Kiiremini kui brauser!
257 suhted: Aafrika metskass, Aafrika Sarv, Aaga, Ainupõlvsed, Alexandre Brongniart, Ameerika alligaator, Amfibiont, Amfiib (täpsustus), Andorra, Antigua ja Barbuda, Aort, Armeenia, Armeenia loomastik, Arterioosõõs, B-lümfotsüüdid, Bahrein, Barbados, Batrachochytrium dendrobatidis, Batrahholoogia, Beeta1-retseptor, Belau, Białowieża laane rahvuspark, Biofoonia, Blastotsüst, BMP-1, BRDM-2, Brunei, Canche, Consolidated PBY Catalina, Dominica, Durrelli loomapark, Ebolavirus, Edward Drinker Cope, Eesti kahepaiksed, Eesti loodus, Eesti loomastik, Egiptuse kobra, Ektotermia, Elu, Embrüogenees, Etünüülöstradiool, Euroopa sookilpkonn, Fennekrebane, Fenotüübiline plastilisus, Gabon, George Albert Boulenger, Great Smoky mägede rahvuspark, Grenada, Habekakk, Hallõgija, ..., Hammustamine, Hanka järv, Hans Kauri, Harikrokodill, Harilik äädikakärbes, Harilik kärnkonn, Harilik lehekonn, Harilik mudakonn, Harilik rästik, Harivesilik, Hawaii saared, Hägglunds Bv 206, Härgkonn, Hüpofüüsi kesksagar, Hõbehaigur, Hõimkond, Herilaseviu, Herpetoloogia, Hiidkonn, Hingamine, Hingamiselund, Hingamiselundkond, Homöostaas, Hula mustkõht, Hyalinobatrachium dianae, Iirimaa loomastik, Imetajad, India pantergeko, Indoneesia, Island, Itaalia, Järvekonn, Juttselg-kärnkonn, Kaanid, Kahepaiksete loend, Kakk, Kannuskonn, Karnivoor, Kährik, Kärnkonlased, Kärnkonn, Köha, Köidikkonn, Küünis, Küljejoon, Küpros, Kõrvalest, Keelikloomad, Kehatemperatuur, Kesknärvisüsteem, Kestumine, Kiievi loomaaed, Kiribati, Kivinugis, Kloaak, Kloonimine, Kobras, Koerlased, Koger, Konn (perekond), Kormoran, Kortikosteroon, Krüptosporidioos, Kreatsionism, Kromafiinne rakk, Kromatofoor, Kudemine, Kudu, Kuklatagused näärmed, Kulles, Kurglased, Kusepõis, Lambiharikromosoom, Lärmakas aafrikarästik, Lümfisüdamed, Lõigustumine, Lõpused, Lõuatud, Lechtal, Leptodactylus fallax, Lgr-valgud, Liha, Liidia Poska-Teiss, Liik (bioloogia), Loodusaed, Loomade elu, Loomade väärkohtlemine, Luksemburg, Luu, Maateaduste mõisteid (K), Makrofaagid, Malawi, Maldiivid, Maolised, Massiline väljasuremine, Mauritius, Maximilian zu Wied-Neuwied, Mürgised imetajad, Mehhiko tömpsuu, Melaniin, Merenduse mõisteid, Metskalkun, Metsnugis, Mikrobioom, Mikroneesia Liiduriigid, Moone (bioloogia), Moskiitolased, Mutt, Nastiklased, Nõukogude väeosad Eestis, Nõva Veskijärv, Neerupealis, Nyungwe rahvuspark, Osmussaar, Ovipaaria, Paedophryne, Paedophryne amauensis, Paleosoikum, Parasvöötme rohtlad, Parv, Patria Pasi, Pavlovsk, Päevaliblikad, Pärak, Päriskonnalised, Peeter Ernits, Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, Peruu, Pesaparasitism, Petrified Foresti rahvuspark, Piirissaare maastikukaitseala, Pioneerisõiduk, Poikilotermia, Polaarrebane, Pudikass, Punane raamat, Raba, Rabakonn, Ranne, Ranoidea caerulea, Raudkull, Richard Branson, Riinu Rannap, Rinnak, Rinnalülid, Rohe-kärnkonn, Roheneemesaared, Rohukonn, Roided, Roomajad, Rwanda, Saguaro rahvuspark, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Salamandrid, Salmonelloos, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Süda, Südamekoda, Sünd, Seišellid, Selgroogsed, Siillased, Singapur, Siniõlg-kuukabarra, Siugkonnalised, Skelett, Sonora kõrb, Soobel, Sooline dimorfism, Soomustransportöör, Sugunääre, Suur-kannuskonn, Suur-konnakotkas, Tallinna Loomaaed, Talvitumine, Tähnikvesilik, Tänavjärv, Tüümus, Türkmenistan, Teleostomi, Tetrakromaasia, Tetrapoodid, Tiigikonn, Tonga, Trinidad ja Tobago, TRPM8, Tulemaa rahvuspark, Uim, UV-poolt indutseeritud fotoluminesents loomariigis, Vaegmoone, Valge-toonekurg, Vastne, Väike vereringe, Välekonn, Väliskõrv, Veekonn, Venoosõõs, Venoosurge, Vesilik, Vivaarium, Vormsi, Zoonoosid, 2S25 Sprut-SD. Laienda indeks (207 rohkem) »
Aafrika metskass
Aafrika metskass ehk ookerkass (Felis silvestris lybica) on metskassi alamliik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Aafrika metskass · Näe rohkem »
Aafrika Sarv
Aafrika Sarve maad Somaali poolsaar Shuttle'ilt pildistatuna Aafrika Sarv on täpsemalt piiritlemata ala Aafrika idaosas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Aafrika Sarv · Näe rohkem »
Aaga
Aaga ehk merikärnkonn (ka merekärnkonn; teaduslik ladinakeelne nimetus Rhinella marina, varasem teaduslik nimi Bufo marinus) on kahepaikseliik päriskonnaliste seltsi kärnkonlaste sugukonna Rhinella perekonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Aaga · Näe rohkem »
Ainupõlvsed
Ainupõlvsed (Monogenea, vanemais allikais ka Monogenoidea) on mitmekesine alamate usside klass lameusside hõimkonnas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ainupõlvsed · Näe rohkem »
Alexandre Brongniart
Alexandre Brongniart Alexandre Brongniart (10. veebruar 1770 Pariis – 7. oktoober 1847 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse keemik, mineraloog ja zooloog.
Uus!!: Kahepaiksed ja Alexandre Brongniart · Näe rohkem »
Ameerika alligaator
Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator (Alligator mississippiensis) on suur roomaja krokodilliliste seltsist.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ameerika alligaator · Näe rohkem »
Amfibiont
Amfibiont on organism, kes võib elada nii veekeskkonnas kui ka maismaal (nt pilliroog) või kes mingi eluperioodi veedavad vees ja teise perioodi maismaal (nt kahepaiksed, mitmed putukavastsed).
Uus!!: Kahepaiksed ja Amfibiont · Näe rohkem »
Amfiib (täpsustus)
Amfiib võib viidata järgnevatele asjadele.
Uus!!: Kahepaiksed ja Amfiib (täpsustus) · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Kahepaiksed ja Andorra · Näe rohkem »
Antigua ja Barbuda
Antigua ja Barbuda on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Väikestes Antillide saarestikus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Antigua ja Barbuda · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Kahepaiksed ja Aort · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia loomastik
Armeenias on tsonaalse mitmekesisuse tõttu liigirikas loomastik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Armeenia loomastik · Näe rohkem »
Arterioosõõs
Arterioosõõs (ladina cavum arteriosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Uus!!: Kahepaiksed ja Arterioosõõs · Näe rohkem »
B-lümfotsüüdid
Immuunsüsteemi rakud, mis valmistavad ründavatele patogeenidele (viirustele) antikehi. Need moodustavad mälurakke, mis jätavad sama patogeeni meelde, et tulevikus, kui sama patogeen uuesti organismi satub, hakataks kiiremini antikehi tootma B-lümfotsüüdid ehk B-rakud ehk B-lümfilibled (ladina lymphocytus B) on leukotsüütide hulka kuuluvad humoraalse immuunsuse (omandatud immuunsus) kaitserakud.
Uus!!: Kahepaiksed ja B-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Bahrein
Bahrein (Bahreini Kuningriik, araabia keeles مملكة البحرين Mamlakat al-Baḩrayn) on saareriik Aasias Pärsia lahes.
Uus!!: Kahepaiksed ja Bahrein · Näe rohkem »
Barbados
Barbados on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel asuv saareriik ja Väikeste Antillide idapoolseim riik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Barbados · Näe rohkem »
Batrachochytrium dendrobatidis
''Batrachochytrium dendrobatidis'''e zoospoorid mageveelülijalgsel (a) ja vetikal (b). Batrachochytrium dendrobatidis on viburseen, mis põhjustab kahepaiksete haigust kütridiomükoosi.
Uus!!: Kahepaiksed ja Batrachochytrium dendrobatidis · Näe rohkem »
Batrahholoogia
Batrahholoogia on zooloogia üks allharudest, mille uurimisobjektideks on kahepaiksed (Amphibia).
Uus!!: Kahepaiksed ja Batrahholoogia · Näe rohkem »
Beeta1-retseptor
β1-retseptori ning seondunud agonisti isoprenaliini kolmemõõtmeline struktuurimudel kristallstruktuuri andmete põhjal Beeta1-retseptor ehk β1-retseptor on üks rakumembraani valk (integraalne membraanivalk), üks beetaretseptoreid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Beeta1-retseptor · Näe rohkem »
Belau
Belau (ka Palau, ametlikult Belau Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Belau · Näe rohkem »
Białowieża laane rahvuspark
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.
Uus!!: Kahepaiksed ja Białowieża laane rahvuspark · Näe rohkem »
Biofoonia
Biofoonia on eluhäälte (välja arvatud inimhelide) kogum ökosüsteemi helimaastikus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Biofoonia · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Kahepaiksed ja Blastotsüst · Näe rohkem »
BMP-1
BMP-1 (vene keeles Боевая Mашина Пехоты-1 Bojevaja Mašina Pehhotõ 'jalaväe lahingumasin') on Nõukogude Liidus projekteeritud jalaväe lahingumasin, üks levinumaid seda tüüpi soomukeid maailma relvajõududes.
Uus!!: Kahepaiksed ja BMP-1 · Näe rohkem »
BRDM-2
BRDM-2 (vene keeles БРДМ-2) (Bojevaja Razvedovatelnaja Dozornaja Mašina 'lahinguluure- ja patrullmasin') on Nõukogude Liidus valmistatud luuresoomuk.
Uus!!: Kahepaiksed ja BRDM-2 · Näe rohkem »
Brunei
Brunei (ametlikult Brunei Darussalami Riik) on riik Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere ääres.
Uus!!: Kahepaiksed ja Brunei · Näe rohkem »
Canche
Canche (hollandi: Kwinte) on üks jõgesid, mis voolab Lõuna-Boulonnaisist ja Picardie'st La Manche'i, mille suurim näide on Somme.
Uus!!: Kahepaiksed ja Canche · Näe rohkem »
Consolidated PBY Catalina
300 px Consolidated PBY Catalina on täismetallkonstruktsiooniga kahemootoriline, ajaloos kõige enam ehitatud paat-/amfiiblennuk.
Uus!!: Kahepaiksed ja Consolidated PBY Catalina · Näe rohkem »
Dominica
Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides.
Uus!!: Kahepaiksed ja Dominica · Näe rohkem »
Durrelli loomapark
Les Augrès' mõisahoone, Durrell Wildlife Conservation Trusti peakorter pisi pisi Gerald Durrelli kuju Loomapargi sümboli dodo kiviskulptuur loomapargi peasissepääsu juures Durrelli loomapark (inglise keeles Durrell Wildlife Park, varem Jersey loomaaed (Jersey Zoo)) on La Manche'i väina Jersey saarel asuv loomaaed, mille asutas 1958.
Uus!!: Kahepaiksed ja Durrelli loomapark · Näe rohkem »
Ebolavirus
Ebolavirus (lühend EBOV) on viiruseperekond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ebolavirus · Näe rohkem »
Edward Drinker Cope
Edward Drinker Cope Edward Drinker Cope (28. juuli 1840 Philadelphia, Pennsylvania – 12. aprill 1897 Philadelphia, Pennsylvania) oli ameerika paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog.
Uus!!: Kahepaiksed ja Edward Drinker Cope · Näe rohkem »
Eesti kahepaiksed
Eesti kahepaiksed on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad kahepaiksed.
Uus!!: Kahepaiksed ja Eesti kahepaiksed · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Kahepaiksed ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Kahepaiksed ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Egiptuse kobra
Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Egiptuse kobra · Näe rohkem »
Ektotermia
Ektotermsed on loomad, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ektotermia · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Elu · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Kahepaiksed ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Etünüülöstradiool
Etünüülöstradiool (lüh EE ka EE2) on keemiline aine, loodusliku östrogeeni sünteetiline derivaat.
Uus!!: Kahepaiksed ja Etünüülöstradiool · Näe rohkem »
Euroopa sookilpkonn
Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.
Uus!!: Kahepaiksed ja Euroopa sookilpkonn · Näe rohkem »
Fennekrebane
Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Kahepaiksed ja Fennekrebane · Näe rohkem »
Fenotüübiline plastilisus
Fenotüübiline plastilisus on organismi võime muuta oma fenotüüpi vastavalt keskkonnale.
Uus!!: Kahepaiksed ja Fenotüübiline plastilisus · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Kahepaiksed ja Gabon · Näe rohkem »
George Albert Boulenger
George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.
Uus!!: Kahepaiksed ja George Albert Boulenger · Näe rohkem »
Great Smoky mägede rahvuspark
Great Smoky mägede rahvuspark (Great Smoky Mountains National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark, mis asub Põhja-Carolina ja Tennessee osariikides.
Uus!!: Kahepaiksed ja Great Smoky mägede rahvuspark · Näe rohkem »
Grenada
Grenada on saareriik Lõuna-Ameerikast põhjas Väikeste Antillide saarestikus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Grenada · Näe rohkem »
Habekakk
pisi Habekakk (Strix nebulosa) on kaklaste sugukonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Habekakk · Näe rohkem »
Hallõgija
Hallõgija (Lanius excubitor) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hallõgija · Näe rohkem »
Hammustamine
Hammustamine on suu avamine ning lõualuude kokkusurumine hammustatava eseme või materjali ümber.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hammustamine · Näe rohkem »
Hanka järv
Hanka (vene keeles Ханка, hiina keeles 興凱湖) on järv Venemaa ja Hiina piiril Hanka looduskaitsealal.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hanka järv · Näe rohkem »
Hans Kauri
Hans Kauri (aastani 1935 Hans Mühlberg; 30. mai 1906 Majala, Konguta vald – 30. jaanuar 1999 Stockholm) oli eesti zooloog ja loomaökoloog; filosoofiadoktor (1959, Lundi ülikool).
Uus!!: Kahepaiksed ja Hans Kauri · Näe rohkem »
Harikrokodill
Harikrokodill (Crocodylus porosus) on India idaosas, Sri Lankal, Kagu-Aasias ja Austraalia põhjaosas elav suur roomaja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harikrokodill · Näe rohkem »
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harilik äädikakärbes · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Harilik lehekonn
Juveniilne harilik lehekonn Harilik lehekonn (Hyla arborea, varem Rana arborea) on lehekonlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete liik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harilik lehekonn · Näe rohkem »
Harilik mudakonn
Mudakonn Harilik mudakonn ehk mudakonn (Pelobates fuscus) on mudakonlaste sugukonda, mudakonna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harilik mudakonn · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harivesilik
Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Harivesilik · Näe rohkem »
Hawaii saared
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hawaii saared · Näe rohkem »
Hägglunds Bv 206
Hägglunds Bv 206 (Bandvagn 206) on Rootsi firmas toonase nimega Hägglund & Söner, tänapäevase nimega BAE Systems Hägglunds AB valmistatud suurendatud maastikuläbivusega amfiibne, algupärasena militaarotstarbeline liigendroomiksõiduk ehk hõlmik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hägglunds Bv 206 · Näe rohkem »
Härgkonn
Härgkonn (Lithobates catesbeianus) on liik konlaste sugukonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Härgkonn · Näe rohkem »
Hüpofüüsi kesksagar
Hüpofüüsi kesksagaraks ehk ajuripatsi kesksagaraks (ladina keeles pars intermedia, pars intermedia adenohypophyseos) nimetatakse osadel kesknärvisüsteemiga loomadel ajus paikneva hüpofüüsi eessagara osa, mis külgneb hüpofüüsi tagasagaraga.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hüpofüüsi kesksagar · Näe rohkem »
Hõbehaigur
Californias Hõbehaigur (Ardea alba) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hõbehaigur · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hõimkond · Näe rohkem »
Herilaseviu
Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Herilaseviu · Näe rohkem »
Herpetoloogia
Herpetoloogia on zooloogia üks harudest, mille uurimisobjektideks on roomajad (Reptilia) ja kahepaiksed (Amphibia).
Uus!!: Kahepaiksed ja Herpetoloogia · Näe rohkem »
Hiidkonn
Hiidkonn (Conraua goliath, ka Rana goliath) on Conrauidae sugukonda kuuluv kahepaiksete liik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hiidkonn · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hingamine · Näe rohkem »
Hingamiselund
Hingamiselund ehk hingamisorgan on mis tahes looma enamasti spetsialiseerunud elund, mille kaudu toimub CO2 ja hapniku vahetus (gaasivahetus) organismis.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hingamiselund · Näe rohkem »
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hingamiselundkond · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Homöostaas · Näe rohkem »
Hula mustkõht
Hula mustkõht (Latonia nigriventer) on kahepaikne ja ainus elusolev liik perekonnast Latonia.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hula mustkõht · Näe rohkem »
Hyalinobatrachium dianae
Hyalinobatrachium dianae on kahepaiksete klassi kuuluv päriskonnaline.
Uus!!: Kahepaiksed ja Hyalinobatrachium dianae · Näe rohkem »
Iirimaa loomastik
alt.
Uus!!: Kahepaiksed ja Iirimaa loomastik · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Imetajad · Näe rohkem »
India pantergeko
India pantergeko ehk leopardgeko (Eublepharis macularius) on pantergekolaste sugukonda kuuluv sisalikuline.
Uus!!: Kahepaiksed ja India pantergeko · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Kahepaiksed ja Indoneesia · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Kahepaiksed ja Island · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Itaalia · Näe rohkem »
Järvekonn
Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis. Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Järvekonn · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kaanid
Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kaanid · Näe rohkem »
Kahepaiksete loend
Kahepaiksete loend loetleb kahepaikseid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kahepaiksete loend · Näe rohkem »
Kakk
Kakk (Strix) on kakuliste seltsi kakuliste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kakk · Näe rohkem »
Kannuskonn
Kannuskonn (Xenopus) on perekond kahepaikseid sugukonnast kärgkonlased (Pipidae), seltsist päriskonnalised (Anura).
Uus!!: Kahepaiksed ja Kannuskonn · Näe rohkem »
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Uus!!: Kahepaiksed ja Karnivoor · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kährik · Näe rohkem »
Kärnkonlased
Kärnkonlased (Bufonidae) on päriskonnaliste (Anura) seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kärnkonlased · Näe rohkem »
Kärnkonn
Kärnkonn (Bufo) on perekond päriskonnaliste seltsist kärnkonlaste (Bufonidae) sugukonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kärnkonn · Näe rohkem »
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Uus!!: Kahepaiksed ja Köha · Näe rohkem »
Köidikkonn
Köidikkonn (Alytes) on perekond päriskonnalisi.
Uus!!: Kahepaiksed ja Köidikkonn · Näe rohkem »
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Küünis · Näe rohkem »
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Uus!!: Kahepaiksed ja Küljejoon · Näe rohkem »
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Uus!!: Kahepaiksed ja Küpros · Näe rohkem »
Kõrvalest
Inimese kõrvalest Kõrvalest (ladina keeles auricula) on paljudel selgroogsetel loomadel väliskõrva nähtav osa, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõrvalestakõhrest.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kõrvalest · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Kahepaiksed ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kestumine · Näe rohkem »
Kiievi loomaaed
Kiievi loomaaed (ukraina keeles Київський зоологічний парк загальнодержавного значення) on loomaaed Ukraina pealinnas Kiievis.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kiievi loomaaed · Näe rohkem »
Kiribati
Kiribati (Kiribati Vabariik; kiribati keeles) on saareriik Vaikses ookeanis Mikroneesias, mille alasid läbib ekvaator.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kiribati · Näe rohkem »
Kivinugis
Kivinugis (Martes foina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kivinugis · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kloaak · Näe rohkem »
Kloonimine
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kloonimine · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kobras · Näe rohkem »
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Koerlased · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Kahepaiksed ja Koger · Näe rohkem »
Konn (perekond)
Konn Alam-Pedja kaitsealalt Konn (Rana) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete perekond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Konn (perekond) · Näe rohkem »
Kormoran
Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kormoran · Näe rohkem »
Kortikosteroon
Kortikosteroon, mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni, on 21-süsinikuline steroidhormoon kortikosteroidide klassist, mida toodetakse neerupealiste koores.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kortikosteroon · Näe rohkem »
Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning ohustab ka teisi imetajaid, linde, kahepaikseid, roomajaid ja kalu.
Uus!!: Kahepaiksed ja Krüptosporidioos · Näe rohkem »
Kreatsionism
Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kreatsionism · Näe rohkem »
Kromafiinne rakk
Kromafiinsed rakud on (inglise keeles chromaffin cell) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel erinevates elundites kas üksikult (väiksearvulisena) või rakurühmadena paiknev neuroendokriinsete rakkude tüüp.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kromafiinne rakk · Näe rohkem »
Kromatofoor
Sebrakala kromatofoorid võimaldavad sõltuvalt keskkonnast funktsioneerida kas väiksema kontrastsusega (all) või suurema kontrastsusega (üleval) Kromatofoor on pigmenditerakesi sisaldav valgust peegeldav rakk.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kromatofoor · Näe rohkem »
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kudemine · Näe rohkem »
Kudu
Kudu on kalade, kahepaiksete, veetigude jne, limaja massiga ümbritsetud munade kogum veekogudes.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kudu · Näe rohkem »
Kuklatagused näärmed
Kuklatagused näärmed (ka kuklatagused mürginäärmed, inglise keeles nuchal glands) on mitmete kahepaiksete ja madude nahas paiknevad juhadeta näärmed, mille sisaldised toimivad kiskjatele toksiinina.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kuklatagused näärmed · Näe rohkem »
Kulles
''Heleioporus australiacus'''e kulles Kulles on kahepaikse vastne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kulles · Näe rohkem »
Kurglased
Kurglased (Gruidae) on lindude klassi kureliste seltsi kuuluv perekond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kurglased · Näe rohkem »
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Uus!!: Kahepaiksed ja Kusepõis · Näe rohkem »
Lambiharikromosoom
ootsüüdi kromosoom Lambiharikromosoom (inglise lampbrush chromosome) on kromosoomi suuremõõtmeline erivorm, mis esineb mitmete selgroogsete ja selgrootute loomade primaarsetes ootsüütides ning Drosophila spermatotsüütide meioosi esimese profaasi keskosa diploteenis.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lambiharikromosoom · Näe rohkem »
Lärmakas aafrikarästik
Lärmakas aafrikarästik (Bitis arietans) on rästiklaste sugukonda kuuluv mürkmadu, kes elab savannis ja rohumaadel Marokost ja lääne-Araabiast kuni Aafrika lõunarannikuni, välja arvatud Sahara ja vihmametsa regioonid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lärmakas aafrikarästik · Näe rohkem »
Lümfisüdamed
Lümfisüdameteks ehk lümfipumpadeks (ladina cor lymphaticum) nimetatakse osade selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) elundeid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lümfisüdamed · Näe rohkem »
Lõigustumine
Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lõigustumine · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lõpused · Näe rohkem »
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lõuatud · Näe rohkem »
Lechtal
Ülemine Lechi org Lechtal Tiroolis Austrias Lechtal on alpiorg Austrias, millest suurem osa kuulub Tirooli liidumaasse ja väiksem osa Vorarlbergi.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lechtal · Näe rohkem »
Leptodactylus fallax
Leptodactylus fallax, tuntud ka kui mägikana ja hiidkraavikonn, on Leptodactydae sugukonna Leptodactylus’e perekonda kuuluv maismaakonn.
Uus!!: Kahepaiksed ja Leptodactylus fallax · Näe rohkem »
Lgr-valgud
Lgr-valgud on retseptorid, mis kuuluvad integraalsete G-valguga seotud retseptorite (GPCR) perekonda.
Uus!!: Kahepaiksed ja Lgr-valgud · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Kahepaiksed ja Liha · Näe rohkem »
Liidia Poska-Teiss
Liidia Poska-Teiss (6. aprill 1888 Kuressaare – 14. mai 1956 Tartu) oli eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog; aastast 1939 bioloogiadoktor (esimene eestlasest naisteadusdoktor).
Uus!!: Kahepaiksed ja Liidia Poska-Teiss · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kahepaiksed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loodusaed
Loodusaed, vahel ka metsikaed, on aiakujunduse suund, kus lisaks aia esteetilisele väärtusele püütakse luua keskkond, mis on atraktiivne elupaik pärismaisele elustikule – peale kohalike taimeliikide ka teistele elusorganismidele, nagu linnud, kahepaiksed, roomajad, putukad, pisiimetajad ja muud.
Uus!!: Kahepaiksed ja Loodusaed · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Kahepaiksed ja Loomade elu · Näe rohkem »
Loomade väärkohtlemine
Kanad kanafarmis Loomade väärkohtlemine on inimese selline tegevus või tegevusetus, mis ohustab või võib ohustada looma tervist või heaolu.
Uus!!: Kahepaiksed ja Loomade väärkohtlemine · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Luksemburg · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Luu · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Kahepaiksed ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Kahepaiksed ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Malawi
Malawi Vabariik on merepiirita riik Ida-Aafrikas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Malawi · Näe rohkem »
Maldiivid
Maldiivid (ametlikult Maldiivi Vabariik) on saareriik India ookeanis.
Uus!!: Kahepaiksed ja Maldiivid · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Kahepaiksed ja Maolised · Näe rohkem »
Massiline väljasuremine
Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine.
Uus!!: Kahepaiksed ja Massiline väljasuremine · Näe rohkem »
Mauritius
Mauritius (ametlikult Mauritiuse Vabariik) on Aafrika saareriik India ookeanis Maskareenide saarestikus, mis hõlmab Mauritiuse saare ja selle ümbruskonna väikesaari.
Uus!!: Kahepaiksed ja Mauritius · Näe rohkem »
Maximilian zu Wied-Neuwied
Maximilian zu Wied-Neuwied Prints Maximilian Alexander Philipp zu Wied-Neuwied (23. september 1782 Neuwied – 3. veebruar 1867 Neuwied) oli saksa maadeuurija, etnoloog ja loodusuurija, kes on tuntud tänu kahele uurimisretkele Brasiiliasse ja Põhja-Ameerikasse.
Uus!!: Kahepaiksed ja Maximilian zu Wied-Neuwied · Näe rohkem »
Mürgised imetajad
Mürgised imetajad on loomad, kes kuuluvad imetajate klassi ning on võimelised tootma mürkaineid, mida nad kasutavad ohvri surmamiseks või võitlusvõimetuks tegemiseks või vaenlaste eest kaitsmiseks.
Uus!!: Kahepaiksed ja Mürgised imetajad · Näe rohkem »
Mehhiko tömpsuu
Mehhiko tömpsuu ehk aksolotl (Ambystoma mexicanum) on kahepaikne tömpsuu perekonnas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Mehhiko tömpsuu · Näe rohkem »
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Uus!!: Kahepaiksed ja Melaniin · Näe rohkem »
Merenduse mõisteid
Siin on loetletud merenduse üldmõisteid; laevanduse mõisted on loetletud ka loendis Laevanduse mõisteid; laevu on loetletud loendis Laevade loend.
Uus!!: Kahepaiksed ja Merenduse mõisteid · Näe rohkem »
Metskalkun
Metskalkun (Meleagris gallopavo) on maailma suurim ja raskeim kanaline, kuuludes Põhja-Ameerika faunasse.
Uus!!: Kahepaiksed ja Metskalkun · Näe rohkem »
Metsnugis
Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Metsnugis · Näe rohkem »
Mikrobioom
Mikrobioom on kommensiaalsete, sümbiootiliste ja patogeensete mikroorganismide ökoloogiline kooslus, mille elukeskkond on taimede või loomade peal ja sees.
Uus!!: Kahepaiksed ja Mikrobioom · Näe rohkem »
Mikroneesia Liiduriigid
Mikroneesia Liiduriigid (lühinimi Mikroneesia) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia piirkonnas, mis on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega.
Uus!!: Kahepaiksed ja Mikroneesia Liiduriigid · Näe rohkem »
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »
Moskiitolased
Moskiitolased (Phlebotomidae) on sugukond sääselisi, kes elavad peamiselt troopikas ja subtroopikas ja kes imevad verd.
Uus!!: Kahepaiksed ja Moskiitolased · Näe rohkem »
Mutt
Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Mutt · Näe rohkem »
Nastiklased
Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Nastiklased · Näe rohkem »
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Uus!!: Kahepaiksed ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »
Nõva Veskijärv
Veskijärv (ka Nõva Veskijärv, Tamre järv, Tamra järv) on pruuniveeline düstroofne järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas, Tänavjärvest lääne pool.
Uus!!: Kahepaiksed ja Nõva Veskijärv · Näe rohkem »
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Uus!!: Kahepaiksed ja Neerupealis · Näe rohkem »
Nyungwe rahvuspark
Satelliidipilt Nyungwe rahvuspargist Vaade rahvuspargile lennukilt Nyungwe rahvuspark on rahvuspark Rwandas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Nyungwe rahvuspark · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Osmussaar · Näe rohkem »
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ovipaaria · Näe rohkem »
Paedophryne
Paedophryne on perekond konnasid kerakonlaste sugukonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Paedophryne · Näe rohkem »
Paedophryne amauensis
''Paedophryne amauensis''e leiukoht (punasega). Paedophryne amauensis on konnaliik Paapua Uus-Guineast, mis avastati 2009.
Uus!!: Kahepaiksed ja Paedophryne amauensis · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Kahepaiksed ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Parasvöötme rohtlad
Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) Parasvöötme rohtla on rohtlavööndi osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Parasvöötme rohtlad · Näe rohkem »
Parv
Lapsed sõitmas parvega Balsapuust Kon-Tiki parv Kon-Tiki muuseumis Oslos Lisaks veekogudel liikumisele saab statsionaarsete parvedega parandada ka ligipääsu veekogule. Suplevad lapsed parvel, Tartus, Emajõel. 2014. aasta juuli Parv on ujuvast materjalist või ujuvatest esemetest valmistatud lamedakujuline, algeline ja lihtne veesõiduk.
Uus!!: Kahepaiksed ja Parv · Näe rohkem »
Patria Pasi
Sisu Pasi on Soomes Oy Sisu Auto Ab toodetav amfiibne soomustransportöör.
Uus!!: Kahepaiksed ja Patria Pasi · Näe rohkem »
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Uus!!: Kahepaiksed ja Pavlovsk · Näe rohkem »
Päevaliblikad
Päevaliblikad (Rhopalocera) on rühm suurliblikaid – põhiliselt päevasel ajal lendavaid putukaid, kes kuuluvad seltsi liblikalised.
Uus!!: Kahepaiksed ja Päevaliblikad · Näe rohkem »
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Uus!!: Kahepaiksed ja Pärak · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Kahepaiksed ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Peeter Ernits
Peeter Ernits 2021. aasta Arvamusfestivalil Peeter Ernits (sündinud 11. juunil 1953 Tallinnas) on Eesti zooloog, ajakirjanik ja poliitik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Peeter Ernits · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Kahepaiksed ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Kahepaiksed ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Kahepaiksed ja Peruu · Näe rohkem »
Pesaparasitism
Pesaparasitism on kleptoparasitismi üks liike, kus üks organism (pesaparasiit) muneb või koeb oma järglased teise organismi (peremeesorganismi) pessa, lastes oma järglased ka nii üles kasvatada.
Uus!!: Kahepaiksed ja Pesaparasitism · Näe rohkem »
Petrified Foresti rahvuspark
Petrified Foresti rahvuspark (Petrified Forest National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark Navaho ja Apache'i maakondades Arizona osariigi kirdeosas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Petrified Foresti rahvuspark · Näe rohkem »
Piirissaare maastikukaitseala
Piirissaare rand Piirissaare maastikukaitseala oli kaitseala Tartu vallas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Piirissaare maastikukaitseala · Näe rohkem »
Pioneerisõiduk
Pioneerisõidukid ehk militaarotstarbelised insenerisõidukid on sõidukid, mis on valmistatud ehitustöödeks lahinguolukorras või võitlevate inseneride ehk pioneeride transportimiseks lahinguväljal.
Uus!!: Kahepaiksed ja Pioneerisõiduk · Näe rohkem »
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Uus!!: Kahepaiksed ja Poikilotermia · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Pudikass
Pudikass ehk kääbuskass (Felis nigripes) on kaslaste sugukonda kassi perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Pudikass · Näe rohkem »
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Uus!!: Kahepaiksed ja Punane raamat · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Kahepaiksed ja Raba · Näe rohkem »
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Rabakonn · Näe rohkem »
Ranne
Ranne Ranne on ülajäseme osa küünarvarre ja kämbla vahel.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ranne · Näe rohkem »
Ranoidea caerulea
Ranoidea caerulea (sünonüüm Litoria caerulea) on sugukonda Pelodryadidae kuuluv päriskonnaline.
Uus!!: Kahepaiksed ja Ranoidea caerulea · Näe rohkem »
Raudkull
Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Raudkull · Näe rohkem »
Richard Branson
Sir Richard Charles Nicholas Branson (sündinud 18. juulil 1950) on Suurbritannia ettevõtja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Richard Branson · Näe rohkem »
Riinu Rannap
Vanemuise 46 ees 2011. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Riinu Rannap (sündinud 23. oktoobril 1966) on eesti zooloog.
Uus!!: Kahepaiksed ja Riinu Rannap · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Kahepaiksed ja Rinnak · Näe rohkem »
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Uus!!: Kahepaiksed ja Rinnalülid · Näe rohkem »
Rohe-kärnkonn
Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Rohe-kärnkonn · Näe rohkem »
Roheneemesaared
Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, kabuverdianu keeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on riik ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika mandri läänerannikust umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes.
Uus!!: Kahepaiksed ja Roheneemesaared · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Rohukonn · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Kahepaiksed ja Roided · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Roomajad · Näe rohkem »
Rwanda
Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.
Uus!!: Kahepaiksed ja Rwanda · Näe rohkem »
Saguaro rahvuspark
Saguaro rahvuspark on rahvuspark USA-s Arizona osariigi lõunaosas Pima maakonnas Tucsoni linna lähedal.
Uus!!: Kahepaiksed ja Saguaro rahvuspark · Näe rohkem »
Saint Kitts ja Nevis
Saint Kitts ja Nevis on kahest Kariibi mere saarest koosnev riik Väikeste Antillide saartel.
Uus!!: Kahepaiksed ja Saint Kitts ja Nevis · Näe rohkem »
Saint Lucia
Saint Lucia on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.
Uus!!: Kahepaiksed ja Saint Lucia · Näe rohkem »
Saint Vincent ja Grenadiinid
Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.
Uus!!: Kahepaiksed ja Saint Vincent ja Grenadiinid · Näe rohkem »
Salamandrid
''Ambystoma maculatum'' Late Jurassic – Present, | image.
Uus!!: Kahepaiksed ja Salamandrid · Näe rohkem »
Salmonelloos
Salmonelloos on nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast.
Uus!!: Kahepaiksed ja Salmonelloos · Näe rohkem »
Samoa
Samoa (ametlikult Samoa Iseseisvusriik; 1997. aastani Lääne-Samoa, 1900–1914 Saksa Samoa) on saareriik Vaikses ookeanis Polüneesias Samoa saarte lääneosas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Samoa · Näe rohkem »
São Tomé ja Príncipe
São Tomé ja Príncipe (ametlikult São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik, portugali keeles República Democrática de São Tomé e Príncipe) on saareriik Aafrikas Atlandi ookeanis Guinea lahes asuvatel São Tomé ja Príncipe saarel ning mitmel väikesaarel.
Uus!!: Kahepaiksed ja São Tomé ja Príncipe · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Kahepaiksed ja Süda · Näe rohkem »
Südamekoda
Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.
Uus!!: Kahepaiksed ja Südamekoda · Näe rohkem »
Sünd
Vesikirp sünnitamas Lehm sünnitamas Sünni ehk sünnijuhu all mõistetakse organismi järeltulija ilmaletulekut ehk prenataalse arengu üleminekut postnataalseks.
Uus!!: Kahepaiksed ja Sünd · Näe rohkem »
Seišellid
Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool.
Uus!!: Kahepaiksed ja Seišellid · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Kahepaiksed ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Siillased
Siillased (Erinaceidae) on sugukond putuktoiduliste seltsist.
Uus!!: Kahepaiksed ja Siillased · Näe rohkem »
Singapur
Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel.
Uus!!: Kahepaiksed ja Singapur · Näe rohkem »
Siniõlg-kuukabarra
Siniõlg-kuukabarra ehk siniõlg-safiirlind (Dacelo leachii) on jäälindlaste sugukonda kuukabarra perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kahepaiksed ja Siniõlg-kuukabarra · Näe rohkem »
Siugkonnalised
Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Kahepaiksed ja Siugkonnalised · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Kahepaiksed ja Skelett · Näe rohkem »
Sonora kõrb
Sonora kõrbe asukoha skeem Sonora kõrb on kõrb, mis asub Mehhiko ja USA piiril.
Uus!!: Kahepaiksed ja Sonora kõrb · Näe rohkem »
Soobel
Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Kahepaiksed ja Soobel · Näe rohkem »
Sooline dimorfism
Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.
Uus!!: Kahepaiksed ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »
Soomustransportöör
USA soomustransportöör M113 Vene soomustransportöör BTR-80 Sisu XA-180 ehk Pasi II maailmasõja aegne Saksa soomustransportöör SdKfz 251 muuseumis. Tagaplaanil samaaegne USA soomustransportöör Pindad Panser Indonesia - ANOA 6X6 APS UN APC Indonesia Pindad Panser - ANOA 6X6 APS Soomustransportöör (Armored Personnel Carrier – APC) ehk sotra on kergelt soomustatud, ratastel või roomikul liikuv, isikkoosseisu transpordiks või relvasüsteemi kandmiseks valmistatud universaalkerega ja maastikuläbimisvõimega soomuk.
Uus!!: Kahepaiksed ja Soomustransportöör · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Kahepaiksed ja Sugunääre · Näe rohkem »
Suur-kannuskonn
Suur-kannuskonn (Xenopus laevis) on liik kahepaikseid kannuskonna perekonnast, seltsist päriskonnalised.
Uus!!: Kahepaiksed ja Suur-kannuskonn · Näe rohkem »
Suur-konnakotkas
Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Kahepaiksed ja Suur-konnakotkas · Näe rohkem »
Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaia juubelipostmark (NSV Liit, 1989) Mälestussammas Tallinna loomaaia endisele direktorile Karoly Sternile (1989) Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tallinna Loomaaed · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Kahepaiksed ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tähnikvesilik
Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tähnikvesilik · Näe rohkem »
Tänavjärv
Tänavjärv on järv Harjumaal Lääne-Harju vallas Hatu külas, Nõvast 9 km kagus, Veskijärvest umbes 1,2 km ida pool.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tänavjärv · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tüümus · Näe rohkem »
Türkmenistan
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Kahepaiksed ja Türkmenistan · Näe rohkem »
Teleostomi
Teleostomi on lõugadega selgroogsete klaad, kuhu kuuluvad tetrapoodid, luukalad ja väljasurnud kalade klass – akantoodid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Teleostomi · Näe rohkem »
Tetrakromaasia
Tetrakromaasia ehk neljavärvinägemine on nelja tüüpi kolvikeste (või üldiselt nelja sõltumatu värvusinformatsioonikanali) omamine.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tetrakromaasia · Näe rohkem »
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tetrapoodid · Näe rohkem »
Tiigikonn
Tiigikonn (Rana lessonae) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tiigikonn · Näe rohkem »
Tonga
Tonga (ametlikult Tonga Kuningriik, tonga keeles Puleʻanga Fakatuʻi ʻo Tonga) on riik Vaikses ookeanis asuvas Okeaanias Tonga saartel.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tonga · Näe rohkem »
Trinidad ja Tobago
Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.
Uus!!: Kahepaiksed ja Trinidad ja Tobago · Näe rohkem »
TRPM8
Mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanal, M-alaperekonna liige 8 (inglise Transient receptor potential cation channel subfamily M member 8 ehk TRPM8) on ioonkanali mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanali (TRP) perekonna liige, millel on palju funktsioone nii selgroogsetes kui ka selgrootutes.
Uus!!: Kahepaiksed ja TRPM8 · Näe rohkem »
Tulemaa rahvuspark
Vaade Tulemaa rahvuspargile Hoste saarelt Vaade Cerro Cóndorile Tulemaa rahvuspark (hispaania keeles Parque Nacional Tierra del Fuego) on kaitseala Argentinas Tulemaa saare kaguosas Ushuaia departemangus, Argentina kõige lõunapoolsem rahvuspark.
Uus!!: Kahepaiksed ja Tulemaa rahvuspark · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Kahepaiksed ja Uim · Näe rohkem »
UV-poolt indutseeritud fotoluminesents loomariigis
Ultraviolettvalguse poolt indutseeritud fotoluminestsentsi on nüüdseks kirjeldatud paljudes liikides, sealhulgas roomajates, lindudes ja imetajates.
Uus!!: Kahepaiksed ja UV-poolt indutseeritud fotoluminesents loomariigis · Näe rohkem »
Vaegmoone
Vaegmoone (ka hemimetaboolia) on bioloogia mõiste, millega tähistatakse loomade moondega arengu (metamorfoosi) eripära, kus puudub täismoondele iseloomulik järjestus: muna - vastne – nukk – valmik, nukuks olemise faas.
Uus!!: Kahepaiksed ja Vaegmoone · Näe rohkem »
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.
Uus!!: Kahepaiksed ja Valge-toonekurg · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Kahepaiksed ja Vastne · Näe rohkem »
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Uus!!: Kahepaiksed ja Väike vereringe · Näe rohkem »
Välekonn
Välekonn (Rana dalmatina) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Välekonn · Näe rohkem »
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Uus!!: Kahepaiksed ja Väliskõrv · Näe rohkem »
Veekonn
Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kahepaiksed ja Veekonn · Näe rohkem »
Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Uus!!: Kahepaiksed ja Venoosõõs · Näe rohkem »
Venoosurge
Venoosurkeks (ladina keeles sinus venosus; sinus venosus cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel (nagu kalad, kahepaiksed, roomajad, maolised jt) südame parema kojaga seotud õõnsat anatoomilist struktuuri.
Uus!!: Kahepaiksed ja Venoosurge · Näe rohkem »
Vesilik
Vesilik ehk triiton (Triturus) on salamanderlaste sugukonda arvatud perekond kahepaikseid.
Uus!!: Kahepaiksed ja Vesilik · Näe rohkem »
Vivaarium
Kaks klaasvivaariumi taimedega Vivaarium (ladina vivārium.
Uus!!: Kahepaiksed ja Vivaarium · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Kahepaiksed ja Vormsi · Näe rohkem »
Zoonoosid
Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi.
Uus!!: Kahepaiksed ja Zoonoosid · Näe rohkem »
2S25 Sprut-SD
2S25 Sprut-SD (2С25 Спрут-СД) on Venemaal valmistatud moodne dessantvägedele mõeldud tankihävitaja, kontseptsioonilt klassifitseeritav ka kui kergetank, ujuvtank või dessanttank.
Uus!!: Kahepaiksed ja 2S25 Sprut-SD · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Amfiib, Amfiibid, Amphibia, Kahepaikne.
