Sisukord
16 suhted: Ajamäärus, Dolgaani keel, Eestäiend, Eesti keele grammatika, Grammatiseerumine, Inari saami keel, Kaasnemismäärus, Kääne, Liivi keel, Omastav kääne, Sõltuvusmäärus, Täiend, Võru keel, Viisiütlev kääne, Viisimäärus, Vokaalmitmus.
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Ajamäärus
Dolgaani keel
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Dolgaani keel
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Eestäiend
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Eesti keele grammatika
Grammatiseerumine
Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).
Vaata Kaasaütlev kääne ja Grammatiseerumine
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Inari saami keel
Kaasnemismäärus
Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal on määrus, mis väljendab kaasnejat.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Kaasnemismäärus
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Kääne
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Liivi keel
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Vaata Kaasaütlev kääne ja Omastav kääne
Sõltuvusmäärus
Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Sõltuvusmäärus
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Täiend
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Võru keel
Viisiütlev kääne
Viisiütlev ehk instruktiiv on (tegutsemis)viisi väljendav kääne, mis on soome ja turgi keeltes.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Viisiütlev kääne
Viisimäärus
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Viisimäärus
Vokaalmitmus
Vokaalmitmus on koos ''de''-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks.
Vaata Kaasaütlev kääne ja Vokaalmitmus
Tuntud ka kui Kaasaütlev, Komitatiiv.