Kiiremini kui brauser!
251 suhted: Adaptatsioon (kirjandus), Ahti, Aivar Simson, Aleksander Promet, Aleksander Uurits, Alevipoeg, Alex Milits, Alfred Oja, Algriim, Alo Hoidre, Alulinn, Andreas Kurrikoff, Andres Laur, Anna Haava, Antoine Chalvin, Arnold Knüpffer (1777–1843), Assamalla, Assamalla lahing, August Roosileht, Ärkamisaeg, Béla Vikár, Carl Ferdinand Mickwitz, Carl Gottlieb Reinthal, Demidovi auhind, Edith Paris, Edru Kaanjärv, Eepos, Eerik Haamer, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, Eesti dokumentaalfilmide loend, Eesti kirjandus, Eesti Kirjastus Orto, Eesti kultuur, Eesti mütoloogia, Eesti muusika, Eesti rahvaluule, Eesti rahvausund, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti uusaeg, Eesti-India suhted, Elīna Zālīte, Endla järv, Enn Jaanisoo, Enno Piir, Eno Raud, Estonia (laev 1910), Fännikirjandus, Ferdinand Johann Wiedemann, ..., Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru), Friedrich Robert Faehlmann, Garlieb Merkel, Georg Julius von Schultz, Georg Lurich, Guntars Godiņš, Gustav Heinrich Schüdlöffel, Gustav Moritz Santo, Haamerite näitusemaja, Harri Mürk, Härjapõlvlane, Heliraamat, Hiid, Hiiglaneitsi, Hiiglatark, Hilda Mikkelsaar, Hugo Sturm, Ilmaneitsi, Ilmarinen, Ilmjärv (Nava), Irmi, Armi ja Mustukene, Iru ämm, Iru linnamägi, Iru mägi, Isamaa ilu hoieldes, Jaak Peebo, Jaan Räppo, Jaani-Mardi Suurkivi, Jakob Hurt, Janokjärv, Jaskametsa, Jüri Truusmann, Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus, Jõgeva maakond, Johan Lagos, Juhan Simm, Justinas Marcinkevičius, Kaarel Leetberg, Kaaren (mütoloogia), Kaiu järv, Kalev, Kalev (mütoloogia), Kalevala, Kalevi (täpsustus), Kalevi-Liiva, Kalevipoeg, Kalevipoeg (Glehni park), Kalevipoeg (täpsustus), Kalevipoeg (tegelane), Kalevipoeg kündmas, Kalevipoja Koda, Kalevipoja muuseum, Kalevipoja-õhtu, Kääpa jõgi, Küüntelaastust kübar, Kikerpära soo, Kirjandusteoste loend, Kohtla valla lipp, Kohtla valla vapp, Koruste, Kristjan Raua monument, Kristjan Raud, Kuldkelluke, Kuldmamma!, Kungla (mütoloogia), Kungla kuningas, Kuremägi, Kurjalased, Laagna (Tallinn), Lasinurme, Laul Haiavatast, Lavassaar, Lāčplēsis, Leenu Siimisker, Lennuk, Lennuk (Kalevipoja laev), Lennuk (miiniristleja), Lennuk (täpsustus), Lennuk (Triik), Linda, Linda (skulptuur), Linda tänav, Linda tänav (Narva), Lindanisa, Linnalegend, Loomismüüdid, Louis-Antoine Leouzon Le Duc, Maalasti, Mardus, Maria Goltsman, Müüdilisus, Müüt, Memory (muusikalikontsert), Miloš Lukaš, Murueide tütred, Mustvee, Mustvee vald, Näkk, Ohekatku hiiemägi, Olevipoeg, Oskar Kallis, Ossian, Ossiani laulud, Ott Kangilaski, Paharet, Painuva rändrahn, Paul Raud, Põhjakotkas, Põltsamaa, Põrgu vanaeit, Põrgupiigad, Peetla raba, Penilased, Philipp Karell, Pikker, Pilteepos Kalevipoeg, Pseudomütoloogia, Rahvaluule, Rahvuseepos, Raudalu kivid, Raudmehed, Raudoja (Soodla jõgi), Rõugutaja, Richard Sagrits, Ronk, Rudolf Lesta, Saadjärve Kalevipoja lingukivi, Saare taat, Saare valla lipp, Saarepiiga, Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia, Salme, Salme (tegelaskuju), Sarvik, Sädemesaar, Seljamäe õppematkarada, Seljamägi, Sepp, Siil, Siil (ajaleht), Siil (mütoloogia), Sirtsi soo, Siuru (mütoloogia), Soolikaoja, Soome mütoloogia, Soome sepp, Soome sild, Sorts, Stalini preemia, Sulevipoeg, Suur tamm, Taara, Taarausk, Tabivere valla lipp, Tabivere valla vapp, Tarkuseraamat, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Tasuja, Tütarsaared, Tõravere, Tharapita, Toomemägi, Toompea pank, Tori, Triinu Kartus, Turjamaa, Tuuslar, Udo Kolk, Uku, Urmas Kalla, Vaharu rändrahn, Valaskala (mütoloogia), Vana Tühi, Vanaisa (mütoloogia), Vanamoor, Vanapagan, Vanemuine, Vapramägi, Varrak, Vägilasmuistend, Väike mees, Väinjärv, Võluvits, Võru, Võru Kreutzwaldi Kool, Veehaldjad, Vetevaim, Viktor Turp, Villem Grünthal-Ridala, Virantanaz, Viru rand, Voldemar Kangro-Pool, Vooremaa maastikukaitseala, XXI üldlaulupidu, 1853, 1857, 1862, 19. sajand Eestis, 6. juuli. Laienda indeks (201 rohkem) »
Adaptatsioon (kirjandus)
Adaptatsioon ehk kohandamine on kultuuriteaduste valdkonnas protsess, mille käigus muudetakse objekti nii, et ta vastaks uuele / alternatiivsele eesmärgile, keskkonnale või funktsioonile.
Uus!!: Kalevipoeg ja Adaptatsioon (kirjandus) · Näe rohkem »
Ahti
Ahti, ka Ahto, on Soome mütoloogias mere- ja kalapüügijumal, keda kujutatakse samblast habemega mehena.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ahti · Näe rohkem »
Aivar Simson
Aivar Simson (sündinud 5. detsembril 1959 Jõhvis) on eesti skulptor.
Uus!!: Kalevipoeg ja Aivar Simson · Näe rohkem »
Aleksander Promet
Aleksander Promet (28. oktoober (vkj)/ 10. november 1879 Kreenholm, Joala vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 18. september 1938 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Aleksander Promet · Näe rohkem »
Aleksander Uurits
Aleksander Uurits (12. mai 1888 Tallinn – 10. august 1918 Velikije Luki) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Aleksander Uurits · Näe rohkem »
Alevipoeg
Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Alevipoeg · Näe rohkem »
Alex Milits
Alex Milits (19. jaanuar 1932 Pankjavitsa vald – 11. juuni 2012 Rootsi) oli eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Alex Milits · Näe rohkem »
Alfred Oja
Alfred Oja (vene keeles Оя, Альфред Альфредович; 5. september 1924 Oparino, Arhangelski oblast – 5. juuli 2000 Penza) oli eesti rahvusest Vene kunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Alfred Oja · Näe rohkem »
Algriim
Algriim on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.
Uus!!: Kalevipoeg ja Algriim · Näe rohkem »
Alo Hoidre
Alo Hoidre (aastani 1935 Horn, õieti Aleksander; 26. jaanuar 1916 Petrograd – 2. oktoober 1993 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, raamatuillustraator, graafik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Alo Hoidre · Näe rohkem »
Alulinn
Alulinn (allikates ka Alolinn) oli kunagine linnus, mille ase on Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas soosaarel Aa küla territooriumil Aa mõisa südamest umbes 1,75 km kagu pool, Tallinna–Narva maanteest umbes 600 m lõuna pool.
Uus!!: Kalevipoeg ja Alulinn · Näe rohkem »
Andreas Kurrikoff
Andreas Kurrikoff Andreas Kurrikoff (12. september 1848 Pärsti – 13. juuli 1904 Viljandi) oli eesti vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Andreas Kurrikoff · Näe rohkem »
Andres Laur
Andres Laur (enne eestistamist Aleksei Laur; 23. aprill 1909 Ikla – 3. aprill 1973 Toronto) oli eesti ettevõtja ja kirjastaja, kirjastuse Orto omanik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Andres Laur · Näe rohkem »
Anna Haava
Anna Haava Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) 15. (3.) oktoober 1864 Pala vald, Kodavere kihelkond, Tartumaa Haavakivi talu – 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Anna Haava · Näe rohkem »
Antoine Chalvin
Antoine Chalvin 2015. aastal Antoine Chalvin (sündinud 3. jaanuaril 1966) on prantsuse tõlkija ja õppejõud.
Uus!!: Kalevipoeg ja Antoine Chalvin · Näe rohkem »
Arnold Knüpffer (1777–1843)
Kadrina pastor Arnold Friedrich Johann Knüpffer Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5. juuli (vkj. 24. juuni) 1777 Juuru kirikumõis, Harjumaa – 15. oktoober (vkj. 3. oktoober) 1843 Kadrina, Virumaa) oli Eestimaa vaimulik, rahvaluule- ja keeleuurija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Arnold Knüpffer (1777–1843) · Näe rohkem »
Assamalla
Assamalla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Assamalla · Näe rohkem »
Assamalla lahing
Assamalla lahing on müütiline lahing, mida on mainitud rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Assamalla lahing · Näe rohkem »
August Roosileht
August Roosileht (14. veebruar (vkj)/ 26. veebruar 1887 Vajangu vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 12. august 1941 Paide) oli eesti graafik.
Uus!!: Kalevipoeg ja August Roosileht · Näe rohkem »
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »
Béla Vikár
Béla Vikár Béla Vikár (1. aprill 1859 Hetes – 22. september 1945 Dunavecse) oli ungari etnograaf ja tõlkija, Ungari Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige.
Uus!!: Kalevipoeg ja Béla Vikár · Näe rohkem »
Carl Ferdinand Mickwitz
Carl Ferdinand Mickwitz (13. september 1811 Lihula – 2. juuni 1880 Tartu) oli eesti keele lektor Tartu Ülikoolis 1851-1874.
Uus!!: Kalevipoeg ja Carl Ferdinand Mickwitz · Näe rohkem »
Carl Gottlieb Reinthal
Carl Gottlieb Reinthal (7. jaanuar/18. jaanuar 1797 Karksi – 20. september/2. oktoober 1872 Tartu) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Carl Gottlieb Reinthal · Näe rohkem »
Demidovi auhind
krahv Pavel Demidov, omanimelise auhinna asutaja Adam Johann von Krusenstern, Demidovi täisauhind 1837 Moritz Hermann von Jacobi, Demidovi täisauhind 1840 Gregor von Helmersen, Demidovi täisauhind 1843 Nikolai Pirogov, Demidovi täisauhind 1844, 1851 ja 1860 Carl Rathlef, Demidovi pool-auhind 1853 Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg" sai 1860 Demidovi pool-auhinna Demidovi auhind ehk Demidovi preemia on teadusauhind Venemaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Demidovi auhind · Näe rohkem »
Edith Paris
Edith Paris (24. märts 1924 Tallinn ‒ 27. aprill 2020) oli eesti graafik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Edith Paris · Näe rohkem »
Edru Kaanjärv
Kaanjärv (ka Edru Kaanjärv) on looduslik järv Lääne-Virumaal Edru külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Edru Kaanjärv · Näe rohkem »
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eepos · Näe rohkem »
Eerik Haamer
Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eerik Haamer · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu
Eesti Üliõpilaste Selts on 1870.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu · Näe rohkem »
Eesti dokumentaalfilmide loend
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud dokumentaalfilme.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti dokumentaalfilmide loend · Näe rohkem »
Eesti kirjandus
Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti kirjandus · Näe rohkem »
Eesti Kirjastus Orto
Eesti Kirjastus Orto (1948. aastast Ülemaailmne Eesti Kirjastus Orto, 1955. aastast Eesti Kirjastus Orto O/Ü) oli esimene eesti kirjastus, mis asutati II maailmasõja sündmuste survel pagulastena välismaale sattunud eestlaste hulgas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti Kirjastus Orto · Näe rohkem »
Eesti kultuur
Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti kultuur · Näe rohkem »
Eesti mütoloogia
Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti mütoloogia · Näe rohkem »
Eesti muusika
Hiiumaa puhkpilliorkester 1931. aastal Eestlaste laulmist ja tantsimist on esmamainitud Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal).
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti muusika · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule
Põlva kihelkonnast kogutud regilaule Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvaluule (ka: eesti folkloor) on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti rahvaluule · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Eesti Spordiselts Kalev
Eesti Spordiselts Kalev on Eesti spordiselts.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti Spordiselts Kalev · Näe rohkem »
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »
Eesti-India suhted
India India-Eesti suhted on diplomaatilised, bilateraalsed ja ametlikud suhteid India ja Eesti vahel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eesti-India suhted · Näe rohkem »
Elīna Zālīte
Elīna Zālīte (19. oktoober 1898 Läti, Alūksne rajoon Trapene vald Vososi talu – 7. aprill 1955 Riia) oli läti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Elīna Zālīte · Näe rohkem »
Endla järv
Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Endla järv · Näe rohkem »
Enn Jaanisoo
Enn Jaanisoo (sündinud 18. aprillil 1947) on eesti mehaanikainsener, bibliofiil ja nahakunstihuviline.
Uus!!: Kalevipoeg ja Enn Jaanisoo · Näe rohkem »
Enno Piir
Enno Piir (aastani 1937 Edgar Piir; 7. jaanuar 1910 Kokemäe küla, Haanja vald, Võrumaa – 1. aprill 2006) oli eesti koduloolane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Enno Piir · Näe rohkem »
Eno Raud
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu – 9. juuli 1996 Haapsalu) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Eno Raud · Näe rohkem »
Estonia (laev 1910)
Estonia oli 1910.
Uus!!: Kalevipoeg ja Estonia (laev 1910) · Näe rohkem »
Fännikirjandus
"Alice'i uued seiklused", John Rae, 1917. Üks varasemaid järeleaimamisi ehk fännikirjandus Fännikirjandus (inglise fan fiction või kõnekeeles fanfic) on teos, mille fännid on kirjandusteose, seriaali või filmi põhjal kirjutanud.
Uus!!: Kalevipoeg ja Fännikirjandus · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Kalevipoeg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)
F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestusmärk Võrus Kreutzwaldi pargis Tamula järve kaldal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru) · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Uus!!: Kalevipoeg ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »
Garlieb Merkel
Garlieb Merkel Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.
Uus!!: Kalevipoeg ja Garlieb Merkel · Näe rohkem »
Georg Julius von Schultz
Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.
Uus!!: Kalevipoeg ja Georg Julius von Schultz · Näe rohkem »
Georg Lurich
Georg Lurich Georg Lurich (22. aprill (vana kalendri järgi 10. aprill) 1876 Väike-Maarja – 22. jaanuar 1920 Venemaa, Armavir) oli üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Hackenschmidti ja Aleksander Abergi kõrval.
Uus!!: Kalevipoeg ja Georg Lurich · Näe rohkem »
Guntars Godiņš
Guntars Godiņš (2012) Guntars Godiņš (sündinud 26. aprillil 1958 Viesītes) on läti luuletaja ja eesti kirjanduse tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Guntars Godiņš · Näe rohkem »
Gustav Heinrich Schüdlöffel
Gustav Heinrich Schüdlöffel (13. oktoober 1798 Jõelähtmes – 20. detsember 1859) oli baltisaksa vaimulik, eesti kirjamees.
Uus!!: Kalevipoeg ja Gustav Heinrich Schüdlöffel · Näe rohkem »
Gustav Moritz Santo
Gustav Moritz Santo (2. juuni 1802 Schlichtingsheim – 13. juuli 1856 Tartu) oli Eesti saksastunud itaalia perekonnast pärit baltisaksa ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Gustav Moritz Santo · Näe rohkem »
Haamerite näitusemaja
Haamerite näitusemaja oli Eerik Haameri eramuuseum, mis tegutses aastatel 2005-2011 Kuressaares aadressil Vallimaa tänav 15a.
Uus!!: Kalevipoeg ja Haamerite näitusemaja · Näe rohkem »
Harri Mürk
Harri William Mürk (8. juuni 1954 Toronto – 24. veebruar 2009 Toronto) oli väliseesti keeleteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Harri Mürk · Näe rohkem »
Härjapõlvlane
Härjapõlvlane on väikest kasvu üleloomulik olend paljude rahvaste mütoloogias.
Uus!!: Kalevipoeg ja Härjapõlvlane · Näe rohkem »
Heliraamat
Kalevipojast", mille luges Eesti Üliõpilaste Seltsi 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga Heliraamat ehk audioraamat on helisalvestis, milles on talletatud (kirjanduslik) tekst.
Uus!!: Kalevipoeg ja Heliraamat · Näe rohkem »
Hiid
Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane, gigant) on paljude rahvaste mütoloogiast tuntud inimesekujuline, kuid inimesest oluliselt suurem mütoloogiline olend, kes on üleinimliku jõuga, sageli äkilise loomuga ja inimvaenulik ning enamasti mitte väga intelligentne.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hiid · Näe rohkem »
Hiiglaneitsi
Hiiglaneitsi, ka Hiiglatütar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Hiiglaneitsi · Näe rohkem »
Hiiglatark
Hiiglatark, ka Hiiglataat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Hiiglatark · Näe rohkem »
Hilda Mikkelsaar
Hilda Mikkelsaar (neiupõlvenimi Hilda Martinson; 20. august 1906 Tartu – 8. september 1969 Toronto) oli eesti maalikunstnik ja joonistusõpetaja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hilda Mikkelsaar · Näe rohkem »
Hugo Sturm
Hugo Sturm VR II/3 (14. august 1891 Kaarepere vald – 24. detsember 1979) oli Eesti kunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Hugo Sturm · Näe rohkem »
Ilmaneitsi
Ilmaneitsi on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Ilmaneitsi · Näe rohkem »
Ilmarinen
Ilmarineni kuju Helsingis Akseli Gallen-Kallela õlimaal "Sampo tagumine" (1893) Sepp Ilmarinen on Soome mütoloogias imesepp, taeva looja ja meeshing.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ilmarinen · Näe rohkem »
Ilmjärv (Nava)
Ilmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ilmjärv (Nava) · Näe rohkem »
Irmi, Armi ja Mustukene
Irmi, Armi ja Mustukene olid Kalevipoja ja tema vendade koerad rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Irmi, Armi ja Mustukene · Näe rohkem »
Iru ämm
Iru ämm oli Iru mäel Pirita jõe lähedal seisnud piklik kivi, mida muiste austati.
Uus!!: Kalevipoeg ja Iru ämm · Näe rohkem »
Iru linnamägi
Iru linnamägi (2009) Iru linnamägi 1920. aastatel Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Iru linnamägi Iru linnamägi ehk Iru Linnapära on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri kõrgune küngas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Iru linnamägi · Näe rohkem »
Iru mägi
Iru mägi on koht Tallinna ja Iru küla piiril Vana-Narva maantee ääres Pirita jõe kaldal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Iru mägi · Näe rohkem »
Isamaa ilu hoieldes
"Isamaa ilu hoieldes" on Eesti laul, mida laulva revolutsiooni ajal esitas Ivo Linna ansambliga In Spe; üks "Viiest isamaalisest laulust".
Uus!!: Kalevipoeg ja Isamaa ilu hoieldes · Näe rohkem »
Jaak Peebo
Jaak Peebo (25. oktoober 1933 Tartu – 2. detsember 2016) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jaak Peebo · Näe rohkem »
Jaan Räppo
Jaan Räppo (ka Jaan Rjappo; 11. aprill 1880 Räpo küla, Kasaritsa vald – 14. aprill 1958 Kiiev) oli Eesti pedagoog ja kultuuritegelane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jaan Räppo · Näe rohkem »
Jaani-Mardi Suurkivi
Jaani-Mardi Suurkivi on silmisgraniidist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Viinistu külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jaani-Mardi Suurkivi · Näe rohkem »
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jakob Hurt · Näe rohkem »
Janokjärv
Janukjärv 2018. aasta mais (vaade järve läänekaldalt) Janokjärv (ka Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv) asub Kanepi vallas Põlvamaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Janokjärv · Näe rohkem »
Jaskametsa
Jaskametsa oli küla Tarakvere mõisapiirkonnas Torma kihelkonnas ajaloolisel Tartumaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jaskametsa · Näe rohkem »
Jüri Truusmann
Jüri Truusmann Jüri Truusmann (vene keeles Георгий Георгиевич Трусман; 27. detsember (15. detsember vkj) 1856 Eristvere küla – 2. juuni 1930 Petseri klooster) oli tsensor, eesti kirjamees, etnograaf ja keeleteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jüri Truusmann · Näe rohkem »
Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus
EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus on luterlik kogudus Jõelähtmel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Kalevipoeg ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Johan Lagos
Johan Lagos (ka Johann ja Lagus;Ants Viires (1990).. Looming 10, lk 1413–1414 13. november 1801 Tarvastu kihelkond – 8. september 1870 Nõo kihelkond) oli Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Johan Lagos · Näe rohkem »
Juhan Simm
Juhan Simm (12. august 1885 Kivilõppe, Vana-Suislepa vald – 20. detsember 1959 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja dirigent.
Uus!!: Kalevipoeg ja Juhan Simm · Näe rohkem »
Justinas Marcinkevičius
Justinas Marcinkevičius (10. märts 1930 – 16. veebruar 2011) oli leedu luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Justinas Marcinkevičius · Näe rohkem »
Kaarel Leetberg
Kaarel Leetberg (26. november 1867 Armi mõis, Vihula vald, Virumaa – 2. aprill 1945 Rakvere) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kaarel Leetberg · Näe rohkem »
Kaaren (mütoloogia)
Kaaren on müütiline rääkiv lind, keda on mainitud eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kaaren (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kaiu järv
Kaiu järv on järv Jõgevamaal Mustvee vallas, üks Jõemõisa-Kaiu järvestiku järvedest, mis paikneb Kagu-Eesti lavamaa ja Vooremaa vahelises orundis.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kaiu järv · Näe rohkem »
Kalev
Kalev võib tähendada näiteks järgmist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalev · Näe rohkem »
Kalev (mütoloogia)
"Kalev kotka seljas". Oskar Kallise maal Kalev on tegelane eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalev (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kalevala
"Kalevala" on 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevala · Näe rohkem »
Kalevi (täpsustus)
*Kalevi on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevi (täpsustus) · Näe rohkem »
Kalevi-Liiva
Holokausti mälestusmärk Kalevi-Liival Kalevi-Liiva on liivaluidetega paikkond Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla külakeskusest põhjas Kaberneeme küla territooriumil.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevi-Liiva · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kalevipoeg (Glehni park)
Glehni Kalevipoeg, 2009 Algne Glehni Kalevipoeg, foto aastatest 1908-1912 Kalevipoja säilinud tükid. Taamal 1990 taastatud koopia "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, Glehni lossist veidi edela pool.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg (Glehni park) · Näe rohkem »
Kalevipoeg (täpsustus)
"Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg (täpsustus) · Näe rohkem »
Kalevipoeg (tegelane)
Kristjan Raua "Kalevipoeg põrgu väravas" (1935) Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg (tegelane) · Näe rohkem »
Kalevipoeg kündmas
Aleksander Uuritsa teos "Kalevipoeg kündmas" (1912). Tartu Kunstimuuseum Kalevipoeg kündmas võib tähendada järgmist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoeg kündmas · Näe rohkem »
Kalevipoja Koda
Kalevipoja Koda on sihtasutus, mis tegutseb Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kääpa külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoja Koda · Näe rohkem »
Kalevipoja muuseum
Kalevipoja muuseum on Mustvee vallas Kääpa külas asuv muuseum, kus eksponeeritakse muu hulgas Kalevipojaga seotud materjalehttp://www.kalevipojakoda.ee/?page_id.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoja muuseum · Näe rohkem »
Kalevipoja-õhtu
Kalevipoja-õhtu oli rahvusliku ärkamisaja vaimus aastatel 1870–1873 Tartus tegutsenud esimene eesti üliõpilaskoondus, mille esialgseks eesmärgiks oli analüüsida eesti rahvuseepost "Kalevipoeg." Kalevipoja-õhtu esimest koosolekut 7.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kalevipoja-õhtu · Näe rohkem »
Kääpa jõgi
Kääpa jõgi on jõgi Tartu- ja Jõgevamaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kääpa jõgi · Näe rohkem »
Küüntelaastust kübar
Küüntelaastust kübar, ka Küüntest kübar, on müütiline võlujõuga kübar eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Küüntelaastust kübar · Näe rohkem »
Kikerpära soo
Kikerpära soo on müütiline koht rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kikerpära soo · Näe rohkem »
Kirjandusteoste loend
Siin on loetletud kirjandusteoseid.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kirjandusteoste loend · Näe rohkem »
Kohtla valla lipp
Kohtla valla lipp. Kohtla valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Kohtla valla lipp.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kohtla valla lipp · Näe rohkem »
Kohtla valla vapp
Kohtla valla vapp. Kohtla valla vapp on Ida-Viru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Kohtla valla vapp.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kohtla valla vapp · Näe rohkem »
Koruste
Koruste on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Koruste · Näe rohkem »
Kristjan Raua monument
Kristjan Raua monumendi fassaad, suvi 2011. Kristjan Raua monumendi pahem kylg kujutab Kalevipoja võitlust raudmeestega, suvi 2011. Kristjan Raua monumendi tagakülg, suvi 2011. Tagaküljel ülapoolel on kujutatud linnaehitamise stseeni "Kalevipojast", alapoolel kiviviskevõistlust. Kristjan Raua monumendi parem külg, suvi 2011. Kristjan Raua monument on 1968.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kristjan Raua monument · Näe rohkem »
Kristjan Raud
Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kristjan Raud · Näe rohkem »
Kuldkelluke
Kuldkelluke on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kuldkelluke · Näe rohkem »
Kuldmamma!
"Kuldmamma!" on Aleksander Heintalu ehk Vigala Sassi kirjutatud eepos, mis autori väitel põhineb eesti hõimu ehk tšuudide ning nende naabrite legendidel ajastust 5000 kuni 1500 aastat tagasi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kuldmamma! · Näe rohkem »
Kungla (mütoloogia)
Kungla on eesti mütoloogias õnnemaa, muinasjutumaa.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kungla (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kungla kuningas
Kungla kuningas on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kungla kuningas · Näe rohkem »
Kuremägi
Kuremägi (ka Kuremäe mägi) on kõrgendik (küngas) ja looduslik pühapaik Alutagusel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Kuremägi · Näe rohkem »
Kurjalased
Kurjalased on müütilised kurjad vaimud rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Kurjalased · Näe rohkem »
Laagna (Tallinn)
Laagna on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Laagna (Tallinn) · Näe rohkem »
Lasinurme
Lasinurme on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lasinurme · Näe rohkem »
Laul Haiavatast
"Laul Haiavatast" (inglise keeles "The song of Hiawatha") on Henry Wadsworth Longfellow (1807–1882) kirjutatud ja 1855.
Uus!!: Kalevipoeg ja Laul Haiavatast · Näe rohkem »
Lavassaar
Mälestusmärk saarel Endine Lavassaare luteriusu kirik Lavassaar (vene Мощный, Moštšnõi, soome Lavansaari, rootsi Lövskär) on saar Soome lahes.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lavassaar · Näe rohkem »
Lāčplēsis
Läti 1995. aasta EUROPA postmark, millel on kujutatud Lāčplēsist "Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lāčplēsis · Näe rohkem »
Leenu Siimisker
Leenu (Helene) Siimisker (27. detsember 1924 Pärnu – 27. november 2012) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid.
Uus!!: Kalevipoeg ja Leenu Siimisker · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lennuk · Näe rohkem »
Lennuk (Kalevipoja laev)
Lennuk oli eesti rahvaluules laev, millel Kalevipoeg ja tema kaaskond purjetasid Lindanisest maailma otsa otsima.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lennuk (Kalevipoja laev) · Näe rohkem »
Lennuk (miiniristleja)
Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lennuk (miiniristleja) · Näe rohkem »
Lennuk (täpsustus)
Lennuk on Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg" Kalevipoja laeva nimi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lennuk (täpsustus) · Näe rohkem »
Lennuk (Triik)
"Lennuk" on Nikolai Triigi maal aastast 1910.
Uus!!: Kalevipoeg ja Lennuk (Triik) · Näe rohkem »
Linda
Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Linda · Näe rohkem »
Linda (skulptuur)
August Weizenbergi Linda monument. Pronks, graniit. 1920. "Linda" on Tallinnas Lindamäel asuv August Weizenbergi 1920.
Uus!!: Kalevipoeg ja Linda (skulptuur) · Näe rohkem »
Linda tänav
Linda tänav on tänav Tartus Karlova linnaosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Linda tänav · Näe rohkem »
Linda tänav (Narva)
Linda tänava lõpposa Linda tänav on tänav Narvas Kerese linnaosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Linda tänav (Narva) · Näe rohkem »
Lindanisa
Lindanisa on linn rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Lindanisa · Näe rohkem »
Linnalegend
Linnalegend, linnamüüt, linnalugu või tänapäeva muistend, on tänapäevane rahvaluule vorm, mis koosneb lugudest, mida jutustaja uskus või ei uskunud, et see on tõsi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Linnalegend · Näe rohkem »
Loomismüüdid
Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.
Uus!!: Kalevipoeg ja Loomismüüdid · Näe rohkem »
Louis-Antoine Leouzon Le Duc
Louis-Antoine Léouzon Le Duc (1815, Dijon, Prantsusmaa – 22. oktoober 1889, Pariis) oli Prantsuse ajakirjanik ja literaat.
Uus!!: Kalevipoeg ja Louis-Antoine Leouzon Le Duc · Näe rohkem »
Maalasti
Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil Maalasti (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Maalasti · Näe rohkem »
Mardus
Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Kalevipoeg ja Mardus · Näe rohkem »
Maria Goltsman
Maria Goltsman (aastani 2003 Kulikova; sündinud 5. mai 1978 Kohtla-Järvel), Goltsman Balleti kunstiline juht, koreograaf, tantsija, balletiartist, projektijuht, tantsu-uurija, semiootik, tantsukunsti lektor, produtsent.
Uus!!: Kalevipoeg ja Maria Goltsman · Näe rohkem »
Müüdilisus
Müüdilisus ja müütilisus on paralleelsed mõisted, mis spetsiifiliste tähenduste rõhutamiseks eristatud.
Uus!!: Kalevipoeg ja Müüdilisus · Näe rohkem »
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Uus!!: Kalevipoeg ja Müüt · Näe rohkem »
Memory (muusikalikontsert)
"Memory" on Vanemuise teatri traditsiooniline muusikalikontsertide sari.
Uus!!: Kalevipoeg ja Memory (muusikalikontsert) · Näe rohkem »
Miloš Lukaš
Miloš Lukaš (15. september 1897 – 26. aprill 1976) oli tšehhi filoloog, tõlkija, polüglott.
Uus!!: Kalevipoeg ja Miloš Lukaš · Näe rohkem »
Murueide tütred
Murueide tütred olid müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Murueide tütred · Näe rohkem »
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Uus!!: Kalevipoeg ja Mustvee · Näe rohkem »
Mustvee vald
Mustvee vald on omavalitsusüksus Eestis Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Mustvee vald · Näe rohkem »
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Uus!!: Kalevipoeg ja Näkk · Näe rohkem »
Ohekatku hiiemägi
Ohekatku hiiemägi (ka Ööre hiiemägi) on hiiemägi Raplamaal Hiie külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ohekatku hiiemägi · Näe rohkem »
Olevipoeg
Olevipoeg on linnaehitaja, Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Olevipoeg · Näe rohkem »
Oskar Kallis
Oskar Kallis (23. november 1892 Tallinn – 1. jaanuar 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Oskar Kallis · Näe rohkem »
Ossian
Ossian ja Malvina, Johann Peter Kraffti õlimaal, 1810 Ossian on šoti poeedi James Macphersoni poeemide tsükli "Ossiani laulud" minategelane ja fiktiivne autor, bard.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ossian · Näe rohkem »
Ossiani laulud
"Ossian võtab vastu langenud prantsuse kangelaste vaimud", Anne-Louis Girodet, 1805 "Ossiani laulud" on šoti poeedi James Macphersoni kirjutatud ingliskeelsete poeemide tsükkel, mis ilmus aastail 1760–1765.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ossiani laulud · Näe rohkem »
Ott Kangilaski
Ott Kangilaski (pseudonüüm King Kong Kongivere 14. juuni 1911 Verilaske, Viljandimaa – 28. aprill 1975 Tallinn) oli eesti graafik, karikaturist ja publitsist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ott Kangilaski · Näe rohkem »
Paharet
Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Paharet · Näe rohkem »
Painuva rändrahn
Painuva kivi Painuva kivi Painuva rändrahn ehk Painuva kivi on rabakivist hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Turbuneemel Eru lahes.
Uus!!: Kalevipoeg ja Painuva rändrahn · Näe rohkem »
Paul Raud
Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Paul Raud · Näe rohkem »
Põhjakotkas
Eesti Kaitseliidu embleemil Põhjakotkas on Eesti sümboolikas kasutatav lind, mis pärineb eeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Põhjakotkas · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Kalevipoeg ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Põrgu vanaeit
Põrgu vanaeit on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Põrgu vanaeit · Näe rohkem »
Põrgupiigad
Põrgupiigad on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Põrgupiigad · Näe rohkem »
Peetla raba
Peetla raba (ka Peedla raba) on raba Lääne-Viru maakonnas; osa Peetla soostikust.
Uus!!: Kalevipoeg ja Peetla raba · Näe rohkem »
Penilased
Penilased on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Penilased · Näe rohkem »
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Uus!!: Kalevipoeg ja Philipp Karell · Näe rohkem »
Pikker
Võhandu jõest Liivimaal") Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pikker · Näe rohkem »
Pilteepos Kalevipoeg
Pilteepos "Kalevipoeg" on graafiline novell, mis põhineb Fr. R. Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseeposel "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Pilteepos Kalevipoeg · Näe rohkem »
Pseudomütoloogia
õhusõidukit tähistavaks terminiks Pseudomütoloogia ehk kunstmütoloogia on kunstlikult loodud mütoloogia, mis ei põhine varasemal rahvapärimusel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Pseudomütoloogia · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rahvuseepos · Näe rohkem »
Raudalu kivid
Raudalu Suur kivi Raudalu kivid on Tallinnas Nõmme linnaosas Raudalu asumist põhja pool kahel pool Karuse tänavat asuv kaitsealuste rändrahnude rühm, mis koosneb neljast lähestikku asuvast kivist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Raudalu kivid · Näe rohkem »
Raudmehed
Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Raudmehed · Näe rohkem »
Raudoja (Soodla jõgi)
Raudoja on jõgi Harjumaal, Soodla jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Raudoja (Soodla jõgi) · Näe rohkem »
Rõugutaja
Rõugutaja on eesti folklooris nõid, eeskätt laste vaigistaja või ravija; pseudomütoloogiline sünnitajaid ja rinnalapsi kaitsev olendEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rõugutaja · Näe rohkem »
Richard Sagrits
Richard Sagrits (19. detsember 1910 Karepa – 11. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Richard Sagrits · Näe rohkem »
Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.
Uus!!: Kalevipoeg ja Ronk · Näe rohkem »
Rudolf Lesta
Rudolf Aleksander Lesta (1/13. oktoober 1885 Piiri talu, Ropka vald, Tartumaa – 5. oktoober 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli eesti kohtunik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Rudolf Lesta · Näe rohkem »
Saadjärve Kalevipoja lingukivi
Kalevipoja lingukivi (ka Noorema Kalevipoja kivi ja Saadjärve Ohvrikivi) on ohvrikivi Tartumaal Äksi kihelkonna Saadjärve külas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Saadjärve Kalevipoja lingukivi · Näe rohkem »
Saare taat
Saare taat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Saare taat · Näe rohkem »
Saare valla lipp
Saare valla lipp Saare valla lipp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Saare valla lipp.
Uus!!: Kalevipoeg ja Saare valla lipp · Näe rohkem »
Saarepiiga
Aleksander Uurits. "Kalevipoeg ja Saarepiiga" (1909). Tartu Kunstimuuseum Saarepiiga on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Saarepiiga · Näe rohkem »
Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia
Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia, varem Jakuudi ANSV Oiunski-nimeline preemia kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri valdkonnas, on Sahha riiklik auhind silmapaistva panuse eest Sahha riigiehituse ja kultuuri arendamisel, samuti väljapaistva kirjandus- või kunstiteose eest.
Uus!!: Kalevipoeg ja Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia · Näe rohkem »
Salme
Salme võib olla.
Uus!!: Kalevipoeg ja Salme · Näe rohkem »
Salme (tegelaskuju)
Salme ehk Tähemõrsja on samanimelise eesti eepilise rahvalaulu peategelane.
Uus!!: Kalevipoeg ja Salme (tegelaskuju) · Näe rohkem »
Sarvik
Sarvik on müütiline tegelane, allilma valitseja eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Sarvik · Näe rohkem »
Sädemesaar
Sädemesaar ehk Sädemete saar on müütiline koht rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Sädemesaar · Näe rohkem »
Seljamäe õppematkarada
Seljamäe õppematkarada asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudusoo maastikukaitsealal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Seljamäe õppematkarada · Näe rohkem »
Seljamägi
Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak (ehk oos) Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Seljamägi · Näe rohkem »
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Uus!!: Kalevipoeg ja Sepp · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Siil · Näe rohkem »
Siil (ajaleht)
Ajalehe Siil 1907 päismik Siil: ajakohane pilke ja nalja leht, oli huumoriajaleht, mis ilmus aastatel 1907–1909 korra kuus Narvas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Siil (ajaleht) · Näe rohkem »
Siil (mütoloogia)
Siil on müütiline rääkiv loom, kes on üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg"tegelasi.
Uus!!: Kalevipoeg ja Siil (mütoloogia) · Näe rohkem »
Sirtsi soo
Sirtsi soo. Sirtsi soo keskosa. Sirtsi (ka Sirtsu) soo on soomassiiv Ida-Viru ning Lääne-Viru maakonna piirimail Pandivere kõrgustiku jalamil.
Uus!!: Kalevipoeg ja Sirtsi soo · Näe rohkem »
Siuru (mütoloogia)
Siuru on muinasjutuline lind eesti vanemates rahvalauludes.
Uus!!: Kalevipoeg ja Siuru (mütoloogia) · Näe rohkem »
Soolikaoja
Soolikaoja (ka Linnaoja) on Rakvere linna läbiv oja.
Uus!!: Kalevipoeg ja Soolikaoja · Näe rohkem »
Soome mütoloogia
Soome mütoloogial on palju ühist teiste soome-ugri mütoloogiatega, näiteks eesti, kuid ka teiste naabruses olevate, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga.
Uus!!: Kalevipoeg ja Soome mütoloogia · Näe rohkem »
Soome sepp
Soome sepp on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Soome sepp · Näe rohkem »
Soome sild
Soome sild on Eesti ja Soome ühisolemise ja ühenduse metafoor.
Uus!!: Kalevipoeg ja Soome sild · Näe rohkem »
Sorts
Sorts on müütiline tegelane, kes tegeleb võlukunstiga, nõidade liik või analoog.
Uus!!: Kalevipoeg ja Sorts · Näe rohkem »
Stalini preemia
postmargil (1946) Stalini preemia (vene keeles Сталинская премия, algselt Премия имени Сталина) eksisteeris aastatel 1941–1954, mõned allikad annavad lõpuaasta ebatäpsena – 1952.
Uus!!: Kalevipoeg ja Stalini preemia · Näe rohkem »
Sulevipoeg
Sulevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Sulevipoeg · Näe rohkem »
Suur tamm
"Suur tamm" on eesti rahvalaul, mis jutustab suurest tammest ja selle raiumisest.
Uus!!: Kalevipoeg ja Suur tamm · Näe rohkem »
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Uus!!: Kalevipoeg ja Taara · Näe rohkem »
Taarausk
Taarausk (ka Taara usk) on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Uus!!: Kalevipoeg ja Taarausk · Näe rohkem »
Tabivere valla lipp
Tabivere valla lipp Tabivere valla lipp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tabivere valla lipp.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tabivere valla lipp · Näe rohkem »
Tabivere valla vapp
Tabivere valla vapp Tabivere valla vapp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tabivere valla vapp.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tabivere valla vapp · Näe rohkem »
Tarkuseraamat
Tarkuseraamat on müütiline raamat eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Tarkuseraamat · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üks instituute, kus saab õppida kokku üheksal õppekaval.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut · Näe rohkem »
Tasuja
"Tasuja" on Eduard Bornhöhe Jüriöö ülestõusu aineline jutustus.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tasuja · Näe rohkem »
Tütarsaared
Tütarsaared ja Suursaar Soome lahes 1926. aasta rootsikeelsel kaardil Tütarsaared on saarestik Soome lahe idaosas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tütarsaared · Näe rohkem »
Tõravere
Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tõravere · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tharapita · Näe rohkem »
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Toomemägi · Näe rohkem »
Toompea pank
Toompea pank (muinaseestlaste Härjänpää) on Põhja-Eesti klindi Tallinna klindilõigus asuv pank; halduslikult Tallinnas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Toompea pank · Näe rohkem »
Tori
Droonivideo Torist 2023. aasta aprillis Tori on alevik Pärnu maakonnas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Tori · Näe rohkem »
Triinu Kartus
Triinu Kartus (neiuna Triinu Kalasim; 29. märts 1932 Tallinn – 31. mai 2003 Geelong, Victoria osariik) oli eesti kirjanik, tõlkija, kunstnik ja kunstipedagoog.
Uus!!: Kalevipoeg ja Triinu Kartus · Näe rohkem »
Turjamaa
Turjamaa on mütoloogiline maa rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Turjamaa · Näe rohkem »
Tuuslar
Tuuslar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Tuuslar · Näe rohkem »
Udo Kolk
Udo Kolk (4. mai 1927 Tartu – 25. juuli 1998 Tartu) oli eesti folklorist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Udo Kolk · Näe rohkem »
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Uus!!: Kalevipoeg ja Uku · Näe rohkem »
Urmas Kalla
Kalla Urmas laulmas Liinatsuraq'e koosseisus 2016. aasta Radaja festivalil Urmas Kalla (võru keeles Kalla Urmas; sündinud 25. aprillil 1970 Tartus) on võru keele spetsialist ja tõlkija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Urmas Kalla · Näe rohkem »
Vaharu rändrahn
Vaharu rändrahn Vaharu rändrahn asub Rapla maakonnas Rapla vallas Vahakõnnu külas endise Vaharu küla põllul.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vaharu rändrahn · Näe rohkem »
Valaskala (mütoloogia)
Valaskala on müütiline suur kala, keda on mainitud eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Valaskala (mütoloogia) · Näe rohkem »
Vana Tühi
Vana Tühi on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Vana Tühi · Näe rohkem »
Vanaisa (mütoloogia)
Vanaisa, ka Taevataat on müütiline tegelane eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Vanaisa (mütoloogia) · Näe rohkem »
Vanamoor
Vanamoor oli müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Vanamoor · Näe rohkem »
Vanapagan
Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vanapagan · Näe rohkem »
Vanemuine
Vanemuine (Wannemunne) on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vanemuine · Näe rohkem »
Vapramägi
Mälestusmärk Vabadussõjas langenud Venemaa poolt sõdinud Hiina sõduritele Vapramäe idaküljel Vapramägi on järsunõlvaline kõrgendik Tartumaal Vissi külas, Elva ja Tõravere vahel.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vapramägi · Näe rohkem »
Varrak
Varrak oli müütiline Lapu tark eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Varrak · Näe rohkem »
Vägilasmuistend
Vägilasmuistend ehk hiiumuistend on muistend, mis pajatab hiidude ja vägilaste (Eestis näiteks Kalevipoeg, Suur Tõll, Leiger, Vanapagan; vene folklooris Ilja Muromets jt) tegudest.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vägilasmuistend · Näe rohkem »
Väike mees
Väike mees ehk Väikemees on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Väike mees · Näe rohkem »
Väinjärv
Droonivideo Väinjärvest 2021. aasta juulis Väinjärv (ka Veinjärv) on järv Järvamaal Järva vallas Väinjärve küla lähedal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Väinjärv · Näe rohkem »
Võluvits
Võluvits on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Võluvits · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Kalevipoeg ja Võru · Näe rohkem »
Võru Kreutzwaldi Kool
Võru Kreutzwaldi Kool on munitsipaalkool, mis asub Võru linnas.
Uus!!: Kalevipoeg ja Võru Kreutzwaldi Kool · Näe rohkem »
Veehaldjad
Veehaldjas (ka vetevaim) on veekogu kaitsevaim.
Uus!!: Kalevipoeg ja Veehaldjad · Näe rohkem »
Vetevaim
Vetevaim on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Vetevaim · Näe rohkem »
Viktor Turp
Viktor Turp (28. veebruar 1905 Aidu vald, Viljandimaa – 19. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja karikaturist.
Uus!!: Kalevipoeg ja Viktor Turp · Näe rohkem »
Villem Grünthal-Ridala
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu – 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija.
Uus!!: Kalevipoeg ja Villem Grünthal-Ridala · Näe rohkem »
Virantanaz
Nina Zaitseva. "Virantanaz. Vepsa eepos". Eestikeelse tõlke esikaas, kujundanud Kairi Kullasepp, 2018 "Virantanaz" ('Vira majapidamine/külaots/küla') on vepsa kirjalik folklooripõhine eepos, mille autor on vepsa keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane Nina Zaitseva.
Uus!!: Kalevipoeg ja Virantanaz · Näe rohkem »
Viru rand
Viru rand on paikkond rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Kalevipoeg ja Viru rand · Näe rohkem »
Voldemar Kangro-Pool
Voldemar Kangro-Pool (18. september 1889 Vahi mõis, Tartu-Maarja kihelkond – 1943 kevad Tšeljabinsk) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
Uus!!: Kalevipoeg ja Voldemar Kangro-Pool · Näe rohkem »
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Uus!!: Kalevipoeg ja Vooremaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
XXI üldlaulupidu
XXI üldlaulupidu toimus 30.
Uus!!: Kalevipoeg ja XXI üldlaulupidu · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1853 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1857 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Kalevipoeg ja 1862 · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Kalevipoeg ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
6. juuli
6.
Uus!!: Kalevipoeg ja 6. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Eesti eepos, Eesti rahvuseepos, Kalevipoeg (eepos), Sohni.
