Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Anorgaaniline keemia, Araali meri, Atmosfäär, Baarium, Bioanorgaaniline keemia, Ceres (kääbusplaneet), Elektrokeemiline katmine, Etaanhape, Euroopium, Harilik mänd, Harilik sarapuu, Joseph Black, Kaiserstuhl, Kalkopüriit, Kaltsiumkarbonaat, Kare vesi, Katlakivi, Kütuseelement, Keemiline aine, Koobaltroheline, Kvartsiit, Lüneburgi Kalkberg, Leostumine, Magneesium, Marsi atmosfäär, Marsi maasarnastamine, Merefüüsika, Meromiktiline veekogu, Metallid, Mineraal, Naatriumkarbonaat, Naatriumvesinikkarbonaat, NPM Silmet, Orgaaniline keemia, Paepealsed mullad, Pliivalge, Polükarbonaadid, Proterosoikum, Psammosteiidid, Rakukultuur, Raudkvartsiit, Rähkmuld, Süsihape, Süsihappegaas, Süsinik, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Spirulina, Stromatoliit, Strontsium, Suvitrühvel, ..., Teemant, Tsement (geoloogia), Värvipigment, Vesijahutus, Vesinikkarbonaadid. Laienda indeks (5 rohkem) »
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Uus!!: Karbonaadid ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Araali meri
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.
Uus!!: Karbonaadid ja Araali meri · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Karbonaadid ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Karbonaadid ja Baarium · Näe rohkem »
Bioanorgaaniline keemia
Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.
Uus!!: Karbonaadid ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Uus!!: Karbonaadid ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Elektrokeemiline katmine
Elektrokeemilise katmise masin PCB-de katmiseks vasega Elektrokeemiline katmine ehk elektrosadestamine on protsess, milles kasutatakse lahustunud metalli katioonide redutseerimiseks elektrivoolu ja mille tagajärjel moodustub elektroodile koherentne metalli kiht.
Uus!!: Karbonaadid ja Elektrokeemiline katmine · Näe rohkem »
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Uus!!: Karbonaadid ja Etaanhape · Näe rohkem »
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Uus!!: Karbonaadid ja Euroopium · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Karbonaadid ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik sarapuu
Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Uus!!: Karbonaadid ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »
Joseph Black
Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.
Uus!!: Karbonaadid ja Joseph Black · Näe rohkem »
Kaiserstuhl
Üldvaade Kaiserstuhlile ja Totenkopfile. Kaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik.
Uus!!: Karbonaadid ja Kaiserstuhl · Näe rohkem »
Kalkopüriit
Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2).
Uus!!: Karbonaadid ja Kalkopüriit · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Karbonaadid ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Kare vesi
vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).
Uus!!: Karbonaadid ja Kare vesi · Näe rohkem »
Katlakivi
Katlakivi on karbonaatidest (põhiliselt kaltsiumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist) koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel) katelde, keedunõude, torude vms sisepinnale.
Uus!!: Karbonaadid ja Katlakivi · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Karbonaadid ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Karbonaadid ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Koobaltroheline
Koobaltroheline, ka Rinmani roheline (eesti kirjanduses kohtab ka vormi Rinmanni roheline) on türkiisja varjundiga külmrohelise värvusega anorgaaniline värvipigment.
Uus!!: Karbonaadid ja Koobaltroheline · Näe rohkem »
Kvartsiit
Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Uus!!: Karbonaadid ja Kvartsiit · Näe rohkem »
Lüneburgi Kalkberg
Lüneburgi Kalkberg lõunast Lüneburgi Kalkberg (mitte segi ajada Segebergi Kalkbergiga) on soolakupli kattekivim Saksamaa linna Lüneburgi lääneosas.
Uus!!: Karbonaadid ja Lüneburgi Kalkberg · Näe rohkem »
Leostumine
Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
Uus!!: Karbonaadid ja Leostumine · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Karbonaadid ja Magneesium · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Karbonaadid ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Marsi maasarnastamine
Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.
Uus!!: Karbonaadid ja Marsi maasarnastamine · Näe rohkem »
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Uus!!: Karbonaadid ja Merefüüsika · Näe rohkem »
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Uus!!: Karbonaadid ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Karbonaadid ja Metallid · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Karbonaadid ja Mineraal · Näe rohkem »
Naatriumkarbonaat
Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.
Uus!!: Karbonaadid ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »
Naatriumvesinikkarbonaat
Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.
Uus!!: Karbonaadid ja Naatriumvesinikkarbonaat · Näe rohkem »
NPM Silmet
NPM Silmet OÜ (varem AS Silmet ja Molycorp Silmet) on Eesti metallurgia- ja keemiatööstusettevõte.
Uus!!: Karbonaadid ja NPM Silmet · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Karbonaadid ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Paepealsed mullad
Paepealsed mullad on peenkivised lubja- ja huumusrikkad õhukesed mullad, mille pael lasuva peeneselise ja/või koreselise mullakihi tüsedus on kokku alla 30 cm ja milles keemine on kõrgemal kui 30 cm.
Uus!!: Karbonaadid ja Paepealsed mullad · Näe rohkem »
Pliivalge
Pliivalgega kattunud pliiplekirull (keskajal tavaline viis pliivalge tootmiseks) Albrecht Düreri muuseumis Nürnbergis 19. sajandil pliivalgega värvitud raamatuleht on tänapäevaks mustunud. Pliivalge on valge mürgine värvipigment, mis on olnud kasutusel alates antiikajast.
Uus!!: Karbonaadid ja Pliivalge · Näe rohkem »
Polükarbonaadid
Polükarbonaat ehk kihtplast on plast, mida kasutatakse tööstuses ja ehituses selle heade omaduste tõttu.
Uus!!: Karbonaadid ja Polükarbonaadid · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Karbonaadid ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Psammosteiidid
Psammosteiidid (Psammosteiformes) on lõuatute klassi seltsi Heterostraci kuuluv kalade sugukond.
Uus!!: Karbonaadid ja Psammosteiidid · Näe rohkem »
Rakukultuur
Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.
Uus!!: Karbonaadid ja Rakukultuur · Näe rohkem »
Raudkvartsiit
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.
Uus!!: Karbonaadid ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »
Rähkmuld
Saaremaal kujunes rähkmulla peal puisniit Rähkmuld Väike-Pakri saarel Rähkmuld (Solo aspero) on mulla liik, rähkse rendsiina rahvapärane nimetus.
Uus!!: Karbonaadid ja Rähkmuld · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Karbonaadid ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Karbonaadid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Karbonaadid ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.
Uus!!: Karbonaadid ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine · Näe rohkem »
Spirulina
Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes.
Uus!!: Karbonaadid ja Spirulina · Näe rohkem »
Stromatoliit
Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.
Uus!!: Karbonaadid ja Stromatoliit · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Karbonaadid ja Strontsium · Näe rohkem »
Suvitrühvel
Suvitrühvel (ka kevadtrühvel; Tuber aestivum) on maa-aluseid viljakehi moodustava seeneperekonna trühvel üks 185 liigist.
Uus!!: Karbonaadid ja Suvitrühvel · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Karbonaadid ja Teemant · Näe rohkem »
Tsement (geoloogia)
Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass.
Uus!!: Karbonaadid ja Tsement (geoloogia) · Näe rohkem »
Värvipigment
Pigmendid Pigment on iga keemiline ühend, mis tekitab vaatajal värvusaistingu, värvipigment kitsamas tähenduses on peen pulber, mida kasutatakse värvides ja viimistlusmaterjalides värvust andva osisena.
Uus!!: Karbonaadid ja Värvipigment · Näe rohkem »
Vesijahutus
Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.
Uus!!: Karbonaadid ja Vesijahutus · Näe rohkem »
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Uus!!: Karbonaadid ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »
