Kiiremini kui brauser!
95 suhted: Ajastu (geoloogia), Alexis von der Pahlen, Aluspõhi, Andesiit, Andosoolid, Antarktis, Araabia-Nuubia kilp, Aseri savimaardla, Aseri tsemendivabrik, Avamus, Bennetti saar, Billingeni mägi, Boriss Sokolov (geoloog), Cambria mäed, Ediacara, Eelkambrium, Eesti geoloogiline ehitus, Eesti kronostratigraafiline skaala, Eesti loodus, Eesti mullastik, Ehitusgeoloogia, Eifel, Engure järve looduspark, Eurüpteriidid, Evaporiidid, Geokronoloogiline skaala, Glaukoniit, Hanerahu, Haughtoni kraater, Hõimkond, Himaalaja, Jõhvi vald, Kallavere kihistu, Kallavere savimaardla, Kärdla kraater, Küüsikloomad, Kõrgemad vähid, Keila, Keskkõrgendik, Kirpvähilised, Konodondid, Krässgrundi klindisaar, Kunda savimaardla, Laɡerstätte, Laulasmaa pank, Lõuatud, Lõugtundlased, Limused, Londoni vasar, Loomad, ..., Lower Manhattan, Lubjakivi, Maardu kihistik, Maarjamäe paekallas, Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (K), Mereselgrootud, Narva klindilõik, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Neugrundi pank, Norra, Ontika paekallas, Orasoja, Orasoja kanjon, Ordoviitsium, Pakerordi lade, Paleosoikum, Pargimäe pank, Pühajõe pank, Põrguaugumäe pank, Pealiskord, Portugal, Proterosoikum, Puugid, Rannamõisa pank, Saka joastik, Savitellis, Silm, Sinisavi, Skolekodondid, Soorinna, Stratigraafia mõisteid, Tabulaadid, Taimed, Tallinn, Türisalu pank, Teod, Toompea, Tornimäe pank, Trilobiidid, Tsüstiidid, Valaste juga, Vendium, Vincentas Korkutis, Wicklow' mäed. Laienda indeks (45 rohkem) »
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Uus!!: Kambrium ja Ajastu (geoloogia) · Näe rohkem »
Alexis von der Pahlen
Alexis Magnus Hans von der Pahlen (23. mai / 4. juuni 1850 Palmse mõis – 7. august 1925 Stettin) oli baltisaksa päritolu Eesti geoloog ja paleontoloog, vabahärra.
Uus!!: Kambrium ja Alexis von der Pahlen · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Kambrium ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Kambrium ja Andesiit · Näe rohkem »
Andosoolid
Andosoolid Andosoolid on vulkaanilistele piirkondadele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
Uus!!: Kambrium ja Andosoolid · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Kambrium ja Antarktis · Näe rohkem »
Araabia-Nuubia kilp
Aafrika põhjaosa. Araabia-Nuubia kilp on üleval paremal Araabia-Nuubia kilp on kilp Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel.
Uus!!: Kambrium ja Araabia-Nuubia kilp · Näe rohkem »
Aseri savimaardla
Aseri savimaardla on savimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Uus!!: Kambrium ja Aseri savimaardla · Näe rohkem »
Aseri tsemendivabrik
Aseri tsemendivabrik oli vabrik Virumaal Aseris, mis tootis eeskätt tsementi.
Uus!!: Kambrium ja Aseri tsemendivabrik · Näe rohkem »
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Uus!!: Kambrium ja Avamus · Näe rohkem »
Bennetti saar
Bennetti saar on De Longi saarte kõige läänepoolsem saar Bennetti saar (vene остров Беннетта, jakuudi Беннетт арыыта) on Uus-Siberi saarte hulka kuuluv saar Põhja-Jäämeres Ida-Siberi mere põhjaosas, De Longi saarestiku suurim ja läänepoolseim saar.
Uus!!: Kambrium ja Bennetti saar · Näe rohkem »
Billingeni mägi
thumb Billingeni mägi on lavamägi Rootsi Västergötlandis.
Uus!!: Kambrium ja Billingeni mägi · Näe rohkem »
Boriss Sokolov (geoloog)
Boriss Sokolov (vene keeles Борис Сергеевич Соколов; 9. aprill 1914 Võšni Volotšok, Tveri kubermang – 2. september 2013 Moskva) oli vene geoloog (stratigraaf ja paleontoloog), Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Kambrium ja Boriss Sokolov (geoloog) · Näe rohkem »
Cambria mäed
Cambria mäed on Suurbritannias Walesi keskosas asuv põhja–lõunasuunaline mäestik.
Uus!!: Kambrium ja Cambria mäed · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kambrium ja Ediacara · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Kambrium ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eesti geoloogiline ehitus
Geokronoloogiline skaala Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Uus!!: Kambrium ja Eesti geoloogiline ehitus · Näe rohkem »
Eesti kronostratigraafiline skaala
Eesti ala pealiskorra kronostrafigraafiline skaala.
Uus!!: Kambrium ja Eesti kronostratigraafiline skaala · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Kambrium ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti mullastik
Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad.
Uus!!: Kambrium ja Eesti mullastik · Näe rohkem »
Ehitusgeoloogia
Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.
Uus!!: Kambrium ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Uus!!: Kambrium ja Eifel · Näe rohkem »
Engure järve looduspark
Engure järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Talsi piirkonna Ķūļciemsi ja Mērsragsi vallas ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallas.
Uus!!: Kambrium ja Engure järve looduspark · Näe rohkem »
Eurüpteriidid
Eurüpteriidid ehk meriskorpionilised ehk meriskorpionid on nüüdseks välja surnud selts lülijalgsete ehk antropoodide (Arthropoda) hõimkonnast lõugtundlaste (Chelicerata) alamhõimkonnast.
Uus!!: Kambrium ja Eurüpteriidid · Näe rohkem »
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Uus!!: Kambrium ja Evaporiidid · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Kambrium ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Glaukoniit
Glaukoniit on hüdrovilkude rühma mineraal, mida leidub liiva- ja lubjakivides.
Uus!!: Kambrium ja Glaukoniit · Näe rohkem »
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Kambrium ja Hanerahu · Näe rohkem »
Haughtoni kraater
Haughtoni kraater Devoni saarel Haughtoni kraater on meteoriidikraater, mis asub maailma suurimal asustamata saarel, milleks on Devoni saar.
Uus!!: Kambrium ja Haughtoni kraater · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Kambrium ja Hõimkond · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Kambrium ja Himaalaja · Näe rohkem »
Jõhvi vald
Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Kambrium ja Jõhvi vald · Näe rohkem »
Kallavere kihistu
Kallavere kihistu (inglise keeles Kallavere Formation) on Ordoviitsiumi ladestu kihistu.
Uus!!: Kambrium ja Kallavere kihistu · Näe rohkem »
Kallavere savimaardla
Kallavere savimaardla (ka: Ülgase savimaardla) on savimaardla, mis asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Kambrium ja Kallavere savimaardla · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Kambrium ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Küüsikloomad
Küüsikloomad ehk onühhofoorid (Onychophora) on loomade hõimkond.
Uus!!: Kambrium ja Küüsikloomad · Näe rohkem »
Kõrgemad vähid
Kõrgemad vähid ehk ülemvähid (Malacostraca) on suurim vähkide alamklass, kuhu kuuluvad näiteks kümnejalalised, ahasvähilised ja hiilgevähilised.
Uus!!: Kambrium ja Kõrgemad vähid · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: Kambrium ja Keila · Näe rohkem »
Keskkõrgendik
Keskkõrgendik on loode–kagu-sihiline aluspõhjakõrgendik Kadrioru ja Lilleküla vahel Tallinnas.
Uus!!: Kambrium ja Keskkõrgendik · Näe rohkem »
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Uus!!: Kambrium ja Kirpvähilised · Näe rohkem »
Konodondid
Konodondid (Conodonta, ka Conodontophora) on väljasurnud klass selgroogseid.
Uus!!: Kambrium ja Konodondid · Näe rohkem »
Krässgrundi klindisaar
Krässgrundi klindisaar on Soome lahes asuv ringikujuline paeplatoo, mille pindala on kuni 3 km2.
Uus!!: Kambrium ja Krässgrundi klindisaar · Näe rohkem »
Kunda savimaardla
Kunda savimaardla on savimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas.
Uus!!: Kambrium ja Kunda savimaardla · Näe rohkem »
Laɡerstätte
''Archaeopteryx''-i kivistis Lagerstätte (ka Lagerstatte ja Lagerstaette) on paik, kus esineb erakordse säilivusega kivistisi, kus on fossiliseerunud lisaks organismide kõva kesta ka pehme kude, näiteks karvad, suled, lihased ja nahk.
Uus!!: Kambrium ja Laɡerstätte · Näe rohkem »
Laulasmaa pank
Laulasmaa pank (ka: Tornimäe pank) on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus Laulasmaa klindipoolsaarel; halduslikult Harju maakonnas.
Uus!!: Kambrium ja Laulasmaa pank · Näe rohkem »
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Uus!!: Kambrium ja Lõuatud · Näe rohkem »
Lõugtundlased
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana.
Uus!!: Kambrium ja Lõugtundlased · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Kambrium ja Limused · Näe rohkem »
Londoni vasar
Londoni vasar ehk Londoni artefakt on rauast ja puust vasar, mis leiti 1936.
Uus!!: Kambrium ja Londoni vasar · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kambrium ja Loomad · Näe rohkem »
Lower Manhattan
Vaade päikeseloojangul Lower Manhattanile Jersey City'st (2014). One World Trade Center on kõrgeim hoone läänepoolkeral Lower Manhattan või Downtown Manhattan (eesti keeles vahel Alam-Manhattan) on kompaktselt kõrghoonestatud New Yorgi keskse linnaosa Manhattani alaosa ning samas ka eesmine kesklinn (inglise keeles downtown).
Uus!!: Kambrium ja Lower Manhattan · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Kambrium ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maardu kihistik
Maardu kihistik (inglise Maardu Member) on ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu Kallavere kihistu kihistik.
Uus!!: Kambrium ja Maardu kihistik · Näe rohkem »
Maarjamäe paekallas
Suhkrumäe paljandis olev diktüoneemaargilliit Maarjamäe paekallas asub Tallinna Pirita linnaosas ning ulatub lauluväljaku ülemistest väravatest Kose teeni.
Uus!!: Kambrium ja Maarjamäe paekallas · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Kambrium ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Kambrium ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Uus!!: Kambrium ja Mereselgrootud · Näe rohkem »
Narva klindilõik
Narva klindilõik on umbes 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ja Narva linnas vahemikus Puhkovast Narvani, edasi Narva jõe vasakult kaldalt jätkub juba Ingeri klindilõik.
Uus!!: Kambrium ja Narva klindilõik · Näe rohkem »
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
Mustamäe nõlv, Lamekas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril.
Uus!!: Kambrium ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala · Näe rohkem »
Neugrundi pank
Neugrundi pank on veealune pank Põhja-Eesti klindi Loode-Eesti klindilõigus, piirates Neugrundi meteoriidikraatri keskkõrgendikku.
Uus!!: Kambrium ja Neugrundi pank · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Kambrium ja Norra · Näe rohkem »
Ontika paekallas
Ontika pankrannik aerofotol Ontika paekallas (ka Ontika pank, Ontika pankrannik, Saka-Ontika-Toila pank) on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa – umbes 20 km pikkune katkematu paekivijärsak mererannikul Sakalt Toilani.
Uus!!: Kambrium ja Ontika paekallas · Näe rohkem »
Orasoja
Orasoja juga märtsis 2008 Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja on oja Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Kambrium ja Orasoja · Näe rohkem »
Orasoja kanjon
Orasoja kanjon märtsis 2008 Orasoja kanjon ehk Orasoja ürgorg on klindilõhe Põhja-Eesti panga Narva klindilõigus Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas.
Uus!!: Kambrium ja Orasoja kanjon · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kambrium ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Pakerordi lade
Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Kambrium ja Pakerordi lade · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Kambrium ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Pargimäe pank
Pargimäe pank (ka Pargimägi, Lastekodumägi) on Balti klindi Põhja-Eesti panga (Põhja-Eesti klindi) osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Kambrium ja Pargimäe pank · Näe rohkem »
Pühajõe pank
Pühajõe pank on pank, mis asub Toila vallas, Ida-Virumaal.
Uus!!: Kambrium ja Pühajõe pank · Näe rohkem »
Põrguaugumäe pank
Põrguaugumäe pank (ka Põrguaugu mägi, Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Kambrium ja Põrguaugumäe pank · Näe rohkem »
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Uus!!: Kambrium ja Pealiskord · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Kambrium ja Portugal · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Kambrium ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Kambrium ja Puugid · Näe rohkem »
Rannamõisa pank
Rannamõisa pank Rannamõisa pank (ka Rannamõisa-Tiskre pank) on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus, halduslikult Harju maakonnas Harku vallas; ühtlasi Põhja-Eesti pankranniku osa.
Uus!!: Kambrium ja Rannamõisa pank · Näe rohkem »
Saka joastik
Joastik veerohkel suvel, juunis 2010 Saka joastik (ka Kivisilla joastik) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas omaaegse Saka mõisa (millest ka joastiku nimi) maa-alal ja laskub alla Saka pangast.
Uus!!: Kambrium ja Saka joastik · Näe rohkem »
Savitellis
Päikese käes kuivavad savitellised Jaava saarel Indoneesias Savitellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist tellis.
Uus!!: Kambrium ja Savitellis · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Kambrium ja Silm · Näe rohkem »
Sinisavi
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Uus!!: Kambrium ja Sinisavi · Näe rohkem »
Skolekodondid
lõuaaparaat, mille üksikuid elemente nimetatakse skolekodontideks. Ordoviitsiumi ajastu, Põhja-Eesti Skolekodondid on hulkharjasusside ehk polüheetide lõuaaparaadi elemendid, mis koosnevad kollakast kuni mustjast orgaanilisest ainesest ning on enamasti 0,2–1 mm, harva üle 5 mm pikkused.
Uus!!: Kambrium ja Skolekodondid · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Kambrium ja Soorinna · Näe rohkem »
Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
Uus!!: Kambrium ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »
Tabulaadid
Tabulaadid ehk põhik-korallid ehk kärgkorallid (Tabulata) on ainuõõssete hõimkonda õisloomade klassi kuuluv koloonialiste korallide alamklass (vahel selts), mis asustas vanaaegkonna madalmeresid.
Uus!!: Kambrium ja Tabulaadid · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kambrium ja Taimed · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kambrium ja Tallinn · Näe rohkem »
Türisalu pank
Türisalu pank detsembris 2009 Pangapealne 2009. aasta detsembris Türisalu pank (harvemini Türisalu paekallas) on pank Harku vallas Türisalus.
Uus!!: Kambrium ja Türisalu pank · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Kambrium ja Teod · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Kambrium ja Toompea · Näe rohkem »
Tornimäe pank
Tornimäe pangast lahtikistud väiksem pangas panga lääneküljel Tornimäe pank (ka Tornimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Kambrium ja Tornimäe pank · Näe rohkem »
Trilobiidid
Kambriumi trilobiit ''Elrathia kingi'' USAst Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass.
Uus!!: Kambrium ja Trilobiidid · Näe rohkem »
Tsüstiidid
Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvate merelise eluviisiga väljasurnud loomade klass.
Uus!!: Kambrium ja Tsüstiidid · Näe rohkem »
Valaste juga
Valaste juga talvel 2008 Valaste juga Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas (varem Kohtla vallas) Valaste külas.
Uus!!: Kambrium ja Valaste juga · Näe rohkem »
Vendium
Vendium ehk Vend ehk Vendi kompleks on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus, mille asemel kasutatakse mõistet Ediacara.
Uus!!: Kambrium ja Vendium · Näe rohkem »
Vincentas Korkutis
Vincentas Korkutis (sündinud 24. juulil 1931 Varėnas) on leedu geoloog.
Uus!!: Kambrium ja Vincentas Korkutis · Näe rohkem »
Wicklow' mäed
Tonelagee mägi Mäestikuala reljeefikaart Wicklow' mäed (iiri keeles Sléibhte Chill Mhantáin, inglise keeles Wicklow Mountains, arhailiselt: Cualu) on Iirimaa suurim mägiala.
Uus!!: Kambrium ja Wicklow' mäed · Näe rohkem »
