Kiiremini kui brauser!
91 suhted: Absterna järv, Aijaži järv, Alauksts, Apvardai, Atołava järv, Łosvida järv, Łukomli järv, Šo järv, Šventas, Žuvintas, Čarscviaty järv, Čornaje järv, Čyrvonaje järv, Ökoloogia mõisteid, Õõtsik, Batoryna, Biogeensed setted, Dūriai, Düü, Doŭhaje järv, Dryviaty järv, Dysnykštis, Eesti sood, Ellamaa turbamaardla, Ermistu järv, Inesis, Janova järv, Jääksoode tüübid, Järvesete, Jeziaryšča järv, Kaustobioliit, Keila-Joa maasäär ja mattunud organogeensed setted, Kurjanova järv, Kurjanova järve looduspark, Leningradi oblast, Lepieli järv, Lielauce järv, Lilaste järv, Limnoloogia, Lobe järv, Loosalu raba, Luodis, Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (J), Maateaduste mõisteid (S), Maavarade kaevandamine Eestis, Miadziełi järv, Miastra, Muda, Muraka raba, ..., Must meri, Nabista järv, Narači järv, Nero järv, Nieščarda järv, Nigula raba, Nikerjärv, Odze järv, Okana järv, Paŭazierje järv, Pavułle järv, Põhjamuda, Pravalas, Prūtas, Pupastvere soo, Ravimuda, Rėkyva, Sapropeliit, Sedimentoloogia mõisteid, Seirijis, Servači järv, Sialava, Smalvas, Soo, Soorinna, Sporava järv, Suosa, Svėdasas, Sviri järv, Talkass, Tartu maakond, Ukla järv, Urbukse järv, Võru, Višnieva järv, Viešintas, Viirjärvesete, Vyhanaščanskaje järv, Vymna järv, Zarasas, Zebruse järv. Laienda indeks (41 rohkem) »
Absterna järv
Absterna järv (valgevene keeles Возера Абстэрна, vene keeles Обстерно ehk Obsterno järv) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Miory rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Absterna järv · Näe rohkem »
Aijaži järv
Aijaži järv (läti keeles Aijažu ezers) on järv Lätis Sigulda piirkonnas Lēdurga vallas.
Uus!!: Jütja ja Aijaži järv · Näe rohkem »
Alauksts
Alauksts (ka Alaukstsi järv, läti Alauksta ezers) on järv Lätis Cēsise piirkonna Vecpiebalga vallas.
Uus!!: Jütja ja Alauksts · Näe rohkem »
Apvardai
Apvardai (valgevene keeles Апіварда (Apivarda), vene keeles Опиварда ehk Opivarda) on järv Leedus Ignalina rajoonis ja Valgevenes Brasłaŭ rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Apvardai · Näe rohkem »
Atołava järv
Atołava järv ehk Atolava järv (valgevene keeles Возера Атолава, ka Аталова, Оталава (Atałova, Otałava), vene keeles Отолово, ka Оттолово, Отолов (Otolovo, Ottolovo, Otolovi)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Ušačy rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Atołava järv · Näe rohkem »
Łosvida järv
Łosvida järv ehk Losvida järv (valgevene keeles Возера Лосвіда, vene keeles Лосвидо (Losvido)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Haradoki rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Łosvida järv · Näe rohkem »
Łukomli järv
Łukomli järv või Łukomskaje järv (valgevene keeles Возера Лукомскае, vene keeles Лукомское озеро) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Čašniki rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Łukomli järv · Näe rohkem »
Šo järv
Šo järv (valgevene keeles Возера Шо, vene keeles Шо) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Hłybokaje rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Šo järv · Näe rohkem »
Šventas
Šventas on järv Leedus Zarasai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Šventas · Näe rohkem »
Žuvintas
Žuvintas on järv Leedus Alytuse rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Žuvintas · Näe rohkem »
Čarscviaty järv
Čarscviaty järv ehk Tšarstsvjatõ järv (valgevene keeles Чарсцвяцкае возера, ka Чарсцвяты, vene keeles Черствятское озеро (Tšerstvjatskoje)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Ušačy rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Čarscviaty järv · Näe rohkem »
Čornaje järv
Čornaje järv ehk Tšornaje järv (valgevene keeles Чорнае возера, vene keeles Черное ehk Tšernoje) on järv Valgevenes Bresti oblastis Biaroza rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Čornaje järv · Näe rohkem »
Čyrvonaje järv
Čyrvonaje järv ehk Tšõrvonaje järv (valgevene keeles Чырвонае возера, vene keeles Червоное ehk Tšervonoje) on järv Valgevenes Homieli oblastis Žytkavičy rajooni Čyrvonaje külanõukogus.
Uus!!: Jütja ja Čyrvonaje järv · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Jütja ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Õõtsik
Õõtsik Pinhook Bogis USA-s Õõtsik ehk õõtskamar ehk õõtssoo ehk õõtsiksoo on märgaladele iseloomulik taimekooslus, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud taimejuurtest, sammaldest, turbast ja risoomidest.
Uus!!: Jütja ja Õõtsik · Näe rohkem »
Batoryna
Batoryna ehk Batorõna (valgevene keeles Баторына, vene keeles Баторино ehk Batorino) on järv Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Batoryna · Näe rohkem »
Biogeensed setted
Biogeensed setted on organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud mineraalidest või orgaanilistest jäänustest koosnevad setted.
Uus!!: Jütja ja Biogeensed setted · Näe rohkem »
Dūriai
Dūriai on järv Leedus Molėtai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Dūriai · Näe rohkem »
Düü
Düü ehk turbamuda on orgaanikarikas pruunikasmust soosete (järvemuda), mis enamikus koosneb detriidist (valdavalt taimeosistest) ja nendega seostunud rauasooladest.
Uus!!: Jütja ja Düü · Näe rohkem »
Doŭhaje järv
Doŭhaje järv ehk Dovgaje järv (valgevene keeles Возера Доўгае, vene keeles Долгое (Dolgoje)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Hłybokaje rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Doŭhaje järv · Näe rohkem »
Dryviaty järv
Dryviaty järv ehk Drõvjatõ järv (valgevene keeles Возера Дрывяты, vene keeles Дривяты (Drivjatõ)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Dryviaty järv · Näe rohkem »
Dysnykštis
Dysnykštis on järv Leedus Ignalina rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Dysnykštis · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Jütja ja Eesti sood · Näe rohkem »
Ellamaa turbamaardla
Ellamaa turbamaardla on turbamaardla, mis asub Harju maakonnas Saue vallas.
Uus!!: Jütja ja Ellamaa turbamaardla · Näe rohkem »
Ermistu järv
Ermistu järv (ka Tõstamaa järv) asub Pärnu maakonna loodeosas Pärnu linna lääneosas Tõstamaa alevikust umbes 2 km põhja pool.
Uus!!: Jütja ja Ermistu järv · Näe rohkem »
Inesis
Inesis (ka Inesise järv, läti Ineša ezers) on järv Lätis Cēsise piirkonna Ineši vallas.
Uus!!: Jütja ja Inesis · Näe rohkem »
Janova järv
Janova järv (valgevene keeles Возера Янова, ka Янаўскае, vene keeles Яново (Janovo) või Яно́вское озеро) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Połacki ja Ušačy rajooni piiril.
Uus!!: Jütja ja Janova järv · Näe rohkem »
Jääksoode tüübid
Jääksoode tüübid jagunevad nende tekkeviisi põhjal või siis neile iseloomulike omaduste alusel.
Uus!!: Jütja ja Jääksoode tüübid · Näe rohkem »
Järvesete
Järvesete ehk limniline sete on järvede põhja või selle kallastele moodustunud setted.
Uus!!: Jütja ja Järvesete · Näe rohkem »
Jeziaryšča järv
Jeziaryšča järv ehk Jeziarõštša järv (valgevene keeles Возера Езярышча, vene keeles Езерище (Jezerištše)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Haradoki rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Jeziaryšča järv · Näe rohkem »
Kaustobioliit
Kaustobioliit on biogeense tekkega põlev kivim.
Uus!!: Jütja ja Kaustobioliit · Näe rohkem »
Keila-Joa maasäär ja mattunud organogeensed setted
Keila-Joa maasäär ja mattunud organogeensed setted on endisaegsete rannamoodustiste kompleks, mis asub Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres Keila-Joal, paekalda ees (vaadatud 29.04.2013).
Uus!!: Jütja ja Keila-Joa maasäär ja mattunud organogeensed setted · Näe rohkem »
Kurjanova järv
Kurjanova järv (ka Kurjānova järv, Karjanova järv või Kuranova järv, läti keeles Kurjānovas ezers, Kuranovas ezers, Karjanovas ezers või Kurjānovas ezers, latgali keeles Kurjanovys azars) on järv Läti Ludza piirkonna Līdumnieki vallas.
Uus!!: Jütja ja Kurjanova järv · Näe rohkem »
Kurjanova järve looduspark
Kurjanova järve looduspark on kaitseala Lätis Latgales Ludza piirkonna Līdumnieki vallas.
Uus!!: Jütja ja Kurjanova järve looduspark · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Jütja ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Lepieli järv
Lepieli järv ehk Lepeli järv (valgevene keeles Возера Лепельскае, ka lihtsalt Лепель, vene keeles Лепельское) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Lepieli rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Lepieli järv · Näe rohkem »
Lielauce järv
Lielauce järv (ka Auce järv, läti keeles Lielauces ezers või Auces ezers) on järv Lätis Dobele piirkonnas Lielauce vallas.
Uus!!: Jütja ja Lielauce järv · Näe rohkem »
Lilaste järv
Lilaste järv (ka Līlaste järv, läti keeles Lilastes ezers) on järv Lätis Ādaži piirkonnas.
Uus!!: Jütja ja Lilaste järv · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Jütja ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Lobe järv
Lobe järv (ka Viskāļi järv, läti keeles Lobes ezers) on järv Lätis Ogre piirkonna Krape vallas.
Uus!!: Jütja ja Lobe järv · Näe rohkem »
Loosalu raba
Loosalu raba Väike mänd Loosalu rabas, taustal Loosalu järv Loosalu raba (ka Loosalu soostik) on soomassiiv Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Jütja ja Loosalu raba · Näe rohkem »
Luodis
Luodis on järv Leedus Zarasai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Luodis · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (D)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.
Uus!!: Jütja ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (J)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad J-tähega. Jaagarahu lade – Jaani lade – jaanuari keskmine õhutemperatuur – jadeiit – jalam – jaspis – jelaan – joastik – Joides Resolution – Joldiameri – jooneline erosioon – joonvälk – juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust jugavool – juudikivi – juuli keskmine õhutemperatuur – Juura (geoloogia) – Juuru lade – juveniilne vesi – jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe jõe lähe – koht, kust jõgi algab jõe pikiprofiil – jõe veerežiim – jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht jõeorg – jõesaar – jõesete – jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi jõeterrass – jõevõrgu tihedus – jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee Jõhvi lade – jäide – jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1% jämedateraline struktuur – järeltõuge – järsak – järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik järta – järv – Järva jäätumine – järvelubi – järvemuda – järvesaar – järvesete – järvestik – järveterrass – järvistu – jää – jääaeg – jääjärv – jääkate – jääkoobas – jääkoorik – jääkosk – jääkriim – jääkruup – jääksoo – soo, kus turbavarud on ammendatud või turba tootmine on lõpetatud jääkulutus – jääkõrb – jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport jäälahe – jäämägi – jäänukjärv – jäänukkõrgendik – jäänuksaar – jäänuksete – jäänõel – jääpaisjärv – jääpuursüdamik – jäärak – jääsammas – jääsein – jäätumine (glatsioloogia) – jäätumine – jäävaheaeg – jäävihm – jäävöönd – jütja – J.
Uus!!: Jütja ja Maateaduste mõisteid (J) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Jütja ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Maavarade kaevandamine Eestis
Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2).
Uus!!: Jütja ja Maavarade kaevandamine Eestis · Näe rohkem »
Miadziełi järv
Miadziełi järv ehk Mjadzeli järv (valgevene keeles Возера Мядзел, vene keeles Мядель) on järv Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Miadziełi järv · Näe rohkem »
Miastra
Miastra või Mjastra (valgevene keeles Мястра, vene keeles Мястро (Mjastro)) on järv Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Miastra · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Jütja ja Muda · Näe rohkem »
Muraka raba
Muraka raba idaosa sügisel. Muraka raba põhjaosa. Muraka raba lõunaosa. Muraka raba (ka Muraka soostik) laiub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Lüganuse vallas, Rannapungerja ning Purtse jõe veelahkmel.
Uus!!: Jütja ja Muraka raba · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Jütja ja Must meri · Näe rohkem »
Nabista järv
Nabista järv (valgevene keeles Возера Набіста, vene keeles Нобисто (Nobisto)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Miory rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Nabista järv · Näe rohkem »
Narači järv
Narači järv ehk Naratši järv (valgevene keeles Возера Нарач, vene keeles Нарочь (Narotš)) on järv Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Narači järv · Näe rohkem »
Nero järv
Vaade Rostovi linnale Nero järvelt, 2006 Nero järv (vene oзеро Неро) on järv Venemaal Jaroslavli oblastis Moskva kõrgustiku kirdeservas.
Uus!!: Jütja ja Nero järv · Näe rohkem »
Nieščarda järv
Nieščarda järv ehk Neštšarda järv (valgevene keeles Возера Нешчарда, ka Няшчэрда (Niaščerda, transkribeeritult Njaštšerda), vene keeles Нещердо (Neštšerdo)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Rasony rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Nieščarda järv · Näe rohkem »
Nigula raba
Nigula raba 2018. aasta kevadel Nigula raba talvel 2020 Nigula raba on soomassiiv Pärnumaal Saarde vallas.
Uus!!: Jütja ja Nigula raba · Näe rohkem »
Nikerjärv
Nikerjärv (ka Nikkerjärv, Näkijärv) on järv Harjumaal Nelijärvel, loodepoolseim Nelijärve järvedest.
Uus!!: Jütja ja Nikerjärv · Näe rohkem »
Odze järv
Odze järv (ka Trakšēni järv, läti keeles Odzes ezers) on järv Lätis Aizkraukle piirkonna Aiviekste vallas.
Uus!!: Jütja ja Odze järv · Näe rohkem »
Okana järv
Okana järv (valgevene keeles Возера Окана, vene keeles Окана) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Lepieli rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Okana järv · Näe rohkem »
Paŭazierje järv
Paŭazierje järv ehk Pavazerje järv (valgevene keeles Возера Паўазер'е, vene keeles Полозерье (Polozerje)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Biešankovičy ja Ušačy rajooni piiril.
Uus!!: Jütja ja Paŭazierje järv · Näe rohkem »
Pavułle järv
Pavułle järv või Pavulle järv (valgevene keeles Возера Павульскае, ka Павулле või Цётча (Ciotča, transkribeerituna Tsjottša), vene keeles Паульское (Paulskoje) või Тетча (Tettša)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Ušačy rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Pavułle järv · Näe rohkem »
Põhjamuda
Põhjamuda veekogu põhjas kalda juures Põhjamuda on peenike ja pehme sete mitteorgaanilist ja orgaanilist ainest ehk muda, mis koguneb veekogu põhja.
Uus!!: Jütja ja Põhjamuda · Näe rohkem »
Pravalas
Pravalas ehk Vidugiris on järv Leedus Molėtai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Pravalas · Näe rohkem »
Prūtas
Prūtas (valgevene keeles Прутас, Пруц või Прута (Prutas, Pruts või Pruta), vene keeles Прута ehk Pruta) on järv Leedus Ignalina rajoonis ja Valgevenes Brasłaŭ rajooni Vidzy külanõukogus.
Uus!!: Jütja ja Prūtas · Näe rohkem »
Pupastvere soo
Pupastvere soo on soo Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Jütja ja Pupastvere soo · Näe rohkem »
Ravimuda
See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.
Uus!!: Jütja ja Ravimuda · Näe rohkem »
Rėkyva
Rėkyva on Šiauliai linnaosa, mis asub Rėkyva valla territooriumil.
Uus!!: Jütja ja Rėkyva · Näe rohkem »
Sapropeliit
Sapropeliit on põlevmaavara, mis on tekkinud kunagi veekogu põhja settinud peamiselt madalamaist organismidest.
Uus!!: Jütja ja Sapropeliit · Näe rohkem »
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Uus!!: Jütja ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Seirijis
Seirijis (poola Paserniki) on järv Leedus Lazdijai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Seirijis · Näe rohkem »
Servači järv
Servači järv ehk Servatši järv (valgevene keeles Возера Сэрвач) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Dokšycy rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Servači järv · Näe rohkem »
Sialava
Sialava ehk Sjalava (valgevene keeles Сялява, vene keeles Селява (Seljava)) on järv Valgevenes Minski oblastis Krupki rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Sialava · Näe rohkem »
Smalvas
Smalvas on järv Leedus Zarasai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Smalvas · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Jütja ja Soo · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Jütja ja Soorinna · Näe rohkem »
Sporava järv
Sporava järv (valgevene keeles Спораўскае возера, vene keeles Споровское) on järv Valgevenes Bresti oblastis Biaroza ja Drahičyni rajooni piiril.
Uus!!: Jütja ja Sporava järv · Näe rohkem »
Suosa
Suosa (ka Jurgiškise järv) on järv Leedus Anykščiai rajoonis, piirnedes põhjas Kupiškise rajooniga.
Uus!!: Jütja ja Suosa · Näe rohkem »
Svėdasas
Svėdasas (ka Beragis) on järv Leedus Anykščiai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Svėdasas · Näe rohkem »
Sviri järv
Sviri järv (valgevene keeles Возера Свір, vene keeles Свирь) on järv Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis ja Hrodna oblasti Smarhońi rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Sviri järv · Näe rohkem »
Talkass
Таlkass (ba:Талҡаҫ) on tektoonilise tekkeviisiga järv Uuralite idaosas ja Irendõki mäestiku läänenõlval Baimaki rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Talkass · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Jütja ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Ukla järv
Ukla järv või Uklja järv (valgevene keeles Возера Укля, ka Укла, vene keeles Укля (Uklja)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Ukla järv · Näe rohkem »
Urbukse järv
Urbukse järv (ka Urbuse järv) on järv Eesti loodeosas Harju maakonnas Nelijärves, üks Nelijärve järvedest.
Uus!!: Jütja ja Urbukse järv · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Jütja ja Võru · Näe rohkem »
Višnieva järv
Višnieva järv ehk Višneva järv (valgevene keeles Вішнеўскае возера, vene keeles Вишневское) on järv Valgevenes Minski oblastis Vilejka ja Miadziełi rajoonis ning Hrodna oblasti Smarhońi rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Višnieva järv · Näe rohkem »
Viešintas
Viešintas on järv Leedus Anykščiai rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Viešintas · Näe rohkem »
Viirjärvesete
Viirjärvesete ehk viirkihiline järvesete ehk järveviirsete on järve põhja kuhjunud õhukesekihiline purd-, kemogeenne või biogeenne sete.
Uus!!: Jütja ja Viirjärvesete · Näe rohkem »
Vyhanaščanskaje järv
Vyhanaščanskaje järv ehk Võganaštšanskaje järv (valgevene keeles Возера Выганашчанскае, ka Вы́ганаўскае возера (Vyhanaŭskaje, transkribeerituna Võganavskaje), vene keeles Выгоноща́нское (Vigonoštšanskaje) või Вы́гоновское (Vigonovskoje)) on järv Valgevenes Bresti oblasti Ivacevičy rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Vyhanaščanskaje järv · Näe rohkem »
Vymna järv
Vymna järv ehk Võmna järv (valgevene keeles Возера Вымна, vene keeles Вымно (Võmno)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Haradoki rajoonis.
Uus!!: Jütja ja Vymna järv · Näe rohkem »
Zarasas
Zarasas on järv Leedus Zarasai rajoonis Zarasai linnas.
Uus!!: Jütja ja Zarasas · Näe rohkem »
Zebruse järv
Zebruse järv (ka Zebra järv või Zebre järv, läti keeles Zebrus ezers, Zebras ezers või Zebres ezers) on järv Lätis Dobele piirkonnas Biksti vallas.
Uus!!: Jütja ja Zebruse järv · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Järvemuda, Kõdumuda, Sapropeel.
