Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Aastaaberratsioon, Aberratsioon (astronoomia), Friedrich Georg Wilhelm Struve, Giuseppe Piazzi, Gravitatsioonilääts, Hubble'i süvavaade, Jupiter, Kinnistäht, Kraad (geomeetria), Kvadrant (astronoomia), Lüüra beeta, Lüüra rõngasudu, Matemaatika mõisteid, Mõõtühikute loend, Merkuur, Minut (geomeetria), Mount Wilsoni observatoorium, Noova, Orbiidi kalle, Otsetõus, Parsek, Proxima Centauri, Sekund, SI-süsteemi ühikud, Tehiskaaslane, Veega, WISE, 90377 Sedna.
Aastaaberratsioon
Aastaaberratsioon on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) aberratsioon, mis sõltub Maa tiirlemisest ümber Päikese.
Uus!!: Kaaresekund ja Aastaaberratsioon · Näe rohkem »
Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.
Uus!!: Kaaresekund ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Uus!!: Kaaresekund ja Friedrich Georg Wilhelm Struve · Näe rohkem »
Giuseppe Piazzi
thumb Giuseppe Piazzi (7. juuli 1746 Ponte in Valtellina – 22. juuli 1826 Napoli) oli itaalia matemaatik, astronoom ja teoloog, teatiini munk, Palermo tähetorni rajaja, Cerese avastaja.
Uus!!: Kaaresekund ja Giuseppe Piazzi · Näe rohkem »
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Uus!!: Kaaresekund ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »
Hubble'i süvavaade
Hubble'i süvavaade Hubble'i süvavaate asukoht Hubble'i süvavaade (Hubble Deep Field) on Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Suure Vankri tähtkujus asuvast piirkonnast.
Uus!!: Kaaresekund ja Hubble'i süvavaade · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Kaaresekund ja Jupiter · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Kaaresekund ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kraad (geomeetria)
1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.
Uus!!: Kaaresekund ja Kraad (geomeetria) · Näe rohkem »
Kvadrant (astronoomia)
Tycho Brahe kvadrant. Tycho Brahe istub keskel. Mõõtmise läbiviijast on näha ainult pea paremal äärel. Paremal all olev abiline teatab kelladelt loetud aja, vasakul all olev abiline märgib mõõtmistulemuse üles Kvadrandi valmistamise töötuba Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Kvadrant on ajalooline astronoomiline instrument, millega määrati taevakehade nurkkõrgusi ja asendit.
Uus!!: Kaaresekund ja Kvadrant (astronoomia) · Näe rohkem »
Lüüra beeta
pisi Lüüra beeta (β Lyr, β Lyrae) ehk Sheliak (araabiakeelsest nimest الشلياق (Ash-Shiliyāq)) on Lüüra tähtkuju heleduselt kolmas täht Veega ja Lüüra gamma järel.
Uus!!: Kaaresekund ja Lüüra beeta · Näe rohkem »
Lüüra rõngasudu
Lüüra rõngasudu ehk Lüüra udu ehk Sõrmuse udukogu ehk Rõngasudu ehk Messier 57 ehk M 57 ehk M57 ehk NGC 6720 on planetaarudu Lüüra tähtkujus 2300 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Kaaresekund ja Lüüra rõngasudu · Näe rohkem »
Matemaatika mõisteid
Siin on loetletud matemaatika mõisteid.
Uus!!: Kaaresekund ja Matemaatika mõisteid · Näe rohkem »
Mõõtühikute loend
See artikkel loetleb mõõtühikuid.
Uus!!: Kaaresekund ja Mõõtühikute loend · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Kaaresekund ja Merkuur · Näe rohkem »
Minut (geomeetria)
Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.
Uus!!: Kaaresekund ja Minut (geomeetria) · Näe rohkem »
Mount Wilsoni observatoorium
Observatooriumi asukoht kaardil Vaade observatooriumile Mount Wilsoni observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides California osariigis Los Angelese maakonnas.
Uus!!: Kaaresekund ja Mount Wilsoni observatoorium · Näe rohkem »
Noova
Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.
Uus!!: Kaaresekund ja Noova · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Kaaresekund ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Otsetõus
Otsetõus ehk rektastsensioon (tähis RA või &alpha) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti üks koordinaatidest ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis.
Uus!!: Kaaresekund ja Otsetõus · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: Kaaresekund ja Parsek · Näe rohkem »
Proxima Centauri
Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel.
Uus!!: Kaaresekund ja Proxima Centauri · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Kaaresekund ja Sekund · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: Kaaresekund ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Kaaresekund ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Veega
Veega asukoht Lüüra tähtkujus Veega koos teda ümbritseva udupilvega Veega (tähistatud ka kui Alpha Lyrae) on Lüüra tähtkuju heledaim täht, mis on tähistaevas heleduselt viies ning põhjataevas Arktuuruse järel heleduselt teine.
Uus!!: Kaaresekund ja Veega · Näe rohkem »
WISE
WISE (inglise keeles Wide-field Infrared Survey Explorer 'laia vaateväljaga infrapunase jälgimise teel avastaja') on NASA infrapunaspektris töötav lairibakosmoseteleskoop.
Uus!!: Kaaresekund ja WISE · Näe rohkem »
90377 Sedna
Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.
Uus!!: Kaaresekund ja 90377 Sedna · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Nurgasekund, Nurksekund, Sekund (geomeetria).
