Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aafrika kultuur, Aždahak, Alta kaljujoonised, Animalistika, Armeenia, Armeenia esiajalugu, Arnhemi maa, Astuuria, Atløy, Austraalia, Austraalia aborigeenid, Austraalia ajalugu, Østfoldi maakonna vapp, Äänisjärve kaljujoonised, Bohuslän, Egtvedi piiga, Esiaja kunst, Esiaja muusika, Fulbed, Gabon, Hami ja khomani südamaa, Hiina kiri, Hispaania ajalugu, Kestvusjooksu hüpotees, Kiviraiumine, Koopamaaling, Krimulda vald, Labürint, Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu, Lombardia, Maie Remmel, Makemake, Meejaht, Mercantouri rahvuspark, Norra, Norra ajalugu, Norra tantsukunst, Okeaania kunst, Petrified Foresti rahvuspark, Qobustani rahvuspark, Rootsi ajalugu, Rootsi kunst, Saarmas, Saguaro rahvuspark, Sajaani-Šušenskoje veehoidla, Sitsiilia ajalugu, Suusatamine, Taani, Taani ajalugu, Tantsukunst, ..., Tende'i vald, Trundholmi vanker, Tysfjordi vald, Uluru, UNESCO maailmapärandi nimistu, Viikingilaev. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aafrika kultuur
Aafrika kultuur hõlmab kõiki varasemaid ja praeguseid kultuure Aafrika kontinendil.
Uus!!: Kaljujoonis ja Aafrika kultuur · Näe rohkem »
Aždahak
Aždahaki kraater (2009) Aždahak (armeenia keeles Աժդահակ, Գեղ, aserbaidžaani keeles Acdağ, Qızıldağ ('punane mägi'), vene keeles Аждаак, Кызыл-даг, pärsia keeles آژیدهاک (Azhdahāk), Karmirsar 'punane mägi') on vulkaan Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas, Geghama aheliku kõrgeim tipp (3597 m).
Uus!!: Kaljujoonis ja Aždahak · Näe rohkem »
Alta kaljujoonised
Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Alta kaljujoonised · Näe rohkem »
Animalistika
Animalistika on loomade kujutamine kunstiteostes.
Uus!!: Kaljujoonis ja Animalistika · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kaljujoonis ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia esiajalugu
Sjunikhi maakonnas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Armeenia esiajalugu · Näe rohkem »
Arnhemi maa
Arnhemi maa on ajalooline piirkond Austraalia Põhjaterritooriumil.
Uus!!: Kaljujoonis ja Arnhemi maa · Näe rohkem »
Astuuria
Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Kaljujoonis ja Astuuria · Näe rohkem »
Atløy
Atløy ehk Atløyna on saar Norras Vestlandi maakonnas Askvolli vallas Dalsfjordeni merepoolsest osast Vilnesfjordenist põhja pool.
Uus!!: Kaljujoonis ja Atløy · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Kaljujoonis ja Austraalia · Näe rohkem »
Austraalia aborigeenid
Austraalia aborigeenid Lääne-Austraalias Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad.
Uus!!: Kaljujoonis ja Austraalia aborigeenid · Näe rohkem »
Austraalia ajalugu
Austraalia ajalugu on inimasustuse ajalugu Austraalia alal.
Uus!!: Kaljujoonis ja Austraalia ajalugu · Näe rohkem »
Østfoldi maakonna vapp
Østfoldi maakonna vapp Østfoldi maakonna vapp on Norra endise Østfoldi maakonna vapp.
Uus!!: Kaljujoonis ja Østfoldi maakonna vapp · Näe rohkem »
Äänisjärve kaljujoonised
Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised Bessov Nossi neemel Äänisjärve kaljujoonised on Äänisjärve-äärsetele kaljudele raiutud kujundid ja märgid.
Uus!!: Kaljujoonis ja Äänisjärve kaljujoonised · Näe rohkem »
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Bohuslän · Näe rohkem »
Egtvedi piiga
Egtvedi piiga tammekirst Kopenhaageni Rahvusmuuseumis Rekonstrueeritud hauakääbas Egtvedi piigaks (taani keeles Egtvedpigen) nimetatakse pronksiajal elanud neiut, kelle haud (tammekirstuhaud) leiti Taanist Jüütimaalt Egtvedist.
Uus!!: Kaljujoonis ja Egtvedi piiga · Näe rohkem »
Esiaja kunst
Veise kujutis ühes koopas Kalimantani saarel, mis arvatakse olevat üle 40 tuhande aasta vana Esiaja kunst on esiajast pärinev kunst.
Uus!!: Kaljujoonis ja Esiaja kunst · Näe rohkem »
Esiaja muusika
Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Uus!!: Kaljujoonis ja Esiaja muusika · Näe rohkem »
Fulbed
Fulbe naine Malist Fulbed (ka fulanid ehk fullahid) on rahvas Lääne-Aafrikas, kelle asuala ulatub Mauritaaniast Kamerunini.
Uus!!: Kaljujoonis ja Fulbed · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Kaljujoonis ja Gabon · Näe rohkem »
Hami ja khomani südamaa
Hami ja khomani südamaa (ǀXam and ǂKhomani heartland) on alates 15.
Uus!!: Kaljujoonis ja Hami ja khomani südamaa · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Kaljujoonis ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Kaljujoonis ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Kestvusjooksu hüpotees
Zimbabwes Kestvusjooksu hüpotees on oletuste jada, mille kohaselt inimestel on pikkade vahemaade jooksmiseks välja kujunenud anatoomilised ja füsioloogilised kohandumised.
Uus!!: Kaljujoonis ja Kestvusjooksu hüpotees · Näe rohkem »
Kiviraiumine
Skulptor vormib kivi Püha Johannese katedraalis New Yorgis, 1909. Kivi raiumine on loodusliku kivi vormimine sellest kivitükkide eemaldamise abil.
Uus!!: Kaljujoonis ja Kiviraiumine · Näe rohkem »
Koopamaaling
Koopamaalingud on parietaalkunsti liik (sellesse kategooriasse kuuluvad ka petroglüüfid või graveeringud), mida leidub koobaste seintel või lagedel.
Uus!!: Kaljujoonis ja Koopamaaling · Näe rohkem »
Krimulda vald
Krimulda vald (läti keeles Krimuldas pagasts) on vald Lätis Sigulda piirkonnas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Krimulda vald · Näe rohkem »
Labürint
Labürint Labürint on kividest või muudest materjalidest ehitatud (või ka mistahes pinnale joonistatud, sisse raiutud või lõigatud) pärimusliku ja kultusliku otstarbega ühes suunas kulgev keerdkäigustik.
Uus!!: Kaljujoonis ja Labürint · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu
Lõuna-Aafrika Vabariigi ala kaart 1885. aastast Lõuna-Aafrika Vabariigi ala ajalugu ulatub tagasi hominisatsiooni alguseni.
Uus!!: Kaljujoonis ja Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalugu · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Kaljujoonis ja Lombardia · Näe rohkem »
Maie Remmel
Maie Remmel (aastatel 1969–1976 Maie Valt; sündinud 20. mail 1940 Tallinnas) on eesti bioloog, teadusajaloolane ja kultuuriloolane, pedagoogikateoreetik ja luuletaja.
Uus!!: Kaljujoonis ja Maie Remmel · Näe rohkem »
Makemake
Kivisse raiutud Makemake kujutis Makemake on rapanui mütoloogias inimkonna looja ja viljakusjumalus.
Uus!!: Kaljujoonis ja Makemake · Näe rohkem »
Meejaht
Liaanide küljes rippuv inimene võtmas mesilaspesast välja meekärgi. Kaljujoonis, Cuevas de la Araña Valencia lähedal Hispaanias, umbes 6 000 aastat eKr. Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse õõnsates puudes, kaljulõhedes ja mujal looduses leiduvatest mesilaspesadest.
Uus!!: Kaljujoonis ja Meejaht · Näe rohkem »
Mercantouri rahvuspark
pisi Mercantouri rahvuspark (prantsuse Parc national du Mercantour) on rahvuspark Lõuna-Prantsusmaal Alpide lõunaosas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Mercantouri rahvuspark · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Kaljujoonis ja Norra · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: Kaljujoonis ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Norra tantsukunst
Kaljujoonistel 1.
Uus!!: Kaljujoonis ja Norra tantsukunst · Näe rohkem »
Okeaania kunst
Okeaania kunst on Vaikse ookeani saarte ja Austraalia põlisrahvaste kunstilooming.
Uus!!: Kaljujoonis ja Okeaania kunst · Näe rohkem »
Petrified Foresti rahvuspark
Petrified Foresti rahvuspark (Petrified Forest National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark Navaho ja Apache'i maakondades Arizona osariigi kirdeosas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Petrified Foresti rahvuspark · Näe rohkem »
Qobustani rahvuspark
Qobustani rahvuspark on mägine piirkond Aserbaidžaani kaguosas, umbes 64 km kaugusel Qobustani külast läänes.
Uus!!: Kaljujoonis ja Qobustani rahvuspark · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Kaljujoonis ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi kunst
Rootsi kunst on Rootsis või rootsi kunstnike loodud kunst.
Uus!!: Kaljujoonis ja Rootsi kunst · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Kaljujoonis ja Saarmas · Näe rohkem »
Saguaro rahvuspark
Saguaro rahvuspark on rahvuspark USA-s Arizona osariigi lõunaosas Pima maakonnas Tucsoni linna lähedal.
Uus!!: Kaljujoonis ja Saguaro rahvuspark · Näe rohkem »
Sajaani-Šušenskoje veehoidla
Sajaani-Šušenskoje veehoidla Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel.
Uus!!: Kaljujoonis ja Sajaani-Šušenskoje veehoidla · Näe rohkem »
Sitsiilia ajalugu
Sitsiilia ajalugu on ülevaade Vahemeres asuva Itaalia suurima saare ajaloost.
Uus!!: Kaljujoonis ja Sitsiilia ajalugu · Näe rohkem »
Suusatamine
Suusatajad Kanadas, 1887 Veesuusatamine Emajõel. 2016. aasta juuni. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel või libiseva kattega pinnasel.
Uus!!: Kaljujoonis ja Suusatamine · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Kaljujoonis ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Kaljujoonis ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tantsukunst
Eesti rahvatantsu esitamine Vanemuise kontserdimaja laval 1985. aastal Tartus tegutsev vene mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka esinemas Tantsukunst on kunstivorm, milles kunstiline väljendus toimub kehaliigutuste ehk tantsu abil.
Uus!!: Kaljujoonis ja Tantsukunst · Näe rohkem »
Tende'i vald
Tende Tende (liguuri ja itaalia keeles Tenda) on vald Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Alpes-Maritimesi departemangu kirdeosas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Tende'i vald · Näe rohkem »
Trundholmi vanker
Trundholmi vanker, esikülg Vankri tagakülg Trundholmi päikesevanker (taani keeles Solvognen) on pronksiajast pärinev Päikest vedava hobuse kujutis, mis on leitud Taanist, Trundholmi soost Sjællandil.
Uus!!: Kaljujoonis ja Trundholmi vanker · Näe rohkem »
Tysfjordi vald
Tysfjord (Lule saami keeles Divtasvuodna) oli vald Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonna lõunaosas.
Uus!!: Kaljujoonis ja Tysfjordi vald · Näe rohkem »
Uluru
Uluru ehk endise nimega Ayers Rock on maailma suurim monoliit.
Uus!!: Kaljujoonis ja Uluru · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Kaljujoonis ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Viikingilaev
Viikingilaev oli viikingite meresõiduk.
Uus!!: Kaljujoonis ja Viikingilaev · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kaljujoonised, Petroglüüf, Petroglüüfid.
