Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Kahekülgsed

Index Kahekülgsed

Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.

Sisukord

  1. 18 suhted: Atlandi merilest, Esmassuused, Kahekülgsed, Keelikloomad, Kesknärvisüsteem, Kidakärssussid, Kiirelised, Loomad, Mudelorganism, Naastloomad, Pärak, Pärishulkraksed, Pea, Ripskõhtsed, Siuglejad, Teissuused, Tsefalisatsioon, Xenoturbella.

Atlandi merilest

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala.

Vaata Kahekülgsed ja Atlandi merilest

Esmassuused

Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond"Loomade elu", 1.

Vaata Kahekülgsed ja Esmassuused

Kahekülgsed

Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.

Vaata Kahekülgsed ja Kahekülgsed

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Vaata Kahekülgsed ja Keelikloomad

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Vaata Kahekülgsed ja Kesknärvisüsteem

Kidakärssussid

Kidakärssussid ehk kidakärssed ehk akantotsefaalid (Acanthocephala; kreeka acanthus 'okas', 'oga' + kephale 'pea') on parasiitsete loomade hõimkond.

Vaata Kahekülgsed ja Kidakärssussid

Kiirelised

Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad pärishulkraksete alamriigist.

Vaata Kahekülgsed ja Kiirelised

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Vaata Kahekülgsed ja Loomad

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Vaata Kahekülgsed ja Mudelorganism

Naastloomad

Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond.

Vaata Kahekülgsed ja Naastloomad

Pärak

naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.

Vaata Kahekülgsed ja Pärak

Pärishulkraksed

Pärishulkraksed (Eumetazoa, mõnikord nimetatud ka nimega Histozoa) on klaad (käsitletud ka alamriigi tasemel), mis hõlmab peaaegu kõiki loomi, välja arvatud käsnad.

Vaata Kahekülgsed ja Pärishulkraksed

Pea

Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Vaata Kahekülgsed ja Pea

Ripskõhtsed

Ripskõhtsed (Gastrotricha) on loomade riiki kahekülgsete põhikonda kuuluv hõimkond.

Vaata Kahekülgsed ja Ripskõhtsed

Siuglejad

''Neochildia fusca'' ''Proporus'' Siuglejad (Xenacoelomorpha) on väikeste väga lihtsate ussitaoliste loomade klaad ja hõimkond kahekülgsete rühmast.

Vaata Kahekülgsed ja Siuglejad

Teissuused

Teissuused (Deuterostomia) on loomade takson – alampõhikond.

Vaata Kahekülgsed ja Teissuused

Tsefalisatsioon

Tsefalisatsioon on fülogeneetiline protsess, mille tagajärjel looma ülejäänud kehast eristub morfoloogiliselt pea.

Vaata Kahekülgsed ja Tsefalisatsioon

Xenoturbella

Xenoturbella on meres elavate ussitaoliste loomade perekond, mis arvatakse siuglejate hõimkonna alamhõimkonna ksenoturbelliidid monotüüpsesse sugukonda Xenoturbellidae.

Vaata Kahekülgsed ja Xenoturbella

Tuntud ka kui Bilateria.