eudromias morinellus) on väike kurvitsaline.
Uus!!: Jääaeg ja Roosterind-tüll · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Jääaeg ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Jääaeg ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Jääaeg ja Saamid · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Jääaeg ja Saarmas · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Jääaeg ja Sahhalin · Näe rohkem »
Saimaa
Laine murdub Joutsenos randa Saimaa on järv Soome kaguosas.
Uus!!: Jääaeg ja Saimaa · Näe rohkem »
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Uus!!: Jääaeg ja Sajandid · Näe rohkem »
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Uus!!: Jääaeg ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »
Salzgitter
Salderi loss Salzgitteri paiknemine Alam-Saksimaal Salzgitter on kreisivaba linn Alam-Saksimaal Saksamaal, Hildesheimi ja Braunschweigi vahel.
Uus!!: Jääaeg ja Salzgitter · Näe rohkem »
Sääliklased
Sääliklased (Parulidae), varasema nimetusega metslauljalased Loomade elu 6.kd, Tallinn Valgus 1980, lk 405, on Ameerikas levinud värvuliste sugukond.
Uus!!: Jääaeg ja Sääliklased · Näe rohkem »
Seefeldi platoo
Vaade Seefeldi platoole, otse Härmelekopfist läänes. Ülemise Inni oru ja Hohe Munde taga; paremal: Wettersteini mäed Seefeldi platoo (saksa: Seefelder platoo) on mägiorumaastik Põhja-Tirooli Lubjakivi Alpides umbes 500 m Inntali kohal Austria Tirooli liidumaal.
Uus!!: Jääaeg ja Seefeldi platoo · Näe rohkem »
Serbia kuusk
Serbia kuusk (Picea omorika) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Jääaeg ja Serbia kuusk · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Jääaeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Jääaeg ja Soo · Näe rohkem »
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Uus!!: Jääaeg ja Soostumine · Näe rohkem »
Stöckse
Stöckse on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Nienburgi kreisis.
Uus!!: Jääaeg ja Stöckse · Näe rohkem »
Steinhuder Meer
Wilhelmsteini kindlus järves Steinhuder Meer või Steinhude järv on järv Alam-Saksimaal Saksamaal, 30 km Hannoverist loodes.
Uus!!: Jääaeg ja Steinhuder Meer · Näe rohkem »
Suhmi abüssaalne tasandik
The Bell Systemi tehnilise ajakirja illustratsioon aastast 1922 (tasandik on all vasakul poolel) Suhmi abüssaalne tasandik (inglise keeles Suhm või Sohm Abyssal Plain, prantsuse keeles Plaine abyssale Sohm) on Põhja-Atlandi ookeani siledam ja tasasem süvaveepõhi, mis on moodustunud keskaheliku ja mandrijalami vahele, jäädes idakakku Põhja-Ameerika kirderannikust.
Uus!!: Jääaeg ja Suhmi abüssaalne tasandik · Näe rohkem »
Susiluola
Susiluola Susiluola (rootsi Varggrottan, 'hundikoobas') on Soome suurim koobas, mis asetseb Kesk-Soomes Kristiinankaupunki lähedal põhiliselt Karijoki valla territooriumil.
Uus!!: Jääaeg ja Susiluola · Näe rohkem »
Suur järvistu
Suur järvistu Suur järvistu talvel Suur järvistu (inglise keeles Great Lakes) on järvestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril.
Uus!!: Jääaeg ja Suur järvistu · Näe rohkem »
Suur-kuldtiib
Suur-kuldtiiva isasliblikas Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) on liblikaliik sinilibliklaste sugukonnast.
Uus!!: Jääaeg ja Suur-kuldtiib · Näe rohkem »
Suure nõo kõrb
Suure nõo kõrb (inglise keeles Great Basin Desert, hispaania keeles Desierto de la Gran Cuenca) on kõrbeala Ameerika Ühendriikide lääneosas Suures nõos, Sierra Nevada ja Wasatchi mägede vahel.
Uus!!: Jääaeg ja Suure nõo kõrb · Näe rohkem »
Taani rahvuspargid
Taanis on 3 rahvusparki kogupindalaga 1890 km².
Uus!!: Jääaeg ja Taani rahvuspargid · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Jääaeg ja Tallinn · Näe rohkem »
Tšuktši meri
Tšuktši meri Põhja-Jäämeres Tšuktši meri (vene keeles Чукотское море, inglise keeles Chukchi Sea) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Jääaeg ja Tšuktši meri · Näe rohkem »
Tegevvulkaan
Stromboli tegutsemas Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Uus!!: Jääaeg ja Tegevvulkaan · Näe rohkem »
Tertsiaar
Tertsiaar on geoloogiline periood vahemikus 65 miljonit kuni 1,8 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Jääaeg ja Tertsiaar · Näe rohkem »
Tondisaar
Tondisaar (ka Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, Roosisaar) on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril.
Uus!!: Jääaeg ja Tondisaar · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Jääaeg ja Toompea · Näe rohkem »
Torghatten
Torghatten on mägi Norras Nordlandis Brønnøy vallas Torgeti saarel.
Uus!!: Jääaeg ja Torghatten · Näe rohkem »
Torrese väin
Torrese väina asendikaart Torrese väin on väin, mis ühendab Korallimerd Arafura merega ning eraldab Austraaliat Uus-Guineast.
Uus!!: Jääaeg ja Torrese väin · Näe rohkem »
Tume elurikkus
Manilaiul Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puuduolev osa.
Uus!!: Jääaeg ja Tume elurikkus · Näe rohkem »
Tuutari kõrgustik
Vaade Tuutari mäelt Tuutari kõrgustik ehk nn Tuutari mäed (vene Дудергофские высоты, Dudergofskije vysoty) on jääajal moodustunud vallseljak Venemaal Peterburist edelas.
Uus!!: Jääaeg ja Tuutari kõrgustik · Näe rohkem »
Uluru
Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit.
Uus!!: Jääaeg ja Uluru · Näe rohkem »
Uus-Inglismaa
Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis Cambridge'is Uus-Inglismaa (inglise keeles New England) on ajalooline ja kultuuriline piirkond Ameerika Ühendriikide kirdenurgas.
Uus!!: Jääaeg ja Uus-Inglismaa · Näe rohkem »
Väike-konnakotkas
Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Jääaeg ja Väike-konnakotkas · Näe rohkem »
Veealune kanjon
Kongo jõe kanjon Aafrika läänerannikul Veealune kanjon on maailmamere põhjas olev suhteliselt pikk, kitsas ja sügav negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Jääaeg ja Veealune kanjon · Näe rohkem »
Veneetsia laguun
Laguun 2001. aasta detsembris Vaade õhust Veneetsia laguunile ja selle paljudele saartele. Taga keskel Veneetsia koos seda maismaaga ühendava sillaga. Veneetsia laguun on laguun Aadria mere Veneetsia lahe loodekaldal.
Uus!!: Jääaeg ja Veneetsia laguun · Näe rohkem »
Verhojanski mäestik
Verhojanski mäestiku asukoht Verhojanski mäestik (vene Верхоянский хребет) on mäestik Venemaal Jakuutias.
Uus!!: Jääaeg ja Verhojanski mäestik · Näe rohkem »
Wörthi järv
Wörthi järv (Wörthersee, sloveeni Vrbsko jezero) on järv Lõuna-Austrias Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Jääaeg ja Wörthi järv · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Jääaeg ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Wisconsin
Wisconsin (eestikeelne hääldus; ingliskeelne hääldus) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesk-Lääne ja Suure järvistu regiooni.
Uus!!: Jääaeg ja Wisconsin · Näe rohkem »
Yosemite rahvuspark
Yosemite rahvuspark on rahvuspark Ameerika Ühendriikides California osariigis Mariposa ja Tuolumne maakonnas.
Uus!!: Jääaeg ja Yosemite rahvuspark · Näe rohkem »
Zirbitzkogel
Zirbitzkogel on Seetali Alpide kõrgeim punkt.
Uus!!: Jääaeg ja Zirbitzkogel · Näe rohkem »
