Sisukord
18 suhted: Atlandi merilest, Esmassuused, Kahekülgsed, Keelikloomad, Kesknärvisüsteem, Kidakärssussid, Kiirelised, Loomad, Mudelorganism, Naastloomad, Pärak, Pärishulkraksed, Pea, Ripskõhtsed, Siuglejad, Teissuused, Tsefalisatsioon, Xenoturbella.
Atlandi merilest
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala.
Vaata Kahekülgsed ja Atlandi merilest
Esmassuused
Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond"Loomade elu", 1.
Vaata Kahekülgsed ja Esmassuused
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Vaata Kahekülgsed ja Kahekülgsed
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Kahekülgsed ja Keelikloomad
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Kahekülgsed ja Kesknärvisüsteem
Kidakärssussid
Kidakärssussid ehk kidakärssed ehk akantotsefaalid (Acanthocephala; kreeka acanthus 'okas', 'oga' + kephale 'pea') on parasiitsete loomade hõimkond.
Vaata Kahekülgsed ja Kidakärssussid
Kiirelised
Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad pärishulkraksete alamriigist.
Vaata Kahekülgsed ja Kiirelised
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Kahekülgsed ja Loomad
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Vaata Kahekülgsed ja Mudelorganism
Naastloomad
Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond.
Vaata Kahekülgsed ja Naastloomad
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Vaata Kahekülgsed ja Pärak
Pärishulkraksed
Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.
Vaata Kahekülgsed ja Pärishulkraksed
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Kahekülgsed ja Pea
Ripskõhtsed
Ripskõhtsed (Gastrotricha) on loomade riiki kahekülgsete põhikonda kuuluv hõimkond.
Vaata Kahekülgsed ja Ripskõhtsed
Siuglejad
''Neochildia fusca'' ''Proporus'' Siuglejad (Xenacoelomorpha) on väikeste väga lihtsate ussitaoliste loomade klaad ja hõimkond kahekülgsete rühmast.
Vaata Kahekülgsed ja Siuglejad
Teissuused
Teissuused (Deuterostomia) on loomade takson – alampõhikond.
Vaata Kahekülgsed ja Teissuused
Tsefalisatsioon
Tsefalisatsioon on fülogeneetiline protsess, mille tagajärjel looma ülejäänud kehast eristub morfoloogiliselt pea.
Vaata Kahekülgsed ja Tsefalisatsioon
Xenoturbella
Xenoturbella on meres elavate ussitaoliste loomade perekond, mis arvatakse siuglejate hõimkonna alamhõimkonna ksenoturbelliidid monotüüpsesse sugukonda Xenoturbellidae.
Vaata Kahekülgsed ja Xenoturbella
Tuntud ka kui Bilateria.