Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Karl Paks

Index Karl Paks

Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).

56 suhted: Akvitaania hertsog, Alam-Burgundia, Alemannia, Arelaat, Arnulf (Frangi keiser), Ülem-Burgundia, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Berengar Frioolist, Biograafiad (Ka), Bretagne'i kuningriik, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Charles III (täpsustus), Danegeld, Frangi keiser, Frangi riik, Friuli mark, Guido Spoletost, Hadrianus III, Hollandi krahv, Ida-Frangi riik, Istria mark, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivrea mark, Johannes VIII (paavst), Karl III, Karl Suur, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Kärnteni liidumaa, Kesk-Frangi riik, Lääne-Frangi riik, Lotharingia, Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Ludwig Noorem, Ludwig Sakslane, Lustenau, Marinus I, Neustria margid, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa riigipeade loend, Provence'i ajalugu, Reichenau klooster, Rudolf I (Burgundia), Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksamaa kuningriik, ..., Spoleto hertsogkond, Stephanus V, Suur-Määri riik, Verduni leping, 888, 9. sajand. Laienda indeks (6 rohkem) »

Akvitaania hertsog

Prantsusmaa kaart aastal 1154 Akvitaania hertsog (oksitaani Duc d'Aquitània, prantsuse Duc d'Aquitaine) valitses iidset Akvitaania piirkonda (mitte segi ajada tänapäeva Akvitaania piirkonnaga) Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuningate ülemvõimu all.

Uus!!: Karl Paks ja Akvitaania hertsog · Näe rohkem »

Alam-Burgundia

Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.

Uus!!: Karl Paks ja Alam-Burgundia · Näe rohkem »

Alemannia

Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.

Uus!!: Karl Paks ja Alemannia · Näe rohkem »

Arelaat

hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.

Uus!!: Karl Paks ja Arelaat · Näe rohkem »

Arnulf (Frangi keiser)

Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.

Uus!!: Karl Paks ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Ülem-Burgundia

Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.

Uus!!: Karl Paks ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Uus!!: Karl Paks ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri valitsejate loend

Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.

Uus!!: Karl Paks ja Baieri valitsejate loend · Näe rohkem »

Berengar Frioolist

Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.

Uus!!: Karl Paks ja Berengar Frioolist · Näe rohkem »

Biograafiad (Ka)

Biograafiad (Ka) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ka".

Uus!!: Karl Paks ja Biograafiad (Ka) · Näe rohkem »

Bretagne'i kuningriik

Bretagne'i kuningriigi kasv aastatel 845-867 Bretagne'i kuningriik (prantsuse Royaume de Bretagne, bretooni Rouantelezh Breizh) (818–913) tekkis kolme varajase Aremorica kuningriigi ühendamisest: Vannes, Domnonée ja Broërec.

Uus!!: Karl Paks ja Bretagne'i kuningriik · Näe rohkem »

Burgundia kuningriik

Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.

Uus!!: Karl Paks ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »

Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

Uus!!: Karl Paks ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »

Charles III (Lääne-Frangi)

Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.

Uus!!: Karl Paks ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »

Charles III (täpsustus)

Charles III on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Karl Paks ja Charles III (täpsustus) · Näe rohkem »

Danegeld

Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.

Uus!!: Karl Paks ja Danegeld · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Uus!!: Karl Paks ja Frangi keiser · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Karl Paks ja Frangi riik · Näe rohkem »

Friuli mark

Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.

Uus!!: Karl Paks ja Friuli mark · Näe rohkem »

Guido Spoletost

Guido Spoletost (ka Wido; suri 894) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Guido III nime all).

Uus!!: Karl Paks ja Guido Spoletost · Näe rohkem »

Hadrianus III

Hadrianus III oli paavst 884–885.

Uus!!: Karl Paks ja Hadrianus III · Näe rohkem »

Hollandi krahv

Hollandi krahvide vapp Hollandi krahvid valitsesid 10.

Uus!!: Karl Paks ja Hollandi krahv · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Uus!!: Karl Paks ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Istria mark

Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.

Uus!!: Karl Paks ja Istria mark · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Karl Paks ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Karl Paks ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Ivrea mark

Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.

Uus!!: Karl Paks ja Ivrea mark · Näe rohkem »

Johannes VIII (paavst)

Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.

Uus!!: Karl Paks ja Johannes VIII (paavst) · Näe rohkem »

Karl III

Karl III nimelisi monarhe oli mitu.

Uus!!: Karl Paks ja Karl III · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Karl Paks ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karlmann (Ida-Frangi kuningas)

Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.

Uus!!: Karl Paks ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Karl Paks ja Karolingid · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Uus!!: Karl Paks ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Kärnteni liidumaa

Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.

Uus!!: Karl Paks ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Uus!!: Karl Paks ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Uus!!: Karl Paks ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Uus!!: Karl Paks ja Lotharingia · Näe rohkem »

Louis III (Lääne-Frangi kuningas)

Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.

Uus!!: Karl Paks ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »

Ludwig Noorem

Ludwig Noorem (mõnikord ka Ludwig III; umbes 835–882) oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas.

Uus!!: Karl Paks ja Ludwig Noorem · Näe rohkem »

Ludwig Sakslane

Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.

Uus!!: Karl Paks ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »

Lustenau

Lustenau on alev ja vald (saksa Marktgemeinde) Austrias Vorarlbergi liidumaal Dornbirni ringkonnas.

Uus!!: Karl Paks ja Lustenau · Näe rohkem »

Marinus I

Marinus I (ka Martinus II) oli paavst 882–884.

Uus!!: Karl Paks ja Marinus I · Näe rohkem »

Neustria margid

Neustria margid olid Lääne-Frangi riigi Karolingidest kuninga looming, riik kattis iidse Merovingide Neustria kuningriigi territooriumi.

Uus!!: Karl Paks ja Neustria margid · Näe rohkem »

Prantsusmaa monarhide loend

Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.

Uus!!: Karl Paks ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa riigipeade loend

Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.

Uus!!: Karl Paks ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Provence'i ajalugu

Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.

Uus!!: Karl Paks ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »

Reichenau klooster

Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel.

Uus!!: Karl Paks ja Reichenau klooster · Näe rohkem »

Rudolf I (Burgundia)

Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.

Uus!!: Karl Paks ja Rudolf I (Burgundia) · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Uus!!: Karl Paks ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Karl Paks ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Spoleto hertsogkond

Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.

Uus!!: Karl Paks ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »

Stephanus V

Stephanus V (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus VI) oli paavst 885–891.

Uus!!: Karl Paks ja Stephanus V · Näe rohkem »

Suur-Määri riik

Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".

Uus!!: Karl Paks ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Karl Paks ja Verduni leping · Näe rohkem »

888

888.

Uus!!: Karl Paks ja 888 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Karl Paks ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Karl III Paks.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »